2-13-32549/37 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

6. detsember 2013. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-32549

Tsiviilasi

OÜ XXXhagi XXXvastu töövaidluses (töövaidlusasi

nr 4.4-1/992)

Tsiviilasja hind

3 058,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ XXX, registrikood XXX, asukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Ilya Zuev,

e-post ilya.zuev@sadekov.ee

Kostja: XXX, isikukood XXX, elukohad XXX,

e-post XXX

Kostja esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Laura

Laumets, e-post info@lplaw.ee

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses, milles toimus ärakuulamine

21. novembril 2013, millel osalesid hageja lepinguline

esindaja advokaat Ilya Zuev, kostja XXX ja kostja

esindaja riigi õigusabi korras advokaat Laura Laumets

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja OÜ XXX(registrikood XXX) hagi kostja XXX

(isikukood XXX) vastu leppetrahvi 3 058,80 eurot nõudes.

2. Rahuldada kostja 10. oktoobri 2013 taotlus ja võtta vastu sel kuupäeval esitatud

dokumentaalsed tõendid.

3. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-13-32549

2 (5)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. OÜ XXX(edaspidi „hageja”) esitas 5. juulil 2013 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu

kohtule hagiavalduse XXX(edaspidi „kostja”) vastu leppetrahvi 3 058,80 eurot nõudes.

Seeläbi vaidlustas ta Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 7. juuni 2013. aasta otsuse

töövaidlusasjas nr 4.4-1/992 osas, milles tema avaldus jäi rahuldamata.

2. Kohus nõudis töövaidluskomisjonilt (edaspidi „TVK”) välja eelviidatud töövaidlusasja

toimiku ja võttis selle tervikuna käesoleva asja toimiku juurde. Kohus võttis hagiavalduse

8. augusti 2013. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas 22. augustil 2013 vastuse hagile ja

hageja

esitas

2. septembril 2013

arvamuse

kostja

vastuse

kohta.

Kostja

esitas

13. septembril 2013 täiendava vastuse.

3. Kohus määras 3. oktoobri 2013. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses,

lahendas poolte senised taotlused ja andis pooltele kirjalikus menetluses asja lahendamiseks

vajalikud tähtajad. Pooled esitasid kohtu määratud tähtaja jooksul täiendavad seisukohad ja

kostja taotles lisaks kahe dokumentaalse tõendi vastuvõtmist.

4. Kohus kuulas pooled nende taotlusel suuliselt ära 21. novembril 2013.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 3 058,80 eurot konkurentsipiirangu rikkumise eest.

Hageja toob esile, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, mis lõppes 13. märtsil 2013 poolte

kokkuleppel. Töölepingus sisaldus konkurentsipiirangu kokkulepe, mida kostja on hageja

väitel rikkunud. Pooled leppisid töölepingus konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise

puhuks kokku leppetrahvi 3 058,80 eurot. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

6. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väidab esiteks, et ta ei ole konkurentsipiirangu

kokkulepet rikkunud; teiseks, et konkurentsipiirangu kokkulepe ei ole esemeliselt piisavalt

piiritletud ja on seetõttu tühine, ning kolmandaks, et konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmise

eest kostjale pärast töölepingu lõppemist makstud eritasu 50 eurot kuus ei ole mõistlik.

Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-13-32549

3 (5)

7. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda.

8. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse

kirjeldava osa lihtsustatult.

9. TsMS § 404 lg 1 kohaselt võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku

menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 200 eurole ja

koos kõrvalnõuetega 6 400 eurole. Käesoleval juhul on hagihind 3 058,80 eurot. Seega vastab

hagiavaldus TsMS § 404 lg 1 tingimustele ja kohus menetles hagi kirjalikus menetluses

kooskõlas TsMS §-ga 404. Kohus määras tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada

avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.

Kohus kuulas pooled suuliselt ära.

10. TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata

kostja 10. oktoobri 2013 dokumentaalsete tõendite esitamise taotlus. Kohus rahuldab selle

taotluse ja võtab viidatud kuupäeval esitatud registriväljavõtted toimikusse.

11. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks.

− kostja töötas hageja juures 27. detsembril 2011 sõlmitud töölepingu (edaspidi

„tööleping”, TVK tlk 21–24) alusel ekspediitor-logistikuna;

− töölepingu p 9.1 nägi ette konkurentsipiirangu, mille kohaselt kostjal kui töötajal oli

keelatud lepingu kehtivuse ajal ja ühe aasta jooksul arvates lepingu lõppemisest

töötada ilma tööandja kirjaliku loata tööandja konkurentide juures, tegutseda

tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal või osutada muul viisil tööandjale

konkurentsi. Lepingu p 9.2 järgi on p 9.1 tähenduses tegevusalad, millel tööandja

tegutseb faktiliselt lepingu sõlmimise hetkel, st 27. detsembril 2011;

− pärast töölepingu lõppemist saatis kostja hagejale avalduse konkurentsipiirangu

kokkuleppe ülesütlemiseks, mille hageja sai kätte 30. märtsil 2013 (TVK tlk 27);

− hageja tasus 12. aprillil 2013 kostjale esimest korda pärast töölepingu lõppemist

konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmise eest hüvitist 305,88 eurot (TVK tlk 25).

12. Kui töölepingus sisalduv konkurentsipiirang on kehtiv ja kostja on seda rikkunud, siis

võib hageja nõue töölepingu seaduse (TLS) § 26 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1

alusel olla põhjendatud. Sellest tulenevalt peab kohus käesolevas asjas esmalt hindama

konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivust ja seejärel selle rikkumist. Kui töötaja suhtes

kokku lepitud konkurentsipiirang ei kehti, siis VÕS § 163 järgi ei kehti ka leppetrahvi

kokkulepe ja rikkumist eraldi tuvastada vaja ei ole.

13. Konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivuse eeldused pärast töölepingu lõppemist sätestab

TLS § 24 lg 1. Viidatud sätte kohaselt peab kokkulepe vastama TLS § 23 lg-tes 2 ja 3

sätestatud tingimustele (p 1), olema sõlmitud kirjalikult (p 2), selle eest tuleb maksta hüvitist

vastavalt TLS § 24 lg-le 3 (p 3) ja olema sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu

lõppemisest (p 4). Poolte väidete kohaselt ei ole kahtlust, et kokkuleppe vastab neist p-de 2

ja 4 tingimustele. Kohus kontrollib, kas täidetud on TLS § 23 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused.

14. TLS § 23 lg 2 näeb ette, et konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on

vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on

tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja

klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat

oluliselt kahjustada. Loetletud eelduste täidetuse peab esile tooma ja vaidluse korral tõendama

pool, kes kokkuleppe kehtivusele tugineb ehk käesoleval juhul hageja. Mitte igasugune

2-13-32549

4 (5)

kokkupuude tööandja käsutuses olevate andmetega, sh klientide või nende andmetega ei

tarvitse olla selline, mis on kvalifitseeritav erilise majandusliku huvina eeltoodud tähenduses.

Kuigi TLS § 23 lg 2 kirjeldab vaid ühte sellise huvi esinemise võimalust, siis on kohtu

hinnangul ka muudel juhtudel asjakohane lähtuda põhimõttest, et töötajale kättesaadavaks

muutunud teabe kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada.

15. Hageja väidab, et tema eriline majanduslik huvi konkurentsipiirangu kehtestamiseks

kostja suhtes seisneb järgnevas. Kostjal kui hageja töötajal oli juurdepääs kliendibaasile.

Tööandja õigustatud huvi on ärisaladuste ja kliendibaasi kaitse. Kui hageja ärisaladusi ja

konfidentsiaalset teavet kasutatakse konkureerivas äriühingus, siis konkurent saab selle abil

ärilise eelise hageja ees. Kui konkurendile edastatakse hageja ärisaladusi, saab ta kasutada

hagejast madalamaid tariife, manipuleerida nendega, vajadusel võtta ühendust hageja

klientidega ja ise pakkuda neile koostööd. Kuivõrd kostja töötas hageja juures ekspediitor-

logistikuna, siis talle oli kättesaadav hageja kogu teave, sh konfidentsiaalne teave klientide,

tariifide ja marsruutide kohta. Lisaks sellele oli kostjal ligipääs hageja žurnaalile, kus oli

kajastati asjaajamiseks vajalik informatsioon. Hageja on seisukohal, et töötajale

kättesaadavaks muutunud teabe kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada, kuna töötajale

usaldatud teabe kasutamine konkureerivas äriühingus annab konkurendile hageja ees ärilise

eelise. Kohus nõustub hagejaga, et ekspedeerimisteenust pakkuvas ettevõttes on klientuuri,

veotariifide ja –marsruutide andmed olemuselt sellised, mida tuleb pidada ettevõtja

ärisaladuseks. Kostja ei ole hageja eeltoodud väidetele teabe kättesaadavuse osas vastu

vaielnud, see asjaolu on osaliselt ka tõendatud hageja esitatud e-kirjadega (tlk 39–51). Seega

tuvastab kohus, et kostjal oli võimalik tutvuda hageja klientidega ning tootmis- ja

ärisaladusega, samuti, et nende teadmiste kasutamine võib hagejat oluliselt kahjustada.

Järelikult on TLS § 23 lg-s 2 ette nähtud eeldus täidetud.

16. TLS § 23 lg 3 kohaselt peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt

mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Kohtu hinnangul hõlmab viidatud nõue muu

hulgas nende tegevusalade väga selget nimetamist, millel töötaja vabadusi piiratakse.

Konkurentsikeeld on Põhiseaduse § 29 esimesest lõigust tuleneva isiku põhiõiguse riive

(Riigikohtu 12. jaanuari 2007. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-06, p 19). Seetõttu on TLS

§ 23 lg 3 eesmärk tagada töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimisel selge arusaam

oma tegevuse piirangutest töölepingu kehtivuse ajal ja pärast seda. TLS eelnõus märgitakse

selle kohta: „Erinevalt kehtivast õigusest on nimetatud valdkond reguleeritud eelnõus

üksikasjalikumalt, et vältida töötaja töölepingust väljapoole jäävate töösuhete tekkimise

võimaluste ebamõistlikku piiramist, mis on oluline töötaja vaba eneseteostuse ja sissetuleku

kaitsmiseks” (299 SE III, lk 28). Pooled on erimeelsed küsimuses, kas töölepingu p 9.1 on

konkurentsipiiranguga hõlmatud tegevusalade osas mõistlikult ja töötajale äratuntavalt

piiritletud. Lisaks väidab kostja, et talle ei olnud teada viidatud punktis märgitud tegevusalad,

millel hageja tegutses faktiliselt töölepingu sõlmimise ajal.

17. Kohus leiab, et töölepingu p 9.1 ei ole konkurentsipiiranguga hõlmatud tegevusalade osas

mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud. Poolte kokkuleppe kohaselt oli kostjal keelatud

töötada „tööandja konkurentide juures, tegutseda tööandjaga samal majandus- või

kutsetegevuse alal või osutada muul viisil tööandjale konkurentsi” (TVK tlk 23). Töölepingu

p 9.2 järgi on p 9.1 tähenduses tegevusalad, millel tööandja tegutseb faktiliselt lepingu

sõlmimise hetkel, st 27. detsembril 2011. Hageja väidab, et tema tegevusvaldkonnad olid

suunatud teenuste osutamisele ekspeditsiooni ja logistika alal ega ole aja jooksul muutunud

(tlk 91, p 5). Hageja kohta äriregistris avaldatud andmetest nähtub, et hageja põhitegevusala

on veoste ekspedeerimine ja lisategevusala metallide ja metallimaakide hulgimüük (tlk 86).

Vastavate EMTAK koodide (52291 ja 46721) selgitavate märkuste järgi on nende kahe

tegevusalaga hõlmatud: veoste ekspedeerimine, maantee-, raudtee- või õhuvedude

2-13-32549

5 (5)

korraldamine kauba saatja või vastuvõtja nimel, kaubaveoagentide (k.a lennukaup) tegevus,

kaupade veoks kaubalennukite lastiruumi vahendusmüük (maaklerlus), kaubapartiide

komplekteerimine maantee-, raudtee- või lennutranspordiga edasitoimetamiseks ning

raudmetalli- ja mitteraudmetallimaakide hulgimüük, raudmetallide ja mitteraudmetallide

esmavormide hulgimüük, raudmetallist ja mitteraudmetallist mujal liigitamata pooltoodete

hulgimüük, mulla ja teiste väärismetallide hulgimüük (https://emtak.rik.ee/EMTAK/pages/

klassifikaatorOtsing.jspx). Kohtu hinnangul ei ole hageja tegevusaladega seonduvate

tegevuste loetelu mõistlikult piiritletud. Töölepingus saab järgida TLS § 23 lg-s 3 sätestatud

esemelise piiritlemise nõuet pelgalt viitega tööandja tegevusalale vaid juhul, kui selline

tegevusala on oma sisult selge ja piirdub ülevaatliku valikuga tegevustest. Käesoleval juhul

see nii ei ole. Järelikult ei piisa hageja tegevusalade puhul konkurentsipiirangus neile

üldsõnaliselt viitamisest, vaid konkurentsipiirangu kehtivuseks tuleks nimetada konkreetsed

kutsetegevused, millel töötaja vabadust töökohta valida piiratakse. Kohtu järeldust kinnitab ka

tõsiasi, et ettevõttel osaühing XXX, keda hageja peab oma konkurendiks ja kelle juures

töötamist ta kostjale ette heidab, on äriregistri andmetel mõneti erinevalt formuleeritud

tegevusalad (EMTAK koodid 52299 ja 52292, tlk 87, TVK tlk 28–45). EMTAK struktuuri

järgi kuuluvad tegevusalad 52299, 52292 ja 52291 kõik muude veondust abistavate tegevuste

alla. Hageja tõlgenduse järgi oleks kostjal keelatud töötada kõigis ettevõtetes, kes tegelevad

viidatud rubriiki liigitatavatel aladel. Sel juhul ei ole konkurentsipiirangu kokkulepe

mõistlikult ja töötajale äratuntavalt esemeliselt piiritletud.

18. Hageja väidab lisaks, et kostja pidi aru saama, et tal on keelatud töötada ekspedeerimise

valdkonnas. VÕS § 854 lg-st 1 ja § 855 lg-st 1 nähtub, et ekspedeerimine hõlmab eelkõige

sõiduki ja veotee määramist; vedaja valikut; vedamiseks vajalike veo-, lao- ja

ekspedeerimislepingute sõlmimist ning nende lepingute täitmiseks vajaliku teabe ja juhendite

andmist ning saatja kahju hüvitamise nõuete tagamist. Lisaks võib ekspedeerimine VÕS

§ 855 lg 2 järgi hõlmata muid tegevusi ja toiminguid. Sellest tuleneb, et konkurentsipiirangu

kokkulepe ei oleks kehtiv ka juhul, kui selles viidatakse üldsõnaliselt ekspedeerimisele.

Järelikult ei ole TLS § 23 lg-s 3 ette nähtud eeldus täidetud ja poolte konkurentsipiirangu

kokkulepe on TLS § 23 lg 4 kohaselt tühine. TsÜS § 84 lg 1 esimene lause sätestab, et tühisel

tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tulenevalt TsÜS §-st 85 ei mõjuta

konkurentsipiirangu kokkuleppe tühisus ülejäänud töölepingu kehtivust, aga vastavalt VÕS

§-le 163 on konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtetuse korral kehtetu ka kokkulepe

leppetrahvi tasumise kohta. Hagejal puudub alus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist ja hagi

jääb rahuldamata.

19. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata kostja diplomi

(tlk 52–53), Maksu- ja Tolliameti vastused päringutele (tlk 75–76 ja 79–81, TVK tlk 66) ning

transiidideklaratsioonide nimekirja (TVK tlk 46), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust

omavad asjaolud, aga samal alusel ka kostja 25. märtsi 2013 e-kirja (TVK tlk 26), mis on

lisaks võõrkeelne (osaline tõlge TVK tlk 15, p 1.8).

20. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 alusel 3 058,80 eurot.

21. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik