2-12-33799/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2013 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-33799

Tsiviilasi

Alan Tamme hagi Axinom Eesti OÜ vastu ja Axinom

Eesti OÜ vastuhagi Alan Tamm vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

5153,05 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. aprilli 2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alan Tamme apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

19. november 2013

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja/vastuhagi kostja): Alan Tamm (IK:

XXX); lepinguline esindaja Anastassia Stalmeister

Vastustaja (kostja/vastuhagi hageja): Axinom Eesti OÜ

(RK: 11046287); lepinguline esindaja vandeadvokaat Li

Uiga ja Tea Parts

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tartu Maakohtu 8. aprilli 2013 otsuse

resolutsiooni p-i 2 osas, millega maakohus jättis

rahuldamata Alan Tamme hagi Axinom Eesti

OÜ

vastu

tööandjapoolse

töölepingu

erakorralise

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks ja lugeda Alan Tamme hagi selles

osas rahuldatuks; ning p-i 4 osas, millega

maakohus luges Alan Tamme ja Axinom Eesti

OÜ

vahelise

töölepingu

lõppenuks

alates

12. märtsist 2012 ja lugeda tööleping lõppenuks

alates 12. aprillist 2012.

2. Lugeda Tartu Maakohtu 8. aprilli 2013

kohtuotsuse

resolutsioon

sõnastatuks

järgmiselt:

2.1.

Jätta rahuldamata Axinom Eesti OÜ

taotlus aegumise kohaldamiseks.

2.2.

Jätta rahuldamata Alan Tamme hagi

Axinom

Eesti

OÜ

vastu

töötajapoolse

töölepingu

erakorralise

ülesütlemise

kehtivuse tuvastamiseks, saamata jäänud

töötasu ja hüvitise väljamõistmiseks.

2.3.

Rahuldada Alan Tamme hagi Axinom

Eesti OÜ vastu tööandja poolse töölepingu

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks

ja

tuvastada

Axinom

Eesti

OÜ

poolse

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus.

2.4.

Lugeda

tööleping

Alan

Tamme

ja

Axinom Eesti OÜ vahel lõppenuks TLS § 85

lg 4 alusel alates 12. aprillist 2012.

2.5.

Jätta rahuldamata Axinom Eesti OÜ

hagi

Alan

Tamme

vastu

töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks.

2.6.

Menetluskulud jätta Alan Tamme kanda.

3. Jätta

Alan

Tamme

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Alan

Tamme kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Alan Tamme hagi Axinom Eesti OÜ vastu töövaidluses

(tsiviilasi nr 2-12-33799) ja Axinom Eesti OÜ hagi A. Tamme vastu töövaidluses (tsiviilasi nr 2-

12-33675). 25. oktoobri 2012 määrusega liitis kohus hagid ühte menetlusse (tsiviilasi nr 2-12-

33799).

Mõlema hagi asjaolude kohaselt töötas A. Tamm Axinom Eesti OÜ-s alates 26. oktoobrist 2007

tööjaamade administraatorina. 12. märtsi 2012 hommikul esitas A. Tamm tööandjale avalduse

töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alates 12. märtsist 2012 vastavalt TLS § 91 lg-le 2.

12. märtsi 2012 õhtul edastati A. Tammele tööandja poolt avaldus töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks, põhjusel, et töötaja ei ole tööandjale esitanud nõutud kirjalikke selgitusi töötajale

21. veebruaril 2012, 8. märts 2012 ja 9. märtsil 2012 välja antud hoiatustes kirjeldatud juhtumite

kohta.

11. aprillil 2012 pöördus A. Tamm töövaidluskomisjoni töötaja poolt töölepingu erakorralise

ülesütlemise kehtivuse ja tööandja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks, töölepingu ülesütlemise eest hüvitise väljamõistmiseks kolme kuu keskmise

palga ulatuses 4794 eurot, saamata töötasu väljamõistmiseks ja ületunnitöö tegemise

tuvastamiseks. 17. juuli 2012 otsusega jättis Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni

töövaidluskomisjon (edaspidi TVK) A. Tamme avalduse läbi vaatamata seoses avaldajapoolse

istungile ilmumata jätmisega ITVS § 15 lg 2 p 2 alusel.

Axinom Eesti OÜ esitas 5. aprillil 2012 töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus lugeda

A. Tamme poolt 12. märtsil 2012 esitatud töölepingu lõpetamise avaldus tühiseks

põhjendamatuse tõttu, samuti lugeda tühiseks TLS § 100 lg 4 tulenev tööandja kohustus maksta

töötajale hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses ning jätta jõusse töölepingu lõpetamine

tööandja poolt. 17. juuli 2012 otsusega rahuldas Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni

töövaidluskomisjon avalduse. Töövaidluskomisjoni otsusega loeti A. Tamme ja OÜ Axinom

Eesti vaheline tööleping lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel alates 12. aprillist 2012.

2. 24. augustil 2012 pöördus A. Tamm kohtusse töövaidluskomisjoni otsuste läbivaatamiseks

hagimenetluses. A. Tamm taotles, et kohus liidaks mõlemad töövaidlused ühte hagimenetlusse,

jätaks tööandja nõuded rahuldamata, tuvastaks töötajapoolse lepingu erakorralise ülesütlemise

kehtivuse, mõistaks tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise töötaja kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses 4794 eurot, mõistaks tööandjalt välja saamata töötasu 359,05 eurot ja jätaks

menetluskulud tööandja kanda.

Avalduse ja kohtuistungil esitatud seisukohtade kohaselt ei ole töölepingu erakorraline

ülesütlemine tööandja poolt põhjendatud ega seaduslik, kuna tööandja poolt edastatud hoiatused

on alusetud; tööandja ei ole töötajalt hoiatuste kohta selgitusi nõudnud ja 9. märtsi 2012 hoiatust

ei ole töötajale esitatud. Töölepingust ega töösisekorra eeskirjadest ei tulenenud reegleid

ületunnitöö kompenseerimise suhtes, vaid vaba aja andmine oli suuliselt kokku lepitud juhatuse

liikme S. Gusseviga. A. Tamm märkis alati ületundide tegemise tõttu tekkinud vaba aja kõigile

büroo töötajatele nähtavasse tabelisse ja vastavalt juhistele oli seatud ka kohalolu staatuse

teavitus ettevõttes kasutatavas tarkvaras. Samuti olid tehtud sissekanne ettevõttesiseselt

arendatud ja kasutusel olnud ajaarvestuse rakendusse, mis näitab veelgi, et tööandja poolt

esitatud hoiatused tema tööl mitteviibimise kohta on alusetud.

A. Tamm esitas 10. veebruari 2012 tööandjale puhkuseavalduse puhkuse saamiseks kuupäevadel

27. veebruar 2012 kuni 2. märts 2012. Töötaja märkis oma puudumise üldisesse kohalolu

kalendrisse ja ajaarvestuse rakendusse jooksvalt, mitmes osas: 10. veebruar 2012 – 17. veebruar

2012, märkides vabadeks päevadeks kuupäevad 20. veebruar 2012 kuni 22. veebruar 2012 ja

23. veebruari 2012 osaliselt ehk 67% ulatuses, kuna see oli lühendatud tööpäev ning 5. märtsi

2012 kuni 6. märtsi 2012. Seega eeltoodust nähtuvalt ei ole tööandaja poolt tööleping kehtivalt

üles öeldud. Töötaja poolt töölepingu ülesütlemise põhjendamata jätmine ei mõjuta ülesütlemise

kehtivust. A. Tamm ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et kuna töövaidluskomisjon jättis

A. Tamme avalduse läbi vaatamata, siis ei ole A. Tamm varasemalt avaldust töösuhte lõpetamise

vaidlustamiseks esitanud, kuna vastavalt TsÜS § 160 lg-le 1 aegumine peatub õigustatud isiku

poolt hagi esitamisega. Sama paragrahvi lg 2 p-i 4 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud

avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses

tehakse täitedokumendiks olev otsus. Seega on tähtis, et seadusega antud 30 päeva jooksul on

A. Tamm oma õiguste kaitseks kohase avaldusega kohtusse pöördunud.

3. Axinom Eesti OÜ A. Tamme esitatud hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ilmunud

A. Tamm töövaidluskomisjoni istungile, kuigi oli kutse kätte saanud, ega teatanud enda

mitteilmumise põhjustest ega taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Töövaidluskomisjon jättis

A. Tamme avalduse läbi vaatamata ning A. Tamm avaldust asja uuesti menetlusse võtmiseks ei

esitanud. Avalduse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole esitatud. A. Tamme

viimane faktiline tööpäev oli tööandja juures 12. märts 2012 ning uuesti pöördus A. Tamm

nõudega kohtusse 24. augustil 2012, s.o. rohkem kui 30 päeva peale tema enda või tööandja

poolt esitatud ülesütlemise avalduse saamist. Seega on A. Tamme esitatud nõuded seaduses

sätestatud tähtaega rikkudes ja aegunud.

Tööandja on veebruarikuu tasu arvestamisel maha arvanud perioodi 20. kuni 23. veebruar 2012,

mil töötaja omavoliliselt puudus töölt. Seega võlgnevust A. Tamme ees ei esine. Töötajapoolne

avaldus töölepingu ülesütlemiseks on tühine, õige on tööandjapoolne lepingu ülesütlemine.

Axinom Eesti OÜ hagis A. Tamme vastu nõuab Axinom Eesti OÜ A. Tamme poolse

ülesütlemise tühisuse tuvastamist. Puudusid tööandja poolsed sellised rikkumised, mis annaks

töötajale alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis 8. aprilli 2013 otsusega Axinom Eesti OÜ taotluse aegumise

kohaldamiseks rahuldamata. Samuti jättis kohus rahuldamata Axinom Eesti OÜ hagi A. Tamme

vastu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kohus jättis rahuldamata ka A. Tamme hagi

Axinom Eesti OÜ vastu töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse

tuvastamiseks, tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks,

saamata jäänud töötasu ja hüvitise väljamõistmiseks. Kohus luges töölepingu A. Tamme ja

Axinom Eesti OÜ vahel lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel alates 12. märtsist 2012. Menetluskulud

jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel A. Tamme kanda.

Otsuse põhjenduste kohaselt esitas A. Tamm 12. märtsi 2012 hommikul tööandjale avalduse

töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 91 lõikele 2

alates 12. märtsi 2012 (tl 9). Axinom Eesti OÜ esitas 12. märtsi 2012 õhtul töötajale avalduse

töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel (tl 11-12). Kui töötaja on

töölepingu TLS § 91 lg 2 alusel üles öelnud ja tööandja leiab, et selliseks töölepingu

ülesütlemiseks ei ole seadusest tulenevat alust või ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele, st

töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine, peab ta ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks pöörduma töövaidlusorganisse. Tööandja pöördus töövaidluskomisjoni 5. aprillil

2012.a, seega TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

Axinom Eesti OÜ ütles töölepingu A. Tammega üles 12. märtsil 2012 ning A. Tamm pöördus

avaldusega töövaidluskomisjoni 11. aprillil 2012. TLS § 105 lg 1, ITVS § 6 lg 2, § 24 lg 1 ja

TsÜS § 160 lg 2 p-i 4 kohaselt on hagi esitatud õigeaegselt. Töövaidluskomisjoni 24. juuli 2012

otsusega jäeti A. Tamme avaldus läbi vaatamata, kuna A. Tamm töövaidluskomisjoni istungile

ei ilmunud. Hageja esitas hagiavalduse 24. augustil 2012. Seega on A. Tamm esitanud avaldused

õigeaegselt ning antud juhul puudub alus aegumise kohaldamiseks.

Töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on nii VÕS § 196 kui ka TLS § 87 järgi mõjuva

põhjuse olemasolu. Asjaolu, et A. Tamm on esitanud töölepingu erakorralise ülesütlemise

põhjendused alles töövaidluskomisjonile ja kohtule, ei ole vorminõuete rikkumine TLS § 95

lg-te 1 ja 2 mõtte kohaselt. A. Tamm on ülesütlemist põhjendanud kirjalikult ning seega on

põhjenduste esitamine hilisemalt töövaidluskomisjonile ja kohtule antud juhul lubatav. A. Tamm

on töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ja kohtus nimetanud töölepingu erakorralise

ülesütlemise põhjuseks:

a) tööandja kasutas litsentseerimata tarkvara, misläbi võinuks kahjustada saada töötaja hea

nimi ja maine

b) tööandja kohtles töötajat ebaviisakalt, ebaväärikalt;

c) tööandja ei ole taganud töötajale vajalikke töövahendeid, töötajale on töövõime

säilimiseks vajalik liigutatav laud ning töötaja peaks saama taastusravi

d) töötajal on jäänud saamata töötasu 2012 veebruarikuu eest.

Kohtus ei leidnud tõendamist tööandja poolne töötaja ebaväärikas kohtlemine ega asjaolu, et töö

jätkamine tööandja juures oli seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või

heale nimele TLS § 91 lg 1 p-de 1 ja 3 mõtte kohaselt. A. Tamme selgituste kohaselt oleks töö

jätkamise korral tööandja juures kahjustatud tema hea nimi seoses sellega, et tööandja kasutas

litsentseerimata tarkvara. A. Tamm töötab Axinom Eesti OÜ-s alates 2007 oktoobrist.

Töövaidluskomisjonile esitatud tõenditest (töövaidluskomisjoni toimiku lk nr 153-156) nähtuvalt

on töötaja ja tööandja vaheline vestlus kasutusel oleva tarkvara osas toimunud 9. märtsil 2012.

Kohtule esitatud tõenditest ega ka poolte kirjavahetusest ei nähtu, milliseid tarkvara kasutamise

tingimusi tööandja rikub. Tõendeid selle kohta, et töötaja oleks varasemalt nimetatud

probleemile tähelepanu juhtinud ning et tööandja on keeldunud probleemi lahendamisest,

esitatud ei ole. Samuti ei leidnud tõendamist töötaja ebaviisakas või ebaväärikas kohtlemine

tööandja poolt. Qvalitas Arstikeskuse AS-i poolt väljastatud tervisekontrolli otsuse kohaselt

(töövaidluskomisjoni toimik lk 115) võib A. Tamm töötada antud ametikohal. Soovituslik on

kasutada liikuvat töölauda, mis võimaldab töötada nii istudes kui ka püsti. Töövõime

säilitamiseks on vajalik taastusravina massaaž õlavöötme ja alaselja piirkonnale ning

vesivõimlemine/ujumine. Arve-müügitšekist nr 2055710 tulenevalt on töötajale perioodil

8. maist 2011 kuni 8. aprillini 2012 tööandja poolt kompenseeritud kulutused spordile Aura

Veekeskuses. Seega kindlustati töötaja vajalike töövahenditega ning kompenseeriti ka arsti

poolt soovitatud ujumine. Asjaolu, et tööandja ei ostnud töötajale liikuvat lauda, ei ole

töölepingu erakorralise ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks TLS § 91 lg 1 mõtte kohaselt.

A. Tamm palus Axinom Eesti OÜ-lt välja mõista vähem arvestatud ja tasumata töötasu 2012

veebruari eest summas 359,05 eurot. Töötaja sõnul oli tal saamata jäänud vabad päevad

ületunnitöö tegemise eest ja seetõttu ei ilmunud ta tööle. Kostja esindaja sõnul on palk välja

maksmata kolme päeva eest, kuna töötaja ei ilmunud tööle. Seega puudub poolte vahel vaidlus

selles, et töötaja eelpoolnimetatud kuupäevadel tööl ei olnud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid

selle kohta, et töötaja ja tööandja vahel oli kokkuleppe ületunnitöö tegemises, samuti ei ole

kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et ületunnitöö tegemine oli seotud ettevõtte tegevusega

seotud ettenägematute asjaoludega või et tööandja oleks töötajalt nõudnud ületunnitöö tegemist

TLS § 44 lg-te 1 ja 4 mõttes. Seega ei leidnud tõendamist TLS § 91 lg 2 p 2 tulenev tööandja

kohustuse rikkumine, s.o et tööandja oleks oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Töötaja

puudus omavoliliselt töölt ning tööandjal ei ole kohustust maksta töötasu puudutud päevade eest.

Kuivõrd A. Tamm ei ole erakorralise ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid tõendanud, on

ülesütlemine alusetu ja vastavalt TLS § 104 lg-le 1 tühine. Kui töötajal ei ole tähtajatu

töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses

sätestatud etteteatamistähtajaga vastavalt TLS § 85 lg 4 sätestatule. Seega tuleb tööleping A.

Tamme ja OÜ Axinom Eesti vahel lugeda lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel alates 12. märtsist

2012. Kuna A. Tamm ütles lepingu üles 12. märtsi 2012 hommikul, siis töötaja üles öeldud

töölepingut ei olnud tööandjal võimalik enam üles öelda ning kohus seisukohta tööandjapoolse

töölepingu lõpetamise põhjendatuse kohta TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ei võta. Arvestades

nimetatud asjaolu jättis kohus Axinom Eesti OÜ hagi A. Tamme vastu töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks rahuldamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. A. Tamm esitas Tartu Maakohtu 8. aprilli 2013 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant

palus maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata A. Tamme

hagiavalduse Axinom Eesti OÜ vastu töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise

kehtivuse tuvastamiseks TLS § 92 lg 2 alusel, saamata jäänud töötasu ja hüvitise

väljamõistmiseks, ning osas, millega kohus luges töölepingu apellandi ja vastustaja vahel

lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel alates 12. märtsist 2012 ja teha asjas uus otsus millega rahuldada

A. Tamme hagiavaldus. Menetluskulud palus apellant jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on maakohus jätnud otsuse tegemisel arvestamata osa apellandi poolt esitatud vastuväiteid

ning tõendeid. Tööandja poolt toime pandud rikkumised olid kogumis piisavaks aluseks

lepingu lõpetamiseks TLS § 91 lg 2 alusel;

2) on litsentseerimata tarkvara osas apellandi ja vastustaja vahel peetud läbirääkimiste kohta

töövaidluskomisjonile esitatud apellandi 8. mai 2012 vastusega koos ka vastav tõend. Kuigi

apellandi esindaja viitas tõendi sisule (s.o tööandja esindaja kinnitus, et vastustajal puuduvad

ca 40-l arvutil litsentsid), ei ole vastav esindaja lause protokollitud. Kuna viide õigele

tõendile sai õigesti kirja pandud, ei olnud vajalik esitada taotlust protokolli parandamiseks.

Kohus ei ole selgitanud, miks vastavat tõendit ei ole asja lahendamisel arvestatud;

3) on arusaamatu kohtu seisukoht, et apellant pidi litsentseerimata tarkvara kasutamisele

tähelepanu juhtima juba enne 9. märtsi 2012 kirjavahetust. Asjaolu, et tööandja, s.o

vastustaja, kasutab litsentseerimata tarkvara ei ole mitte üksnes töölepingu, vaid ka seaduse

oluline rikkumine, ning seetõttu on see töölepingu erakorralise ülesütlemiseks piisav alus.

Kirjavahetuse p-st 1.5.1. nähtub, et tööandja ei kavatse nimetatud probleemi lahendada.

Samuti jättis kohus tähelepanuta apellandi poolt 8. mai 2012 vastusega koos

töövaidluskomisjonile esitatud tõendi „workstation licenses.msg“. Mainitud tõendi näol on

tegemist apellandi ning vastustaja esindajate perioodil 11. kuni 29. novembrini 2010 peetud

e-kirjavahetusega, millega vastustaja esindaja Priit Milius selgesõnaliselt kinnitab, et

“Enamus Eesti personaalarvuteid osteti ilma algupärase tootja litsentsikleebisteta. Seega me

vajame umbes ~40 litsentsi tööjaamadele”;

4) leidis maakohus, et “tõenditest ei nähtu milliseid tarkvara kasutamise tingimusi tööandja

rikub”. On üldtuntud asjaoluks, et arvutiprogrammidel peavad olema litsentsid. Sama nähtub

ka tõenditest. Seega on tõendatud, milliseid tarkvara kasutamise tingimusi on rikutud (s.o

puudub vajalik aluslitsents). Apellant on tõendanud litsentseerimata tarkvara kasutamist 8.

mail 2013 töövaidluskomisjonile esitatud menetlusdokumendi lisaga nr 2;

5) on tööandja kohelnud töötajat ebaväärikalt TLS § 91 lg 2 p-i 1 mõttes. Väärika kohtlemise

alla kuulub muuhulgas ka viisakas käitumine. 9. märtsi 2012 e-kirjavahetuses vastustaja

esindaja Ralph Wagneriga ähvardab vastustaja esindaja apellanti. Muuhulgas kasutab

vastustaja esindaja apellandi suhtes selliseid väljendeid, nagu “ghost admin” ehk “kummitus-

admin”, mida ei saa pidada tööandja poolt viisakaks käitumiseks töötaja suhtes. R. Wagner on

muuhulgas grupikirjavahetuse käigus seadnud kaastöötajate ees põhjendamatult kahtluse alla

apellandi eetilisuse. Väärituks käitumiseks vastustaja poolt võib pidada ka asjaolu, et

apellandi töölepingu kehtivuse ajal, kuid apellandi puhkusel oleku ajal, kuulutas vastustaja

apellandi ametikohale konkursi;

6) on täidetud TLS § 91 lg 2 p 3 alused. Eksisteeris reaalne oht töötaja heale nimele.

Litsentseerimata tarkvara kasutamine on oma sisu poolest piraatlus. Ametijuhendist tulenevalt

oli apellandi otseseks kohustuseks, mille täitmine ei olnud enam seadust rikkumata võimalik,

ka seaduspärase tarkvara kasutamine ja installeerimine. Kuna apellant osales tarkvara

arendaja partnerprogrammis, siis selline eelnev arendaja autoriõiguste rikkumine seadis ohtu

apellandi maine arendaja ees ja oli seotud võimalike seatavate piirangutega edaspidi

programmis osalemisega seonduvate hüvede ja soodustuste saamisel. Ükski endast lugupidav

IT-alaga tegelev firma ei võta endale hiljem töötajat, kes on eelnevalt tarkvara arendaja

tingimusi rikkunud;

7) on täidetud TLS § 91 lg 2 p 3 eeldused (töötaja tervise kahjustamine). Tervisekontrolli

otsusest nähtub, et ujumine oli ainult osa sellest, mida apellant vajas töövõime säilitamiseks

ning taastamiseks. Lisaks oli soovituslik kasutada liigutatavat töölauda;

8) on täidetud TLS § 91 lg 2 p 2 eeldused (viivitamine töötasu väljamaksmisega). Apellant pidi

ametikoha spetsiifikast lähtuvalt olema kättesaadav 24 tundi ööpäevas. Seda kinnitab ka

ametijuhendi p 3.5. Mitmete tööülesannete täitmine toimus väljaspool tavalist tööaega, sest

apellandi poolt hooldustööde teostamise ajal on teiste töötajate tööjaamade, arvutivõrkude,

serverite jms kasutamise takistatud. Apellant on töövaidluskomisjoni menetluses esitanud tõendi

nr 15, mille alusel on töötajale pandud kohustus ajaarvestust pidada, et saada ületunnitöö vaba

ajaga kompenseerimist. Eelnevalt on vastustaja poolt kompenseeritud ületunde vaba aja

andmisega. Seega on vastustaja juba eelnevalt nõustunud vastava käitumisega ning seega saab

pidada ületunnitöö tegemist poolte vahel kokkulepituks. Apellant kasutas perioodil 20. kuni 23.

veebruarini 2012 vabu päevi kompensatsioonina ületunnitöö tegemise eest. Seega ei olnud

vastustaja õigustatud omavoliliselt vähendama apellandi töötasu.

6. OÜ Axinom Eesti vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja

menetluskulud apellandi kanda.

Vastustaja vastuväidete kohaselt:

1) on A. Tamme haginõue aegunud. A. Tamm on esitanud avalduse töövaidluskomisjonile

11. aprillil 2012, s.o. viimasel päeval. Kuna A. Tamm töövaidluskomisjoni istungile ei ilmunud,

ega taotlenud asja arutamise edasilükkamist, jättis töövaidluskomisjon A. Tamme avalduse läbi

vaatamata. Avalduse läbi vaatamata jätmine tähendab TsMS § 426 lg 1 kohaselt, et avaldust ei

ole

töövaidluskomisjonile

esitatud

ja

aegumine

algab

ülesütlemise

avalduse

esitamisest/saamisest, s.t. 12. märtsist 2013. Samale seisukohale on asunud ka Tallinna

Ringkonnakohus oma lahendis nr. 2-09-40167 p-s 21. Hagiavaldus töösuhte lõpetamise aluste

tuvastamiseks on kohtule esitatud 24. augustil 2013, seega tähtaega rikkudes;

2) on apellandi poolt viidatud kirjavahetus tööandja litsentse puudutavast siseauditist.

Kirjavahetus näitab pigem, et Axinom Eesti OÜ juhatus on litsentside olemasolust huvitatud,

sellel teemal konsulteeriti ja sooviti sellega tegeleda. Apellant ei ole esitanud tõendeid sellest, et

litsentsiprobleemid oleksid olnud ka enne töölepingu ülesütlemist. Samuti on nimetatud

dokument tõlkimata, mistõttu kohus ei pidanudki seda arvestama;

3) ei kajastu 9. märtsi 2012 kirjavahetuses, et R. Wagner oleks maininud midagi probleemi mitte

lahendamisest (kas ta kavatseb või ei kavatse probleemiga tulevikus tegeleda). Samuti ei

tunnistanud ta A. Tamme väite õigsust. R. Wagner kirjutas, et Axinom GmbH-d puudutavad

asjad ei kuulu A. Tamme töökohustuste hulka, sest Axinom GmbH-l on olemas oma

administraator, litsentsidega tegelemine ei kuulu Eesti osa pädevusse. R. Wagner ei palunud

A. Tammel lõpetada seaduse rikkumistele tähelepanu juhtimist, vaid soovis, et A. Tamm

lõpetaks tegelemise asjadega, mis ei kuulu tema töökohustuste hulka ja ei süüdistaks ettevõtet

ilma täielike teadmisteta selles valdkonnas;

4) on apellatsioonkaebuse p.-s 1.5.8 etteheidetu puhul tegemist 2010.a toimunuga, mis ei saa

olla kuidagi erakorralise ülesütlemise aluseks 2013.a;

5) ei vastutanud A. Tamm ametijuhendi järgi tarkvaralitsentside eest. Seega ei saaks see

kahjustada kuidagi A. Tamme nime ega mainet. Samuti ei ole ka mingeid tõendeid, et juhtkond

sundis A. Tamme midagi illegaalset alla laadima või kasutama;

6) ei puudutanud personalihaldus kuidagi A. Tamme ja tema töökohustusi. Tööandja pole

kohustatud töötajaid uute töötajate töölevõtmisest teavitama;

7) on tööandja tasunud tervishoiukulutusi ja kohus on seda ka arvestanud. Töötervishoiutõendit

ei nähtu, et töötaja ei võiks oma ametkohal töötada;

8) nõustub vastustaja maakohtu järeldustega ületunnitöö kokkuleppe puudumise, töötasude

väljamaksmise ja töölt omavolilise puudumise kohta;

9) ei vastanud apellandi poolt esitatud erakorralise ülesütlemise avaldus seaduse nõuetele,

mistõttu on tühine. TLS § 95 lg 2 kohaselt peab ka töötaja erakorralist ülesütlemist põhjendama

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. A. Tamm seda teinud ei ole. Seega oli põhjendatud

lugeda A. Tamme poolt esitatud töölepingu ülesütlemisavaldus korraliseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonkaebuse

rahuldamiseks. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et A. Tamme poolne töölepingu

erakorraline ülesütlemine ei kehti ja poolte vaheline tööleping tuleb TLS § 85 lg 4 alusel lugeda

lõppenuks korralise ülesütlemise tõttu. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse

põhjendustega, siis ringkonnakohus ei korda neid kõiki oma otsuses.

Samas ei ole maakohtu otsuse resolutsioon p-s 2 osas, millega maakohus jättis rahuldamata Alan

Tamme hagi Axinom Eesti OÜ vastu tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks, täielikus kooskõlas maakohtu otsuse vastavate põhjendustega. Samuti

on resolutsioon selles osas vastuolus resolutsiooni punktiga 4.

Maakohus on otsuse põhjendustes asunud seisukohale, et kuna A. Tamm ütles töölepingu üles

12. märtsi 2012 hommikul, siis ei saanud tööandja uuesti töölepingut erakorraliselt üle öelda

sama päeva õhtul. Vastavalt sellele seisukohale on maakohus jätnud ka tööandja hagi otsuse

resolutsiooni punktis 4 rahuldamata. Samas on maakohus jätnud rahuldamata ka A. Tamme

hagi, kes on taotlenud kohtult tuvastada just tööandja poolse erakorralise ülesütlemise tühisuse

tuvastamist. Seega on maakohtu otsustus resolutsiooni erinevates punktides omavahel vastuolus

ja otsuse resolutsioon ei vasta TsMS § 442 lg-le 5, mille kohaselt lahendab kohus otsuse

resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Kuigi apellant ei ole maakohtu otsust

selles osas vaidlustanud, peab ringkonnakohus vajalikuks TsMS § 442 lg 5 ja § 656 lg 2 alusel

maakohtu otsuse resolutsiooni muuta, kuna tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega

maakohtu poolt ja selle rikkumise saab ringkonnakohus ise kõrvaldada apellatsioonkaebuse

põhjendustest olenemata.

Alan Tamme hagi Axinom Eesti OÜ vastu tööandja poolse töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks tuleb rahuldada ja tuvastada Axinom Eesti OÜ poolse töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisus.

Muuta tuleb maakohtu otsust ka osas, milles maakohus leidis, et TLS § 85 lg 4 alusel tuleb

lugeda poolte vaheline tööleping lõppenuks alates 12. märtsist 2012. Nimetatud sätte kohaselt

kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine

korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. TLS § 98 lg 1 kohaselt peab töötaja

korralisest ülesütlemisest tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Ringkonnakohtu

istungil taotles vastustaja esindaja selles osas maakohtu otsust täpsustada. Ringkonnakohus

nõustub, et maakohus on töölepingu korralise ülesütlemise kohaldamisel jätnud vastava

etteteatamistähtajaga arvestamata. Kuna A. Tamm teatas tööandjale oma soovist leping lõpetada

12. märtsil, siis möödus 30-kalendripäevane etteteatamistähtaeg 11. aprillil ja lepingu saab

lugeda korraliselt üles öelduks alates 12. aprillist 2012.

Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon ja põhjendused jätta muutmata.

8. Ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuna mõlemad töölepingu pooled pöördusid TVK

poole vastaspoole ülesütlemisavalduse vaidlustamiseks ja A. Tamm soovis mõlema TVK otsuse

läbivaatamist kohtus, siis on ka mõlemad töölepingu pooled käesolevas kohtuasjas hagejaks ning

nende nõuded on omavahel hagi ja vastuhagi tähenduses. TsMS § 373 lg 1 p 2 kohaselt

vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise.

Ringkonnakohus vaatab asja läbi vastavalt apellatsioonkaebuse ulatusele. Maakohtu otsust ei ole

vaidlustatud osas, milles maakohus leidis, et Axinom Eesti OÜ hagi A. Tamme vastu

(vastuhagi) töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tuleb jätta rahuldamata. Axinom Eesti OÜ

esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ta on nõus maakohtu otsusega, et tööleping on

lõppenud TLS § 85 lg 4 alusel töötaja poolse korralise ülesütlemise tõttu.

9. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et A. Tamme hagi ei ole aegunud.

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga iseenesest selles, et vastustajal oli õigus tugineda oma

aegumise vastuväitele ka apellatsioonkaebusele vastates, sõltumata sellest, et ta ei olnud selles

osas maakohtu otsuse resolutsiooni vaidlustanud. Kuna A. Tamm jättis töövaidluskomisjoni

istungile ilmumata ja ei teatanud mõjuvast põhjusest, kohaldas töövaidluskomisjon põhjendatult

ITVS § 15 lg 2 p-i 2, mis sätestab komisjoni õiguse menetlus töövaidluskomisjonis lõpetada.

Samas on töövaidluskomisjon otsuse resolutsioonis ebaõigesti märkinud, et asi jäetakse läbi

vaatamata. Kuna tegelikult lõpetas töövaidluskomisjon asjas menetluse, siis on alusetud Axinom

Eesti OÜ arutelud selles, millised on asja läbivaatamise tähendus ja tagajärjed TsMS-i

tähenduses. ITVS § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad

vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul,

arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. TVK lõpetas

otsusega asja menetluse 24. juulil 2012, A. Tamm sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 25. juulil

2012 ja pöördus kohtusse töövaidluse läbivaatamiseks 24. augustil 2012, st õigeaegselt.

Kuna ITVS ei erista otsuse vaidlustamisel sisulisi otsuseid ja otsuseid, millega komisjon

menetluse lõpetab, siis oli A. Tammel õigus pöörduda TVK otsusega mittenõustumisel kohtusse

üldises korras.

10. TLS § 91 lg 1 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üle öelda mõjuval põhjusel,

eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu

jätkamist. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et tööandja pole töösuhtes toime pannud

selliseid rikkumisi, mis oleks muutnud A. Tamme edasitöötamise tema jaoks võimatuks ning

andnud A. Tammele aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu seisukohaga.

A. Tamme esindaja avaldas ringkonnakohtu istungil, et tarkvara, mida Axinom Eesti OÜ-s

kasutati, oli omandatud legaalselt, kuid probleemiks olid Axinom Eesti OÜ õigused selle

tarkvara kasutamise ulatuse osas. Apellant väidab apellatsioonkaebuse p-s 1.5.4, et litsentsid

puudusid 95 %-l arvutitest, mis asusid tööandja Tartu ja Tallinna kontorites. Ringkonnakohus

leiab, et apellant ei ole üheselt tõendanud, et just temal tuli töölepingu erakorralise ülesütlemise

ajal kasutada töö tegemiseks litsentseerimata tarkvara ja see olukord takistas temal töö tegemist.

Priit Miliuse e-kirjas 11. novembrist 2010 on arutatud litsentside probleemi lahendamise

võimalike variantide ja sellega seotud kulude üle (TVK toimik nr 4.2-2/764-2012 lk 151).

Nimetatud tõend ei tõenda, milline oli olukord litsentsidega poolteist aastat hiljem, kui apellant

otsustas oma töölepingu üle öelda. Seda asjaolu ei tõenda ka ülejäänud apellandi poolt

apellatsioonkaebuses märgitud tõendid, mille osas apellant heidab maakohtule ette nendega

mittearvestamist. Kuigi apellant käsitleb tööandja tegevust kuriteona, puuduvad käesolevas asjas

andmed, et apellant oleks pöördunud kuriteo teatega politsei poole, kes oleks saanud kasutada

talle seadusega antud võimalusi A. Tamme väidete kontrollimiseks. A. Tamm ei ole esitanud

asjas väiteid ega tõendeid, et ta oleks tööandjat hoiatanud töölepingu ülesütlemise osas, juhul

kui probleem litsentsidega ei lahene.

Asjas esitatud tõenditega ei ole ka tuvastatav, et edasitöötamine oleks olnud ohtlik töötaja

tervisele või ohustanud tema head nime. 11. novembri 2011 tervisekontrolli otsuse kohaselt võis

A. Tamm töötada oma ametikohal, vastupidist töötervishoiuarsti otsust kohtutele esitatud ei ole.

Töötasu väljamaksmisega ei ole tööandja viivitanud (vt otsuse p 11).

Apellant tugineb töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena veel R. Wagneri ebaväärikale

käitumisele apellandi suhtes nendevahelises e-kirjavahetuses. Ringkonnakohtu istungil avaldas

vastustaja, et R. Wagner ei ole mitte vastustaja esindaja, vaid vastustajaga samasse gruppi

kuuluva Axinom GmbH tegevjuht. Seega ei ole tegemist A. Tamme suhtes tööandja esindajaga.

Ka R. Wagneri 9. märtsi 2012 e-kirja sisu ei anna mõistlikku alust töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks.

Hinnates kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis nähtub selgelt, et A. Tamme on oma töölepingu

erakorralise ülesütlemise aluseks olevad etteheited formuleerinud perioodil 9.-12. märts 2012,

mil talle said pärast puhkuselt naasmist teatavaks tööandja poolt temale tehtud hoiatused seoses

tööle mitteilmumisega perioodidel 20.-23. veebruar 2012 ja 5.-6. märts 2012. Seega tingis

töölepingu ülesütlemise A. Tamme poolt mitte A. Tamme enda poolt esitatud asjaolud, vaid see,

et tööandja ei aktsepteerinud A. Tamme poolt võetud vabu päevi.

11. Maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata ka hageja nõude töötasu 359,05 euro

saamiseks. Nõue tuleneb sellest, et tööandja on veebruari 2012 eest tasu arvestamisel maha

arvanud perioodi 20. kuni 23. veebruar 2012, mil töötaja omavoliliselt puudus töölt. Pooltel ei

ole vaidlust selle, et töötaja nimetatud perioodil tööd ei teinud.

TLS § 44 lg 1 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja kohustub tegema

tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Ületunnitöö tegemise ja vastava kokkuleppe

tõendamise kohustus on poolel, kes sellele kohtumenetluses tugineb. Maakohus on põhjendatult

tuvastanud, et asjas puuduvad tõendid, et pooled oleksid ületunnitöö tegemises kokku leppinud.

Ringkonnakohtu istungil A. Tamme esindaja poolt avaldatu, et A. Tamm oli sunnitud tegema

ületunnitööd seetõttu, et tööandja ei vahetanud välja serverit, mistõttu võttis töö tegemine

rohkem aega, ei anna põhjust asuda ületunnitöö vajalikkuse osas maakohtust teistsugusele

seisukohale. Toimikus I kd lk 18 asub „Informatsioon töötajale“, mis reguleerib ka ületundide

eest vaba aja võtmist. Nimetatud dokumendiga oli kehtestatud kord, et vaba aja saamiseks pidi

töötaja kontakteeruma oma büroo juhtkonnaga, kes paneb töötaja kohalolekut puudutava info

avalikku kalendrisse. Ringkonnakohtu istungil avaldas A. Tamme esindaja, et ta ei tea, kas

A. Tamm saatis veebruaris 2012 büroojuhile taotluse vabade päevade saamiseks ning sellist

tõendit ei ole ka asja materjalide hulgas. Töötaja tugineb oma nõudes eelkõige sellele, et

tööandja oli kogu aeg vaikimisi aktsepteerinud praktikat, et A. Tamm ise sisestas oma vabad

päevad kalendrisse ning tööandja poolsest aktsepti sellisele käitumisele iseloomustab see, et

tööandja oli varasemalt alati A. Tamme poolt ületundide katteks võetud vabade päevad eest

tasunud.

Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et varasemalt ei ole tööandja keeldunud A. Tamme poolt

võetud vabade päevade eest tasumisest, ei tähenda seda, et tööandja oleks A. Tamme käitumise

heaks kiitnud. Axinom Eesti OÜ juhatuse liige S. Gussev on juba 22. juulil 2010 saatnud

A. Tammele e-kirja, mille sisu kohaselt on A. Tamme ületundide arv üllatav. Tööandja esindaja

avaldab rahulolematust nii ületundide arvu, kui ka kokkuleppe puudumise üle teha ületunde.

Viidatud e-kirjas leidis S. Gussev, et ületunnid on enamuses A. Tamme enda otsus, mitte

Axinomi poolt nõutud. S. Gussev teavitas A. Tamme, et ta aktsepteerib ületunde ainult juhul, kui

A. Tamm eelnevalt oma tööaja erisustest informeerib (töövaidlusasi nr 2.-2/764-2012 lk 141-

143). Kuna asjas ei ole tuvastatud ületunnitöö tegemist kokkuleppel tööandjaga A. Tamme

poolt märgitud ajal, siis puudus A. Tammel ka õiguslik alus 20.-23. veebruar 2012 töölt

puudumiseks ja tööandja on põhjendatult jätnud ta sel perioodil töötasuta.

12. TsMS § 171 lg 1 kohaselt jäävad kõik menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda.

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/