2-12-33799/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Maakohtu menetluses oli Alan Tamme hagi Axinom Eesti OÜ vastu töövaidluses (tsiviilasi nr 2-12-33799) ja Axinom Eesti OÜ hagi A. Tamme vastu töövaidluses (tsiviilasi nr 2-
Legislator headnote
AI generated2-12-33799/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tamme vastu töövaidluses (tsiviilasi nr 2-
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. detsember 2013 Tartu
Tsiviilasja number
2-12-33799
Tsiviilasi
Alan Tamme hagi Axinom Eesti OÜ vastu ja Axinom
Eesti OÜ vastuhagi Alan Tamm vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
apellatsioonimenetluses
5153,05 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 8. aprilli 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Alan Tamme apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
19. november 2013
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Apellant (hageja/vastuhagi kostja): Alan Tamm (IK:
XXX); lepinguline esindaja Anastassia Stalmeister
Vastustaja (kostja/vastuhagi hageja): Axinom Eesti OÜ
(RK: 11046287); lepinguline esindaja vandeadvokaat Li
Uiga ja Tea Parts
RESOLUTSIOON
1. Muuta Tartu Maakohtu 8. aprilli 2013 otsuse
resolutsiooni p-i 2 osas, millega maakohus jättis
rahuldamata Alan Tamme hagi Axinom Eesti
OÜ
vastu
tööandjapoolse
töölepingu
erakorralise
ülesütlemise
tühisuse
tuvastamiseks ja lugeda Alan Tamme hagi selles
osas rahuldatuks; ning p-i 4 osas, millega
maakohus luges Alan Tamme ja Axinom Eesti
OÜ
vahelise
töölepingu
lõppenuks
alates
12. märtsist 2012 ja lugeda tööleping lõppenuks
alates 12. aprillist 2012.
2. Lugeda Tartu Maakohtu 8. aprilli 2013
kohtuotsuse
resolutsioon
sõnastatuks
järgmiselt:
2.1.
Jätta rahuldamata Axinom Eesti OÜ
taotlus aegumise kohaldamiseks.
2.2.
Jätta rahuldamata Alan Tamme hagi
Axinom
Eesti
OÜ
vastu
töötajapoolse
töölepingu
erakorralise
ülesütlemise
kehtivuse tuvastamiseks, saamata jäänud
töötasu ja hüvitise väljamõistmiseks.
2.3.
Rahuldada Alan Tamme hagi Axinom
Eesti OÜ vastu tööandja poolse töölepingu
ülesütlemise
tühisuse
tuvastamiseks
ja
tuvastada
Axinom
Eesti
OÜ
poolse
töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus.
2.4.
Lugeda
tööleping
Alan
Tamme
ja
Axinom Eesti OÜ vahel lõppenuks TLS § 85
lg 4 alusel alates 12. aprillist 2012.
2.5.
Jätta rahuldamata Axinom Eesti OÜ
hagi
Alan
Tamme
vastu
töölepingu
erakorraliseks ülesütlemiseks.
2.6.
Menetluskulud jätta Alan Tamme kanda.
3. Jätta
Alan
Tamme
apellatsioonkaebus
rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Alan
Tamme kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline
esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses
ei ole sätestatud teisiti.
Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta
esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. Tartu Maakohtu menetluses oli Alan Tamme hagi Axinom Eesti OÜ vastu töövaidluses
(tsiviilasi nr 2-12-33799) ja Axinom Eesti OÜ hagi A. Tamme vastu töövaidluses (tsiviilasi nr 2-
12-33675). 25. oktoobri 2012 määrusega liitis kohus hagid ühte menetlusse (tsiviilasi nr 2-12-
33799).
Mõlema hagi asjaolude kohaselt töötas A. Tamm Axinom Eesti OÜ-s alates 26. oktoobrist 2007
tööjaamade administraatorina. 12. märtsi 2012 hommikul esitas A. Tamm tööandjale avalduse
töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alates 12. märtsist 2012 vastavalt TLS § 91 lg-le 2.
12. märtsi 2012 õhtul edastati A. Tammele tööandja poolt avaldus töölepingu erakorraliseks
ülesütlemiseks, põhjusel, et töötaja ei ole tööandjale esitanud nõutud kirjalikke selgitusi töötajale
21. veebruaril 2012, 8. märts 2012 ja 9. märtsil 2012 välja antud hoiatustes kirjeldatud juhtumite
kohta.
11. aprillil 2012 pöördus A. Tamm töövaidluskomisjoni töötaja poolt töölepingu erakorralise
ülesütlemise kehtivuse ja tööandja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse
tuvastamiseks, töölepingu ülesütlemise eest hüvitise väljamõistmiseks kolme kuu keskmise
palga ulatuses 4794 eurot, saamata töötasu väljamõistmiseks ja ületunnitöö tegemise
tuvastamiseks. 17. juuli 2012 otsusega jättis Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni
töövaidluskomisjon (edaspidi TVK) A. Tamme avalduse läbi vaatamata seoses avaldajapoolse
istungile ilmumata jätmisega ITVS § 15 lg 2 p 2 alusel.
Axinom Eesti OÜ esitas 5. aprillil 2012 töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus lugeda
A. Tamme poolt 12. märtsil 2012 esitatud töölepingu lõpetamise avaldus tühiseks
põhjendamatuse tõttu, samuti lugeda tühiseks TLS § 100 lg 4 tulenev tööandja kohustus maksta
töötajale hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses ning jätta jõusse töölepingu lõpetamine
tööandja poolt. 17. juuli 2012 otsusega rahuldas Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni
töövaidluskomisjon avalduse. Töövaidluskomisjoni otsusega loeti A. Tamme ja OÜ Axinom
Eesti vaheline tööleping lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel alates 12. aprillist 2012.
2. 24. augustil 2012 pöördus A. Tamm kohtusse töövaidluskomisjoni otsuste läbivaatamiseks
hagimenetluses. A. Tamm taotles, et kohus liidaks mõlemad töövaidlused ühte hagimenetlusse,
jätaks tööandja nõuded rahuldamata, tuvastaks töötajapoolse lepingu erakorralise ülesütlemise
kehtivuse, mõistaks tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise töötaja kolme kuu keskmise töötasu
ulatuses 4794 eurot, mõistaks tööandjalt välja saamata töötasu 359,05 eurot ja jätaks
menetluskulud tööandja kanda.
Avalduse ja kohtuistungil esitatud seisukohtade kohaselt ei ole töölepingu erakorraline
ülesütlemine tööandja poolt põhjendatud ega seaduslik, kuna tööandja poolt edastatud hoiatused
on alusetud; tööandja ei ole töötajalt hoiatuste kohta selgitusi nõudnud ja 9. märtsi 2012 hoiatust
ei ole töötajale esitatud. Töölepingust ega töösisekorra eeskirjadest ei tulenenud reegleid
ületunnitöö kompenseerimise suhtes, vaid vaba aja andmine oli suuliselt kokku lepitud juhatuse
liikme S. Gusseviga. A. Tamm märkis alati ületundide tegemise tõttu tekkinud vaba aja kõigile
büroo töötajatele nähtavasse tabelisse ja vastavalt juhistele oli seatud ka kohalolu staatuse
teavitus ettevõttes kasutatavas tarkvaras. Samuti olid tehtud sissekanne ettevõttesiseselt
arendatud ja kasutusel olnud ajaarvestuse rakendusse, mis näitab veelgi, et tööandja poolt
esitatud hoiatused tema tööl mitteviibimise kohta on alusetud.
A. Tamm esitas 10. veebruari 2012 tööandjale puhkuseavalduse puhkuse saamiseks kuupäevadel
27. veebruar 2012 kuni 2. märts 2012. Töötaja märkis oma puudumise üldisesse kohalolu
kalendrisse ja ajaarvestuse rakendusse jooksvalt, mitmes osas: 10. veebruar 2012 – 17. veebruar
2012, märkides vabadeks päevadeks kuupäevad 20. veebruar 2012 kuni 22. veebruar 2012 ja
23. veebruari 2012 osaliselt ehk 67% ulatuses, kuna see oli lühendatud tööpäev ning 5. märtsi
2012 kuni 6. märtsi 2012. Seega eeltoodust nähtuvalt ei ole tööandaja poolt tööleping kehtivalt
üles öeldud. Töötaja poolt töölepingu ülesütlemise põhjendamata jätmine ei mõjuta ülesütlemise
kehtivust. A. Tamm ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et kuna töövaidluskomisjon jättis
A. Tamme avalduse läbi vaatamata, siis ei ole A. Tamm varasemalt avaldust töösuhte lõpetamise
vaidlustamiseks esitanud, kuna vastavalt TsÜS § 160 lg-le 1 aegumine peatub õigustatud isiku
poolt hagi esitamisega. Sama paragrahvi lg 2 p-i 4 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud
avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses
tehakse täitedokumendiks olev otsus. Seega on tähtis, et seadusega antud 30 päeva jooksul on
A. Tamm oma õiguste kaitseks kohase avaldusega kohtusse pöördunud.
3. Axinom Eesti OÜ A. Tamme esitatud hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ilmunud
A. Tamm töövaidluskomisjoni istungile, kuigi oli kutse kätte saanud, ega teatanud enda
mitteilmumise põhjustest ega taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Töövaidluskomisjon jättis
A. Tamme avalduse läbi vaatamata ning A. Tamm avaldust asja uuesti menetlusse võtmiseks ei
esitanud. Avalduse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole esitatud. A. Tamme
viimane faktiline tööpäev oli tööandja juures 12. märts 2012 ning uuesti pöördus A. Tamm
nõudega kohtusse 24. augustil 2012, s.o. rohkem kui 30 päeva peale tema enda või tööandja
poolt esitatud ülesütlemise avalduse saamist. Seega on A. Tamme esitatud nõuded seaduses
sätestatud tähtaega rikkudes ja aegunud.
Tööandja on veebruarikuu tasu arvestamisel maha arvanud perioodi 20. kuni 23. veebruar 2012,
mil töötaja omavoliliselt puudus töölt. Seega võlgnevust A. Tamme ees ei esine. Töötajapoolne
avaldus töölepingu ülesütlemiseks on tühine, õige on tööandjapoolne lepingu ülesütlemine.
Axinom Eesti OÜ hagis A. Tamme vastu nõuab Axinom Eesti OÜ A. Tamme poolse
ülesütlemise tühisuse tuvastamist. Puudusid tööandja poolsed sellised rikkumised, mis annaks
töötajale alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
MAAKOHTU LAHEND
4. Tartu Maakohus jättis 8. aprilli 2013 otsusega Axinom Eesti OÜ taotluse aegumise
kohaldamiseks rahuldamata. Samuti jättis kohus rahuldamata Axinom Eesti OÜ hagi A. Tamme
vastu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kohus jättis rahuldamata ka A. Tamme hagi
Axinom Eesti OÜ vastu töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse
tuvastamiseks, tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks,
saamata jäänud töötasu ja hüvitise väljamõistmiseks. Kohus luges töölepingu A. Tamme ja
Axinom Eesti OÜ vahel lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel alates 12. märtsist 2012. Menetluskulud
jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel A. Tamme kanda.
Otsuse põhjenduste kohaselt esitas A. Tamm 12. märtsi 2012 hommikul tööandjale avalduse
töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 91 lõikele 2
alates 12. märtsi 2012 (tl 9). Axinom Eesti OÜ esitas 12. märtsi 2012 õhtul töötajale avalduse
töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel (tl 11-12). Kui töötaja on
töölepingu TLS § 91 lg 2 alusel üles öelnud ja tööandja leiab, et selliseks töölepingu
ülesütlemiseks ei ole seadusest tulenevat alust või ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele, st
töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine, peab ta ülesütlemise tühisuse
tuvastamiseks pöörduma töövaidlusorganisse. Tööandja pöördus töövaidluskomisjoni 5. aprillil
2012.a, seega TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.
Axinom Eesti OÜ ütles töölepingu A. Tammega üles 12. märtsil 2012 ning A. Tamm pöördus
avaldusega töövaidluskomisjoni 11. aprillil 2012. TLS § 105 lg 1, ITVS § 6 lg 2, § 24 lg 1 ja
TsÜS § 160 lg 2 p-i 4 kohaselt on hagi esitatud õigeaegselt. Töövaidluskomisjoni 24. juuli 2012
otsusega jäeti A. Tamme avaldus läbi vaatamata, kuna A. Tamm töövaidluskomisjoni istungile
ei ilmunud. Hageja esitas hagiavalduse 24. augustil 2012. Seega on A. Tamm esitanud avaldused
õigeaegselt ning antud juhul puudub alus aegumise kohaldamiseks.
Töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on nii VÕS § 196 kui ka TLS § 87 järgi mõjuva
põhjuse olemasolu. Asjaolu, et A. Tamm on esitanud töölepingu erakorralise ülesütlemise
põhjendused alles töövaidluskomisjonile ja kohtule, ei ole vorminõuete rikkumine TLS § 95
lg-te 1 ja 2 mõtte kohaselt. A. Tamm on ülesütlemist põhjendanud kirjalikult ning seega on
põhjenduste esitamine hilisemalt töövaidluskomisjonile ja kohtule antud juhul lubatav. A. Tamm
on töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ja kohtus nimetanud töölepingu erakorralise
ülesütlemise põhjuseks:
a) tööandja kasutas litsentseerimata tarkvara, misläbi võinuks kahjustada saada töötaja hea
nimi ja maine
b) tööandja kohtles töötajat ebaviisakalt, ebaväärikalt;
c) tööandja ei ole taganud töötajale vajalikke töövahendeid, töötajale on töövõime
säilimiseks vajalik liigutatav laud ning töötaja peaks saama taastusravi
d) töötajal on jäänud saamata töötasu 2012 veebruarikuu eest.
Kohtus ei leidnud tõendamist tööandja poolne töötaja ebaväärikas kohtlemine ega asjaolu, et töö
jätkamine tööandja juures oli seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või
heale nimele TLS § 91 lg 1 p-de 1 ja 3 mõtte kohaselt. A. Tamme selgituste kohaselt oleks töö
jätkamise korral tööandja juures kahjustatud tema hea nimi seoses sellega, et tööandja kasutas
litsentseerimata tarkvara. A. Tamm töötab Axinom Eesti OÜ-s alates 2007 oktoobrist.
Töövaidluskomisjonile esitatud tõenditest (töövaidluskomisjoni toimiku lk nr 153-156) nähtuvalt
on töötaja ja tööandja vaheline vestlus kasutusel oleva tarkvara osas toimunud 9. märtsil 2012.
Kohtule esitatud tõenditest ega ka poolte kirjavahetusest ei nähtu, milliseid tarkvara kasutamise
tingimusi tööandja rikub. Tõendeid selle kohta, et töötaja oleks varasemalt nimetatud
probleemile tähelepanu juhtinud ning et tööandja on keeldunud probleemi lahendamisest,
esitatud ei ole. Samuti ei leidnud tõendamist töötaja ebaviisakas või ebaväärikas kohtlemine
tööandja poolt. Qvalitas Arstikeskuse AS-i poolt väljastatud tervisekontrolli otsuse kohaselt
(töövaidluskomisjoni toimik lk 115) võib A. Tamm töötada antud ametikohal. Soovituslik on
kasutada liikuvat töölauda, mis võimaldab töötada nii istudes kui ka püsti. Töövõime
säilitamiseks on vajalik taastusravina massaaž õlavöötme ja alaselja piirkonnale ning
vesivõimlemine/ujumine. Arve-müügitšekist nr 2055710 tulenevalt on töötajale perioodil
8. maist 2011 kuni 8. aprillini 2012 tööandja poolt kompenseeritud kulutused spordile Aura
Veekeskuses. Seega kindlustati töötaja vajalike töövahenditega ning kompenseeriti ka arsti
poolt soovitatud ujumine. Asjaolu, et tööandja ei ostnud töötajale liikuvat lauda, ei ole
töölepingu erakorralise ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks TLS § 91 lg 1 mõtte kohaselt.
A. Tamm palus Axinom Eesti OÜ-lt välja mõista vähem arvestatud ja tasumata töötasu 2012
veebruari eest summas 359,05 eurot. Töötaja sõnul oli tal saamata jäänud vabad päevad
ületunnitöö tegemise eest ja seetõttu ei ilmunud ta tööle. Kostja esindaja sõnul on palk välja
maksmata kolme päeva eest, kuna töötaja ei ilmunud tööle. Seega puudub poolte vahel vaidlus
selles, et töötaja eelpoolnimetatud kuupäevadel tööl ei olnud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid
selle kohta, et töötaja ja tööandja vahel oli kokkuleppe ületunnitöö tegemises, samuti ei ole
kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et ületunnitöö tegemine oli seotud ettevõtte tegevusega
seotud ettenägematute asjaoludega või et tööandja oleks töötajalt nõudnud ületunnitöö tegemist
TLS § 44 lg-te 1 ja 4 mõttes. Seega ei leidnud tõendamist TLS § 91 lg 2 p 2 tulenev tööandja
kohustuse rikkumine, s.o et tööandja oleks oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Töötaja
puudus omavoliliselt töölt ning tööandjal ei ole kohustust maksta töötasu puudutud päevade eest.
Kuivõrd A. Tamm ei ole erakorralise ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid tõendanud, on
ülesütlemine alusetu ja vastavalt TLS § 104 lg-le 1 tühine. Kui töötajal ei ole tähtajatu
töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses
sätestatud etteteatamistähtajaga vastavalt TLS § 85 lg 4 sätestatule. Seega tuleb tööleping A.
Tamme ja OÜ Axinom Eesti vahel lugeda lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel alates 12. märtsist
2012. Kuna A. Tamm ütles lepingu üles 12. märtsi 2012 hommikul, siis töötaja üles öeldud
töölepingut ei olnud tööandjal võimalik enam üles öelda ning kohus seisukohta tööandjapoolse
töölepingu lõpetamise põhjendatuse kohta TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ei võta. Arvestades
nimetatud asjaolu jättis kohus Axinom Eesti OÜ hagi A. Tamme vastu töölepingu erakorraliseks
ülesütlemiseks rahuldamata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. A. Tamm esitas Tartu Maakohtu 8. aprilli 2013 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant
palus maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata A. Tamme
hagiavalduse Axinom Eesti OÜ vastu töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise
kehtivuse tuvastamiseks TLS § 92 lg 2 alusel, saamata jäänud töötasu ja hüvitise
väljamõistmiseks, ning osas, millega kohus luges töölepingu apellandi ja vastustaja vahel
lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel alates 12. märtsist 2012 ja teha asjas uus otsus millega rahuldada
A. Tamme hagiavaldus. Menetluskulud palus apellant jätta vastustaja kanda.
Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:
1) on maakohus jätnud otsuse tegemisel arvestamata osa apellandi poolt esitatud vastuväiteid
ning tõendeid. Tööandja poolt toime pandud rikkumised olid kogumis piisavaks aluseks
lepingu lõpetamiseks TLS § 91 lg 2 alusel;
2) on litsentseerimata tarkvara osas apellandi ja vastustaja vahel peetud läbirääkimiste kohta
töövaidluskomisjonile esitatud apellandi 8. mai 2012 vastusega koos ka vastav tõend. Kuigi
apellandi esindaja viitas tõendi sisule (s.o tööandja esindaja kinnitus, et vastustajal puuduvad
ca 40-l arvutil litsentsid), ei ole vastav esindaja lause protokollitud. Kuna viide õigele
tõendile sai õigesti kirja pandud, ei olnud vajalik esitada taotlust protokolli parandamiseks.
Kohus ei ole selgitanud, miks vastavat tõendit ei ole asja lahendamisel arvestatud;
3) on arusaamatu kohtu seisukoht, et apellant pidi litsentseerimata tarkvara kasutamisele
tähelepanu juhtima juba enne 9. märtsi 2012 kirjavahetust. Asjaolu, et tööandja, s.o
vastustaja, kasutab litsentseerimata tarkvara ei ole mitte üksnes töölepingu, vaid ka seaduse
oluline rikkumine, ning seetõttu on see töölepingu erakorralise ülesütlemiseks piisav alus.
Kirjavahetuse p-st 1.5.1. nähtub, et tööandja ei kavatse nimetatud probleemi lahendada.
Samuti jättis kohus tähelepanuta apellandi poolt 8. mai 2012 vastusega koos
töövaidluskomisjonile esitatud tõendi „workstation licenses.msg“. Mainitud tõendi näol on
tegemist apellandi ning vastustaja esindajate perioodil 11. kuni 29. novembrini 2010 peetud
e-kirjavahetusega, millega vastustaja esindaja Priit Milius selgesõnaliselt kinnitab, et
“Enamus Eesti personaalarvuteid osteti ilma algupärase tootja litsentsikleebisteta. Seega me
vajame umbes ~40 litsentsi tööjaamadele”;
4) leidis maakohus, et “tõenditest ei nähtu milliseid tarkvara kasutamise tingimusi tööandja
rikub”. On üldtuntud asjaoluks, et arvutiprogrammidel peavad olema litsentsid. Sama nähtub
ka tõenditest. Seega on tõendatud, milliseid tarkvara kasutamise tingimusi on rikutud (s.o
puudub vajalik aluslitsents). Apellant on tõendanud litsentseerimata tarkvara kasutamist 8.
mail 2013 töövaidluskomisjonile esitatud menetlusdokumendi lisaga nr 2;
5) on tööandja kohelnud töötajat ebaväärikalt TLS § 91 lg 2 p-i 1 mõttes. Väärika kohtlemise
alla kuulub muuhulgas ka viisakas käitumine. 9. märtsi 2012 e-kirjavahetuses vastustaja
esindaja Ralph Wagneriga ähvardab vastustaja esindaja apellanti. Muuhulgas kasutab
vastustaja esindaja apellandi suhtes selliseid väljendeid, nagu “ghost admin” ehk “kummitus-
admin”, mida ei saa pidada tööandja poolt viisakaks käitumiseks töötaja suhtes. R. Wagner on
muuhulgas grupikirjavahetuse käigus seadnud kaastöötajate ees põhjendamatult kahtluse alla
apellandi eetilisuse. Väärituks käitumiseks vastustaja poolt võib pidada ka asjaolu, et
apellandi töölepingu kehtivuse ajal, kuid apellandi puhkusel oleku ajal, kuulutas vastustaja
apellandi ametikohale konkursi;
6) on täidetud TLS § 91 lg 2 p 3 alused. Eksisteeris reaalne oht töötaja heale nimele.
Litsentseerimata tarkvara kasutamine on oma sisu poolest piraatlus. Ametijuhendist tulenevalt
oli apellandi otseseks kohustuseks, mille täitmine ei olnud enam seadust rikkumata võimalik,
ka seaduspärase tarkvara kasutamine ja installeerimine. Kuna apellant osales tarkvara
arendaja partnerprogrammis, siis selline eelnev arendaja autoriõiguste rikkumine seadis ohtu
apellandi maine arendaja ees ja oli seotud võimalike seatavate piirangutega edaspidi
programmis osalemisega seonduvate hüvede ja soodustuste saamisel. Ükski endast lugupidav
IT-alaga tegelev firma ei võta endale hiljem töötajat, kes on eelnevalt tarkvara arendaja
tingimusi rikkunud;
7) on täidetud TLS § 91 lg 2 p 3 eeldused (töötaja tervise kahjustamine). Tervisekontrolli
otsusest nähtub, et ujumine oli ainult osa sellest, mida apellant vajas töövõime säilitamiseks
ning taastamiseks. Lisaks oli soovituslik kasutada liigutatavat töölauda;
8) on täidetud TLS § 91 lg 2 p 2 eeldused (viivitamine töötasu väljamaksmisega). Apellant pidi
ametikoha spetsiifikast lähtuvalt olema kättesaadav 24 tundi ööpäevas. Seda kinnitab ka
ametijuhendi p 3.5. Mitmete tööülesannete täitmine toimus väljaspool tavalist tööaega, sest
apellandi poolt hooldustööde teostamise ajal on teiste töötajate tööjaamade, arvutivõrkude,
serverite jms kasutamise takistatud. Apellant on töövaidluskomisjoni menetluses esitanud tõendi
nr 15, mille alusel on töötajale pandud kohustus ajaarvestust pidada, et saada ületunnitöö vaba
ajaga kompenseerimist. Eelnevalt on vastustaja poolt kompenseeritud ületunde vaba aja
andmisega. Seega on vastustaja juba eelnevalt nõustunud vastava käitumisega ning seega saab
pidada ületunnitöö tegemist poolte vahel kokkulepituks. Apellant kasutas perioodil 20. kuni 23.
veebruarini 2012 vabu päevi kompensatsioonina ületunnitöö tegemise eest. Seega ei olnud
vastustaja õigustatud omavoliliselt vähendama apellandi töötasu.
6. OÜ Axinom Eesti vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja
menetluskulud apellandi kanda.
Vastustaja vastuväidete kohaselt:
1) on A. Tamme haginõue aegunud. A. Tamm on esitanud avalduse töövaidluskomisjonile
11. aprillil 2012, s.o. viimasel päeval. Kuna A. Tamm töövaidluskomisjoni istungile ei ilmunud,
ega taotlenud asja arutamise edasilükkamist, jättis töövaidluskomisjon A. Tamme avalduse läbi
vaatamata. Avalduse läbi vaatamata jätmine tähendab TsMS § 426 lg 1 kohaselt, et avaldust ei
ole
töövaidluskomisjonile
esitatud
ja
aegumine
algab
ülesütlemise
avalduse
esitamisest/saamisest, s.t. 12. märtsist 2013. Samale seisukohale on asunud ka Tallinna
Ringkonnakohus oma lahendis nr. 2-09-40167 p-s 21. Hagiavaldus töösuhte lõpetamise aluste
tuvastamiseks on kohtule esitatud 24. augustil 2013, seega tähtaega rikkudes;
2) on apellandi poolt viidatud kirjavahetus tööandja litsentse puudutavast siseauditist.
Kirjavahetus näitab pigem, et Axinom Eesti OÜ juhatus on litsentside olemasolust huvitatud,
sellel teemal konsulteeriti ja sooviti sellega tegeleda. Apellant ei ole esitanud tõendeid sellest, et
litsentsiprobleemid oleksid olnud ka enne töölepingu ülesütlemist. Samuti on nimetatud
dokument tõlkimata, mistõttu kohus ei pidanudki seda arvestama;
3) ei kajastu 9. märtsi 2012 kirjavahetuses, et R. Wagner oleks maininud midagi probleemi mitte
lahendamisest (kas ta kavatseb või ei kavatse probleemiga tulevikus tegeleda). Samuti ei
tunnistanud ta A. Tamme väite õigsust. R. Wagner kirjutas, et Axinom GmbH-d puudutavad
asjad ei kuulu A. Tamme töökohustuste hulka, sest Axinom GmbH-l on olemas oma
administraator, litsentsidega tegelemine ei kuulu Eesti osa pädevusse. R. Wagner ei palunud
A. Tammel lõpetada seaduse rikkumistele tähelepanu juhtimist, vaid soovis, et A. Tamm
lõpetaks tegelemise asjadega, mis ei kuulu tema töökohustuste hulka ja ei süüdistaks ettevõtet
ilma täielike teadmisteta selles valdkonnas;
4) on apellatsioonkaebuse p.-s 1.5.8 etteheidetu puhul tegemist 2010.a toimunuga, mis ei saa
olla kuidagi erakorralise ülesütlemise aluseks 2013.a;
5) ei vastutanud A. Tamm ametijuhendi järgi tarkvaralitsentside eest. Seega ei saaks see
kahjustada kuidagi A. Tamme nime ega mainet. Samuti ei ole ka mingeid tõendeid, et juhtkond
sundis A. Tamme midagi illegaalset alla laadima või kasutama;
6) ei puudutanud personalihaldus kuidagi A. Tamme ja tema töökohustusi. Tööandja pole
kohustatud töötajaid uute töötajate töölevõtmisest teavitama;
7) on tööandja tasunud tervishoiukulutusi ja kohus on seda ka arvestanud. Töötervishoiutõendit
ei nähtu, et töötaja ei võiks oma ametkohal töötada;
8) nõustub vastustaja maakohtu järeldustega ületunnitöö kokkuleppe puudumise, töötasude
väljamaksmise ja töölt omavolilise puudumise kohta;
9) ei vastanud apellandi poolt esitatud erakorralise ülesütlemise avaldus seaduse nõuetele,
mistõttu on tühine. TLS § 95 lg 2 kohaselt peab ka töötaja erakorralist ülesütlemist põhjendama
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. A. Tamm seda teinud ei ole. Seega oli põhjendatud
lugeda A. Tamme poolt esitatud töölepingu ülesütlemisavaldus korraliseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonkaebuse
rahuldamiseks. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et A. Tamme poolne töölepingu
erakorraline ülesütlemine ei kehti ja poolte vaheline tööleping tuleb TLS § 85 lg 4 alusel lugeda
lõppenuks korralise ülesütlemise tõttu. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse
põhjendustega, siis ringkonnakohus ei korda neid kõiki oma otsuses.
Samas ei ole maakohtu otsuse resolutsioon p-s 2 osas, millega maakohus jättis rahuldamata Alan
Tamme hagi Axinom Eesti OÜ vastu tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise
tühisuse tuvastamiseks, täielikus kooskõlas maakohtu otsuse vastavate põhjendustega. Samuti
on resolutsioon selles osas vastuolus resolutsiooni punktiga 4.
Maakohus on otsuse põhjendustes asunud seisukohale, et kuna A. Tamm ütles töölepingu üles
12. märtsi 2012 hommikul, siis ei saanud tööandja uuesti töölepingut erakorraliselt üle öelda
sama päeva õhtul. Vastavalt sellele seisukohale on maakohus jätnud ka tööandja hagi otsuse
resolutsiooni punktis 4 rahuldamata. Samas on maakohus jätnud rahuldamata ka A. Tamme
hagi, kes on taotlenud kohtult tuvastada just tööandja poolse erakorralise ülesütlemise tühisuse
tuvastamist. Seega on maakohtu otsustus resolutsiooni erinevates punktides omavahel vastuolus
ja otsuse resolutsioon ei vasta TsMS § 442 lg-le 5, mille kohaselt lahendab kohus otsuse
resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Kuigi apellant ei ole maakohtu otsust
selles osas vaidlustanud, peab ringkonnakohus vajalikuks TsMS § 442 lg 5 ja § 656 lg 2 alusel
maakohtu otsuse resolutsiooni muuta, kuna tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega
maakohtu poolt ja selle rikkumise saab ringkonnakohus ise kõrvaldada apellatsioonkaebuse
põhjendustest olenemata.
Alan Tamme hagi Axinom Eesti OÜ vastu tööandja poolse töölepingu ülesütlemise tühisuse
tuvastamiseks tuleb rahuldada ja tuvastada Axinom Eesti OÜ poolse töölepingu erakorralise
ülesütlemise tühisus.
Muuta tuleb maakohtu otsust ka osas, milles maakohus leidis, et TLS § 85 lg 4 alusel tuleb
lugeda poolte vaheline tööleping lõppenuks alates 12. märtsist 2012. Nimetatud sätte kohaselt
kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine
korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. TLS § 98 lg 1 kohaselt peab töötaja
korralisest ülesütlemisest tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Ringkonnakohtu
istungil taotles vastustaja esindaja selles osas maakohtu otsust täpsustada. Ringkonnakohus
nõustub, et maakohus on töölepingu korralise ülesütlemise kohaldamisel jätnud vastava
etteteatamistähtajaga arvestamata. Kuna A. Tamm teatas tööandjale oma soovist leping lõpetada
12. märtsil, siis möödus 30-kalendripäevane etteteatamistähtaeg 11. aprillil ja lepingu saab
lugeda korraliselt üles öelduks alates 12. aprillist 2012.
Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon ja põhjendused jätta muutmata.
8. Ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuna mõlemad töölepingu pooled pöördusid TVK
poole vastaspoole ülesütlemisavalduse vaidlustamiseks ja A. Tamm soovis mõlema TVK otsuse
läbivaatamist kohtus, siis on ka mõlemad töölepingu pooled käesolevas kohtuasjas hagejaks ning
nende nõuded on omavahel hagi ja vastuhagi tähenduses. TsMS § 373 lg 1 p 2 kohaselt
vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise.
Ringkonnakohus vaatab asja läbi vastavalt apellatsioonkaebuse ulatusele. Maakohtu otsust ei ole
vaidlustatud osas, milles maakohus leidis, et Axinom Eesti OÜ hagi A. Tamme vastu
(vastuhagi) töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tuleb jätta rahuldamata. Axinom Eesti OÜ
esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ta on nõus maakohtu otsusega, et tööleping on
lõppenud TLS § 85 lg 4 alusel töötaja poolse korralise ülesütlemise tõttu.
9. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et A. Tamme hagi ei ole aegunud.
Ringkonnakohus nõustub vastustajaga iseenesest selles, et vastustajal oli õigus tugineda oma
aegumise vastuväitele ka apellatsioonkaebusele vastates, sõltumata sellest, et ta ei olnud selles
osas maakohtu otsuse resolutsiooni vaidlustanud. Kuna A. Tamm jättis töövaidluskomisjoni
istungile ilmumata ja ei teatanud mõjuvast põhjusest, kohaldas töövaidluskomisjon põhjendatult
ITVS § 15 lg 2 p-i 2, mis sätestab komisjoni õiguse menetlus töövaidluskomisjonis lõpetada.
Samas on töövaidluskomisjon otsuse resolutsioonis ebaõigesti märkinud, et asi jäetakse läbi
vaatamata. Kuna tegelikult lõpetas töövaidluskomisjon asjas menetluse, siis on alusetud Axinom
Eesti OÜ arutelud selles, millised on asja läbivaatamise tähendus ja tagajärjed TsMS-i
tähenduses. ITVS § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad
vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul,
arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. TVK lõpetas
otsusega asja menetluse 24. juulil 2012, A. Tamm sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 25. juulil
2012 ja pöördus kohtusse töövaidluse läbivaatamiseks 24. augustil 2012, st õigeaegselt.
Kuna ITVS ei erista otsuse vaidlustamisel sisulisi otsuseid ja otsuseid, millega komisjon
menetluse lõpetab, siis oli A. Tammel õigus pöörduda TVK otsusega mittenõustumisel kohtusse
üldises korras.
10. TLS § 91 lg 1 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üle öelda mõjuval põhjusel,
eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu
jätkamist. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et tööandja pole töösuhtes toime pannud
selliseid rikkumisi, mis oleks muutnud A. Tamme edasitöötamise tema jaoks võimatuks ning
andnud A. Tammele aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Ringkonnakohus nõustub
maakohtu seisukohaga.
A. Tamme esindaja avaldas ringkonnakohtu istungil, et tarkvara, mida Axinom Eesti OÜ-s
kasutati, oli omandatud legaalselt, kuid probleemiks olid Axinom Eesti OÜ õigused selle
tarkvara kasutamise ulatuse osas. Apellant väidab apellatsioonkaebuse p-s 1.5.4, et litsentsid
puudusid 95 %-l arvutitest, mis asusid tööandja Tartu ja Tallinna kontorites. Ringkonnakohus
leiab, et apellant ei ole üheselt tõendanud, et just temal tuli töölepingu erakorralise ülesütlemise
ajal kasutada töö tegemiseks litsentseerimata tarkvara ja see olukord takistas temal töö tegemist.
Priit Miliuse e-kirjas 11. novembrist 2010 on arutatud litsentside probleemi lahendamise
võimalike variantide ja sellega seotud kulude üle (TVK toimik nr 4.2-2/764-2012 lk 151).
Nimetatud tõend ei tõenda, milline oli olukord litsentsidega poolteist aastat hiljem, kui apellant
otsustas oma töölepingu üle öelda. Seda asjaolu ei tõenda ka ülejäänud apellandi poolt
apellatsioonkaebuses märgitud tõendid, mille osas apellant heidab maakohtule ette nendega
mittearvestamist. Kuigi apellant käsitleb tööandja tegevust kuriteona, puuduvad käesolevas asjas
andmed, et apellant oleks pöördunud kuriteo teatega politsei poole, kes oleks saanud kasutada
talle seadusega antud võimalusi A. Tamme väidete kontrollimiseks. A. Tamm ei ole esitanud
asjas väiteid ega tõendeid, et ta oleks tööandjat hoiatanud töölepingu ülesütlemise osas, juhul
kui probleem litsentsidega ei lahene.
Asjas esitatud tõenditega ei ole ka tuvastatav, et edasitöötamine oleks olnud ohtlik töötaja
tervisele või ohustanud tema head nime. 11. novembri 2011 tervisekontrolli otsuse kohaselt võis
A. Tamm töötada oma ametikohal, vastupidist töötervishoiuarsti otsust kohtutele esitatud ei ole.
Töötasu väljamaksmisega ei ole tööandja viivitanud (vt otsuse p 11).
Apellant tugineb töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena veel R. Wagneri ebaväärikale
käitumisele apellandi suhtes nendevahelises e-kirjavahetuses. Ringkonnakohtu istungil avaldas
vastustaja, et R. Wagner ei ole mitte vastustaja esindaja, vaid vastustajaga samasse gruppi
kuuluva Axinom GmbH tegevjuht. Seega ei ole tegemist A. Tamme suhtes tööandja esindajaga.
Ka R. Wagneri 9. märtsi 2012 e-kirja sisu ei anna mõistlikku alust töölepingu erakorraliseks
ülesütlemiseks.
Hinnates kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis nähtub selgelt, et A. Tamme on oma töölepingu
erakorralise ülesütlemise aluseks olevad etteheited formuleerinud perioodil 9.-12. märts 2012,
mil talle said pärast puhkuselt naasmist teatavaks tööandja poolt temale tehtud hoiatused seoses
tööle mitteilmumisega perioodidel 20.-23. veebruar 2012 ja 5.-6. märts 2012. Seega tingis
töölepingu ülesütlemise A. Tamme poolt mitte A. Tamme enda poolt esitatud asjaolud, vaid see,
et tööandja ei aktsepteerinud A. Tamme poolt võetud vabu päevi.
11. Maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata ka hageja nõude töötasu 359,05 euro
saamiseks. Nõue tuleneb sellest, et tööandja on veebruari 2012 eest tasu arvestamisel maha
arvanud perioodi 20. kuni 23. veebruar 2012, mil töötaja omavoliliselt puudus töölt. Pooltel ei
ole vaidlust selle, et töötaja nimetatud perioodil tööd ei teinud.
TLS § 44 lg 1 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja kohustub tegema
tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Ületunnitöö tegemise ja vastava kokkuleppe
tõendamise kohustus on poolel, kes sellele kohtumenetluses tugineb. Maakohus on põhjendatult
tuvastanud, et asjas puuduvad tõendid, et pooled oleksid ületunnitöö tegemises kokku leppinud.
Ringkonnakohtu istungil A. Tamme esindaja poolt avaldatu, et A. Tamm oli sunnitud tegema
ületunnitööd seetõttu, et tööandja ei vahetanud välja serverit, mistõttu võttis töö tegemine
rohkem aega, ei anna põhjust asuda ületunnitöö vajalikkuse osas maakohtust teistsugusele
seisukohale. Toimikus I kd lk 18 asub „Informatsioon töötajale“, mis reguleerib ka ületundide
eest vaba aja võtmist. Nimetatud dokumendiga oli kehtestatud kord, et vaba aja saamiseks pidi
töötaja kontakteeruma oma büroo juhtkonnaga, kes paneb töötaja kohalolekut puudutava info
avalikku kalendrisse. Ringkonnakohtu istungil avaldas A. Tamme esindaja, et ta ei tea, kas
A. Tamm saatis veebruaris 2012 büroojuhile taotluse vabade päevade saamiseks ning sellist
tõendit ei ole ka asja materjalide hulgas. Töötaja tugineb oma nõudes eelkõige sellele, et
tööandja oli kogu aeg vaikimisi aktsepteerinud praktikat, et A. Tamm ise sisestas oma vabad
päevad kalendrisse ning tööandja poolsest aktsepti sellisele käitumisele iseloomustab see, et
tööandja oli varasemalt alati A. Tamme poolt ületundide katteks võetud vabade päevad eest
tasunud.
Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et varasemalt ei ole tööandja keeldunud A. Tamme poolt
võetud vabade päevade eest tasumisest, ei tähenda seda, et tööandja oleks A. Tamme käitumise
heaks kiitnud. Axinom Eesti OÜ juhatuse liige S. Gussev on juba 22. juulil 2010 saatnud
A. Tammele e-kirja, mille sisu kohaselt on A. Tamme ületundide arv üllatav. Tööandja esindaja
avaldab rahulolematust nii ületundide arvu, kui ka kokkuleppe puudumise üle teha ületunde.
Viidatud e-kirjas leidis S. Gussev, et ületunnid on enamuses A. Tamme enda otsus, mitte
Axinomi poolt nõutud. S. Gussev teavitas A. Tamme, et ta aktsepteerib ületunde ainult juhul, kui
A. Tamm eelnevalt oma tööaja erisustest informeerib (töövaidlusasi nr 2.-2/764-2012 lk 141-
143). Kuna asjas ei ole tuvastatud ületunnitöö tegemist kokkuleppel tööandjaga A. Tamme
poolt märgitud ajal, siis puudus A. Tammel ka õiguslik alus 20.-23. veebruar 2012 töölt
puudumiseks ja tööandja on põhjendatult jätnud ta sel perioodil töötasuta.
12. TsMS § 171 lg 1 kohaselt jäävad kõik menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/