3-11-2241/304 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask, Viive Ligi ja Silvia Truman

Määruse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-11-2241

Haldusasi

AS Ragn-Sells kaebus SA Keskkonnainvesteeringute

Keskus 09.06.2011 otsuse nr 1-25/158 ja 18.07.2011

otsuse nr 1-25/204 tühistamiseks ning ettekirjutuse

tegemiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Ragn-Sells AS, volitatud esindajad v.adv

Carri Ginter ja v.adv Allar Jõks

Vastustaja – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus,

volitatud esindajad v.adv Taivo Ruus ja adv Ramil

Pärdi

Kolmas isik – OÜ Polli Prügila, volitatud esindaja adv

Paul Keres

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.09.2013 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja OÜ Polli Prü-

gila määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja OÜ Polli Prügila määruskaebused rahul-

damata ning Tallinna Halduskohtu 06.09.2013 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoi-

metamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulutas keskkonnaministri

21.06.2010 määruse nr 22 „Meede „Ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse rajamine Kagu-

Eestisse““ alusel välja taotlusvooru, kus taotlused toetuse saamiseks esitasid Ragn-Sells AS ja

OÜ Polli Prügila.

3-11-2241

2(10)

2. KIK tunnistas 09.06.2011 otsusega nr 1-25/158 Ragn-Sells AS taotluse nõuetele mitte-

vastavaks ja jättis rahuldamata.

3. KIK rahuldas 18.07.2011 otsusega nr 1-25/204 OÜ Polli Prügila taotluse, tunnistas taot-

leja ja taotluse projekti „Polli ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse rajamine“ keskkonnaminist-

ri 21.06.2010 määruse nr 22 nõuetele vastavaks ja otsustas rahastada OÜ Polli Prügila poolt

Kagu-Eestisse ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse rajamist maksimaalselt 84% ulatuses pro-

jekti abikõlblike kulude maksumusest maksimaalselt summas 3 195 582,43 eurot, tingimuse-

ga, et kolmas isik ei tohi alustada projekti tegevustega enne, kui KIK on saanud Euroopa Ko-

misjonilt õiguskindluse kinnituse riigiabi puudumise kohta või riigiabi andmise loa (KIK

18.07.2011 otsuse nr 1-25/204 p 10). Samuti oli viidatud otsuse tingimuseks (p 15.5), et OÜ

Polli Prügila esitab hiljemalt kolme kalendrikuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemise

kuupäevast LHV Panga kinnituskirja koos laenu väljastamise tingimustega laenu väljamakse-

te tegemise kohta toetuse saaja omafinantseeringu katteks MTÜ-le Lõuna-Eesti Olmejäätmete

Ümbertöötlemise Arenduskeskus.

4. Ragn-Sells AS esitas 09.08.2011 Euroopa Komisjonile taotluse kontrollida, kas OÜ Polli

Prügila projekti rahastamine on ebaseaduslik riigiabi.

5. Ragn-Sells AS esitas mõlema otsuse kehtetuks tunnistamiseks vaided. KIK jättis

12.08.2011 vaideotsusega nr 1-11/362-4 otsuse nr 1-25/158 peale esitatud vaide rahuldamata

ja 16.09.2011 vaideotsusega nr 1-11/422-2 tagastas otsuse nr 1-25/204 peale esitatud vaide

läbivaatamatult põhjendusega, et vaide esitajal puudub vaideõigus.

6. Ragn-Sells AS esitas 15.09.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse KIK 09.06.2011 otsu-

se nr 1-25/158 tühistamiseks ja kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks (hal-

dusasi nr 3-11-2241).

7. Ragn-Sells AS esitas 19.10.2011 kaebuse KIK 18.07.2011 otsuse nr 1-25/204 tühistami-

seks (haldusasi nr 3-11-2470). Kaebuse põhjendused (vt II kd, tl 3-16) kokkuvõtlikult:

1) vaidlustatud otsusega rikutakse kaebaja ettevõtlusvabadust (PS § 31). Keskkonnaministri

21.06.2010 määruse nr 22 alusel jagatavaid vahendeid jätkub vaid ühele taotlejale ühe jäät-

mekäitluskeskuse loomiseks. Otsusega antav toetus on käsitletav lubamatu riigiabina, mis

kahjustab konkurentsi ja moonutab olukorda jäätmeturul, kus kaebaja osaleb, andes riigiabina

konkurentsieelise ühele ettevõtjale. Abikõlblikuks on loetud tegevus, mis kaebaja puhul loeti

mitteabikõlblikuks. Kui otsus nr 1-25/158 tühistatakse, poleks võimalik kaebaja rikutud õigusi

taastada, sest vahendeid jätkub vaid ühele taotlejale;

2) kolmanda isiku poolt jäätmete käitlemine hakkab peamiselt toimuma jäätmekütuse tootmi-

se näol, mitte prügi ladestades. Kolmas isik on korduvalt rõhutanud, et tema tegevuse pea-

eesmärgiks on jäätmekütuse tootmine. Seega on otsusega nr 1-25/204 antav toetus käsitletav

lubamatu riigiabina, mis on vastuolus toetuse eesmärgi ja seetõttu ka keskkonnaministri

21.06.2010 määruse nr 22 §-dega 3 ja 4. Euroopa Liidu toimimise lepingu art 107 lg 1 sätes-

tab, et kui aluslepingutes pole kehtestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi res-

surssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konku-

rentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu

niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Abimeede Kagu-Eestisse

jäätmekäitluse asutuse ehitamiseks tagab kolmandale isikule abiraha 3,19 miljonit eurot.

Kolmas isik saab jäätmekütuse tootmiskeskuse ja prügila ehitamise tarbeks mahuka ja tagas-

tamatu abiraha näol toetuse, mida ta normaalturu tingimustes saanud poleks. Ka riigiabi osas

järelevalvet teostav Rahandusministeerium on avaldanud arvamust, et otsus kolmanda isiku

taotluse rahuldamise kohta on käsitletav riigiabina, mistõttu on vaja küsida luba Euroopa

Komisjonilt. Riigiabi ei saa õigustada väitega, et Kagu-Eesti vajab jäätmekäitluskeskust ja

3-11-2241

3(10)

prügilat. Pole ühtegi objektiivset argumenti, mis toetaks uue prügila ja jäätmekütuse tootmis-

liini ehitamist Läti piiri äärde. Töös olevate ja veel valmivate jäätmejaamade tootmisvõimsus

kokku on kolm korda suurem kui käitlemist vajav jäätmete kogus Eestis. Puudub vajadus ko-

haliku jäätmekäitluskeskuse järele, kuna erafirmade poolt ehitatakse uusi põletusahje ja jäät-

mekütuse tootmise üksusi, mis suudavad selle piirkonna jäätmeid käidelda konkurentsivõime-

liste hindadega. Jäätmete taaskasutuse mehhanismid Põhja-Eestis pakuvad odavamat jäätme-

käitlust ning on võimelised pakkuma teenust ka Kagu-Eestis ilma riigipoolse abita;

3) vastustaja on lugenud jäätmekütuse tootmise kaebaja puhul mitteabikõlblikuks, kuid kol-

manda isiku puhul abikõlblikuks;

4) kolmanda isiku kasutuses olevale kinnistule prügila (kompostimisväljaku) rajamiseks

22.09.1997 väljastatud ehitusluba ei võimalda keskkonnaministri 21.06.2010 määruse nr 22

nõuetele vastava jäätmekäitluskeskuse rajamist ja kolmas isik peab taotlema uue ehitusloa.

Uue ehitusloa andmiseks peab vald algatama üldplaneeringu või üldplaneeringut muutva tee-

maplaneeringu ning planeerimismenetluses on kolmas isik kohustatud läbi viima keskkonna-

mõjude strateegilise hindamise, mille menetlemisele kuluks 1,2 kuni 1,5 aastat. See tähendab,

et jäätmekäitluskeskuse rajamine pole järgmise 36 kuu ehk keskkonnaministri 21.06.2010

määruses nr 22 toodud abikõlblikkuse perioodi jooksul võimalik.

8. Tallinna Halduskohtu 20.10.2011 määrusega liideti haldusasjad nr 3-11-2241 ja 3-11-

2470 ühiseks menetluseks numbriga 3-11-2241.

9. Euroopa Komisjoni 04.03.2013 eelhinnangus leiti, et Polli Jäätmekäitluskeskusele antava

toetuse projekti koostamisel võiks lähtuda Euroopa Komisjoni 20.12.2011 otsuses nr

2012/21/EL sätestatud nõuetest üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõt-

jatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes. Projekti kooskõlla vii-

misel nimetatud otsuses sätestatud nõuetega ei ole riigiabi loa taotlust vaja esitada. Avatud ja

läbipaistva menetluse raames tuleb liikmesriigil kontrollida, kas seda teenust, mida soovitakse

riigiabi toel rahastada, saavad rahuldavalt ja avaliku huviga kooskõlas olevatel tingimustel

pakkuda tavapärastes turutingimustes tegutsevad ettevõtjad.

10. KIK tunnistas 18.07.2013 otsusega nr 1-25/180 enda 18.07.2011 otsuse nr 1-25/204 keh-

tetuks. Otsuse põhjendustest nähtuvalt ei ole otsuse andmise põhjuseks Ragn-Sells AS kaebu-

sed, KIK vaidleb neile kaebustele jätkuvalt vastu. Otsus nr 1-25/204 tuleb kehtetuks tunnista-

da seoses muutunud olukorraga. Õige ei ole otsuse nr 1-25/204 tegemise eeldus, et toetuse

näol ei ole tegemist riigiabiga. Otsuse nr 2012/21/EL art-tes 4 ja 5 sätestatud nõuded ja tingi-

mused on olulisel määral täitmata. Need nõuded saab täita kohases haldusmenetluses, mis ei

saa järgneda riigiabi andmise otsuse tegemisele. Toetuse saaja kinnitab ise, et toetuse andmine

on vajalik konkurentsi pakkumiseks Iru prügipõletustehasele, ent otsus nr 2012/21/EL ei näe

ette riigiabi andmist konkurentsi elavdamiseks või turgu valitseva ettevõtte mõju piiramiseks.

Otsuse nr 1-25/204 kehtetuks tunnistamise järel saab uues menetluses hinnata, kas toetatav

tegevus on üldist majandushuvi pakkuv teenus ja kas selle teenuse vajadus on olemas. Otsuse

kehtetuks tunnistamise tingib ka muutunud jäätmeturu olukord.

11. Ragn-Sells AS esitas 19.08.2013 taotluse kohtuasjas menetluse lõpetamiseks ja

menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt. Kaebaja teatas, et on KIK poolt otsuse nr 1-

25/204 kehtetuks tunnistamisega saavutanud oma eesmärgi ega pea haldusasjas menetluse

jätkamist vajalikuks. Menetluskulude väljamõistmist soovitakse summas 17 361,81 eurot

Advokaadibüroo SORAINEN AS arvete alusel. Kaebaja leidis, et otsus nr 1-25/204 tunnistati

kehtetuks kaebuse esitamise tõttu.

3-11-2241

4(10)

12. OÜ Polli Prügila palus 19.08.2013 mõista Ragn Sells AS-lt välja menetluskulud summas

17 103,32 eurot, sh lepingulistele esindajatele makstud tasu 17 062,76 eurot ja riigilõivud

40,56 eurot.

13. KIK vaidles 23.08.2013 vastuses kaebaja taotlusele menetluskulude väljamõistmiseks

vastu, viidates HKMS § 108 lg-le 6, ja leidis, et otsuse nr 1-25/204 kehtetuks tunnistamine ei

olnud tingitud kaebuse esitamisest. Juhul, kui kohus peab siiski menetluskulude

väljamõistmist õigustatuks, ei ole kulude kandmine põhjendatud enam kui 6 500 euro osas ja

sellest tuleb välja mõista maksimaalselt pool.

Kuivõrd kaebaja loobus otsuse nr 1-25/158 vaidlustamisest, on HKMS § 108 lg 7 alusel põh-

jendatud KIK esindajatasu väljamõistmine kaebajalt. Kohtuasi on olnud keeruline, kaebaja

esitas mitmeid taotlusi ja määruskaebusi ning tegi muid menetlustoiminguid, millekohast pä-

devust ei saa KIK-lt eeldada, kuna KIK põhitegevuseks ei ole halduskohtumenetluslikud toi-

mingud. Teised menetlusosalised on olnud esindatud advokaatidega, kelle kulud on olnud nii

kaebajal kui kolmandal isikul KIK kuludest kolm korda suuremad. See näitab, et KIK kulud

on põhjendatud ja vajalikud. KIK on tasunud menetluskulusid kokku 6 253,21 eurot.

14. Tallinna Halduskohtu 06.09.2013 määruse resolutsiooni p-ga 1 lõpetati haldusasja me-

netlus; resolutsiooni p-ga 2 mõisteti KIK-lt Ragn-Sells AS kasuks välja menetluskulu

4 000 eurot; resolutsiooni p-ga 3 mõisteti Ragn-Sells AS-lt menetluskuludena OÜ Polli Prügi-

la kasuks välja 4 000 eurot; resolutsiooni p-ga 4 jäeti KIK menetluskulud tema enda kanda ja

resolutsiooni p-ga 5 tagastati Ragn-Sells AS-le kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15,97 eu-

rot. Kohus põhjendas määrust järgmiselt.

1) Kaebaja ei taotle kummagi vaidlustatud otsuse osas menetluse jätkamist, kinnitades, et

otsuse nr 1-25/204 kehtetuks tunnistamisega on ta saavutanud ka otsuse nr 1-25/158 peale

esitatud kaebuse eesmärgi. Seega loobus kaebaja otsuse nr 1-25/158 peale esitatud kaebusest

ja kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel. Otsuse nr 1-25/204 peale esitatud

kaebuse menetluse lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

2) Otsuse nr 1-25/158 peale esitatud kaebuse osas puudub alus kaebaja menetluskulude väl-

jamõistmiseks vastustajalt. Tallinna Ringkonnakohus on nii 30.11.2011 kui ka 22.02.2013

määruses rõhutanud, et kaebuse eduväljavaated on kasinad ja halduskohus nõustub, et menet-

luse jätkumisel oleks kaebus jäänud rahuldamata.

3) Otsuse nr 1-25/204 peale kaebuse esitamisel tekkinud menetluskulud tuleb vastustajalt

kaebaja kasuks välja mõista. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustajal menetluskulude kand-

mise kohustuse tekkimiseks ei pea kaebuse ja otsuse kehtetuks tunnistamise motiivid täieli-

kult kattuma. KIK oleks saanud vältida kohtumenetlust, kui ta oleks riigiabi küsimuses pöör-

dunud Euroopa Komisjoni poole enne OÜ Polli Prügila taotluse rahuldamist. Otsusega nr 1-

25/204 määratud 3 195 582,43 euro suuruse toetuse kohest eraldamist kolmandale isikule ta-

kistas üksnes otsuse punktis 10 sätestatud tingimus. Olukorras, kus KIK polnud veel riigiabi

küsimuses Euroopa Komisjoni poole pöördunud, kolmas isik aga taotles KIK-le esitatud vai-

des otsuse p 10 kehtetuks tunnistamist ning KIK polnud vaiet veel lahendanud, oli põhjenda-

tud kaebaja poolt otsuse nr 1-25/204 vaidlustamine halduskohtus eesmärgiga takistada konku-

rentsi kahjustamist jäätmeturul, kus kaebaja osaleb. Kaebajal polnud garantiid, et KIK kol-

manda isiku vaiet ei rahulda ja otsuse punkti 10 kehtetuks ei tunnista. Vaidemenetluse lõpptu-

lemust ootama jäädes aga oleks kaebaja mööda lasknud otsuse nr 1-25/204 halduskohtus vaid-

lustamise tähtaja.

4) Kaebaja taotletud õigusabikulu on liialt suur. Arvestades haldusasja mahtu, keerukust ja

kestust, on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 8 000 eurot, millest hinnanguliselt pool

3-11-2241

5(10)

tuleb lugeda kantuks otsuse nr 1-25/204 peale esitatud kaebuse menetlemisel. Seega tuleb

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 4 000 eurot õigusabikulusid. HKMS § 104 lg 5 p 4

alusel kuulub Advokaadibüroo SORAINEN AS-le tagastamisele tema poolt otsusele

nr 1-25/204 kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15,97 eurot, otsuse nr 1-25/158 menetluses

tasutud riigilõivud jäävad kaebaja enda kanda.

5) KIK menetluskulud 6 253,21 eurot, mis koosnevad kulutustest advokaatide õigusabile,

jäävad täies ulatuses vastustaja enda kanda. Vabariigi Valitsuse 19.04.2007 määruse nr 111

„Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine“ § 6 p 1 ko-

haselt on KIK selle perioodi struktuuritoetuse andmist korraldav asutus. Seega ei välju kohtu-

asi vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest ning õigusabikulude väljamõistmine pole

Riigikohtu praktikast lähtuvalt põhjendatud.

6) Kolmanda isiku õigusabikulud on liiga suured. Arvestades haldusasja mahtu, keerukust ja

kestust, on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 8 000 eurot, millest hinnanguliselt pool

tuleb lugeda kantuks otsuse nr 1-25/204 peale esitatud kaebuse menetlemisel ning mis HKMS

§ 108 lg 8 teise lause kohaselt jäävad kolmanda isiku enda kanda. Seega tuleb kaebajalt kol-

manda isiku kasuks HKMS § 108 lg-te 7 ja 8 alusel välja mõista 4 000 eurot otsuse nr 1-

25/158 peale esitatud kaebuse menetluses kantud õigusabikulusid. Kuna kõik kolm määrus-

kaebust on kolmas isik koostanud otsuse nr 1-25/204 peale esitatud kaebuse menetluses, jää-

vad määruskaebustelt tasutud riigilõivud kolmanda isiku enda kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

15. KIK esitas 20.09.2013 määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu

06.09.2013 määruse osas, milles kaebaja menetluskulud jäeti vastustaja kanda ja vastustaja

menetluskulud tema enda kanda, ning teha selles osas uus määrus, millega jätta nii kaebaja

kui ka vastustaja menetluskulud Ragn-Sells AS kanda. Määruskaebuses leitakse järgmist.

1) Kaebus esitati põhjusel, et kaebaja õigusi rikuti otsusega nr 1-25/204 ja et kolmandale

isikule on antud ebaseaduslikku riigiabi. KIK tunnistas kolmandale isikule toetuse andmise

kehtetuks Euroopa Komisjoni antud seisukoha alusel. Ilmnes uus asjaolu, mille korral ei oleks

kolmanda isiku taotlust rahuldatud. Samuti oli otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks asjaolu,

et kolmas isik ei suuda tagada oma jätkusuutlikkust, projekti eesmärgi saavutamiseks vajaliku

vara säilimist ja sihtotstarbelist kasutamist muutunud majandusolukorra ning üleküllastunud

jäätmekäitlusturu tõttu. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud

kaebuse esitamisest. Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2013 määruse p-st 19 tuleneb, et KIK

otsus nr 1-25/204 ei ole õigusvastane. Ebaseaduslik ei saa olla riigiabi, mida ei ole veel välja

jagatud. Vastustaja tunnistas otsuse kehtetuks, kuna toetuse rahuldamise tingimuslik otsus

muutus tingimuse saabumise võimatuse selgumise järel sisutuks. Seega ei olnud KIK otsus

õigusvastane, kuna otsusega ei antud ebaseaduslikku riigiabi.

2) Kaebaja on esitanud kaebuse hüpoteetilisel alusel, et vastustaja asub tulevikus kaebaja

õigusi rikkuma. Kui KIK oleks vaide rahuldanud, oleks kaebaja õigusi rikkunud vaideotsus,

mitte toetuse andmise tingimuslik otsus.

3) KIK otsuse nr 1-25/204 p-s 10 sisalduv tingimus tagas, et a) toetuse saajale ei tekitatud

põhjendamatut ootust toetuse lõplikuks saamiseks; b) toetust antakse vaid siis, kui see pole

riigiabi reeglite vastane; c) teiste isikute õigusi ei rikuta, sest kui toetus osutub ebaseadusli-

kuks riigiabiks, siis seda ei anta. Taotluse tingimuslikul rahuldamisel lähtuti sellest, et tegu ei

ole riigiabiga. Kaebaja õiguste kaitstuse tagas otsuse nr 1-25/204 p 10.

3-11-2241

6(10)

4) Toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise üheks põhjuseks oli soov vabastada va-

hendid teistele struktuuritoetuse projektidele.

5) Struktuuritoetuste andmise korraldamine ei tähenda tingimata keerukate ja mitmeosaliste

õigusvaidluste pidamise võimekust. Samuti ei saa eeldada, et toetuse andmise korraldajal on

piisavalt aega ressursse ja tööjõudu mitmeosalise kohtuvaidluse pidamiseks. KIK põhitegevu-

seks ei ole kohtuvaidluste pidamine. Samuti on KIK menetluskulud oluliselt väiksemad teiste

menetlusosaliste omadest – KIK kantud menetluskulud on 3 126,60 eurot, samas kui kohus on

pidanud põhjendatuks menetluskuluks nii kaebajal kui ka kolmandal isikul kahe kaebuse pu-

hul 8 000 eurot. Ehkki kaebus oli ilmselgelt perspektiivitu, on KIK aidanud kaasa menetluse

lõpetamisele ja kõigi menetlusosaliste menetluskulude vähendamisele.

16. Ragn-Sells AS palub vastuses jätta KIK määruskaebuse rahuldamata. Vastuväited mää-

ruskaebusele on järgmised.

1)

Kohtupraktikas valitseb seisukoht, et HKMS § 108 lg 6 alusel menetluskulude välja-

mõistmine on põhjendatud, kui vaidlustatud haldusakt on tunnistatud kehtetuks alles pärast

kaebuse kohtule esitamist, ning kaebuse ja kehtetuks tunnistamise otsuse motiivid kattuvad

osaliselt. KIK 18.07.2013 otsusest nr 1-25/180, millega tunnistati kehtetuks KIK otsus nr 1-

25/204, järeldub: a) vaidlustatud otsuse tegemise ajal ei olnud vastustaja arvates Polli prügila-

le antud toetuse näol tegemist riigiabiga; b) vastustaja pöördus Euroopa Komisjoni poole rii-

giabi teatisega alles pärast kaebuse esitamist; c) vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnista-

tud pärast kaebuse esitamist; d) kaebuse ja 18.07.2013 otsuse nr 1-25/108 põhjendused kattu-

vad osas, milles leitakse, et toetuse näol on tegemist riigiabiga, mille andmine meetme määru-

se alusel ei ole lubatav. Seega oli vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamine KIK poolt tingi-

tud kaebuse esitamisest ja vastustajalt tuleb HKMS § 108 lg 6 alusel menetluskulud välja

mõista.

2)

Arvestades nii vastustaja kui kolmanda isiku seisukohti, et tegemist ei ole riigiabiga, oli

kaebajal õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei pidanud jääma ootama negatiivse tagajärje – riigiabi

toetuse väljamaksmine – saabumist. Kaebajal puudus võimalus lubamatu riigiabi tõrjumiseks

muul moel. Kaebeõiguse puudumise või kaebuse vähese perspektiivikuse korral ei oleks ko-

hus esialgset õiguskaitset kohaldanud.

3)

vastustaja võinuks vältida aeganõudvat ja kulukat kohtumenetlust, pöördudes Euroopa

Komisjoni poole enne OÜ Polli Prügila taotluse rahuldamist.

4)

HMS § 87 alusel olnuks kaebajal võimatu halduskohtusse pöörduda, sest kaebaja ei

olnud vaidemenetlusse kaasatud.

17. OÜ Polli Prügila esitas 23.09.2013 määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu

06.09.2013 määruse osas, milles jäeti kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõistmata me-

netluskulud summas 13 062,76 eurot, ning teha selles osas uus määrus, millega mõista Ragn-

Sells AS-lt OÜ Polli Prügila kasuks välja menetluskulud summas 17 062,76 eurot. Määrus-

kaebust põhjendatakse järgmiselt.

1) Vastustaja ei käsitle otsust nr 1-25/204 õigusvastasena ja kõik asjaolud, mis on märgitud

otsuse kehtetuks tunnistamise alusena, võiksid olla õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnis-

tamise motiivideks. Vastustaja ei käsitle toetust ebaseadusliku riigiabina ja sellele ei ole vii-

danud ka Euroopa Komisjon.

2) Arusaamatuks jääb, mille põhjal järeldab halduskohus, et HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud

menetluskulude vastustajalt väljamõistmise eelduste täitmiseks ei peagi haldusakti kehtetuks

tunnistamise motiivid kattuma kaebuse põhjendustega. Haldusakti andmise põhjuseid ja fakti-

3-11-2241

7(10)

lisi ning õiguslikke aluseid saab kontrollida üksnes haldusaktis esitatud põhjenduste alusel.

Kuna otsuse nr 1-25/204 motiivid on vastuolus kaebuse motiividega, ei saa otsuse kehtetuks

tunnistamine olla seotud kaebuse esitamisega.

3) Kaebuse esitamise ja otsuse kehtetuks tunnistamise vahele jääb ca 2 aastat, mille jooksul

vastustaja on kaebusele aktiivselt vastu vaielnud. HKMS § 108 lg-d 6 saaks kohaldada vaid

veenvate seoste esinemisel haldusakti kehtetuks tunnistamise ja kaebuse esitamise vahel.

4) Arusaamatuks jäävad kohtu põhjendused, et kaebajal olevat olnud tungiv vajadus kaebuse

esitamiseks, kuna vastupidisel juhul võinuks kaebaja vaidemenetluse jooksul lasta mööda

kaebetähtaja. Kohtu põhjendused on asjakohatud, õiguslikult ebaõiged ja vastuolus käesole-

vas asjas tehtud ringkonnakohtu lahendiga. Kohus ei ole tuvastanud, et kaebuse esitamine

põhjustas otsuse kehtetuks tunnistamise. Väidetav kaebaja õiguste rikkumise oht ei oma min-

git tähtsust. Halduskohus on eiranud Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2013 määruse seisukoh-

ta, et kaebaja õigusi ei ole rikkunud eraldivõetuna otsuse nr 1-25/204 tegemine enne Euroopa

Kohtult riigiabi otsuse osas arvamuse saamist. Arusaamatuks jääb halduskohtu järeldus, et

vastustaja oleks kaebaja vaide otsuse nr 1-25/204 peale rahuldanud.

5) Kohus ei ole menetlust lõpetava määrusega nõustunud kaebaja seisukohtadega ja kui

kaebaja taotlenuks otsuse nr 1-25/204 sisulist kontrolli, pidanuks ta paluma asja lõpuni aruta-

mist.

6) Kohus ei ole põhjendanud, miks oli vaja vähendada kolmanda isiku menetluskulude suu-

rust 50%. Kohtul oli võimalik esitatud dokumentide alusel kontrollida kõikide kulude põhjen-

datust, kuid määruses ei ole osundatud ühelegi toimingule, mida võiks pidada ebavajalikuks

või mille kulude väljamõistmist ei saaks kaebajalt eeldada. Kohtuasi on keerukas ja mahukas

ning kohtukulud on tekkinud kahe aasta jooksul. Nii kaebaja kui ka kolmanda isiku menetlus-

kulud on võrreldavad, millest järeldub, et menetluskulud ca 17 000 eurot vastavad asja ras-

kusastmele.

18. KIK ei vaidle OÜ Polli Prügila määruskaebusele vastu ja nõustub selles esitatud seisu-

kohtadega.

19. Ragn-Sells AS palub vastuses jätta OÜ Polli Prügila määruskaebuse rahuldamata järg-

mistel põhjustel.

1) Kuigi OÜ Polli Prügila viitab korduvalt, et kohus on ebaõigesti tõlgendanud HKMS §

108 lõiget 6, ei ole ta viidanud ühelegi kohtulahendile, mis tema seisukohta toetaks.

2) Ebaõige on määruskaebuse seisukoht, et otsuse nr 1-25/204 kehtetuks tunnistamise mo-

tiivid erinevad täielikult kaebuse motiividest. Kaebaja on menetluses läbivalt olnud seisuko-

hal, et toetuse näol on tegemist riigiabiga ja puudub avalik huvi uue prügila järele. Kaebaja

leidis, et KIK poolt antav abimeede vastab riigiabi tunnustele. Vastustaja on otsuse

nr 1-25/204 tunnistanud kehtetuks eeltoodud seisukohtadest lähtudes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20. Vastustaja taotleb menetluskulude väljamõistmist kaebajalt sellel alusel, et kohtuvaidlus

väljub vastustaja igapäevase tegevuse raamidest.

21. Määrusekaebuse menetluses ei ole vaidlust selle üle, et otsuse nr 1-25/158 menetlus on

õigesti lõpetatud kaebusest loobumise alusel (HKMS § 152 lg 1 p 3). Vaidlust ei ole ka selle

üle, et HKMS § 108 lõiget 7, mille kohaselt kannab kaebusest loobumise korral menetlusku-

3-11-2241

8(10)

lud kaebaja, tuleb tõlgendada nii, et teistel menetlusosalistel on õigus nõuda menetluskulude

väljamõistmist kaebajalt kaebusest loobumise korral.

Kuna haldusasja liidetud menetluses oli vaidluse all kaks haldusakti, siis tuleb neist ühe osas

menetluskulude väljamõistmisel kaaluda menetlusosaliste taotletud kulutuste hüvitamist poo-

les ulatuses. HKMS § 108 lg 7 alusel jäävad seega kaebaja taotletud menetluskulud tema enda

kanda pooles ulatuses (otsuse nr 1-25/158 vaidlustamine). Viidatud sätte esimese lause alusel

kannab otsuse nr 1-25/158 vaidlustamisel halduskohtus kaebaja samuti kolmanda isiku menet-

luskulud pooles ulatuses taotletud mõistlikest ja põhjendatud kulutustest.

22. Vastustaja palub kaebajalt välja mõista KIK menetluskuludest poole, st 3 126,60 eurot

seetõttu, et kaebaja on loobunud KIK 09.06.2011 otsuse nr 1-25/158 vaidlustamisest. Ring-

konnakohus nõustub halduskohtu 06.09.2013 määruse põhjendustega, et KIK kohtumenetlu-

ses osalemine tema otsuse nr 1-25/158 vaidlustamisel ei välju haldusorgani igapäevase tege-

vuse raamidest. Riigikohus leidis 30.11.2010 lahendis nr 3-3-1-63-10, et kohtupraktika koha-

selt ei ole haldusorganil küll keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine,

kuid halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õi-

gustamiseks peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest

väljuv. Riigikohtu halduskolleegium selgitas kohtuasjas nr 3-3-1-26-12, et EL õiguse kohal-

damise vajadus ega eelotsuse küsimine Euroopa Kohtult ei muuda vaidlust haldusorgani iga-

päevase tegevuse raamest väljuvaks. Käesolevas asjas halduskohtule esitatud taotlused ja

määruskaebused ei ole sellise sisuga, et vastustajal oleks olnud vajalik välise õigusabi kasu-

tamine. Kuivõrd meetme rakendajaks on määratud KIK, siis on tema pädevuses olevate vaid-

luste lahendamisel kohtumenetluses osalemine seotud temale pandud kohustuse täitmisega ja

seega ei ole KIK menetluskulude väljamõistmine kaebajalt põhjendatud.

23. KIK on määruskaebuses samuti vaidlustanud temalt kaebaja menetluskulude väljamõist-

mise 4 000 euro ulatuses. Halduskohus lõpetas otsuse nr 1-25/204 peale esitatud kaebuse me-

netluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tun-

nistatud. Sellisel juhul kannab HKMS § 108 lg 6 alusel menetluskulud vastustaja, välja arva-

tud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kae-

buse esitamisest. Üldjuhul peaks seega haldusakti kehtetuks tunnistamise korral jääma menet-

luskulud vastustaja kanda. Vastustaja vabaneb nende kulude kandmisest üksnes sellisel juhul,

kui haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Lähtuvalt Riigi-

kohtu 24.11.2005 otsuse nr 3-3-1-55-05 p-s 7 sedastatust tuleb menetluskulude jagamisel ar-

vestada kaebuse eesmärki ja kohtumenetluse mõju selle eesmärgi saavutamisele. See seisu-

koht on kohaldatav ka HKMS § 108 lg 6 rakendamisel. Kaebaja kanda ei peaks jääma menet-

luskulud, kui kaebaja saavutab kaebuse eesmärgi – haldusakti tunnistatakse kehtetuks – ning

haldusakt oleks kehtetuks tunnistatud ka juhul, kui kaebust poleks esitatud, ent kaebuse väited

kattuvad vähemalt osaliselt haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjendustega. Vastupidi, vas-

tustaja peaks vabanema kaebaja menetluskulude kandmisest, kui vaidlustatud haldusakti keh-

tetuks tunnistamise toovad kaasa asjaolud, mis ei olnud kaebuse esitamisega seotud, nt asja-

olude muutumine kohtumenetluse ajal. Enamasti saab menetluskulude jagamisel haldusakti

kehtetuks tunnistamisel lähtuda seetõttu asjaolust, kas kehtetuks tunnistatud haldusakt oli sel-

le andmise ajal õiguspärane või mitte.

24. Ragn-Sells AS selgitas 19.10.2011 kaebuse esitamisel, et OÜ-le Polli Prügila toetuse

andmisel on tegemist riigiabiga, mis annab osaühingule eelise, mis on valikuline ja mis kah-

justab konkurentsi. Samuti selgitas Ragn-Sells AS kaebuses, et Polli Jäätmekäitluskeskus

soovib hakata tootma jäätmekütust, mis ei ole toetuskõlbulik tegevus. Seega soovis kaebaja

vältida otsusega nr 1-25/204 OÜ-le Polli Prügila toetuse andmist, kuivõrd tegemist on riigi-

abiga. Ka Euroopa Komisjoni 04.03.2013 eelhinnangust saab järeldada, et tegemist on riigi-

3-11-2241

9(10)

abiga. KIK otsuse nr 1-25/204 kehtetuks tunnistamist põhjendati muu hulgas sellega, et otsuse

tegemise ajal ei peetud toetust riigiabiks ning toetuse andmisel ei järgitud nõudeid, mida riigi-

abi andmisel tuleb järgida, ent on selgunud, et toetuse andmisel oleks riigiabi reegleid tulnud

järgida. Seega saavutas kaebaja KIK 18.07.2013 otsusega oma eesmärgi ning selle otsuse

andmise tingis asjaolu, et kaebuse väited leidsid Euroopa Komisjoni eelhinnangus osaliselt

kinnitust. Kaebus tulnuks rahuldada mitte üksnes siis, kui antav riigiabi oleks olnud vastuolus

ELTL-ga, vaid ka juhul, kui riigiabi andmise menetlusnorme ei järgitud, sh ei kaalutud, kas

riigiabi andmine on lubatud või mitte.

25. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei oleks saanud vaidlustada KIK võimalikku

haldusakti, millega oleks rahuldatud kolmanda isiku vaie otsuse nr 1-25/204 p 10 kehtetuks

tunnistamiseks. KIK otsuse nr 1-25/204 vaidlustamist ei saa selle otsuse p-st 10 tulenevalt

pidada aga ka ennatlikuks. Sellist seisukohta ringkonnakohtu varasematest määrustest käes-

olevas asjas ei nähtu. Seega ei saa väita, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõrjuda ebasea-

dusliku riigiabi andmist kohtusse pöördumine oli asjatu. Eeltoodust tulenevalt mõistis haldus-

kohus õigesti KIK-lt Ragn-Sells AS kasuks välja menetluskulu 4000 eurot.

26. Kuna menetluskulude vastustaja kanda jätmine otsuse nr 1-25/204 tühistamise nõude osas

oli põhjendatud, ei ole ka alust kolmanda isiku määruskaebuse rahuldamiseks selles osas, mil-

les palutakse kaebajalt välja mõista enam kui pool kolmanda isiku põhjendatud ja vajalikest

menetluskuludest. Kolmanda isiku kasuks mõistis kohus välja põhjendatud menetluskuludest

50%, lähtuvalt HKMS § 108 lg-st 8, mille kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud

tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele ja kui vastaspool ei pea kulusid hü-

vitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuna kolmanda isiku vastaspool ehk

kaebaja ei pea haldusakti nr 1-25/204 vaidlustamise menetluskulusid kandma, siis tuleb OÜ

Polli Prügila kasuks kaebajalt välja mõista üksnes otsuse nr 1-25/158 vaidlustamisest tingitud

menetluskulud vajalikus ja põhjendatud osas.

27. Kaebaja ja kolmas isik, paludes mõista välja menetluskulud, esitasid taotlused summades

vastavalt 17 361,81 eurot (V kd, tl 59) ja 17 103,32 eurot (V kd, tl 63 pöördel). OÜ Polli Prü-

gila on määruskaebuses leidnud, et menetluskulud ca 17 000 eurot vastavad asja raskusastme-

le, kuna nii kaebaja kui ka kolmanda isiku menetluskulud on võrreldavad, ja palub kaebajalt

tema kasuks välja mõista 17 062,76 eurot (17 103,32 – 40,56 (riigilõiv) = 17 062,76).

Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu hinnangul põhjendatuks ja vajalikuks peetud menetlus-

kulu suurust 8000 eurot ei saa käesoleva haldusasja puhul pidada liialt väikseks. Asjaolu, et

menetlusosalisi esindanud advokaatidel tekkinud kulude suurus on võrreldav, ei anna alust

pidada esitatud kulunõudeid kogu ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Läbitud halduskohtu-

menetlust ei saa pidada lihtsaks ja selle kestust lühikeseks (kaebuse esitamisest 16.09.2011

kuni menetluse lõpetamine halduskohtus 06.09.2013 möödus ligi kaks aastat). Halduskohtule

esitatud OÜ Polli Prügila esindajate menetluskulude nimekirja alusel (V kd, tl 62-81) ei saa

ka nentida tehtud toimingute ebavajalikkust ega ajalise kulu ülepaisutatust, kuid kohane ei ole

võrrelda advokaadibüroode menetluskulude suurust ja järeldada sellest, et menetluskulu tuleb

taotletud suuruses ka välja mõista. Näiteks on ringkonnakohus välja mõistnud ca 4 aastat

kestnud üleliigse laovaru suuruse vaidluse puhul kaebaja kasuks õigusabi kulu 5292 eurot

(haldusasi nr 3-07-851). Viidatud haldusasjas oli samuti vaidlustatud kaks haldusakti, menet-

lus oli keeruline ja jõudnud apellatsioonkaebuse esitamisega ringkonnakohtusse. Kuigi enne

menetluse lõpetamise määruse tegemist on ringkonnakohtus käesolevas asjas lahendatud neli

määruskaebust ja asjas on peetud kolm istungit, ei anna menetluse keerukus ja maht alust pi-

dada õigusabikulusid vajalikuks ja põhjendatuks suuremas summas kui 8000 eurot.

3-11-2241

10(10)

28. Eeltoodud põhjendustel tuleb KIK ja OÜ Polli Prügila määruskaebused Tallinna Haldus-

kohtu 06.09.2013 määruse peale jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman