2-11-11002/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 06.detsember 2013. a Põlva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-11002 Tsiviilasi

U. M. avaldus täitemenetluse pikendamiseks ja peatamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: U. M. xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kontakttelefon xxxxxxxxx; Puudutatud isikud: sissenõudja - O. K. xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxx, esindaja A. P. - post; Kohtutäitur A. K. asukoht xxxxxxxxxxxxxx-post

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta U. M. avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 170/2011/183 kuni kohtulahendi jõustumiseni läbi vaatamata.

2. Jätta U. M. avaldus täitemenetluse pikendamiseks täiteasjas nr 170/2011/183 läbi vaatamata.

3. Menetluskulud jätta U. M. kanda.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on viisteist päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 13.01.2011. a hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09- 24855 mõisteti U. M. O. K. välja kokku 2888,55 eurot (tl 23-24).

O. K. .01.2011. a avalduse alusel alustas kohtutäitur A. K. täiteasjas nr 170/2011/183 (tl 10).

28.01.2011. a esitas U. M. avalduse täitemenetluse peatamiseks kuni kohtulahendi jõustumiseni ning täitemenetluse pikendamiseks kuni 01.07.2011. a (tl 2-3). Avalduse kohaselt on U. M. jaoks täitemenetluses korraga nõutav summa 3530,51 eurot ülejõukäiv. Tal puudub juba pikemat aega töökoht, ta on töötuna arvele võetud, kuid ei saa töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Seega puudub U.M. käesoleval ajal igasugune sissetulek. Lisaks sellele on tema elukaaslane S. S. invaliidsuspensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on pension 195,96 eurot. U.M. perekonda kuuluvad 2 ülalpeetavat last –K. S. , sündinud xxxxxxxxxxx M. M. 11.11.2003. S.S. on laenulepingust tulenev rahaline kohustus

O. K. igakuise maksena 75,09 eurot kuni juunini 2011. a. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on U.M. sattunud raskesse majanduslikku olukorda. Perekonna ainsaks sissetuleks on elukaaslase pension, millest pärast laenumakse tasumist jääb alles 119,97 eurot kuus. See võimaldab hädavaevu katta igapäevaseks elutegevuseks vältimatud kulutused. Täitemenetluses nõutava rahasumma tasumine ei ole võimalik enne, kui ta leiab töö ja sissetuleku. O. K. eduka majandustegevusega juriidiline isik ei satu ületamatutesse majanduslikesse raskustesse tema rahalise kohustuse täitmise edasilükkamise tõttu.

Puudutatud isik O. K. seisukohal, et täitemenetluse peatamiseks ja pikendamiseks puudub alus ja mõte (tl 16). O. K. nõus, et võlgnik tasub võla maksegraafiku alusel. Kuna võlgnik ei ole ise sissenõudjaga ühendust võtnud ja üritanud maksegraafikut sõlmida, on täitemenetluse peatamine ja pikendamine kohtulahendiga ennatlik ja alusetu. Kohtutäitur A. K. täitemenetluse peatamiseks ja pikendamiseks ei ole (tl 20).

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et U. M. avaldus täitemenetluse peatamiseks ja pikendamiseks täiteasjas nr 170/2011/183 tuleb jätta läbi vaatamata.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

TMS § 45 alusel esitatud taotlust vaatab kohus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

475 lg 2 kohaselt läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS § 423 lg 2 p 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

2. U. M. avalduses taotlenud täitemenetluse pikendamist täiteasjas 170/2011/183 kuni 01.07.2011. a. Käesolevaks ajaks on taotletud tähtpäev täitemenetluse pikendamiseks saabunud. Kohus ei saa tagasiulatuvalt täitemenetluse läbiviimise kulgu reguleerida, seetõttu ei ole käesoleval ajal võimalik saavutada eesmärki, mida U.M. avalduse esitamisega taotles. Justiitsministeeriumi täiteasjade registri täiteasja nr 170/2011/183 väljatrükist (tl.22) nähtub, et U. M. ole käesoleva ajani asunud nõuet tasuma, kuid kohus ei saa väljuda esitatud avalduse piiridest. Sellest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks hinnata TMS §-s 45 sätestatud sisulisi eeldusi täitemenetluse pikendamiseks, vaid jätab U. M. avalduse täitemenetluse pikendamise osas TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata.

3. Lisaks täitemenetluse pikendamisele on U.M. taotlenud ka täitemenetluse peatamist kuni käesolevas asjas tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Sellesisulist U. M. taotlust tuleb käsitleda esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusena. Kuigi U. M. avalduses viidanud hagi tagamise sätetele, tuleb taotluse menetlemisel arvestada, et TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses on erinormina TsMS § 4771 kohaselt sätestatud esialgse õiguskaitse kohaldamine, mida saab tulenevalt TsMS § 4771 lg 1 kohaldada esialgset üksnes seaduses sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole olnud antud juhul lubatav. Täitemenetluse seadustikust ei tulene esialgse õiguskaitse kohaldamise võimalust olukorras, kus võlgnik on esitanud kohtule avalduse TMS § 45 alusel, sealhulgas täitemenetluse pikendamiseks. Seega ei ole kohtul pädevust täitemenetlust TMS § 45 alusel esialgselt reguleerida. Lisaks järeldub U. M. avaldusest, et täitemenetluse peatamist soovis ta kuni kohtulahendi jõustumiseni, kuid arvestades taotlust täitemenetluse pikendamiseks, mitte kauemaks kuni 01.07.2011. a. Kuna käesolevaks ajaks on tähtpäev, mille saabumiseni oli avaldaja poolt täitemenetluse pikendamist taotletud, tuleb ka täitemenetluse peatamise taotlus jätta läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud U. M. kanda.

TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata.

U. M. ole esitatud avalduselt riigilõivu tasunud, millisele asjaolule on kohus avalduse menetlusse võtmise määruses tähelepanu juhtinud (tl 1). Kuna käesoleval juhul ei ole riigilõivu tasutud, ei saa seda ka tagastada.

Epp Tombak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik