2-06-18073/111 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kohtunikud Gaida Kivinurm, Reet Allikvere, Imbi

Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

11.12.2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-18073

Tsiviilasi

T N hagi OÜ Belesta Grupi vastu tasaarvestuse

ja

kohustuse

täitmise

tuvastamiseks,

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks,

hüpoteegi

hageja

nimele

kandmiseks

ja

hüpoteegi üleandmiseks nõusoleku andmise

kohustuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

28.02.2013

määrus

menetluskulude kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende esindajad

OÜ Belesta Grupi määruskaebus

Hageja

T

N

(IK

xxxxxxxxxxx,

elukoht

xxxxxxxxxxxxx)

Kostja OÜ Belesta Grupi (registrikood 10325468,

asukoht Kaupmehe 5-8, Tallinn), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Muuta Harju Maakohtu 28.02.2013 määrust väljamõistetud menetluskulude

suuruse osas.

2. Määruse resolutsioon sõnastada järgmiselt:

2.1. Välja mõista T Nlt (isikukood xxxxxxxxxxxxx) OÜ Belesta Grupi

(registrikood 10325468) kasuks menetluskulud summas 5557,66 eurot (viis

tuhat viissada viiskümmend seitse ja 66 senti).

2.2. Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustada T Ni tasuma OÜ-le

Belesta Grupi viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle

täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Asjaolud ja hageja avaldus

1. Harju Maakohtu 14.03.2007 otsusega kohaldas Harju Maakohus hagi aegumist.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.03.2008 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja

uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. 18.02.2011 otsusega jättis Harju

Maakohus hagi osaliselt läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata. Menetluskulud

jäeti hageja kanda. T N apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale jättis

ringkonnakohus menetlusse võtmata. Riigikohus muutis 26.03.2012 määrusega

ringkonnakohtu 15.06.2011 määruse resolutsiooni sõnastust ja jättis menetluskulud

kõigis kohtuastmetes T N kanda.

2. Kostja esitas 19.04.2011 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja 25.04.2012

täiendatud avalduse. Kostja palus kindlaks määrata lepingulise esindaja kulud 6231,38

euro (ilma käibemaksuta) ulatuses, samuti viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses väljamõistmist.

3. Hageja leidis, et kostja kulud ei ole põhjendatud ega vajalikud ning pole leidnud

tõendamist nende kandmine.

Maakohtu määrus

4. 28.02.2013 määrusega Harju Maakohus rahuldas avalduse osaliselt. Kohus mõistis

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 4793,37 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1

ettenähtud ulatuses.

5. Kohus leidis, et hagiavaldus esitati kohtule 17.07.2006, s.o Vabariigi Valitsuse

15.12.2005 määruse nr 306 kehtivuse ajal. Tegemist oli mittevaralise hagiga, mille

hinnaks oli 19 219,02 eurot (300 712,30 krooni), seega on esindajakulude piirmääraks

VV 15.12.2005 määruse nr 306 § 1 alusel 75 000 krooni (4793,37 eurot). Sellises

ulatuses kulusid õigusabile oli menetlusosalistel võimalik ette näha.

6. Kostjat esindas kuni 17.06.2010 vandeadvokaat Velmar Brett. Alates 02.09.2010

esindas kostjat vandeadvokaat Karl Haavasalu. Menetluskulude kindlaksmääramise

avalduses märgitud kuludest 1406,05 eurot on vandeadvokaat Velmar Brett kulud ning

6721,59 eurot vandeadvokaat Karl Haavasalu kulud. Kuna eelnimetatud kulude

summad ületasid lubatud piirmäära, taotles kostja välja mõista lepingulise esindaja

kulud piirmääras, mida on korrutatud koefitsiendiga 1,3. Nii hageja kui kostja said ette

näha kulutusi lepingulisele esindajale lähtuvalt hagi esitamise ajal kehtinud VV

15.12.2005 määrusega nr 306 kehtestatud piirmäärast. Eelnimetatud määruse §-s 2

sätestatud asjaolusid, mis oleksid lubanud rakendada kulude sissenõudmise

kõrgendatud piirmäära, ei olnud ei hagejal ega kostjal hagi esitamise ajal võimalik ette

näha, seega ei saanud nad sellega ka arvestada. Hetkel kehtiv Vabariigi Valitsuse

04.09.2008 määrus nr 137 ei sisalda sätet, mis võimaldaks lepingulise esindaja kulude

piirmäärast suuremas ulatuses kulude väljamõistmist. Seega leidis kohus, et kostja

menetluskulude avaldus VV 15.12.2005 määruse nr 306 § 2 sätestatud koefitsiendi

rakendamise osas tuleb jätta rahuldamata.

7. Kostja esitas järgmised andmed lepingulise esindaja kulude kandmise kohta:

lepingulise esindaja Velmar Brett poolt osutatud õigusabi, mille kohta on kostjale

esitatud arved 16071 - 20.10.2006 ja 10031 - 17.06.2010. Nimetatud arvetest ei selgu,

milliseid õigusabi toiminguid esindaja kostjale käesoleva kohtuasja raames on

osutanud. Esimesel arvel on märgitud tundide arv, tunnitasu ja summa, teisel arvel on

märgitud ainult summa. Kohus küsis kostjalt selgitust õigusabitoimingute, neile

kulunud aja ja tasumäära kohta. Kostja esindaja vastas 28.08.2012 kohtule, et kuna

arvete väljastamisest on möödunud mitu aastat ning kuna Velmar Brett ei tegutse

enam advokaadina, ei ole kostjal võimalik anda täpsemat informatsiooni selle kohta,

milliseid toiminguid on tehtud ja kui palju on neile kulunud aega.

8. Kohtuasja toimikust on nähtavad kostja esindaja Velmar Bretti poolt esitatud

dokumendid ja osalemine kohtuistungitel. Kui kohtuistungitel osalemise aja saab

kindlaks määrata protokolli põhjal, siis ka seda kulu ei ole esitatud andmete alusel

võimalik kindlaks määrata, kuna istungite toimumise aja kohta esitatud arvelt nr

10031 ei ole nähtav esindaja tunnitasu. Riigikohus on määruses nr 3-2-1-112-09

märkinud, et õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma

õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid ja sellele kulunud aega teadmata. Selleks on

õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja

ning tehtud toimingute kohta. Kuna kostja ei ole kohtule esitanud andmeid lepingulise

esindaja Velmar Brett poolt õigusabi osutamisel teostatud toimingute ja neile kulunud

aja kohta, ei ole kostja avaldust nende kulude osas võimalik rahuldada.

9. Lepingulise esindaja Karl Haavasalu poolt käesoleva kohtuasja raames kostjale

osutatud õigusabi toimingud on olnud järgmised: arve nr 101235 – perioodil 30.07. -

09.09.2010 teostatud õigusabi toimingud: suhtlemine kliendiga kokku 0,3 tundi,

telefoninõupidamine vandeadvokaat V.Brettiga 0,3 tundi, tutvumine kaasuse

materjalidega 2,4 tundi, tutvumine kohtutoimikuga Harju Maakohtus 2,5 tundi,

tutvumine kohtutäitur M.Laanemetsa büroos T.Ni puudutavate täitetoimikutega 2

tundi, täiendavate seisukohtade koostamine kokku 7,6 tundi, büroosisene nõupidamine

kokku 2 tundi, ettevalmistus kohtuistungiks 0,6 tundi, osalemine 09.09.2010

kohtuistungil 1,7 tundi, seega kokku 19,4 tundi, millest 18,4 tunni tasu on olnud 1900

krooni ja 1 tunni tasu 2700 (büroosisene nõupidamine, Paul Varul).

10. Kostja lepinguline esindaja lülitus kohtuasja 02.09.2010, pärast seda, kui asi oli juba

läbinud kaks kohtuastet ning saadetud tagasi maakohtule asja uueks läbivaatamiseks.

Seega oli uuel esindajal vaja tutvuda asja materjalidega ja suhelda kliendiga.

02.09.2010 esitas kostja esindaja kohtule kostja täiendavad seisukohad koos lisadega.

09.09.2010 toimus maakohtu istung, kostja esindaja osales sellel. Istung kestis

protokolli kohaselt 1 tunni ja 30 min. Kostja esindaja toimingud kliendiga ja kliendi

eelmise esindajaga suhtlemisel kokku 0,6 tundi, kohtuasja materjalidega tutvumisel

kokku 6,9 tundi, kostja täiendavate seisukohtade koostamisel kokku 7,6 tundi,

kohtuistungiks ettevalmistamisel 0,6 tundi ja kohtuistungil osalemisel 1,5 tundi, seega

kokku 17,2 tunni ulatuses - 2088,63 eurot, esindaja tunnitasu oli 1900 krooni, on

olnud põhjendatud ja vajalikud.

11. Esindaja toimingud, mis on seisnenud büroosisestes nõupidamistes kokku 2 tunni

ulatuses, on põhjendamata. Esindaja aruande kohaselt on nõu pidanud advokaat Karl

Haavasalu 1 tunni ulatuses ja advokaat Paul Varul 1 tunni ulatuses (viimase

tunnitasuks on olnud 2700 krooni). On ebaselge, kellega ja mis teemal pidas nõu

advokaat Paul Varul, kes pole selles kohtuasjas kostjat esindanud. Kui advokaat Karl

Haavasalu pidas büroos nõu advokaat Paul Varuliga, siis on arusaamatu, miks on

esitatud tasumiseks nõupidamine kahekordselt, s.o mõlema advokaadi tunnitasu alusel,

seega kokku 4600 krooni ulatuses. Kuigi büroo teiste advokaatidega nõupidamise

vajadus võib olla esindaja seisukohalt mõistetav, on küsitav, kas selline kulu on

käsitletav otseselt käesoleva kohtuasja raames õigusabi osutamisena ning kuna kostja

esindaja tööaruandes on nimetatud toiming kajastatud ebaselgelt ja ülemäära suure

kuluga, tuleb kostja menetluskulude avaldus selles osas jätta rahuldamata. Kuna

kohtuistung kestis protokolli andmetel 1 tunni ja 30 min, mitte 1,7 tundi nagu on

kostja esindaja avaldanud, tuleb 0,2 tunni kulude osas kostja avaldus jätta

rahuldamata.

12. Arve nr 101471 - perioodil 30.09. - 26.10.2010 teostatud õigusabi toimingud: olukorra

analüüsimine, suhtlemine Tallinna Ringkonnakohtu ja kohtutäitur M.Laanemetsaga

2,10 tundi, T.Ni 11.10.2010 protsessidokumendi analüüsimine 0,7 tundi, vastuse

koostamine T.Ni 11.10.2010 protsessidokumendile 4,30 tundi. 11.10.2010 esitas

hageja kohtule vastuse kostja 02.09.2010 seisukohtadele ja hagi tervikteksti. Kostja

esindaja esitas 26.10.2010 kohtule kostja täiendavad seisukohad. Kostja esindaja

toimingud hageja esitatud dokumendi ja selle lisade analüüsimisel ja sellele

dokumendile vastuse koostamisel, ajaliselt kokku 5 tundi - 607,16 eurot, on olnud

põhjendatud ja vajalikud. Käesolevas arve tööaruandes nimetatud 30.09.2010

teostatud toimingu, olukorra analüüsimine, suhtlemine Tallinna Ringkonnakohtu ja

kohtutäitur M.Laanemetsaga 2,10 tundi, osas tuleb kostja menetluskulude avaldus jätta

rahuldamata. Kostja ei ole täpsustanud, missugust olukorda oli vajalik analüüsida ning

millisel teemal on suheldud kohtutäituri ja ringkonnakohtuga. Kohtuasja toimikust ei

nähtu sellel perioodil ühtegi protsessuaalset toimingut, seega ei ole kohtuasjas

toiminud midagi sellist, mis oleks vajanud olukorra analüüsimist. Mingit vajadust

suhtlemiseks ringkonnakohtuga sellel perioodil ei olnud, kohtuasi oli sel ajal

lahendamisel veel maakohtus, samuti on kostja poolt põhjendamata kohtutäituriga

sellel ajal suhtlemise vajadus.

13. Arve nr 101619 - perioodil 02.11. - 11.11.2010 teostatud õigusabi toimingud:

02.11.2010 ettevalmistus kohtuistungiks ning osalemine kohtuistungil 3 tundi,

kliendile e-kirja koostamine 0,2 tundi, olukorra uurimine seonduvalt K.Ni või K.Ni

poolt Belesta Grupi OÜ nõude väidetava osalise täitmisega ning kohtule saadetava

selgituse koostamine 0,9 tundi. 02.11.2010 toimus maakohtu istung, kostja esindaja

osales sellel, istung kestis protokolli kohaselt 2 tundi ja 10 minutit. 11.11.2010 esitas

kostja esindaja kohtule kirja nõude täitmisest. Kostja esindaja toimingud

kohtuistungiks valmistumisel ja istungil osalemisel, kliendiga suhtlemisel ja kohtule

selgitava kirja ettevalmistamisel ja esitamisel on olnud põhjendatud ja vajalikud ning

ajaliselt kokku 4,1 tunni ulatuses - 497,87 eurot mõistlikus mahus.

14. Arve nr 102116 – 10.12.2010 taotluse koostamine kohtutäitur M.Laanemetsale T.Ni

suhtes täitemenetluste jätkamiseks. Nimetatud toiming ei ole teostatud käesoleva

kohtuasja raames ega kuulu menetluskuluna hageja poolt hüvitamisele. Kostja avaldus

tuleb nimetatud kulu osas 60,72 eurot jätta rahuldamata.

15. Arve nr 110021 - perioodil 06.01. - 13.01.2011 teostatud õigusabi toimingud:

06.01.2011

olukorra

analüüsimine

ning

taotluse

koostamine

tunnistajate

ülekuulamiseks 1,2 tundi, suhtlus telefoni teel kliendiga kokku 1,7 tundi, ettevalmistus

kohtuistungiks 1,5 tundi, toimikutes sisalduvate materjalide veelkordne analüüs ja

osalemine 13.01.2011 kohtuistungil 2,8 tundi. Kohtutoimikus on registreeritud kostja

esindaja kohtutoimikuga tutvumine 13.01.2011, maakohtu istung toimus 13.01.2011,

kostja esindaja osales sellel, istung kestis protokolli andmetel 1 tunni ja 30 minutit.

Kostja esindaja suhtlemine kliendiga, kohtutoimiku materjalidega tutvumine ja nende

analüüsimine, kohtuistungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine, kokku ajaliselt 6

tunni ulatuses - 720 eurot, tunnitasu määr sellel perioodil oli 120 eurot, on olnud

põhjendatud ja vajalikud toimingud.

16. 06.01.2011

olukorra

analüüsimine

ning

taotluse

koostamine

tunnistajate

ülekuulamiseks, ajaliselt kokku 1,2 tundi, on toiming, mis ilmselt ei ole seotud antud

kohtuasjaga. Kohtutoimikus on kostja esindaja poolt 06.02.2011 kohtule esitatud

taotlus, kuid nimetatud taotlus on esitatud kohtuasjas 2-10-29602. Kohtutoimikus

puuduvad andmed, et kostja esindaja oleks nimetatud andmeid parandanud, seega

tuleb lugeda, et nimetatud taotlus ei ole esitatud antud kohtuasja raames ning selles

osas tuleb kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata.

17. Arve nr 110155 - perioodil 04.02. - 07.02.2011 teostatud õigusabi toimingud:

kliendile e-kirja koostamine 0,2 tundi, määruskaebuse koostamine Harju Maakohtu

21.01.2011 määruse peale 2 tundi, olukorra analüüsimine seonduvalt täitemenetluse

peatamisega ning TsÜS § 88 lg 2 regulatsiooniga 0,7 tundi, Riigikohtu praktika

analüüsimine TsÜS § 88 lg 2 -1 tund, Harju Maakohtu 21.01.2011 kohtumääruse peale

koostatava määruskaebuse muutmine ja täiendamine 2 tundi, maakohtu 21.01.2011

kohtumääruse analüüsimine 0,6 tundi. 21.01.2011 vormistas Harju Maakohus

kohtumääruse, millega peatas täitemenetluse täiteasjas nr 014/2006/313, nimetatud

määrus edastati kostja esindajale 24.01.2011. 07.02.2011 esitas kostja esindaja

määruse peale määruskaebuse. Kostja esindaja toimingud kliendiga suhtlemisel,

olukorra analüüsimisel, TsÜS § 88 lg 2 regulatsiooni suhtes riigikohtu praktikaga

tutvumisel, määruskaebuse koostamisel, muutmisel ja täiendamisel, kokku ajaliselt 5,9

tunni ulatuses - 708 eurot, on olnud põhjendatud ja vajalikud, ajaliselt mõistlikus

mahus.

18. Kostja esindaja aruandes on 07.02.2011 märgitud toiminguks maakohtu 21.01.2011

kohtumääruse

analüüsimine.

Samal

päeval

esitas

kostja

esindaja

kohtule

määruskaebuse nimetatud määruse peale, määruskaebuse ettevalmistamiseks oli

kulunud peaaegu 6 tundi, mis sisaldas ka olukorra analüüsimist. Seega ei ole

põhjendatud kostja esindaja poolt määruskaebuse esitamisega samal päeval veel

kaevatava määruse analüüsimine, nimetatud määruse analüüs pidi eelnema

määruskaebuse koostamisele ja selline toiming on ka esindaja poolt 04.02.2011

toimunud toiminguna mainitud. Seega on 07.02.2011 märgitud analüüs põhjendamata

ning selles osas tuleb kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta

rahuldamata.

19. Arve nr 111105 - perioodil 07.06. - 15.06.2011 teostatud õigusabi toimingud:

telefoninõupidamine kliendiga 0,2 tundi, ettevalmistus nõupidamiseks kliendiga 0,9

tundi, tutvumine tsiviilasja toimikuga Tallinna Ringkonnakohtus 0,3 tundi, taotluse

koostamine T.Ni poolt esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse mittevõtmiseks 1 tund,

tutvumine

Tallinna

Ringkonnakohtu

15.06.2011

kohtumäärusega

0,1

tund.

18.02.2011 vormistas Harju Maakohus antud kohtuasjas otsuse, millega jättis hageja

nõuded osaliselt läbi vaatamata ning osaliselt rahuldamata, tühistas hagi tagamise

abinõuna täitemenetluse peatamise ja rahuldas osaliselt kostja taotluse kohtuistungi

protokolli parandamiseks. Seega oli kohtuotsus kostja suhtes positiivne. 29.04.2011

esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale.

09.06.2011 esitas kostja esindaja ringkonnakohtule kostja taotluse apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumiseks. Kuna maakohtu 18.02.2011 otsus oli igati

positiivne kostja suhtes, on arusaamatu ja aruandes põhjendamata, millisel teemal

pidas kostja esindaja antud perioodil kostjaga nõupidamisi kokku 2,1 tunni ulatuses.

Ringkonnakohus ei küsinud kostjalt arvamust apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

kohta, seega on kostja esindaja sellekohane taotlus 09.06.2011 olnud põhjendamata

toiming. Kostja esindaja toimikuga tutvumine on kohtutoimikus registreeritud.

Eelnimetatud kostja esindaja toimingutest tuleb lugeda põhjendatuks tutvumist

kohtuasja toimikuga 0,3 tundi, tutvumist ringkonnakohtu 15.06.2011 kohtumäärusega

0,1 tundi ning kuna esindaja suhtlemine esindatavaga on ka vajalik, maakohtu otsus ei

olnud jõustunud, siis suhtluseks kliendiga 0,5 tundi, seega kokku põhjendatud ja

vajalikke toiminguid 0,9 tunni ulatuses - 108 eurot. Ülejäänud osas tuleb kostja

menetluskulude avaldus selle arve toimingute osas jätta rahuldamata.

20. Arve nr 111427 - perioodil 19.08. - 23.08.2011 teostatud õigusabi toimingud:

olukorra

analüüsimine

seonduvalt

Tallinna

Ringkonnakohtu

kohtumääruse

kättetoimetamisega T.Nile ning ringkonnakohtule saadetava e-kirja koostamine 0,8

tundi, olukorra analüüsimine seonduvalt Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2011

kohtumääruse

T.Nile

kättetoimetamisega,

telefoninõupidamine

Kohtutäitur

Laanemetsaga, kohtutäiturile ja kliendile saadetava e-kirja koostamine 0,7 tundi.

Kohtutoimiku andmetel on T N juba 15.06.2011 vastanud kohtule ja palunud saata

kohtumäärus elektrooniliselt teises formaadis, kuna tal puuduvad võimalused tutvuda

dokumendiga e-toimiku kaudu. Kohus ka saatis talle dokumendi uuesti 20.06.2011,

millele ta kinnitust ei saatnud. Kohus edastas dokumendid ka posti teel. 19.08.2011 on

kostja

esindaja

pöördunud

ringkonnakohtu

poole

seoses

kohtumääruse

kättetoimetamisega hagejale, kuna kostja oli huvitatud kohtumääruse kiirest

jõustumisest. 22.08.2011 vastas ringkonnakohtu referent kostja esindaja pöördumisele

ja selgitas, mida on kohus ette võtnud dokumendi kättetoimetamiseks hagejale. Kuna

kostja huvi kohtumääruse jõustumiseks oli põhjendatud, on olnud põhjendatud kostja

esindaja toimingud kohtuga, kohtutäituriga ja kliendiga sel teemal suhtlemisel, kokku

ajaliselt 1,5 tunni ulatuses - 180 eurot.

21. Arve nr 120358 - perioodil 16.02. - 17.02.2012 teostatud õigusabi toimingud: vastuse

koostamine

T.Ni

määruskaebusele

Tallinna

Ringkonnakohtu

15.06.2011

kohtumääruse peale 5,4 tundi. Hageja esitas 26.09.2012 Riigikohtule määruskaebuse

ringkonnakohtu 15.06.2011 kohtumääruse peale. Kostja esindaja esitas 17.02.2012

Riigikohtule vastuse. Kostja esindaja eelnimetatud toimingud ajalises kogumahus 5,4

tundi - 648 eurot, on olnud põhjendatud ja vajalikud.

22. Eelneva kokkuvõtteks on OÜ Belesta Grupi lepingulise esindaja toimingud olnud

põhjendatud ja vajalikud ajaliselt 40,6 töötunni ulatuses, mis rahalise kuluna

moodustab 5557,66 eurot (ilma käibemaksuta), mis arvestades seda, et hagimenetlus

kestis üle 5 aasta, läbis kahel korral esimese ja teise kohtuastme, esitati mitmeid

määruskaebusi, ei ole ülemäära suur. Kuigi kostja põhjendatud kulud õigusabile on

käesolevas määruses määratletud 5557,66 eurot, on hagejalt kostja kasuks võimalik

välja mõista lepingulise esindaja kulu VV 15.12.2005 määruse nr 306 § 1 määratud

maksimaalses

määras,

s.o

4793,37

eurot.

Sellises

ulatuses

kulutusi

oli

protsessiosalistel võimalik ette näha ning nendega arvestada.

Määruskaebus

23. Hageja palub tühistada maakohtu määruse ja uue määrusega mõista T Nlt kostja

kasuks välja menetluskulu 6115,56 eurot. Määruskaebuse esitaja vaidlustab maakohtu

määruse osas, millega kohus jättis kohaldamata Vabariigi Valitsuse 15.12.2005

määrusega nr 306 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade §-is 2 sätestatud koefitsiendi 1,3;

Advokaadibüroo Varul arvet nr 101235 puudutavas osas seonduvalt vandeadvokaatide

Paul Varuli ja Karl Haavasalu nõupidamisega; Advokaadibüroo Varul arvet nr 110021

puudutavas osas seonduvalt 06.01.2011 koostatud tunnistajate ülekuulamise

taotlusega; Advokaadibüroo Varul arvet nr 111105 puudutavas osas seonduvalt

Tallinna Ringkonnakohtule taotluse koostamisega. Muus osas määruskaebuse esitaja

28.02.2013 kohtumäärust ei vaidlusta.

24. 25.04.2012 käesolevas tsiviilasjas esitatud menetluskulude kindlaksmääramise

taotluses palus määruskaebuse esitaja kohaldada menetluskulude kindlaksmääramisel

Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306 kehtestatud lepingulise esindaja ja

nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade §-is 2 sätestatud

koefitsienti 1,3. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-152-10 leidnud, et menetluskulude

kindlaksmääramisel peab kohus lahendama küsimuse, kas aluseks tuleb võtta üks või

teine määrus, sest sellest sõltub kulude sissenõudmise piirmäärasid arvestades poolelt

väljamõistetavate menetluskulude suurus.

25. 15.12.2005 määruse nr 306 §-is 2 on sätestatud, et kohus võib asja keerukuse või

mitme esindaja menetluses osalemise korral, näiteks kui menetluse käigus on esitatud

määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid

menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest

suurem, poolel on olnud vaja esindajat vahetada, samuti kui osa kuludest on

põhjustatud menetluse venimisest või menetlusõiguse kuritarvitamisest, rakendada

kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära, mis saadakse §-s 1 toodud tsiviilasja

hinnale vastava piirmäära korrutamisel koefitsiendiga 1,3. Määruskaebuse esitaja

arvates on antud juhul igati põhjendatud nimetatud sätte kohaldamine seetõttu, et:

tsiviilasjas menetletud vaidlus oli kahel korral esimese astme kohtu menetluses, kahel

korral teise astme kohtu menetluses ning ühel korral Riigikohtu menetluses. Samuti

kestis menetlemine märkimisväärselt kaua, veidi vähem kui 5 aastat. Tegemist oli

mahuka vaidlusega. Tsiviilasja pikale kestvusele aitas kaasa vastustaja käitumine.

Korduvalt on olnud raskusi vastustajale menetlusdokumentide kättetoimetamisega.

See omakorda on põhjustanud määruskaebuse esitaja esindaja jaoks lisatööd ning

määruskaebuse esitaja menetluskulude suurenemist. Määruskaebuse esitaja vahetas

menetluse ajal esindajat.

26. Käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamise ajal 2006 pidi hageja olema teadlik

15.12.2005 määrusest nr 306. Muuhulgas pidi vastustaja olema teadlik ka sellest, et

juhul, kui tema poolt esitatud hagiavaldusest tulenevalt algav kohtumenetlus kujuneb

mahukaks või kui esineb muid 15.12.2005 määruse nr 306 lg-s 2 nimetatud asjaolusid,

on menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel võimalik kasutada koefitsienti 1,3.

Täiesti arusaamatuks jääb maakohtu viide Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele

nr 137.

27. Seonduvalt Advokaadibüroo Varul arvega nr 101235 leiab kaebaja, et on igati

tavapärane,

et

sama

advokaadibüroo

advokaadid

peavad

nõu

õiguslikult

komplitseeritud küsimustes. Käesoleval juhul toimus vandeadvokaatide Paul Varuli ja

Karl Haavasalu nõupidamine seonduvalt tasaarvestuse teostamise ning VÕS § 201 lg 1

mõtte ja olemusega. Kuna nõupidamiseks kulus nii vandeadvokaat Paul Varuli tööaeg

kui ka vandeadvokaat Karl Haavasalu tööaeg, siis on arvel kajastatud mõlema tööaeg.

28. Seonduvalt Advokaadibüroo Varul arvega nr 110021 leiab kaebaja, et tõepoolest on

06.01.2011 protsessidokumendil ekslikult märgitud ebaõige tsiviilasja number. Samas

on antud taotlusel õigesti märgitud täiteasja number, mille raames toimuva

täitemenetluse lubamatuks tunnistamise üle käesolevas tsiviilasjas vaidlus toimus.

Samuti ilmneb 06.01.2011 protsessidokumendi nii sisust kui ka menetlusosaliste

andmetest, et määruskaebuse esitaja 06.01.2011 protsessidokument on seotud just

nimelt käesoleva tsiviilasjaga.

29. Seonduvalt Advokaadibüroo Varul arvega nr 111105 oleks määruskaebuse esitaja

arvates tulnud lugeda Tallinna Ringkonnakohtule taotluse koostamise aeg vastustaja

apellatsioonkaebuse menetlusse mittevõtmiseks ja sellele vastav tasu samuti

põhjendatud menetluskuluks.

Menetluse edasine käik

30. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

31. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt välja mõistetud

menetlusabi kulude suuruse osas.

32. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire (RK 3-2-1-171-12). Praeguses asjas ei ole

kolleegiumi hinnangul kohus hageja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on oma järeldusi põhjendanud, seega ei

ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Kolleegium nõustub

maakohtuga ning ei korda maakohtu määruses olevat põhjendusi tulenevalt TsMS §

654 lg-st 6 ja § 659 üle. Küll aga leiab kolleegium, et praegusel juhul esinevad

15.12.2005 määruse nr 306 lg-s 2 nimetatud asjaolud, mis annavad aluse mõista

menetluskulud välja nimetatud määruses kehtestatud §-s 1 piirmäärast suuremas

ulatuses.

33. Maakohus leidis, et põhjendatud ja vajalik oli lepingulise esindaja tasu ajaliselt 40,6

töötunni ulatuses, mis rahalise kuluna on kokku 5557,66 eurot (ilma käibemaksuta).

Arvestades seda, et hagimenetlus kestis ligi 5 aastat, läbis kahel korral esimese ja teise

kohtuastme, esitati mitmeid määruskaebusi, ei ole kulutatud aeg ülemäära suur. Kuigi

kostja põhjendatud kulud õigusabile on määratletud 5557,66 eurot, leidis maakohus, et

hagejalt kostja kasuks on võimalik välja mõista lepingulise esindaja kulu VV

15.12.2005 määruse nr 306 § 1 määratud maksimaalses määras, s.o 4793,37 eurot ja

kohaldada ei saa määruse lg-s 2 nimetatud koefitsienti 1,3. Ringkonnakohus maakohtu

põhjendustega viimatinimetatud osas ei nõustu.

34. Määruses nr 3-2-1-43-10 leidis Riigikohus, et kui asjas kohaldub hagi esitamise ajal

kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr 306, tuleb kooskõlas määruse §-s 2

sätestatuga asja keerukuse hindamisel arvestada mh asjaoludega, kas menetluse käigus

on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või

aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on

tavapärasest

suurem.

Käesoleva

tsiviilasja

keerukuse

hindamisel

omab

ringkonnakohtu hinnangul lisaks sellele, et tsiviilasi on ligi viie aasta jooksul kahel

korral läbinud menetluse maakohtus ja ringkonnakohtus ning ühel korral Riigikohtu

menetluse, tähtsust asjaolu, et hageja on tahtlikult menetlust venitanud, keeldudes

menetlusdokumentide vastuvõtmisest jms, millega põhjustas vastaspoolele lisakulu.

Tegemist oli mahuka vaidlusega. Kohaldamisele kuuluva VV 15.12.2005 määruse nr

306 lg 2 alusel sai teine menetluspool, arvestades nimetatud asjaolusid, ka suuremas

ulatuses menetluskulusid ette näha. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et põhjendatud on

menetluskulud 5557,66 euro suuruses summas hagejalt välja mõista. Nimetatud

suuruses menetluskulu jääb, arvestades koefitsienti 1,3, maksimaalselt lubatud

esindajatasu piiridesse (4793,37 x 1,3=6231,38).

35. Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 178 lg-st 2 saavad menetluskulude

kindlaksmääramist taotlenud isik ja menetluskulusid kandma kohustatud isik määruse

peale kassatsiooni korras edasi kaevata, kuna kaebuse hind ületab 200 eurot.

Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu Gaida Kivinurm