3-12-2493/39 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Silvia Truman, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-2493

Haldusasi

M Na kaebus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

eksamikomisjoni 17.04.2012 protokollilise otsuse nr 5

punktide 1.1 ja 1.3 tühistamiseks M Na osas või alter-

natiivselt sama organi 23.04.2012 protokollilise otsuse

nr 10 tühistamiseks ja vaide uueks läbivaatamiseks

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – M N, esindaja v.adv Ljudmila Tamar

Vastustaja – Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda,

esindaja Katrin Prükk

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19. märtsi 2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

M Na apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Rahuldada M Na apellatsioonkaebus ja kaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.03.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-2493 ja teha uus

otsus.

Tühistada Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eksamikomisjoni 17.04.2012 proto-

kollilise otsuse nr 5 punktid 1.1 ja 1.3 M Na osas.

Mõista Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt M Na kasuks välja menetluskulu

1 170 (üks tuhat ükssadaseitsekümmend) eurot.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 06.01.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

3-12-2493

2(11)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M N osales Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (KPK) eksamikomisjoni poolt läbi

viidud kohtutäiturieksamil, kasutades kirjalikul eksamitööl enda identifitseerimiseks salasõna

xxxxxx. Eksamikomisjon tegi 17.04.2012 koosolekul (protokoll nr 5) otsuse, millega kinnitas

eksaminandi xxxxxxxx testi punktide keskmiseks summaks 26,90 ning hindeks 2,00 (proto-

koll nr 5, punkt 1.1.) Sama protokolli kohaselt otsustas eksamikomisjon justiitsministri

15.12.2009 määrusega nr 42 kehtestatud kohtutäiturimäärustiku (KTM) § 76 lg-te 6 ja 8 alusel

lugeda salasõna xxxxxxxt all kohtutäiturieksami kirjaliku osa testi ja kaasuste lahendused esi-

tanud isiku kohtutäiturieksamit mittesooritanuks ja konkursi mitteläbinuks (protokoll nr 5,

punkt 1.3).

2. M. N esitas KPK-le avalduse (vaide), milles taotles kirjaliku eksami tulemuse ümbervaa-

tamist. KPK eksamikomisjoni 23.04.2012 koosolekul (protokoll nr 10) otsustati taotlust mitte

rahuldada ning eksamikomisjoni otsust mitte muuta (protokoll nr 10, punkt 2.1).

3. M. N esitas 27.11.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles KPK eksamiko-

misjoni 17.04.2012 protokollilise otsuse nr 5 p-des 1.1 ja 1.3 eksaminandi xxxxxx kohta teh-

tud otsuste tühistamist või alternatiivselt tühistada 23.04.2012 protokollilise otsuse nr 10 p 2.1

ning kohustada eksamikomisjoni kaebaja vaie uuesti läbi vaadata. Kaebuse kohaselt ei ole

17.04.2012 protokollilise otsuse nr 5 p-d 1.1 ja 1.3 kontrollitavad ja on seetõttu õigusvastased.

Kohtutäituri eksami õigusteadmiste testil ega eksami läbiviimise juhendis pole märgitud, mil-

lise aktiga need kehtestanud on. Kaebaja vastuseid testile on osaliselt ebaõigesti hinnatud.

Kaebaja ei nõustu küsimusele nr 11 „Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate

vahel“ antud vastuse hindamisega. Kaebaja märkis sobivaks ka valikvastuse nr 4 - „lähtudes

seaduses sätestatud nõuete rahuldamisjärkudest“, mille eksamikomisjon põhjendamatult va-

leks hindas. Kaebaja pidas silmas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 105 lg-st 1 ja § 65 lg-st

4 tulevat järjekorda, kus lapse elatisnõude arestipandiõigus asub muudest arestipandiõigustest

eespoolt. Sellist mõttekäiku ei saa lugeda valeks ning kaebaja oleks pidanud saama selle kü-

simuse eest mitte 1, vaid 2 punkti.

Kaebaja ei nõustu küsimusele nr 12 „Kinnisasja väljaandmisel“ antud vastuse hindamisega.

Kaebaja märkis sobivatena valikvastuse nr 1 – „ei tohi välja tõsta võlgnikuga koosolevad täi-

tedokumendis nimetamata isikud“ ja valikvastuse nr 4 ning kokku oleks pidanud ta saama 2

punkti. Eksamikomisjon luges vastuse nr 1 valeks ja andis selle küsimuse eest ebaõigesti 0

punkti. Kaebaja jääb selle juurde, et vastus nr 1 on õige, sest välja ei saa tõsta täitedokumendis

nimetamata isikuid; oma seisukohas tugineb kaebaja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-119-02 ja

Tallinna Ringkonnakohtu määrusele tsiviilasjas nr 2-08-76400.

Kaebaja ei nõustu küsimusele nr 14 „Sissenõudjal on täitemenetluses õigus“ antud vastuse

hindamisega ja selle eest 1 punkti andmisega. Kaebaja märkis sobivaks valikvastuse nr 5 –

3-12-2493

3(11)

„nõuda võlgnikule kuuluva arestitud nõude täitmist kolmandalt isikult“, mis on ainus õige

vastus ja kaebaja oleks pidanud saama selle küsimuse eest 2 punkti.

Eksamikomisjon hindas valesti vastust küsimusele nr 22 „Millised järgnevalt nimetatud ese-

med, õigused ja kohustused ei kuulu pärandvara hulka“, kuna etteantud kuuest valikvastusest

oli õige vaid vastus nr 4 -„liikluseeskirja rikkumise eest määratud rahatrahv“, mille kaebaja

sobivaks märkis, kuid sai põhjendamatult ainult 1 punkti 2 punkti asemel.

Kaebaja ei nõustu küsimusele nr 24 antud vastuse hindamisega ja 0 punkti andmisega. Küsi-

musele „Märkus kinnistusraamatusse pankroti väljakuulutamise kohta tehakse“ märkis kaeba-

ja valikvastuse nr 3 – „kohus edastab pankrotiotsuse kinnistusosakonda ja kohtuniku abi teeb

kande ametiülesande täitmise korras“. See on pankrotiseaduse (PankrS) § 40 lg-st 2 tulenev

õige vastus, mille eest oleks pidanud kaebaja saama 2 punkti. Lisaks märgib kaebaja, et valik-

vastus nr 3 on sõnastatud ebatäpselt, sest pankroti väljakuulutamise kohta tehakse pankroti-

määrus mitte pankrotiotsus.

Kaebaja ei nõustu küsimusele nr 26 „Pankrotiavalduse läbivaatamisel kohtus on menetlusosa-

listeks“ antud vastuse hindamisega ja selle eest 0 punkti andmisega, kuna kaebaja poolt vali

tud vastus nr 2 - „pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja, võlgnik ja ajutine pankrotihaldur“

on tulenevalt PankrS § 25 lg-st 2 õige ja kaebaja oleks pidanud saama 1 punkti.

Vääraks peab kaebaja ka küsimusele nr 29 „Kohtuvälise menetleja otsuse varalise karistuse

mõistmiseks väärteoasjas“ antud vastuse hindamist. Viiest võimalikust vastusevariandist

märkis kaebaja õigeteks neli, mille eest oleks pidanud ta saama 4 punkti, kuid vastustaja andis

0 punkti, pidades alusetult valeks valikvastust nr 1 – „saab täitmisele pöörata pärast otsuse

peale kaebuse esitamise tähtaja möödumist, kui kohus ei peata otsuse täitmist“ ja vastust nr 4

– „täitmist korraldab otsuse teinud asutus“. Küsimus oli esitatud ebatäpselt, kuna kohtuväline

menetleja ei saa varalist karistust määrata. Kui vastustaja pidas silmas rahatrahvi, siis on õige

ka kaebaja poolt sobivaks märgitud valikvastus nr 1, mis tegelikult on sõnastatud eksitavalt,

kuna sisaldab mõttetu tingimuse „kui kohus ei peata otsuse täitmist“, kuid oma mõttelt on

vastus nr 1 õige. Samuti on õige valikvastus nr 4. Lisaks märgib kaebaja, et küsimus nr 29 ja

selle valikvastused tulenevad väärteomenetlusõigusest ega ole hõlmatud nende teemavaldkon-

dadega, mille kohta KTM § 75 lg 2 kohaselt õigusteadmiste testis küsimused peaksid olema.

Küsimusele nr 30 „Formaliseerituse põhimõte täitemenetluses tähendab“ polnud valikvastu-

seid märgitud. Selle küsimuse vastuse hindamiskriteeriumid on teadmata, sest eksamikomis-

joni kinnitatud juhendis seda ei reguleeri. Õige vastuse eest oli võimalik anda 1 punkt ning

neli komisjoni liiget kaebaja vastust nõnda ka hindasid. Hindamisjuhendist ei tulene, et vastust

võiks hinnata 0,5 punkti vääriliseks, nagu üks eksamikomisjoni liige tegi.

Seega testi õige hindamise tulemusena oleks pidanud kaebaja saama 40 punkti (56-st võimali-

kust) ja koondhindeks 4, mis tähendab, eksamikomisjon oleks pidanud lugema kaebaja õigus-

teadmiste testi sooritanuks.

Vaideotsuse tegemisel on rikutud haldusakti põhjendamise kohustust; sellest ei nähtu, miks ja

kuidas asus vastustaja vaide läbivaatamisel seisukohale, et eksamikomisjoni hinnang kaebaja

eksamitööle on õige.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda palus jätta kaebuse rahuldamata. Eksamikomis-

joni 17.04.2012 protokollilised otsused on kontrollitavad, hindamisreeglistik on olemas ja

sellest on kinni peetud. KTM 10. peatükis on sätestatud kohtutäiturieksami valdkonnad ja hin-

damise kord. Eksamikomisjoni kinnitatud juhend anti igale eksamineeritavatele õigusteadmis-

te testi läbiviimisel ja paluti see enne küsimustele vastamisele asumist hoolikalt läbi lugeda.

Seega pidi hindamise reeglistik olema kaebajale teada. Vaideotsust ei saa kaebaja vaidlustada,

sest see ei riku tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult.

3-12-2493

4(11)

4. Tallinna Halduskohus luges 07.01.2013 määrusega kaebuse tähtaegseks ning jättis

19.03.2013 otsusega M Na kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et eksamikomisjoni otsus ei ole kontrollitav. KTM § 75

lg 1 järgi koosneb kohtutäituri eksam kolmest osas: õigusteadmiste test, kaasuste lahendamine

ja vestlus. KTM §-st 76 tuleneb, et eksamiküsimuste vastuseid ja kaasuste lahendusi hinnatak-

se kuuepallisel skaalal ning kui testi koondhinne on alla 3 palli, siis kaasuste lahendusi ei hin-

nata ja kandidaat loetakse konkurssi mitteläbinuks. Õigusteadmiste testi hindamiseks kinnitab

eksamikomisjon koos testi küsimustega vajalike punktide arvu eri pallide saamiseks ning testi

koondhinne on komisjoniliikmete antud pallide kogusumma jagatud testi hinnanud komisjoni-

liikmete arvuga. Käesoleval juhul on eksamikomisjon kinnitanud 05.04.2012 koosolekul pro-

tokolliga nr 4 koos õigusteadmiste testi küsimustega vajalike punktide arvu eri pallide saami-

seks, kusjuures testi läbimiseks vajaliku 3 palli saamine eeldas vähemalt 29 punkti saamist.

Vaidlust pole selle üle, et eksaminandidele anti koos testiga ka hindamiskriteeriume kajastav

infoleht, milles oli lühidalt kajastatud, et testi tegemisel ei ole eksaminandile teada, kui palju

punkte on võimalik iga küsimuse raames saada, külla aga annab iga vale valikvastuse sobi-

vaks märkimine sama palju miinuspunkte, kui õige vastuse sobivaks märkimine plusspunkte.

Kuidas eksamikomisjon on kaebaja poolt iga testi küsimusele antud vastuseid hinnanud, näh-

tub hindamislehelt, kus on kajastatud iga küsimuse vastamise eest maksimaalselt saadaolev

võimalik punktide arv.

Eksamikomisjoni hinnang küsimuse nr 11 vastusele on õige, sest kaebaja märgitud valikvas-

tust nr 4 ei saa õigeks lugeda. Nõuete rahuldamisjärkude näol on tegemist pankrotiõiguse

spetsiifilise mõistega ning kohtutäituri poolt täitemenetluse tulemusena saadu jagamist regu-

leerivad normid nõuete rahuldamisjärkude mõistet ei kasuta. Küsimusele nr 11 oli kaks õiget

valikvastust, mille eest oli võimalik saada kokku 2 punkti. Vastavalt hindamisjuhendile andis

iga õige vastuse märkimine 2 : 2 = 1 punkti ning iga vale vastuse sobivaks märkimine andis 1

miinuspunkti. Kaebaja märkis sobivate vastusevariantidena kaks õiget ja ühe vale variandi

ning teenis õigustatult 1 + 1 - 1 = 1 punkti.

Põhjendamatu on eksamikomisjoni hinnang küsimusele nr 12 antud vastustele. Selle küsimuse

osas taandub vaidlus sellele, kas kaebaja märgitud vastus nr 1 „kinnisasja väljaandmisel ei

tohi välja tõsta võlgnikuga koosolevad täitedokumendis nimetamata isikud“ on tõene. TMS ei

määratle täpsemalt, keda tuleks võlgnikuga koosolevate isikutena mõista. Kaebaja on esitanud

kohtule Tallinna Ringkonnakohtu määruse tsiviilasjas nr 2-08-76400, kus ringkonnakohus on

nõustunud maakohtu sõnaselge seisukohaga, et kui isikut pole täitedokumendis märgitud, ei

saa seda isikut eluruumist välja tõsta. Seega 12. küsimuse valikvastuse nr 1 vääraks lugemine

on vähemalt vaieldav, vaieldavuse korral tuleb eksamitööd hinnata eksaminandi kasuks.

Ekslik on kaebaja seisukoht, et küsimuse nr 14 ainsaks õigeks vastuseks oli valikvastus nr 5.

Samavõrd õige oli ka valikvastus nr 4 „volitada esindajat viibima enampakkumise juures,

eesmärgiga pakkuda kõrgeimat hinda võlgnikule kuuluva kinnisvara eest“, mida kaebaja so-

bivana ära ei märkinud. TMS § 137 ja § 87 lg 1 kohaselt võib kinnisasja müügiks korraldatud

enampakkumisel kaasa pakkuda ka sissenõudja. Oma õigusi võib sissenõudja teostada nii isik-

likult kui esindaja kaudu, seega ei ole mistahes takistust, mis keelaks sissenõudjal volitada

oma esindajat osalema kinnisasja müümiseks korraldataval enampakkumisel.

Küsimusele nr 22 antud vastust on hinnatud õigesti, sest lisaks kaebaja märgitud valikvastuse-

le nr 3 oli õige ja kaebaja poolt märkimata jäetud valikvastus nr 5 „ettevaatamatusega tervise-

kahjustuse põhjustamisest tulenev kahju hüvitamise nõue“, sest see nõue on olemuslikult lahu-

tamatult seotud pärandaja isikuga ning selline nõudeõigus ei saa pärijatele üle minna. Varalise

kahju hüvitamise nõudeõigus on päritav, kuid pärandaja tervis või isiklik heaolu ei saa olla

pärandi esemeks ning seetõttu ei saa päritav olla tervise kahjustamisest tulenev mittevaralise

3-12-2493

5(11)

kahju hüvitamise nõudeõigus; pärijal pole õigust nõuda pärandaja tervisele tekitatud kahju

hüvitamist.

Eksamikomisjon on õigesti hinnanud 0 punktiga küsimusele nr 24 antud vastust. Sõltumata

sellest, kuidas tõlgendada PankrS § 40 lg-t 2, millele kaebaja viitab, ei saa valikvastust nr 3

lugeda õigeks, sest selles vastusevariandis esitatud väite järgi märkuse pankroti väljakuuluta-

mise kohta teeb kohtunikuabi ametiülesande korras kohtu poolt edastatud pankrotiotsuse alu-

sel. See väide on väär, kuna dokumenti, mida saaks nimetada pankrotiotsuseks, ei ole olemas

ja kohus ei saa sellist dokumenti registripidajale ka edastada. Pankrotiotsuse mõistet kasutati

kuni 01.07.2004, kehtiv seadus tunneb mõistet pankrotimäärus (PankrS § 31 lg 5). Küsimuse

nr 24 õiged valikvastused oleksid olnud nr 1 „pankrotihalduri lihtkirjaliku avalduse alusel“ ja

nr 2 „pankrotihalduri notariaalselt tõestatud avalduse alusel“, kuna vastava kande peaks re-

gistripidaja kinnistusraamatusse tegema igal juhul pankrotihalduri notariaalselt kinnitatud või

digitaalselt allkirjastatud kinnistamisavalduse (mis on formaalses mõttes lihtkirjalik doku-

ment) alusel vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 34 lg-tele 1 ja 21.

Eksamikomisjon on õigesti hinnanud kaebaja vastust küsimusele nr 26, kuna PankrS § 25 lg 1

järgi on pankrotiavalduse läbivaatamisel kohtus menetlusosalisteks avalduse esitanud võla-

usaldaja ja võlgnik. Ajutine pankrotihaldur ei ole menetlusosaline ning ta ei muutu menetlus-

osaliseks asjaolu tõttu, et kohus ta kohtuistungile kutsub (PankrS § 25 lg 2).

Õigesti on hinnatud küsimusele nr 29 antud vastust. TMS § 2 lg 1 p 9 nimetab täitedokumen-

dina kohtuvälise menetleja otsuse ja määruse väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi

kohta. TMS § 199 lg-st 1 tuleneb üheselt, et kohtuvälise menetleja otsus peab täitemenetluses

sundtäitmisele pööramiseks olema jõustunud; otsus jõustub siis, kui selle peale pole kaebust

esitatud ja kaebetähtaeg on möödas. Samuti tuleneb väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §

201 lg-st 1, et kohtuvälise menetleja otsus ja määrus pööratakse täitmisele, kui see on jõustu-

nud ja kui täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Kaebaja poolt sobivaks märgitud valik-

vastuse nr 1 järgi on täitmisele pööramine lubatud pärast kaebuse esitamise tähtaja möödu-

mist, kui kohus otsuse täitmist ei peata. Selle valikvastusega nõustumine tähendaks nõustu-

mist ka väitega, et otsuse saab täitmisele pöörata kaebetähtaja möödumisel, sõltumata sellest,

kas otsuse peale on kaebus esitatud või mitte. Selline vastus on väär. Õigeks ei saa pidada ka

kaebaja märgitud valikvastust nr 4, mille kohaselt täitmist korraldab otsuse teinud asutus.

VTMS § 202 lõikest 1 tulenevalt kohtuvälise lahendi teinud kohtuväline menetleja pöörab

jõustunud otsuse või määruse täitmisele. Ekslik on samastada lahendi täitmisele pööramist ja

täitmise korraldamist. Kohtuväline menetleja ei tee ise ühtegi täitetoimingut, lahendi täitmise-

le pööramine piirdub VTMS § 204 lg 3 kohaselt jõustumismärkega lahendi edastamisega koh-

tutäiturile. Lahendi täitmise korraldab kohtutäitur. Küsimus nr 29 on otseselt seotud täiteme-

netlusõigusega seonduva küsimusega ning põhjendamatu ja alusetu on kaebaja väide, et küsi-

mus ei ole hõlmatud KTM § 75 lg-s 2 sätestatud teemavaldkondadega.

Põhjendatud pole küsimuse nr 30 hindamist puudutav kaebaja etteheide. Hindamisjuhendist ei

tulene üksnes täisarvudes punktide andmise lubatavus. Kuigi hindamisjuhendis ei ole kajasta-

tud lühivastustega küsimuste hindamist, nähtub hindamislehelt, et iga eksamineerija sai hinna-

ta vastust minimaalselt 0 punktiga ja maksimaalselt 1 punktiga, ning lühivastustega küsimuste

kohta on hindamisjuhendis sätestatud, et valede vastuste eest miinuspunkte ei anta. Neil asja-

oludel ei saa ühe vastuse hindamist poole punktiga pidada vääraks. Täitemenetluse formali-

seerituse põhimõtet on Riigikohus selgitanud kohtuasjas nr 3-2-1-119-02 ning käesoleval ju-

hul ei saa väita, et kaebaja vastus sellele küsimusele oleks olnud sedavõrd ammendav, et vä-

hem kui maksimaalse võimaliku punktisumma andmine oleks ilmselgelt põhjendamatu olnud.

Eksamikomisjon hindas kaebaja eksamitööd kokku 26,90 punktiga. Hindamisjuhendi järgi

testi läbimiseks oli vaja saada 3 palli kogudes selleks vähemalt 29 punkti. Kaebajal jäi vajali-

3-12-2493

6(11)

kust puudu 29-26,9=2,1 punkti. Kaebaja poolt vaidlustatutest leidis ainsana tuvastamist küsi-

musele nr 12 antud vastuste väärhindamine, kus anti 0 punkti võimaliku 2 punkti asemel. Kuid

isegi juhul, kui kaebaja oleks pidanud saama selle küsimuse eest maksimumpunktid, poleks ta

ikkagi kokku saanud 3 palli väärilist 29 punkti. Kui aga ilmneks, et küsimusele nr 12 oli lisaks

kaebaja antud vastusele ka muid õigeid valikvastuseid, oleks punktide summa sellele küsimu-

sele antud vastuste eest olnud veelgi väiksem, st olenevalt õigete vastuste hulgast 2/3 punkti,

1/3 punkti ja seega kokku oleks saanud anda vaid 1 punkti.

Kuna eksamikomisjoni 17.04.2012 otsus oli õiguspärane, on sama komisjoni 23.04.2012 vai-

deotsusega kaebaja vaide rahuldamata jätmine õige ning vaideotsuse napp põhjendamine kae-

baja õigusi iseseisvalt ei riku. Seetõttu ei ole alust ka alternatiivnõuet rahuldada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. M Na apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kae-

bus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kohus vaatas asja läbi suulises me-

netluses. Vastustaja esindaja kohtuistungile ei ilmunud ning kirjalikult oma seisukohti konk-

reetselt eksamiküsimusi puudutavalt kohtule varem ei esitanud, kuid esitas need koos menet-

luse uuendamise taotlusega 19.03.2013, so kohtu poolt istungil kohtuotsuse avalikult teata-

vaks tegemise päeval. Kohus jättis menetluse uuendamata ja tegi sisulise lahendi, kasutades

otsuse tegemisel vastustaja seisukohti, kuid kaebajale nendele seisukohtadele vastamiseks

võimalust ei antud. Sellega rikkus kohus HKMS § 146 lg 1 nõudeid.

Riigikohus sedastas lahendis nr 3-3-1-20-99, et kohtuliku kontrolli võimaluse tagamiseks pea-

vad eksami kulg, selle tulemused ja komisjoni otsus olema kontrollitavad. See põhimõte keh-

tib ka käesolevas vaidluses.

KTP eksamikomisjon kinnitas 05.04.2012 õigusteadmiste testi küsimused, hindamiskriteeriu-

mid ja eksami läbiviimise juhendi, kuid kuskilt ei nähtu, et kinnitatud oleks ka õiged valikvas-

tused. Vastused küsimustele oleks pidanud tulenema vähemalt KTM § 75 lg-s 2 märgitud

valdkondi moodustatavate seaduste sätetest, et ei tekiks kahtlusi õiges või vales vastuses ega

vastuste interpretatsioone. Käesoleval juhul sisaldavad mõned küsimused/vastused seadusest

mittetulenevaid ja eksamineeritavat eksitavaid sõnu, mis näitab, et eksamikomisjoni töö ja

eksamitulemused ei ole kontrollitavad. Kohus tuvastas vaieldavusi küsimusele nr 12 kaebaja

antud vastuse puhul, mistõttu tulnuks eksamikomisjoni otsused kaebajat puudutavalt tühistada

ja saata tema õigusteadmiste test komisjonile uueks hindamiseks.

Kaebaja ei vaidlusta kohtuotsuse järeldusi küsimuste nr 11, 12 ja 26 osas, kuid vaidlustab koh-

tuotsuse järeldusi küsimuste nr 14, 22, 24, 29 ja 30 ja neile antud vastuste osas.

Kaebaja märkis küsimuse nr 14 võimalikust seitsmest valikvastusest õigesti vastuse nr 5 ja

oleks pidanud saama 2 punkti, sest see oli ainuke õige vastus. Kohus pidas õigeks ka valikvas-

tust nr 4, jättes märkimata, et valikvastus nr 4 on sõnastatud vaieldavalt ja eksitavalt, kuna

TMS-s pole sätestatud, et sissenõudja võib esindajat volitada viibima enampakkumise juures

eesmärgiga pakkuda kõrgeimat hinda võlgnikule kuuluva kinnisvara eest. Valikvastuse nr 4

vaieldavus seisneb ka selles, et testis on kasutatud väljendit „viibima enampakkumise juures“,

TMS § 87 lg 1 kohaselt saab enampakkumisel „osaleda“.

Kaebaja märkis küsimusele nr 22 valikvastuse nr 4, mis on ka ainus õige vastus. Vastustaja

luges samuti selle õigeks ja andis 1 punkti, eeldades veel ühe õige vastuse olemasolu. Kohus

leidis, et õige on ka valikvastus nr 5, ilma et oleks oma seisukoha mõnele normile tugines põ-

histanud. Apellandi arvates väidab kohus ebaõigesti, et pärandaja tervis või isiklik heaolu ei

saa olla pärandi esemeks ja seetõttu ei saa päritav olla ka tervise kahjustamisest tulenev mitte-

varalise kahju hüvitamise nõudeõigus. Riigikohtunik Tambet Tampuu on olnud teistsugusel

seisukohal, leides, et õigusjärgluse korras (sh pärimise teel) võib üle minna mittevaralise kah-

3-12-2493

7(11)

ju tekitamise eest rahalise kompensatsiooni saamise nõue, mille vastutav isik pidanuks rahul-

dama enne pärandaja surma. Samuti tuleneb Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-19-08 punktist 15, et

võlaõigusseaduse (VÕS) § 130 lg 2 järgne mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõue tekib

ka isikul endal, kellele tekitati õigusvastaselt kehavigastus või tervisekahjustus, kuid kes suri

seetõttu alles hiljem ning selline nõue on VÕS § 166 lg 1 tingimustel loovutatav ja ka päran-

datav.

Kaebaja märkis küsimusele nr 24 valikvastuse nr 3, mis oli õige vastus ja mille eest oleks pi-

danud kaebaja saama 2 punkti, kuid millise vastuse nii eksamikomisjon kui kohus on põhjen-

damatult vääraks lugenud. Kaebaja jaoks omas tähendust mitte see, kas sobivaks peetud va-

likvastuses on märgitud pankrotiotsus või pankrotimäärus, vaid oluline oli, et tegemist on koh-

tulahendiga. Valikvastuses nr 3 pankrotiotsuse mõiste kasutamine viitab aga sellele, et eksa-

mikomisjon kas pahatahtlikult kasutab seaduse kehtetut redaktsiooni või pole ise märganud, et

PankrS kehtivas redaktsioonis kasutatakse pankrotimääruse mõistet. PankrS § 40 lg 2 kuni

01.01.2010 kehtinud redaktsiooni järgi edastas pankrotimääruse registrile haldur ja alates

01.01.2011 redaktsiooni järgi teeb seda kohus. Kohtu järeldus, et pankrotihaldur saab igal

juhul taotleda kinnistamisavaldusega märke tegemist kinnistusraamatusse, on väär ega tugine

seadusele. KRS § 34 lg 1 järgi kinnistamisavalduse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi

kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Nagu kohus ise otsuse p-s 20 märkis, ei ole

pankrotihaldur menetlusosaline ega puudutatud isik.

Kaebaja vastas õigesti küsimusele nr 29. Etteantud oli 5 valikvastust, millest kaebaja pidas

õigeks vastused nr 1, 2, 4 ja 5. Vastustaja leidis, et õiged on vaid vastused nr 2 ja nr 5 ning

andis kokku 0 punkti, millega kohus põhjendamatult nõustus. Kohus leidis, et ekslik on sa-

mastada lahendi täitmisele pööramist ja täitmise korraldamist ning et vastupidiselt kaebuses

väidetule on kõnealune küsimus hõlmatud kohtutäituri eksami teemavaldkondadega. Apellant

kohtuga ei nõustu ja märgib esmalt, et ebatäpsus on juba küsimuse sõnastuses, sest kohtuväli-

ne menetleja ei saa määrata varalist karistust. Kui vastustaja pidas silmas rahatrahvi, siis on

õige kaebaja antud vastus nr 1 (kaebaja jääb ka selle juurde, et valikvastus on eksitavalt sõnas-

tatud, samuti ei kuulu see vastus eksami teemavaldkondade hulka), sest kui kaebamise tähtaeg

on möödunud, ei saa kohus midagi peatada, kui aga kaebus on tähtaegselt esitatud, siis ei ole

otsus jõustunud. Õige on ka valikvastus nr 4, sest lahendi täitmise korraldamine algab avaldu-

se esitamisega kohtutäiturile, ning apellandi jaoks ei ole vahet, kas nimetada seda lahendi

täitmisele pööramiseks või täitmise korraldamiseks. Ka selles küsimuses on vastuste vaielda-

vus ilmselge, sest need pole koostatud täpselt seaduse sätteid järgides.. Õigusteadmiste kont-

roll on seaduse sätete tundmine nii nagu nad on, mitte nagu neid vastustaja või kohus tõlgen-

davad.

Eksamikomisjoni poolt kinnitatud hindamisjuhendis on reguleeritud valikvastuste hindamise

kord, kuid mitte lühivastuste hindamine. Juhendist ei tulene, et küsimust nr 30 võib hinnata

mitte täisarvuga, mistõttu ei olnud lubatav 0,5 punkti andmine ühe eksamikomisjoni liikme

poolt, vaid punkte selle küsimuse eest oleks pidanud kaebaja saama kas 0 või 1.

Kui komisjon oleks hinnanud kaebaja õigusteadmiste testi õiguspäraselt, oleks tulemus olnud

34,4 punkti (komisjoni antud 26,9 + vaidluse all olevad 7,5), mis oleks kokku andnud 3 palli

ning kaebaja oleks testi sooritanud. Kaebaja ei nõustu kohtuga, et juhul, kui mõnes küsimuses

leidub õigeid vastuseid rohkem, kui kaebaja märkis, siis oleks õige olnud hinnata vastust nt

2/3 punktiga. Juhendist tuleneb selgelt, et iga õige vastus annab 1 punkti ning kui mõni õige

vastus on märkimata jäänud, siis see miinuspunkte ei anna.

6. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata

ning mõista kaebajalt välja vastustaja menetluskulud, so esindaja tasu 400 eurot. Kohus tagas-

tas 19.03.2013 määrusega vastustaja kirjalikud seisukohad ning kohtul polnud võimalik neid

3-12-2493

8(11)

oma otsuses kasutada. Väited, et eksamikomisjon ei ole kinnitanud õigeid valikvastuseid ning

et valikvastused peaksid tulenema otse seaduse sätetest, esitati alles apellatsioonimenetluses ja

tuleks jätta tähelepanuta. Vastustaja märgib siiski, et testi küsimuste kinnitamine kujutas en-

dast ka õigete vastuste kinnitamist, samuti ei kujuta õigusteadmiste kontroll endast üksnes

seaduse tsitaatide tundmise kontrolli.

Vastust küsimusele nr 14 hinnati õigesti. Sissenõudja võib pakkujana osaleda enampakkumi-

sel (TMS § 87) ning tema enampakkumisel osalemise õigus ei ole piiratud kirjaliku pakkumi-

se tegemisega (TMS § 86). Sissenõudjal on õigus teha nii suulisi kui ka kirjalikke pakkumisi

ning suulist pakkumist ei saa esitada teisiti kui enampakkumise juures viibides (TMS § 88).

Isikul on õigus esindajale (TsÜS § 115). Eeltoodu alusel oli õige ka valikvastus nr 4, mille

kaebaja märkimata jättis.

Vastust küsimusele nr 22 on hinnatud õigesti ja vastustaja nõustub halduskohtu põhjendusega.

Kaebaja viide Riigikohtu lahendile ja riigikohtunik T. Tampuu seisukohtadele ei ole asjakoha-

sed, kuna need käsitlevad kahju tekitamist surma põhjustamisega. Eksamiküsimus puudutas

tervisekahjustust. Vastavalt VÕS § 1045 lg-le 1 on tegemist eri kahju hüvitamise alustega;

lisaks käsitles eksamiküsimus süü vorme. Küsimuses nimetatud ettevaatamatuse mõistet keh-

tiv õigus tsiviilõigusliku süü vormina ei tunne, vaid selle asemel räägitakse hooletusest, ras-

kest hooletusest ja tahtlusest (VÕS § 104). Seega oli vastusevariant vale vastus.

Küsimuse nr 24 valikvastus nr 3 on vale. Pankrotiotsust ei edastata kinnistusosakonda, sest

alates 01.01.2010 kuulutab kohus pankroti välja pankrotimäärusega. Tegemist oli põhimõtteli-

se muudatusega pankrotiseaduses. Kohus eksis seaduse jõustumisaja märkimises, kuid see ei

toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. Lisaks tehakse kanne ametiülesande täitmise korras

seaduses expressis verbis toodud juhtudel. Selliste juhtude hulgas pole pankrotimärke tege-

mist. Kaebaja viide PankrS § 25 lõikele 1 ei ole asjakohane, sest norm räägib ajutisest haldu-

rist, eksamiküsimus puudutas pankrotihaldurit ja pankrotiõiguse valdkonda.

Küsimuse nr 29 valikvastus nr 1 on vale. Kohus ei saa kaebetähtaja möödumisel midagi pea-

tada. Vastusevariant 4 on samuti vale, sest TMS § 3 lg 1 kohaselt täitedokumentide täitmist

korraldavad kohtutäiturid. Vastuseks kaebaja väitele, et küsimuses varalise karistuse asemel

oleks pidanud olema märgitud rahaline karistus või rahatrahv, märgib vastustaja, et termin

varaline hõlmab terminit rahaline, sest mõlemad seisnevad rahalises sissenõudes süüdlase

varale, ning eksamineeritava vastused näitavad, et ta on küsimusest õigesti aru saanud. Küsi-

mus ei välju KTM § 75 lg-s 2 sätestatud teemavaldkondadest, sest tegemist on täitemenetluse

valdkonda kuuluva küsimusega.

Küsimusele nr 30 antud vastuse osas märkis kohus õigesti, et juhendist ei tulene valikvastuste-

le täisarvudes punktide andmise kohustust ning sellist kohustust pole ka lühivastuste hindami-

se osas. Asjaolust, et neli komisjoni liiget hindas küsimusele nr 30 antud vastuse ühe punkti

vääriliseks, ei tulene, et sama palju punkte oleks pidanud andma ka viies komisjoni liige. Ko-

misjoni liikmel on õigus oma arvamusele eksami hindamise osas.

7. M. N esitas 20.11.2013 Tallinna Ringkonnakohtule täiendavad seisukohad, märkides, et

esitatud pole tõendeid selle kohta, et eksami testi küsimuste hindamine kujutas endast ka õige-

te vastuste kinnitamist. Esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud vastustaja seisukohad ek-

sami küsimuste lõikes tuleb jätta tähelepanuta, sest vastustaja pole põhjendanud, miks ta seda

varem ei teinud. Apellant täiendab oma väiteid küsimuste nr 22 ja nr 30 osas. Küsimusest nr

22 nähtuvalt on pärandajal tekkinud tervisekahjustusega põhjustamisest kahju hüvitamise

nõue ning eksaminandil tuleks otsustada nõude pärandatavuse üle. Kaebaja arvates testile vas-

tates ei peaks eksaminand analüüsima võimalusi, et nõue ei ole muutunud sissenõutavaks või

on eksamiküsimuses ekslikult käsitletud karistusõigusest tulenevat ettevaatamatuse mõistet.

Arusaamatu on küsimuse nr 30 lühivastuse hindamise käik ja selle kontrollimise võimalus

3-12-2493

9(11)

kohtu poolt, kui kohus leidis, et vastuse ammendavus ja põhjalikkus ei ole suuremat punkti-

summat väärt. Asjakohane pole kohtu märkus, et formaliseerituse printsiibi kohta on mitmeid

pikki kohtulahendeid, sest käesoleval juhul oli tegemist lühivastusega küsimusega, mis ei eel-

danud Riigikohtu lahendi tsiteerimist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Riigikohtu halduskolleegium on pidanud halduskohtus tühistamiskaebusega vaidlustata-

vaks haldusaktiks vandetõlgi eksamikomisjoni otsust (haldusasi nr 3-3-1-87-04) ja pankroti-

haldurite eksami- ja atesteerimiskomisjoni otsust (haldusasi nr 3-3-1-20-00), leides, et taoliste

eksamite tulemustest sõltub isiku võimalus realiseerida põhiseaduslikku õigust vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta (PS § 29), mistõttu peab isikul olema sellise õiguse riivamise

korral võimalus kohtulikuks kaitseks. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium selgitanud otsu-

ses nr 3-3-1-97-08 riigieksami tulemuse halduskohtuliku kontrolli võimalust ning asunud sei-

sukohale, et gümnaasiumi lõpetamata jätmine mitterahuldava eksamitulemuse tõttu võib riiva-

ta mitmeid isiku põhiõigusi (nt PS § 19 ja 29), mille tõttu tuleb halduskohtul vastavat otsust

sisuliselt kontrollida. Asjas nr 3-3-1-68-12 selgitas Riigikohus, et pedagoogiliste hinnanguliste

otsustuste sisuline kontroll on võimalik piiratud ulatuses ning õpiväljundite hindamisel on

õppejõul kindlaksmääratud kriteeriumite ulatuses oluline otsustusruum.

Käesolevas asjas vaieldakse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eksamikomisjoni kohtu-

täiturieksami kirjaliku osa õigusteadmiste testi hindamise õiguspärasuse üle ning kaebaja väi-

tel pole arusaadav ega kontrollitav, miks tema vastuseid testi osadele küsimustele on hinnatud

maksimaalsest võimalikust oluliselt madalama punktide arvuga, mille tulemusena sai ta testi

eest kokku vähem kui nõutavad minimaalselt 29 punkti ja koondhindeks alla 3 palli. Vastavalt

KTM § 75 lg-le 1 toimub kohtutäituri eksam kolmes osas: õigusteadmiste test, kaasuste la-

hendamine ja vestlus ning kaasused lahendatakse testiga samal päeval. KTM § 76 lg 6 näeb

ette, et kui testi koondhinne on alla 3 palli, siis kaasuste lahendusi ei hinnata, kandidaat loe-

takse konkursi mitteläbinuks ning vestlusele teda ei lubata. Seega testi alla 29 punkti väärili-

seks hindamise korral eksaminand enam järgmisesse hindamisvooru ei pääse. Neil asjaoludel

ei saa lugeda alusetuks kaebaja väidet, et eksamikomisjoni õigusvastane otsus võib rikkuda

tema põhiseaduslikke õigusi vabale eneseteostusele ja elukutse valikule. Eeltoodust tulenevalt

on kohtul alus KPK eksamikomisjoni otsuse kaebajat puudutavas osas, sh kaebaja erialaste

teadmiste hindamise tulemuste sisuliseks kontrollimiseks.

KTM § 75 lg 2 sätestab, millistes valdkondades kohtutäiturieksamil osaleja erialateadmisi

kontrollitakse ning p 7 järgi on selleks ka tsiviilkohtu- ja täitemenetlusõigus. Õigusteadmiste

testi küsimus nr 29 puudutas kohtuvälise menetleja otsuse täitmist ning nagu halduskohus

õigesti selgitas, küsimus täitedokumendi täitmise eelduste ja täitmise korralduse kohta seon-

dub otseselt KTM § 75 lg 2 p-s 7 sätestatud täitemenetlusõigusega. TMS § 2 lg 1 p 9 järgi

täidetakse selle seadustiku alusel kohtuvälise menetleja otsus ja määrus väärteo eest karistuse-

na määratud rahatrahvi, samuti kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi, väär-

teomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta; TMS § 3 lg 1 sä-

testab, et täitedokumentide täitmist korraldavad kohtutäiturid, kui seaduses pole ettenähtud

teisiti; TMS 5. osa, 9. ptk, 2. jagu reguleerib väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi

täitmist. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud kaebaja väide, et küsimuse nr 29 valikvastus nr 1

seondub üheselt vaid väärteomenetlusega, mis ei ole KTM § 75 lg-s 2 märgitud valdkondade

hulgas.

Halduskohus leidis, et kui õigusteadmiste kontrolli vormiks on valikvastustega test, tuleb testi

küsimused ja valikvastuse variandid koostada nii, et mõistlikku ja argumenteeritavat vaidlust

mingi vastusevariandi õigsuse üle olla ei saa ning vaieldavuse korral tuleb eksamitööd hinnata

eksaminandi kasuks. Ringkonnakohus jagab seda seisukohta.

3-12-2493

10(11)

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et hindamisjuhendist ei tulene lühivastusele

üksnes täisarvudes punktide andmise nõuet ning küsimuse nr 30 vastust 0,5 punktiga hinda-

mist ei saa vääraks pidada.

Halduskohus eksis aga selles, et asus eksamikomisjoni asemel ise testi küsimuste valikvastu-

seid hindama ja analüüsima, milline valikvastus võiks õige olla. Dokumenti, millest nähtuks

eksamikomisjoni kinnitatud küsimuste õiged valikvastused, pole kohtule esitatud. Vastustaja

küll väidab, et eksami testi küsimuste hindamine kujutas endast ka õigete vastuste kinnitamist,

kuid kaebaja õigusteadmiste testist seda ei nähtu. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et aru-

saamatu ja kontrollimatu on tema õigusteadmiste hindamine ja punktide andmine testi küsi-

mustes nr 14, nr 22, nr 24, nr 29 ja nr 30. Ringkonnakohus nõustub apellandiga küsimusi nr

14, nr 22 ja nr 24 puudutavalt.

Testi küsimusele nr 14 on seitse valikvastust ning hindamiselehe järgi oli maksimaalselt saada

olevate punktide arv 2. Kaebaja märgitud valikvastust nr 5 pidas komisjon õigeks ja hindas 1

punkti vääriliseks, mis näitab, et komisjoni hinnangul on ülejäänud kuue valikvastuse hulgas

veel teinegi või teised õiged vastused, kuid ühestki vastustaja poolt esitatud dokumendist seda

õiget vastust välja ei loe. Seetõttu puudub kohtul võimalus kontrollida, kas komisjoni hinnang

küsimusele nr 14 antud vastusele ja selle 1 punkti vääriliseks hindamine on põhjendatud.

Testi küsimusele nr 22 on kuus valikvastust ning hindamislehe järgi oli õigesti vastamise kor-

ral võimalik saada kokku 2 punkti. Kaebaja märgitud valikvastust nr 4 pidas komisjon õigeks

ja hindas 1 punktiga, mis näitab ka teise kaebaja poolt märkimata jäetud õige vastuse olemas-

olu. Milline see teine valikvastus vastustaja hinnangul õige on, seda jällegi ühestki dokumen-

dist ei nähtu, mistõttu puudus kohtul ka siin võimalus vastuse 1 punktiga hindamise õiguspä-

rasust kontrollida. Halduskohus leidis, et õige oli valikvastus nr 5, mis vastustaja apellat-

sioonkaebusele esitatud vastuväidetest järelduvalt on vale vastus.

Testi küsimusele nr 24 on kolm valikvastust, mis õigesti vastamise korral oleks andnud kokku

2 punkti. Kaebaja märgitud valikvastust nr 3 pidas eksamikomisjon valeks ja hindas 0 punkti-

ga, jättes selgitamata, milline ülejäänud kahest valikvastusest on õige, ning seda pole vastusta-

ja ka apellatsioonkaebusele esitatud vastuses märkinud. Samuti ei nähtu hindamisjuhendist, et

mõne küsimuse puhul võiksid kõik ette antud valikvastused väärad olla, ega seda, kuidas selli-

sel juhul ja milliste kriteeriumite alusel vastust hinnatakse. Erinevalt halduskohtust on ring-

konnakohus seisukohal, et eksamikomisjoni hinnang küsimusele nr 24 antud vastusele ei ole

põhjendatud. Küsimus nr 24 ja selle valikvastused on sõnastatud järgmiselt: Märkus kinnistus-

raamatusse pankroti väljakuulutamise kohta tehakse: 1) pankrotihalduri lihtkirjaliku avalduse

alusel, 2) pankrotihalduri notariaalselt tõestatud avalduse alusel, 3) kohus edastab pankroti-

otsuse kinnistusosakonda ja kohtuniku abi teeb kande ametiülesande korras. Märkus on mär-

ge, mida kasutatakse seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolule nähtavakstege-

miseks. Pankroti väljakuulutamise kinnistusraamatus nähtavaks tegemine on reguleeritud

PankrS §-ga 40, mille lg 1 sätestab, milliste kinnisasjade ning võlgnikule kuuluvate piiratud

asjaõiguste ja õiguste juurde märkus pankroti väljakuulutamise kohta tehakse; sama paragrah-

vi lg 2 kohaselt märge tehakse pankrotimääruse (kuni 01.01.2009 kehtinud redaktsiooni järgi

pankrotiotsuse) alusel ja pankrotimääruse edastab registripidajale kohus (kuni 01.01.2010

kehtinud redaktsiooni järgi avalduse märkuse tegemiseks esitab pankrotiotsuse alusel haldur).

Seega on seaduses sõnaselgelt sätestatud, et pankroti väljakuulutamise kohta tehakse märkus

kinnistusraamatusse kohtulahendi, mitte muu dokumendi või avalduse, alusel ning kohtula-

hendi edastab registripidajale kohus. TsMS § 591 järgi kinnistusraamatut peavad maakohtud,

§ 593 lg 1 järgi kohus teeb registrisse kandeid mh kohtulahendi alusel ning § 595 lg 1 järgi

kohtu peetavasse registrisse teeb kandeid ja registri pidamise alaseid määruseid kohtunik või

kohtunikuabi. Asjaolu, et kehtivas õiguses puudub pankrotiotsuse mõiste, toetab ringkonna-

3-12-2493

11(11)

kohtu arvates kaebaja seisukohta, et küsimuse nr 24 valikvastus nr 3 on sõnastatud eksitavalt,

kuid sisult on vastus õige ning vastuse 0 punktiga hindamine on ebaõige.

Testi küsimusele nr 29 on antud viis valikvastust, millele õigesti vastamise korral oleks saa-

nud anda maksimaalselt 2 punkti. Kaebaja märgitud valikvastuseid nr 2 ja nr 5 pidas eksami-

komisjon õigeks ning valikvastuseid nr 1 ja nr 4 vääraks ja hindas küsimusele antud vastust 0

punktiga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et eksamikomisjon on õigesti hinnanud

testi küsimusele nr 29 antud vastust ega pea vajalikuks halduskohtu sellekohaseid põhjendusi

korrata. Kaebaja väidab küll õigesti, et küsimuse nr 29 sõnastus on ebatäpne, sest kehtiva õi-

guse järgi kohtuväline menetleja ei saa varalist karistust määrata, kuid kaebaja vastused näita-

vad, et ta on sellest küsimusest, so, et silmas on peetud rahalist karistust, õigesti aru saanud.

Eksamikomisjoni vaidlusaluse otsuse kohaselt jäi kaebajal 3 palli saamiseks puudu 2,1 punkti.

Arvestades, et eksamikomisjoni hinnangud testi küsimustele nr 12 ja nr 24 on ebaõiged, on

ebaõige ka nende küsimuste vastuste eest komisjoni antud 0 punkti. Kuna vastustaja pole näi-

danud, et küsimusele nr 12 oli lisaks kaebaja märgitud õigetele valikvastustele nr 1 ja nr 4 ka

muid õigeid vastuseid, siis tuleb kaebaja vastust sellele küsimusele hinnata 2 punkti väärili-

seks. Küsimuse nr 24 valikvastus nr 3 on ringkonnakohtu arvates õige ning kaebaja oleks pi-

danud sellele küsimusele antud vastuse eest saama 2 punkti. Seega kogus kaebaja õigustead-

miste testi voorus 30,9 punkti ning sai testi läbimiseks vajalikud 3 palli. Neil asjaoludel on

vastustaja 17.04.2012 protokollilise otsuse nr 5 p 1.1, millega kinnitati kaebaja testi punktide

keskmine 26,90 ja hindeks 2 ning sama protokollilise otsuse nr 5 p 1.3, millega loeti kaebaja

kohtutäiturieksami mittesooritanuks, õigusvastased ja tuleb tühistada.

Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus esitatud apellatsioonkaebuse, tühistab esimese ast-

me kohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse.

Kaebuse ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel rahuldada ka

kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt. Kuludokumentide järgi koosne-

vad kaebaja menetluskulud kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust kokku 30

eurot ning esindaja kulust, mille suuruseks oli esimese astme kohtus 1020 eurot (koos käibe-

maksuga) ning apellatsioonimenetluses 120 eurot (koos käibemaksuga). Kulude kandmine on

tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega, mis tu-

leb taotletud ulatuses vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Seega kokku tuleb vastustajalt

kaebaja kasuks välja mõista 1 170 eurot. Vastustaja apellatsioonimenetluse kulud – esindaja

tasu summas 400 eurot - jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel vastustaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask