3-13-2113/18 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-13-2113

Otsuse kuupäev

28. november 2013

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Renee Ploompuu kaebus Tartu Ülikooli õppeprorektori 6.

septembri

2013

korralduse

nr

03245-2-1.8/P2

tühistamiseks.

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja Renee Ploompuu, esindaja Ingrid Vinnal

Vastustaja Tartu Ülikool, esindaja Mirjam Reinthal

1. Rahuldada Renee Ploompuu kaebus.

2. Tühistada Tartu Ülikooli õppeprorektori 6. septembri

2013 korraldus nr 03245-2-1.8/P2.

3. Mõista Tartu Ülikoolilt menetluskulude katteks Renee

Ploompuu kasuks välja nelisada kaheksakümmend (480)

eurot.

4. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 30. detsember 2013. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Renee Ploompuu asus 29. augustil 2011 õppima Tartu Ülikoolis matemaatika-

informaatikateaduskonna bakalaureuseõppe matemaatika õppekaval.

R. Ploompuu sai algebra ja geomeetria (ainekood MTMM.00.055) aineeksami sooritamisel neljal

korral (korraliselt 10. jaanuaril 2012, korraliselt 11. juunil 2012, korduseksamina 20. juunil 2012

ja korraliselt 17. jaanuaril 2013) negatiivse tulemuse.

Kaebaja jätkas 2012/2013 kevadsemestril akadeemilisel puhkusel olles õppetöös osalemist ja tegi

positiivsele tulemusele 5 ainet, mahuga kokku 24 ainepunkti.

2. Tartu Ülikooli 6. septembri 2013. a õppeprorektori korraldusega nr 03245-2-1.8/P2

eksmatrikuleeriti kaebaja matemaatika-informaatikateaduskonna matemaatika (2472) õppekavalt

Tartu Ülikooli senati 26. aprilli 2013. a määruse nr 5 "Õppekorralduseeskiri" (ÕKE) punkti

150.3.5 alusel edasijõudmatuse, s.o õppeaines algebra ja geomeetria neljal korral negatiivse

tulemuse saamise, tõttu.

Kaebuse põhjendused

3. R. Ploompuu esitas 7. oktoobril 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada

Tartu Ülikooli õppeprorektori 6. septembri 2013 korralduse nr 03245-2-1.8/P2.

Vaidlusalune korraldus riivab kaebaja õigusi, kuna sellega on kaebaja matemaatika-

informaatikateaduskonna matemaatika (2472) õppekava üliõpilaste nimekirjast väljaarvatud ja ei

võimalda tal jätkata õpinguid Tartu Ülikoolis bakalaureuseõppes.

4. Kaebaja oli 2012/2013 õppeaastal akadeemilisel puhkusel. Nimetatud ajal kehtinud ÕKE

kohaselt oli akadeemilisel puhkusel viibival üliõpilasel õigus osaleda õppetöös ja sooritada

eksameid ja arvestusi. Kaebaja kasutas õigust õpetöös osalemiseks ning tegi 2012/2013

sügissemestril positiivsele tulemusele eksamid kahes õppeaines, mahus kokku 6 ainepunkti.

Algebra ja geomeetria eksam kaebajal ebaõnnestus. Korralisel eksamil 17. jaanuaril 2013 sai

kaebaja selle õppeaine eksamil negatiivse tulemuse.

5. 2012/2013.a. õppeaastal kehtinud ÕKE kohaselt, kui üliõpilane saab ühes ja samas õppeaines

neljanda negatiivse tulemuse, olles ise samal ajal akadeemilisel puhkusel, siis ta

eksmatrikuleeritakse semestri lõpus. Seega oleks vastustaja pidanud vormistama kaebaja

eksmatrikuleerimise hiljemalt 2012/2013. õppeaasta sügissemestri lõpuks, s.o 3. veebruariks 2013.

Käesolevas asjas vaidlustatud korralduse andmise ajal kehtis Tartu Ülikooli senati 26. aprilli 2013.

a määrusega nr 5 kehtestatud ÕKE, mille p 151 ls 2 kohaselt p-de 150.3.5 alusel toimuv

eksmatrikuleerimine vormistatakse õppeaine toimumise selle semestri lõpuks, mil saadi viimane

negatiivne tulemus korralisel eksamil (kui korduseksam toimub vastavalt punktile 104 semestri

alguses, siis kolme nädala jooksul pärast korduseksami toimumist).

Seega oli vastustaja kohustatud vormistama kaebaja eksmatrikuleerimise hiljemalt 2012/2013.

õppeaasta sügissemestri lõpuks.

6. Ettenähtud tähtaja jooksul vastustaja eksmatrikuleerimist ei vormistanud ja kaebaja sai jätkata

õpinguid 2012/2013 kevadsemestril. Kaebaja sooritas kevadsemestril positiivsele tulemusele

eksameid ja arvestusi kokku mahus 24 ainepunkti ja ületas sellega esimese õppeaasta lõpuks

nõutava kohustusliku õppe mahu nõude (nõutud 45 ainepunkti, kaebaja kokku 51 ainepunkti).

Kaebaja eksmatrikuleerimine vormistati alles 6. septembril 2013. s.o 7 kuud nõutavast hiljem.

Seega on vastustaja viivitanud eksmatrikuleerimise vormistamisega ebamõistlikult kaua ja

kaebajal oli õiguspärane ootus eksmatrikuleerimata jäämise suhtes.

7. Õppeainet, milles kaebaja sai neljanda negatiivse tulemuse, õppekavas enam ei ole. Väidetavalt

on antud õppeaine asendantud muu õppeainega, mida saab alles sooritada 2013/2014

kevadsemestril. Kaebaja on teinud kulutusi eeldades, et ta saab oma õpinguid matemaatika

õppekaval 2013/2014.a. õppekava täismahus jätkata, so et teda viiakse üle järgmise (II) aasta

üliõpilaseks, mitte et ta peab õpingute jätkamiseks ootama kuni 2014.a. kevadeni.

Vastustaja on vaidlustatud korralduse andmisel ülaltoodud asjaolud (so kaebaja õiguspärase

ootuse) tähelepanuta jätnud. ÕKE punkt 150.3.5 (ega eelmisel õppeaastal kehtinud ÕKE p

135.3.7) ei jäta korralduse andjale küll kaalutlusõigust, otsustamaks, kas esineb asjaolusid, mille

tõttu eksmatrikuleerimist ei pea kohaldama, kuid lähtuvalt asjaolust, et vastustaja rikkus

menetlustähtaegu ehk ei järginud kehtivat õppekorralduseeskirja üliõpilase eksmatriku-leerimisel,

oleks vastustaja pidanud otsuse tegemisel teostama kaalutlusõigust ja esitama vastavad

põhjendused. Kaebaja õiguspärase ootuse kaalumata jätmine on oluline kaalutlusviga, mida

kohtumenetluses ei ole võimalik kõrvaldada. Seetõttu on TartU Ülikooli õppeprorektori 6.

septembri 2013 korraldus nr 03245-2-1.8/P2 õigusvastane ja tuleb tühistada.

Vastustaja vastuväited

8. Vastuses kaebusele vaidles Tartu Ülikool kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

9. Vastustaja selgitab, et ÕKE-s ettenähtust hiljem vormistati kaebaja eksmatrikuleerimine

seetõttu, et kaebaja oli 28. juunist 2012 kuni 27. juunini 2013. a omal soovil akadeemilisel

puhkusel ning seetõttu jäi ekslikult õigeaegselt tähelepanuta tema akadeemilise puhkuse ajal

saadud neljas negatiivne eksamitulemus.

Vastustaja ei nõustu, et vaidlustatud korralduse andmisel tulnuks rakendada kaalutlusõigust.

Kehtiva ÕKE punkt 150.3.5 (ega eelmisel õppeaastal kehtinud ÕKE p 135.3.7) ei jäta korralduse

andjale kaalutlusõigust, otsustamaks, kas esineb asjaolusid, mille tõttu eksmatrikuleerimist ei pea

kohaldama. Juhul, kui esineb ÕKE-s ettenähtud alus üliõpilase eksmatrikuleerimiseks, tuleb seda

teha. ÕKE p 1361 sätestab menetlusnõuded, mille rikkumise tagajärjel ei ole vastavalt HMS § 58

õigust nõuda haldusakti tühistamist.

10. Isegi, kui käesoleval juhul kohaldada analoogia korras HMS § 67 lg 1 sätestatud

kaalutlusõigust ning kohustust arvestada isiku usaldust, siis ei saaks kaebaja siiski usaldusele

tugineda. Nimelt sätestab HMS § 67 lg 4 p 5, et isik ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamisel

tugineda usaldusele, kui isik oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest oma süü

tõttu teadlik. Kuivõrd ÕKE on Tartu Ülikoolis tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument

ning selle järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmete, sh üliõpilastele, siis pidanuks kaebaja

teadma,

et

neljanda

negatiivse

eksamitulemuse

saamisel

tuleb

ta

semestri

lõpuks

eksmatrikuleerida.

Õiguspärase

ootuse

põhimõte

ei

saa

õigustada

haldusorgani

õigusvastast

tegevust

(eksmatrikuleerimata jätmist). Haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase

ootuse tekkimiseks, kuid usalduse kaitse eesmärgil ei saa jätkata ebaõiget halduspraktikat.

Kaebaja õigusvastaselt eksmatrikuleerimata jätmine tooks kaasa üliõpilaste ebavõrdse kohtlemise,

kuivõrd kõik teised ühes õppeaines neli negatiivset eksamitulemust saanud üliõpilased

eksmatrikuleeritakse.

11. Vastustaja leiab, et 24 ainepunkti mahus õppekava täitmist ei saa pidada olulises ulatuses

õppetöös osalemiseks. Kaebaja oli 1. aasta üliõpilane, kes enne eksmatrikuleerimise aluse

tekkimist (2012/2013. õppeaasta sügissemestri lõpuks) oli täitnud õppekava 27 ainepunkti mahus.

Õppetöö ulatuse olulisuse üle hindamisel ei ole põhjendatud lähtuda semestri jooksul täitmisele

kuuluva õppekava mahu osast, vaid kogu õppekava mahust. Kokku on matemaatika õppekava

maht 180 ainepunkti, millest 24 ainepunkti ei moodusta olulist osa. Ka ajalises mõttes ei osalenud

kaebaja kogu õppekava nominaalkestusega (3 aastat) võrreldes õppetööl olulises ulatuses, vaid

ainult ühe semestri.

Kohtu seisukoht

12. Vastavalt ülikooliseaduse § 22 lg-le 3 õppetingimused ja -korra kehtestab ülikool, kusjuures

need võivad erineda õppesuuniti. Vastav pädevus on ülikooli nõukogul (ülikooliseaduse § 14 lg 3

p 11), Tartu Ülikoolis käesoleval ajal senatil (Tartu Ülikooli põhikiri § 322 p 7).

Tartu Ülikooli nõukogu poolt vastu võetud õppekorralduseeskiri kehtis 1. septembrini 2013 (ÕKE

v.r). Alates 2. septembrist 2013 kehtib Tartu Ülikooli senati 26. aprilli 2013. a määrusega nr 5

vastu võetud õppekorralduseeskiri (ÕKE).

13. Asjas ei ole vaidlust selles, et R. Ploompuu Tartu Ülikooli matemaatika-informaatika

teaduskonna üliõpilasena sai neljal korral algebra ja geomeetria aineeksami sooritamisel

negatiivse tulemuse. Neljas kord leidis aset 17. jaanuaril 2013.

Ühes õppeaines neljal korral negatiivse tulemuse saamine on vastustaja algatusel üliõpilase

eksmatrikuleerimise aluseks ÕKE v.r p 135.3.7. järgi. Analoogne norm sisaldub ka ÕKE p-s

150.3.5.

14. Samuti ei ole asjas vaidlust selles, et vaidlustatud korralduse andmisel ei ole vastustaja

järginud üliõpilase eksmatrikuleerimiseks ÕKE-s sätestatud tähtaega.

Nimelt näeb ÕKE v.r p 1361 ette üliõpilase eksmatrikuleerimise vormistamise semestri lõpuks (ls

2) või 3 nädala jooksul eksmatrikuleerimise aluseks oleva sündmuse toimumisest arvates.

ÕKE p 151 ls 2 kohaselt vormistatakse eksmatrikuleerimine õppeaine toimumise selle semestri

lõpuks, mil saadi viimane negatiivne tulemus korralisel eksamil (kui korduseksam toimub

vastavalt ÕKE p-le 104 semestri alguses, siis kolme nädala jooksul pärast korduseksami

toimumist).

Teistsuguse regulatsiooni puudumisel oli vastustaja kohustuseks juhinduda sündmuse toimumise

ajal kehtivast ÕKE redaktsioonist. Seetõttu tuleb kaebaja eksmatrikuleerimise tähtaegsust hinnata

2012/2013 õppeaastal kehtinud ÕKE alusel. Kohus nõustub kaebajaga, et sellest tulenevalt pidi

Tartu Ülikool vormistama kaebaja eksmatrikuleerimise 2012/2013 õppeaasta sügissemestri

lõpuks, s.o 3 veebruariks 2013.

Vaidlustatud korralduse andmise ajal kehtinud ÕKE ei näe selles osas ette tagasiulatuvat erandit.

Seega on pooled põhjendatult leidnud, et kaebaja eksmatrikuleerimise ajaks oli vastav tähtaeg

möödunud.

15. Pooled on erineval seisukohal selles, milline on ÕKE-s üliõpilase eksmatrikuleerimiseks ette

nähtud tähtaja möödalaskmise õiguslik toime. Eelkõige on vaidlus selles, kas kaebaja

eksmatrikuleerimisel ca 7 kuud pärast ÕKE-s sätestatud tähtaja möödumist tuli vastustajal kaebaja

eksmatrikuleerimisel lisaks edasijõudmatusele ka muid asjaolusid arvestada ning vastavalt

vaidlustatud korraldust põhjendada.

16. ÕKE v.r p-st 135.3.7, samuti ÕKE p-st 150.3.5 tuleneb, et ühes õppeaines neljal korral

negatiivse tulemuse saanud üliõpilane kaotab õiguse ülikoolis õppida ning vastustajal on õigus ta

eksmatrikuleerida. Kohus nõustub vastustajaga, et eksmatrikuleerimine neljanda negatiivse

tulemuse saamise järel on lubatav täiendavaid põhjendusi esitamata. Koostoimes ÕKE v.r p-ga

1361 on ÕKE v.r p 135.3.7 ning vastavalt koostoimes ÕKE p-ga 151 on ÕKE p 150.3.5

imperatiivne toime ajaliselt piiratud.

Kohtu hinnangul on vastustaja poolt endale eksmatrikuleerimise vormistamiseks tähtaja

kehtestamise

eesmärgiks

õigusselguse

tagamine.

Tähtaja

jooksul

eksmatrikuleerimise

vormistamine tagab, et õpinguid ei jätka isikud, kes edasijõudmatuse tõttu ilmselt ei suuda

õppekava täita. See võimaldab isikul kavandada edaspidist tegevust reimmatrikuleerimise

saavutamiseks või elu korraldamiseks väljaspool akadeemilise kõrgharidust ning vastustajal

planeerida õppe korraldamiseks vajalikku ressurssi. Eksmatrikuleerimise tähtaja möödalaskmisel

ei saa enam kindel olla nende eesmärkide saavutamises. Sellises olukorras ei saa ka

eksmatrikuleerimist ettenägeval ÕKE sättel enam olla imperatiivset toimet, s.t pärast

eksmatrikuleerimise tähtaja möödumist ei saa eksmatrikuleerimine tuleneda vahetult üksnes

neljanda negatiivse tulemuse saamise faktist. Vastupidise tõlgenduse korral muutuks

eksmatrikuleerimise vormistamise tähtaja regulatsioon sisutuks ning võiks kaasa tuua ilmselt

ebamõistliku olukorra, kus üliõpilane on õppekava täies mahus (saades positiivse tulemuse

asendusõppeaines) täitnud või täitmas, kuid tuleb eksmatrikuleerida edasijõudmatuse tõttu.

Kohus arvestab siinjuures ka seda, et edasijõudmatuse tõttu eksmatrikuleerimine toimub vastustaja

algatusel (vt ÕKE v.r p 135; ÕKE p 150). Seetõttu ei ole üliõpilasel kohustust astuda samme

eksmatrikuleerimise vormistamiseks või sellise kohustuse vastustajale meelde tuletamiseks.

Vastavalt ei ole kaebajale etteheidetav õpingute jätkamine 2012/2013 õppeaasta kevadsemestril ja

enda eksmatrikuleerimise mittenõudmine.

17. Seetõttu on kohus seisukohal, et ÕKE p-de 151 ja 150.3.5 kohaselt on lubatud ühes aines

neljal

korral

negatiivse

tulemuse

saanud

üliõpilase

eksmatrikuleerimine

ka

pärast

eksmatrikuleerimise vormistamise tähtaja möödumist, kuid sel juhul on tegemist Tartu Ülikooli

kaalutlusotsusega. Kaalutluse eesmärgiks on kindlustada, et ajas muutnud oludel oleks ülikooli

poolt kohandatav meede proportsionaalne. Pärast tähtaja möödumist peab vastustaja otsustama

üliõpilase eksmatrikuleerimise kooskõlas kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega,

arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2).

Kohtu hinnangul tuleb pärast tähtaja möödumist eksmatrikuleerimise otsustamisel arvestada

üliõpilase huviga õpingute jätkamiseks, pidades silmas, mida üliõpilane on vahepealsel ajal teinud

õppekava täitmiseks, kas negatiivne tulemus takistab teiste õppeainete omandamist (nn alusaine),

millised on üliõpilase väljavaated õppekava täies mahus täitmiseks, kas negatiivse tulemusega

lõppenud õppeaine on jätkuvalt õppekavas jms. Üliõpilase huvi õpingute jätkamiseks tuleb

kaaluda avaliku huviga ülikoolile pandud ülesannete täitmiseks ja selleks kasutatava ressursi

otstarbekaks kasutamiseks, arvestades ka eksmatrikuleerimise aluseks oleva asjaolu ilmnemisest

möödunud aega.

18. Tartu Ülikooli õppeprorektori 6. septembri 2013 korralduse põhjenduse kohaselt

eksmatrikuleeriti kaebaja õppetöös edasijõudmatuse tõttu (ühes õppeaines on eksam/arvestus

sooritatud neli korda negatiivsele tulemusele). Korraldusest ei nähtu, et vastustaja oleks

selgitanud, millises osas on asjaolud muutunud pärast eksmatrikuleerimise tähtaja möödumist ega

hinnanud, kas kaebaja eksmatrikuleerimine on proportsionaalne ca 7 kuud pärast ühes õppeaines

neljanda negatiivse tulemuse saamist.

Seega on vaidlustatud korraldus antud kaalutlusveaga. Tegemist ei ole üksnes menetlus- või

vorminõuete rikkumisega, mis annaks alust korralduse tühistamiseks (HMS § 58). Kaebuse

asjaoludel, s.t olukorras, kus kaebaja on jätkanud õpinguid 2012/2013 kevadsemestril ja

õppekavas ei ole enam õppeainet, milles kaebaja negatiivse tulemuse sai, oli vastustajal tegelik

kaalutlusruum otsustamaks kaebaja eksmatrikuleerimine või õpingute jätkamise lubamine.

Oluliste asjaolude väljaselgitamata ja kaalutluse teostamata jätmise tõttu ei ole kohtul võimalik

kontrollida vastustaja otsustuse kujunemist.

19. Haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1 järgi peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud

selliselt, et põhjendus on esitatud haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis,

millele on haldusaktis viidatud. Vastavalt HMS § 56 lg-le 2 tuleb haldusakti põhjenduses märkida

haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses

tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).

Vaidlustatud korralduses ei ole nõuetekohaselt märgitud selle andmise faktilist alust ning sellest ei

nähtu kaalutlusõiguse teostamine.

Tulenevalt HMS §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. Vaidlusaluses korralduses esinevate põhjendamispuuduste tõttu ei ole

võimalik sisuliselt kontrollida selle proportsionaalsust ega kaalutlusõiguse teostamise

õiguspärasust. Haldusakt ei ole kooskõlas HMS §-s 56 põhjendamise nõudega ning on seetõttu

õigusvastane ja tuleb tühistada.

20. Kohus juhib vastustaja tähelepanu ka sellele, et HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan

enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus

sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Käesolevas asjas ei nähtu, et vastustaja

oleks enne eksmatrikuleerimise korralduse andmist selgitanud kaebajale sellesisulise haldusakti

andmise kavatsust ning õigust esitada asja kohta arvamus ja vastuväited. Kuna käesolevas asjas

tingib vaidlustatud korralduse tühistamise põhjendamiskohustuse täitmata jätmine, siis ei analüüsi

kohus täiendavalt ärakuulamisõiguse rikkumisega seonduvat. Siiski osutab kohus, et

ärakuulamisõiguse rikkumine iseenesest võib olla haldusakti tühistamise aluseks.

21. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud Tartu Ülikooli kanda.

Kaebaja esitas taotluse mõista menetluskuludena vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot, esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 15

eurot ja õigusabikulu (käibemaksuga) kokku 565,20 eurot.

Kohtu hinnangul on kaebaja kulud riigilõivule (30 eurot) ja õigusabile (565,20 eurot) olnud

vajalikud ja põhjendatud. Kohus nõustub siinjuures kaebajaga selles, et esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata jätmisele vaatama, on ka selle taotlusega seotud kulud olnud põhjendatud ja

vajalikud, kuna taotlus andis ajendi kaebaja õiguste esialgseks kaitseks kohtuvälise lahenduse

leidmiseks.

Vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse

menetluskulude

nimekiri

ja

kuludokumendid

kohtu

poolt

määratud

tähtaja

jooksul.

Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei

mõisteta. Riigikohus on 4. juuni 2012 täiendava otsuses asjas nr 3-3-1-12-12 selgitanud, et HKMS

§ 109 lg-t 1 tuleb mõista selliselt, et menetluskuludena on lubatud menetlusosalise kasuks välja

mõista üksnes selliseid kulusid, mis menetlusosaline või tema eest kolmas isik on tegelikult

kandnud. Kulude kandmist tõendavaks dokumendiks võivad olla näiteks maksekorraldus arve

tasumise kohta, arveldusarve väljavõte, kassa sissetuleku order arve sularahas tasumise kohta.

R. Ploompuu esindaja on kuludokumendina esitanud 7. oktoobril 2013 koostatud arve nr 13100/Õ

(tl 76), 1. novembril 2013 koostatud arve nr 13102/Õ, (tl 77) 18. novembril 2013 koostatud arve nr

13115/Õ (78) ning arvelduskonto väljavõtte (tl 79). Dokumentidest nähtuvalt on M. Oras kaebaja

eest maksnud Juridic & Invest OÜ-le arvete nr 13100/Õ ja 13102/Õ tasumiseks kokku 480 eurot,

sellest õigusabi eest 450 eurot. Arve nr 13115/Õ tasumist kinnitavaid dokumente ei ole kohtule

esitatud. Seega ei ole 115,20 euro ulatuses menetluskulu kandmine tõendatud ja selles osas jääb

menetluskulu kaebaja kasuks välja mõistmata.

Eeltoodu alusel, juhindudes HKMS § 108 lg-st 1 ja § 109 lg-test 1 ja 2, tuleb Tartu Ülikoolilt

Renee Ploompuu kasuks välja mõista kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud

riigilõivu katteks 30 eurot ning õigusabikulude katteks 450 eurot. Ülejäänud osas jäävad

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik