2-13-8753/33 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29. november 2013. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-8753

Tsiviilasi

XXX(X) hagi XXXvastu ning XXXhagi XXXja XXX

vastu kaasomandi lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

Hageja nõude hind 3 500 eurot ja kostja nõude hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja: Kaili Siilak,

e-post kaili.siilak@pearu.ee

Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: XXX,

isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX

Kostja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Kostja lepinguline esindaja: Kunnar Korsten,

e-post kunnar.korsten@gmail.com

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kostja XXXhagi osaliselt.

2. Lõpetada hageja XXX (isikukood XXX), kostja XXX(isikukood XXX) ja kolmanda

isiku XXX (isikukood XXX) kaasomand Tallinnas XXXasuvale kinnistule

(registriosa nr XXX) sel viisil, et jätta kinnistu kostjale ning mõista temalt välja

hüvitis hageja ja kolmanda isiku kasuks järgmiselt:

2.1. mõista kostjalt XXX hageja XXX kasuks välja 18 666,67 eurot;

2.2. tuvastada, et hageja XXX on kohustatud andma nõusoleku kinnistusraamatu

registriosa nr XXX teise jao kande muutmiseks selliselt, et tema kohta tehtud 1/3

suuruse mõttelise osa omanikukanne kustutatakse ja tema asemel kantakse

omanikuna sisse XXX(isikukood XXX);

2.3. resolutsiooni punktides 2.1 ja 2.2 märgitud kohustused tuleb täita samaaegselt;

2.4. mõista kostjalt XXXkolmanda isiku XXX kasuks välja 18 666,67 eurot;

2.5. tuvastada,

et

kolmas

isik

XXX

on

kohustatud

andma

nõusoleku

kinnistusraamatu registriosa nr XXX teise jao kande muutmiseks selliselt, et

tema kohta tehtud 1/3 suuruse mõttelise osa omanikukanne kustutatakse ja tema

asemel kantakse omanikuna sisse XXX(isikukood XXX);

2-13-8753

2 (7)

2.6. resolutsiooni punktides 2.4 ja 2.5 märgitud kohustused tuleb täita samaaegselt.

3. Jätta rahuldamata hageja XXX hagi kostja XXX vastu nõudega lõpetada

resolutsiooni punktis 2 märgitud kaasomand sel viisil, et müüa kinnistu avalikul

enampakkumisel ja jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa

suurusele.

4. Rahuldada hageja 14. oktoobri 2013 taotlus ja kostja 15. novembri 2013 taotlus ning

võtta nimetatud kuupäevadel esitatud dokumentaalsed tõendid toimikusse.

5. Jätta rahuldamata kostja 22. novembri 2013 taotlus kahe täiendava dokumentaalse

tõendi vastuvõtmiseks.

6. Jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX (edaspidi „hageja”) esitas 22. veebruaril 2013 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu

kohtule hagiavalduse XXX (edaspidi „kostja”) vastu nõudega lõpetada Tallinnas XXX asuva

kinnistu (registriosa nr XXX, edaspidi „kinnistu”) kaasomand sel viisil, et müüa kinnistu

avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa

suurusele.

2. Kohus võttis hagiavalduse 25. veebruari 2013. aasta määrusega menetlusse ja kaasas

1. aprilli 2013. aasta määrusega hageja taotlusel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja

poolel XXX (edaspidi „kolmas isik”). Kostja esitas 23. aprillil 2013 vastuse hagile, milles

vaidles hagile vastu. Kolmas isik toetas hagi. Hageja esitas 2. mail 2013 arvamuse, milles jäi

hagi juurde.

3. Kostja esitas 2. mail 2013 hagi tsiviilasjas nr 2-13-20359 hageja ja kolmanda isiku vastu,

milles nõudis sama kaasomandi teisel viisil lõpetamist: kostja soovis jätta kinnistu endale ning

tasuda hageja ja kolmandale isikule kummalegi 9 000 eurot 30 päeva jooksul

kinnistusraamatusse kande tegemisest. Kohus võttis kostja hagi menetlusse ja liitis tsiviilasjad

26. augusti 2013. aasta määrusega.

4. Hageja vastas kostja hagile 10. septembril 2013 ja kolmas isik 22. septembril 2013 –

mõlemad vaidlesid kostja nõudele vastu. Kostja esitas 27. septembri 2013 arvamuse vastuste

kohta ja koos sellega tõendi kinnistu väärtuse kohta. Kolmas isik ja hageja esitasid vastavalt

2-13-8753

3 (7)

13. ja 14. oktoobril 2013 oma seisukohad, hageja koos seisukohaga ka omapoolse tõendi

kinnistu väärtuse kohta.

5. Kohus määras 4. novembri 2013. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses

ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Pooled esitasid kohtu määratud tähtaja jooksul

täiendavaid tõendeid ja seisukohti, lisaks esitas kostja täiendavaid tõendeid veel ka pärast

tõendite ja taotluste esitamiseks antud tähtaja möödumist.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED JA SEISUKOHAD

Hageja nõue ja väited

6. Hageja nõuab Tallinnas XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXX) kaasomandi lõpetamist

sel viisil, et müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha kaasomanike vahel

vastavalt nende osa suurusele. Kinnistu kaasomanikud on hageja, kostja ja kolmas isik, igaüks

1/3 suuruses mõttelises osas. Kinnistu on ainult kostja kasutuses, teised kaasomanikud seda ei

kasuta. Pooltel ei ole õnnestunud kaasomandit kohtuväliselt lõpetada. Kinnistu väärtus on

56 000 eurot, millest tuleb lähtuda kostja soovitud viisil kaasomandi lõpetamise korral, et

tagada omandit kaotavatele kaasomanikele õiglane hüvitis. Menetluskulud palub hageja panna

kostja kanda.

Kolmanda isiku seisukoht

7. Kolmas isik toetab hagi. Kaasomand tuleb lõpetada ja selleks sobib kõige paremini hageja

nõudes märgitud viis. Õige on hageja väide kinnistu väärtuse kohta. Menetluskulud palub

kolmas isik panna kostja kanda.

Kostja nõue ja väited

8. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja palub omakorda lõpetada kaasomand sel viisil, et

kinnistu jääb kostjale, kes tasub kummalegi teisele kaasomanikule 14 000 eurot (vastavalt

kostja 22. novembri 2013 seisukohale). Hüvitise maksmise palub kostja 30 päeva võrra edasi

lükata. Kostja koos nelja pereliikmega kasutab kinnistut elamiseks ja kinnistu kasutamise

võimaluse kaotamine oleks kostjale koormav. Kinnistu väärtus on 49 000 eurot. Hüvitise

määramisel palub kostja arvestada, et ta on kaasomanikest ainsana teinud kinnistule kulutusi.

Menetluskulud palub kostja panna hageja ja kolmanda isiku kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus tutvus menetlusosaliste väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et kostja hagi

saab rahuldada osaliselt, hageja hagi aga tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus

iga menetlusosalise enda kanda.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib

kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega.

Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli menetlusosalistel võimalik

esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist

menetlusosalistele.

11. TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata

hageja 14. oktoobri 2013 ning kostja 15. novembri 2013 ja 22. novembri 2013 dokumen-

taalsete tõendite esitamise taotlused. Kohus rahuldab tähtaegselt esitatud taotlused, st võtab

14. oktoobril 2013 ja 15. novembril 2013 esitatud dokumentaalsed tõendid toimikusse. Kostja

22. novembri 2013 taotluse jätab kohus TsMS § 237 lg 1 teise lause alusel rahuldamata.

Kohus andis 4. novembri 2013. aasta määrusega tähtaja tõendite ja taotluste esitamiseks kuni

15. novembrini 2013, teiste menetlusosaliste taotlustele oli võimalik vastata kuni

22. novembrini 2013. Taotlustele vastamise õigus ei tähenda omakorda tõendite ja taotluste

2-13-8753

4 (7)

esitamise võimalust, kostja ei ole ka taotlenud 15. novembrini 2013 kulgenud tähtaja

pikendamist. TsMS § 66 esimese lause näeb ette, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal

tegemata, ei ole menetlusosalisel üldjuhul õigust menetlustoimingut hiljem teha. Kui

menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist esitab taotluse või tõendi,

siis menetleb kohus seda TsMS § 331 lg 1 järgi üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei

põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et

hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleval juhul põhjustaks kostja 22. novembri 2013 taotluse

menetlemine asja lahendamise viibimist, sest kohus peaks TsMS § 328 lg 2 kohaselt teised

menetlusosalised taotluste kohta ära kuulama. Hilinemise põhjust kostja ei põhistanud. Neil

kaalutlustel keeldub kohus kostja täiendavaid tõendeid vastu võtmast, st kostja vastav taotlus

jääb rahuldamata. Kostja tõendite elektroonilise esitamise tõttu ei ole vaja neid kostjale

tagastada (Riigikohtu 5. novembri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-12, p 29).

12. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

− menetlusosalised on kinnistu kaasomanikud selliselt, et igaühele kuulub sellest 1/3

suurune mõtteline osa (tlk 8);

− kinnistut kasutab kostja oma perekonnaga;

− menetlusosalised on soovinud kaasomandit ka kohtuväliselt lõpetada, aga see ei ole

õnnestunud (tlk 31).

13. Kaasomandi lõpetamise nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1, mille

kohaselt kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Menetlusosalised ei

vaidle selle üle, et kaasomandi lõpetamine on põhjendatud, aga vaidlusalune on lõpetamise

viis. Kohus võib AÕS § 77 lg 2 järgi valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamise viiside

vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis (vt nt Riigikohtu 17. oktoobri 2005. aasta otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, p 15, ja selles viidatud 4. mai 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-40-05). Hageja nõuab kinnistu müümist enampakkumisel, kostja aga selle jätmist talle koos

teistele kaasomanikele hüvitise väljamõistmisega. Mõlemad nimetatud viisid sisalduvad AÕS

§ 77 lg-s 2, st kohus saab kaaluda, kummal viisil on kaasomandi lõpetamine põhjendatud.

Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab

kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest (vt

Riigikohtu 29. mai 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-12, p 12 teine lõik, ja selles

viidatud 9. mai 2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p-d 19 ja 20). Menetlusosalised

on üksmeelsed, et kinnistu on kostja kasutuses. Kostja on lisaks täpsustanud, et elab koos

nelja pereliikmega kinnistul asuvas majas - seda asjaolu hageja ja kolmas isik ei vaidlustanud.

Kohtu hinnangul tuleb olukorras, kus üks kaasomanikest kasutab kaasomandi eset eluruumina,

eelistada kaasomandi lõpetamist sel viisil, et senine kasutus saab jätkuda. Eelkõige tagab

senise kasutuse jätkumise käesoleval juhul kinnistu jätmine kostjale. Hageja ja kolmanda

isiku huvi on saada oma kaasomandiosa eest õiglane hüvitis, mida on võimalik tagada ka

kaasomandi lõpetamisel kostja hagis soovitud viisil. Neil kaalutlustel jääb hagi kaasomandi

lõpetamiseks hageja soovitud viisil rahuldamata ja kostja hagi kaasomandi lõpetamiseks tema

soovitud viisil kuulub kaasomandi lõpetamise viisi valiku osas rahuldamisele.

14. Riigikohtu praktikale tuginedes tuleb kohtul AÕS § 76 ja 77 kohaldada nii, et

kaasomanikule, kes kaotab omandi, tagatakse õiglane hüvitis (vt nt 17. oktoobri 2005. aasta

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, p 16, ja 28. oktoobri 2009. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

110-09, p 17 esimene lõik). Õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult

täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama

rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega (Riigikohtu 9. veebruari

2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05, p 9 teine lõik). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või

2-13-8753

5 (7)

tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine

müügihind (turuhind).

15. Poolte esitatud kinnistu hindamisaktide järgi on kinnistu turuhind 42 000 eurot (kostja

esialgne seisukoht, tlk 65–72), 49 000 eurot (kostja hilisem seisukoht, tlk 121–144) või

56 000 eurot (hageja ja kolmanda isiku seisukoht, tlk 85–106). Kohus võib erinevate

hindamisaktide puhul muu hulgas lähtuda sellest, milline neist on esitatud ajaliselt

lähedasemana kohtulahendi tegemisele, hindaja kvalifikatsioonist ja hindaja rollist riiklikult

tunnustatud eksperdina, samuti hindamisel kajastatud asjaoludest ja võrdlustehinguga valikust.

Kohus ei arvuta väärtust esitatud hindamisaktide keskmisena (Riigikohtu 3. oktoobri

2007. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-07, p 14 viies lõik).

16. Kohus ei tuvasta kinnistu väärtust 15. aprilli 2013 hindamisakti (tlk 65–72) järgi, sest selle

koostamise ja kohtlahendi tegemise vahele jääb ligi 7,5 kuu pikkune periood ja kohtule on

esitatud

hilisemad

hindamisaktid,

sh

samade

hindajate

poolt.

Hageja

esitatud

11. oktoobri 2013 hindamisakt (tlk 85–106) ja kostja esitatud 15. novembri 2013 hindamisakt

(tlk 121–144) sobivad seevastu ajaliselt mõlemad kinnistu väärtuse tuvastamiseks.

Hindamisakti ajaline lähedus kohtuotsuse tegemise ajale ei ole absoluutne ja ainus kriteerium,

st kohtul ei tule alati eelistada just ajaliselt kõige lähedasemat hinnangut.

17. Kohtule ei ole esitatud andmeid hindajate erinevate kvalifikatsioonide kohta, kummagi

võrreldava akti koostajad ega kinnitajad ei ole kohtu andmetel riiklikult tunnustatud eksperdid.

Tegemist on kutseliste hindajate koostatud aktidega, mis mõlemad on koostatud asjatundlikult

ja võttes arvesse kinnisasja hinnakujundust mõjutavaid tegureid.

18. Järgmiseks analüüsib kohus hindamisaktides kajastatud asjaolusid ja võrdlustehinguid.

Hageja esitatud hindamisaktis lähtus hindaja 13 toimunud müügitehingust, millest valis

võrdlustehinguteks kolm ajaliselt ja oluliste asjaolude poolest sarnast tehingut. Asjaolude

poolest sarnaseks on loetud tehingud, kus müügiese oli nii maaüksuse kui ka elamu pindala

poolest lähedase suurusega, siseruumide seisukord ja kommunikatsioonid võrreldavad.

Asjaolude erinevuse tasakaalustas hindaja kohaldamise teel, kusjuures vähendas kõigi

võrdlustehingute hindasid 15–38%. Hinnatavast kinnistust ja elamust suuruse poolest kõige

olulisemalt erineva tehingu osakaal kogu hinnangus moodustas 20%, ülejäänud kummagi

tehingu puhul oli see 40%. Kostja esitatud hindamisaktist ei nähtu, milliste tehingute seast ja

millistel alustel tegi hindaja võrdlustehingute valiku. Kõik võrdlustehingud kostja esitatud

aktis on tehtud remonti vajavas seisukorras hoonetega, kuigi mõlemad hindajad on

üksmeelsed, et vaidlusaluse kinnistu hooned on rahuldavas seisukorras. Asjaolude erinevuse

tasakaalustas hindaja ka siin kohaldamise teel, kusjuures suurendas kõigi võrdlustehingute

hindasid 10–20%. Hinnatava kinnistu elamu pindala poolest kõige sarnasema tehingu osakaal

kogu hinnangus moodustas 40%, ülejäänud kummagi tehingu puhul oli see 30%. Eeltoodust

järeldab kohus, et hageja esitatud hindamisakt kajastab selgemalt ja täpsemalt

võrdlustehingute valikut ning võrdlustehingute müügiobjektid sarnanevad enam vaidlusaluse

kinnistuga. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja esitatud hindamisaktiga arvestamist takistab

kahe võrdlustehingu esemeks olnud kinnistute külgnemine metsaga. Hindaja on selle

asjaoluga arvestanud kohandades hinda vastavalt –10% võrra.

19. Lisaks analüüsib kohus hindamisaktides esitatud muid andmeid kinnistu võimaliku

väärtuse kohta. Hageja esitatud hindamisaktist nähtub, et sarnaste hoonestatud kinnistute

müügipakkumiste hinnad jäävad vahemikku 45 000 – 100 000 eurot, kusjuures hinnaga

49 000 eurot pakutakse müüa remonti vajavat suvilat, mille elamu pindala on võrreldav

vaidlusalusel kinnistul asuva elamuga, ja aastaringselt elatavat aiamaja näiteks hinnaga

57 900 eurot. Käesoleva aasta esimesel poolel müüdi 600 m² suurusel krundil asuv suvila

enampakkumisel 55 200 euro eest ja amortiseerunud suvila tehinguga 55 000 euro eest.

Mõlemast hindamisaktist nähtub, et kinnistute müügitehingute arv on 2013. aastal võrreldes

eelmise aastaga kasvanud. Neist andmetest järeldab kohus, et hageja esitatud hindamisaktis

2-13-8753

6 (7)

kajastatud hind 56 000 eurot vastab täpsemalt kohalikule keskmisele turuhinnale kui kostja

esitatud hindamisaktis märgitud 49 000 eurot. Kohtu jaoks ei ole usutav, et rahuldavas korras

suvila müügihind peaks kujunema väiksemaks kas enampakkumisel saadud hinnast või

remonti vajava suvila hinnast samas piirkonnas.

20. Kohus tuvastab kahes eelmises punktis tehtud analüüsi tulemusel ja hageja esitatud

hindamisakti alusel, et kinnistu väärtus on 56 000 eurot. Iga kaasomaniku mõttelisele osale

vastab sellest 18 666,67 eurot ( = 56 000 / 3 ).

21. Kostja taotleb hageja ja kolmanda isiku kasuks välja mõistetava summa vähendamist

kostja väidetavate kulutuste katteks. Kohus saab asja lahendamisel võtta arvesse üksnes

selliseid nõudeid, mis on kohtule nõudena esitatud ja mis on kohtus menetlusse võetud.

Kostja ei ole esitanud nõuet kinnistuga seotud kulutuste hüvitamiseks ja kohus ei ole sellist

nõuet ka menetlusse võtnud. Kohtu hinnangul ei saa kaasomandi lõpetamist taotlev pool

esitada nn menetluslikku tasaarvestust vastaspoole hüvitisnõudega omandi kaotamise eest.

Seetõttu puudub alus kostjalt hageja ja kolmanda isiku kasuks välja mõistetavat hüvitist

vähendada.

22. Kostja on oma hagis taotlenud hüvitise maksmise kohustuse edasilükkamist. Kohus ei pea

põhjendatuks määrata otsuse täitmise korrana hüvitise maksmise ajalist viivitamist. Kostjal on

võimalik teha vajalikud ettevalmistused hüvitise maksmiseks otsuse jõustumiseks ette nähtud

tähtaja jooksul, mis on sama pikk kui kostja soovitud tähtaeg.

23. Eelneva põhjal saab kohus rahuldada kostja hagi hageja ja kolmanda isiku vastu osaliselt,

st lõpetada kaasomandi kostja soovitud viisil, kuid mõista välja kostja nimetatust suurema

hüvitise summas 18 666,67 eurot kummalegi teisele kaasomanikule. Kaasomandi lõpetamine

kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise

tahteavalduste asendamine (Riigikohtu 29. septembri 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

65-10, p 20 teine lõik, ja 29. mai 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12 kolmas

lõik). Kohus tuvastab seetõttu hageja ja kolmanda isiku kohustuse anda nõusolekud

kinnistusraamatu kannete muutmiseks sel viisil, et kostja saab kinnistu omanikuks, kui ta

tasub teistele menetlusosalistele kohtu välja mõistetud hüvitise. TsÜS § 68 lg 5 ja

täitemenetluse seadustiku § 184 lg 1 alusel saab kohus asendada üksnes nende isikute

tahteavaldused, kelle vastu suunatud nõue rahuldatakse. Kui kinnistusraamatukande

tegemiseks on vajalik nõude esitanud isiku või muu puudutatud isiku avaldus, tuleb need

kinnistusraamatu pidajale kande tegemiseks esitada koos kohtulahendiga (Riigikohtu

27. jaanuari 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-09, p 16 neljas lõik).

24. Tsiviilasja hind tuleb määrata TsMS § 132 lg 1¹ ja lg 4 p 4 alusel. Hageja nõude hind

3 500 eurot ja kostja nõude hind samuti 3 500 eurot.

25. Kuna kaasomandi lõpetamine on kõigi kaasomanike huvides, siis jätab kohus

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda sõltumata asja lahendamise tulemusest (vt

Riigikohtu 27. septembri 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14 teine lõik, samuti

selles viidatud 21. jaanuari 2009. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-08 ja 8. märtsi

2007. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-07). Kohus ei jaota kulusid TsMS § 163 lg 2 alusel,

sest poolte kompromissettepanekud ei ole kohtu hinnangul otsusega piisavalt sarnased.

Nimelt pakkus kostja oluliselt väiksemat hüvitist (tlk 73, 120, 151), aga hageja seadis

kokkuleppe eelduseks kostja eelneva kinnituse esitamise (tlk 83, 154). Juhindudes lisaks

TsMS § 190 lg-st 7 ei mõista kohus kostjalt riigituludesse riigilõivu summat, mille tasumisest

oli kostja riigipoolse menetlusabi korras vabastatud.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

2-13-8753

7 (7)

kohtunik