3-13-473/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

26.11.2013, Tartu

Haldusasja number

3-13-473

Haldusasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 25.03.2009. a

käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud kodukorra punkti 4.1.3

osaliseks ja 19.12.2012. a otsuse nr 6-20.3/5247-4

täielikuks tühistamiseks, 04.02.2009. a taotluse uuele

läbivaatamisele kohustamiseks ning vaide tagastamise

toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 20.03.2013. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Romeo Kalda määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Romeo Kalda

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus osaliselt, tühistada Tartu Halduskohtu 20.03.2013. a

määrus Viru Vangla 25.03.2009. a käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud kodukorra

punkti 4.1.3 peale esitatud kaebuse osas ning saata selles osas asi tagasi

halduskohtule kaebuse nõude täpsustamiseks ja menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks.

2. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

20.03.2013. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu määruse

põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 04.02.2009 esitas määruskaebuse esitaja Viru Vanglale taotluse, milles palus

vangistusseaduse (VangS) § 46 lg-le 2 tuginedes temale laost kambrisse väljastada isiklikud

riideesemed:

kampsuni,

maikasärki

ja

dressipüksid.

04.03.2009. a

otsusega

nr 6-20/-3-5247-1 jättis Viru Vangla taotluse rahuldamata. Määruskaebuse esitaja esitas

taotluse rahuldamata jätmise peale vaide, kuid Justiitsministeerium jättis vaide rahuldamata.

Tartu Halduskohus tegi Viru Vanglale 29.01.2010. a otsusega haldusasjas nr 3-09-2200

ettekirjutuse vaadata määruskaebuse esitaja taotlus uuesti läbi. Viru Vangla vaatas

määruskaebuse esitaja 04.02.2009. a taotluse uuesti läbi ja jättis selle 02.12.2010. a otsusega

nr 6-20.3/5247-2 uuesti rahuldamata. Määruskaebuse esitaja esitas otsuse peale vaide, mille

Viru Vangla jättis rahuldamata. 16.06.2011 tegi Tartu Halduskohus Viru Vanglale

ettekirjutuse (haldusasi nr 3-11-615) 04.02.2009. a taotlus uuesti läbi vaadata. 16.11.2011. a

otsusega nr 6-20.3/5247-3 jättis Viru Vangla taotluse uuesti rahuldamata. Määruskaebuse

esitaja esitas otsuse peale vaide, mille Viru Vangla jättis rahuldamata. 30.08.2012 tegi Tartu

Halduskohus Viru Vanglale ettekirjutuse (haldusasi nr 3-12-319) 04.02.2009. a taotluse uueks

läbivaatamiseks.

2. 19.12.2012. a otsusega (tl 29–30) nr 6-20.3/5247-4 jättis Viru Vangla määruskaebuse

esitaja 04.02.2009. a taotluse VangS § 46 lg-tele 1 ja 2 ning Viru Vangla 25.03.2009. a

käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud kodukorra p-le 4.1.3 osundades rahuldamata. Vangla

põhjendab otsuses, et kuigi määruskaebuse esitaja vastab VangS § 46 lg-s 2 sätestatud

tingimustele, tuleb kaaluda, kas riietest saadav kasu ületaks nende lubamisega kaasneva riski

vanglale. Dressipükste, kampsuni ja maikasärkide kandmine raskendab isiku tuvastamist, kus

isikliku riietusega kinnipeetav ei ole täielikult eristatav vanglateenistujatest, vanglat

külastavatest isikutest, töötajatest jne, kes kannavad isiklikke riideid. Viru Vangla kodukorra

p 4.1.3 kohustab kinnipeetavat kandma vangla riietust. Dressipüksid, kampsun ja maikasärgid

ei ole vanglas kinnipeetavale hädavalikud esemed ning kinnipeetava vajadused on tegelikult

kaetud. Arvestades dressipükste, kampsuni ja maikasärkide otstarvet, siis seda sama

võimaldab ka vangla poolt väljastatud vormiriietus, mille hulka muu hulgas kuuluvad

4 T-särki, 2 paari pikki pükse ja 2 paari lühikesi pükse, mida on võimalik vastavalt

kombineerida, et saaksid kaetud vajadused nii siseruumides kui välitingimustes. Vangla ei

keela erandlikult isiklike esemetena sokkide, aluspesu, jalanõude, kinnaste ja sallide

väljastamist ning kasutamist, kuna need esemed vangla riietuse elementide alla ei kuulu, kuid

nende väljastamise ja kasutamise keelamine oleks vangla hinnangul ebamõistlik.

3. 27.12.2012 esitas määruskaebuse esitaja vaide (tl 7–16) Viru Vangla 19.12.2012. a otsuse

nr 6-20.3/5247-4 kehtetuks tunnistamiseks, ettekirjutuse tegemiseks 04.02.2009. a taotluse

uueks lahendamiseks ning Viru Vangla kodukorra p 4.1.3 teise lause kehtetuks

tunnistamiseks.

4. 07.01.2013 esitas määruskaebuse esitaja Viru Vanglale seisukoha ja taotluse (tl 30

pöördel–32) vaide tähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt hakkas Viru Vangla kodukorra

p 4.1.3 teine lause määruskaebuse esitajale otseselt ja reaalselt mõju avaldama 20.12.2012,

mil määruskaebuse esitaja sai tutvuda 19.12.2012. a otsusega, milles esimest korda viidati

04.02.2009. a taotluse rahuldamata jätmise alusena Viru Vangla kodukorra p 4.1.3. teisele

lausele. Kuna vaie sai esitatud 26.12.2012, siis on vaie selles osas esitatud tähtaegselt.

5. 23.01.2013 kinnitas Viru Vangla direktor oma käskkirjaga nr 1-1/19 uue kodukorra,

millega kaotas kehtivuse 25.03.2009. a käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud kodukord.

6. 24.01.2013. a vaideotsusega nr 6-12/452-3 (tl 33–34) jättis Viru Vangla vaide

19.12.2012. a otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata ja tagastas vaide Viru

Vangla kodukorra p 4.1.3 teise lause kehtetuks tunnistamise nõudes. Vaideotsuse põhjenduste

kohaselt ei näe alates 01.01.2013 kehtiv VangS § 46 redaktsioon vanglale ette kinnipeetavale

isikliku riietuse lubamise üle otsustamist, mistõttu ei saa vangla määruskaebuse esitaja

04.02.2009. a taotlust uuesti sisuliselt läbi vaadata ja taotlus tuleks määruskaebuse esitajale

läbivaatamatult tagastada. Kodukorra p 4.1.3 on määruskaebuse esitaja vaidlustanud vaide

tähtaega rikkudes, kuna määruskaebuse esitajale hakkas kodukorra p 4.1.3 mõju avaldama

vähemalt 15.08.2012, mil ta sai teada varasema haldusmenetluse raames tehtud Viru Vangla

13.08.2012. a keelduvast otsusest nr 6-10/36948-4. Juba nimetatud haldusaktis on vangla

keeldumisel tuginenud kodukorra p-s 4.1.3 sätestatule. Seega pidanuks määruskaebuse esitaja

taotlema kodukorra p 4.1.3 kehtetuks tunnistamist 30 päeva jooksul alates 15.08.2012 ja seda

määruskaebuse esitaja 05.09.2012 esitatud vaide raames ka tegi. Samasisuline vaidlus käib

Tartu Halduskohtus kohtuasjas nr 3-12-2327. Määruskaebuse esitaja on vaide esitanud

27.12.2012, seega HMS §-s 75 sätestatud tähtaega rikkudes. Määruskaebuse esitaja

07.01.2013 esitatud põhjendused ei ole aluseks vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. HMS

§ 79 lg 1 p-de 3 ja 5 kohaselt tagastatakse vaie läbivaatamatult, kui mööda on lastud vaide

esitamise tähtaeg ja seda ei ennistata või kui samas asjas toimub kohtumenetlus.

7. 01.03.2013 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1–6), milles

palub: 1) tühistada Viru Vangla kodukorra p 4.1.3 teine lause, 2) tühistada Viru Vangla

19.12.2012. a haldusakt nr 6-20.3/5247-4, 3) teha Viru Vanglale ettekirjutus 04.02.2009. a

taotluse uueks lahendamiseks ning 4) tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 24.01.2013. a

toiming, millega vaie osaliselt kaebajale tagastati. Kaebuse kohaselt, ei ole vangla varem

kaebaja 04.02.2009. a taotluse rahuldamata jätmise otsustes kodukorra p-le 4.1.3 keeldumise

alusena viidanud ja seega on määruskaebuse esitaja kodukorra sätte vaidlustanud tähtaegselt.

Määruskaebuse esitaja ei nõustu vangla põhjendusega, nagu ei näeks VangS § 46 uus

redaktsioon enam vanglale ette kinnipeetavale isikliku riietuse lubamist. Vangistusseadus ei

keela kinnipeetavale isikliku riietuse lubamist ning järelikult tuleb vanglal HMS § 4 lg 2

alusel teha kaalutlusotsus. Seejuures jääb kaebaja kõikide põhjenduste juurde, mis on esitatud

varasemates haldusasjades, samuti 26.12.2012. a vaides ning 07.01.2013. a vastuses.

8. Tartu Halduskohus tagastas 20.03.2013. a määrusega (tl 35–36) kaebuse. Määruse

põhjenduste kohaselt ei ole määruskaebuse esitaja eesmärgid – saavutada isiklike

riietusesemete kandmise õigus, tagada tulevikus aset leida võivate sarnaste juhtumite puhuks

vaide läbivaatamine ning saada positiivse kohtulahendi abil hüvitust tekitatud mittevaralisele

kahjule – esitatud kaebusega saavutatavad, mistõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel

läbivaatamatult tagastada. Alates 01.01.2013 näeb VangS § 46 lg 2 ette isikliku riietuse

üksnes avavanglas viibivale kinnipeetavale ning sätet, mis võimaldaks vanglateenistusel või

justiitsministril otsustada isikliku riietuse lubamise üle, vangistusseaduses enam ei sisaldu.

Seega ei tulene vangistusseadusest käesoleval ajal enam vanglatele õigust ega võimalust

otsustada isiklike riietusesemete lubamise üle ning kõik kinnipeetavad, kes ei asu avavanglas,

peavad kandma vangla riietust. Halduskohus ei saa kohustada Viru Vanglat sooritama

toimingut, mille tegemiseks tal üldse puudub seadusest tulenev õigus ning kaebaja õiguste

seisukohalt ei ole enam oluline ka see, millisel konkreetsel põhjusel on vangla enne vastava

seadusemuudatuse jõustumist keeldunud tema isiklike riietusesemete saamiseks esitatud

taotluste rahuldamisest. Käesoleval ajal kehtib Viru Vanglas direktori 23.01.2013. a

käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud kodukord. Seega ei reguleeri varasem, s.o Viru Vangla

direktori 25.03.2009. a käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud kodukorra p 4.1.3 enam kaebaja

igapäevast elu ega pane talle kohustusi. Määruskaebuse esitaja vaidlustatud 19.12.2012. a

otsuses nr 6-20.3/5245-4 on küll osundatud varasema kodukorra p-le 4.1.3, kuid kohustus

kanda vangla riietust tulenes talle selle andmise ajal ja tuleb ka praegu VangS § 46 lg-st 1.

Seetõttu ei saa määruskaebuse esitaja käesolevas asjas juba kehtivuse kaotanud kodukorra

vaidlustatud sätte tühistamise ega ka tühiseks tunnistamise nõude abil oma eesmärke

saavutada. Vaide tagastamise õigusvastaseks tunnistamiseks nõutava preventiivse huvi osas

märgib halduskohus, et tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda vaide tagastamise kohta

tehtud otsust kehtetuks ega taasta kaebaja õigusi muul viisil. Vaidemenetluse läbimine saaks

käesoleval juhul tagada üksnes õiguse esitada halduskohtusse kodukorra p 4.1.3 teise lause

tühistamise nõudega kaebus. Kuna tänaseks on see kodukord juba kehtivuse kaotanud, ei ole

niisugune nõue enam võimalik, sest kohus ei saa tühistada haldusakti, mis enam ei kehti.

Tuvastamisnõude põhjendus ei saa tuleneda ka kaebaja poolt väidetud preventiivsest huvist

ega kannatuste läbi tekkinud mittevaralisele kahjule kohtuotsuse abil hüvituse saamise

soovist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. 10.04.2013 esitas määruskaebuse esitaja määruskaebuse (tl 38–43), milles palub tühistada

halduskohtu 20.03.2013. a määrus ja võtta kaebus menetlusse. Määruskaebuse esitaja leiab, et

halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse

normi. Määruskaebuse kohaselt kohaldas halduskohus ebaõigesti HKMS § 121 lg 2 p 2 ja tegi

ebaõige järelduse, et kaebusega ei ole võimalik selle eesmärki saavutada. Määruskaebuse

esitaja leiab, et halduskohus saab anda õigusliku hinnangu vaidlustatud haldusaktile selle

andmise seisuga, aga mitte asuda ise määruses otsima uusi põhjendusi haldusakti

kehtimajätmiseks. VangS § 46 lg 2 ei puutu käesolevasse vaidlusse ning sellest ei tulene ka

keeldu kinnipeetavale isiklike riiete lubamiseks. Alates 01.01.2013 saab vanglateenistus ja/või

minister keelata kinnipeetavale isiklikud riided ainult VangS § 15 lg 2 alusel

kaalutlusotsusega. Viru Vangla uue kodukorraga (23.01.2013. a käskkiri nr 1-1/19) on samuti

keelatud isiklikud riided ja lubatud on jalanõud, aluspesu ja sokid, seega on ka pärast

01.01.2013 VangS § 46 muudatust direktorile diskretsioon säilinud. Seega on määruskaebuse

esitajal põhjendatud huvi, et eelmise kodukorra p 4.1.3 osas võtaks kohus seisukoha, samuti

keelduva haldusakti osas ja kui need nõuded rahuldatakse, siis kuulub ka ettekirjutuse nõue

rahuldamisele ning vangla saab uue kaalutlusotsuse tegemisel lähtuda kohtuotsuse

põhjendustest. Määruskaebuse esitaja leiab, et kaebuse läbivaatamiseks tuleneb tal

põhjendatud huvi ka soovist esitada kahjunõue vanglale, arvestades, et selles küsimuses on

varasemalt kohtud kolmel korral kaebused rahuldanud. Seoses kodukorra p-ga 4.1.3 on kohus

leidnud, et seda ei saa tühistada, kuna vangla on selle tühistanud seoses uue kodukorra

vastuvõtmisega. Kaebaja läheb sellisel juhul üle tuvastamiskaebusele. Kuna vangla viitas

keelduvas otsuses konkreetselt kodukorra p-le 4.1.3 keeldumise ühe alusena, siis

määruskaebuse esitaja selle p 4.1.3 vaidlustaski ning kuna samasugune keeld on sätestatud

nüüd uues kodukorras (p 1.11.3 ja 8.3), siis midagi muutunud ei ole ja varasema kodukorra

p 4.1.3 õigusvastaseks tunnistamine annab määruskaebuse esitajale selgelt eelise antud

küsimuse vastustaja poolt uuel läbivaatamisel. Seejuures viitab määrusekaebuse esitaja Tartu

Ringkonnakohtu 26.02.2013. a otsusele asjas nr 3-11-503 (p 16).

10. Vastustaja palub määruskaebusele esitatud vastuses (tl 52) jätta määruskaebus

rahuldamata. Vastustaja leiab, et halduskohus ei ole materiaalõiguse norme kohaldanud

vääralt ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtumääruse tühistamise.

Määruskaebuses ei sisaldu ühtegi väidet, mis oleks aluseks määruskaebuse rahuldamiseks.

Viru Vangla nõustub täielikult Tartu Halduskohtu 20.03.2013. a kohtumääruses väljatooduga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada, halduskohtu määrus

tuleb tühistada Viru Vangla 25.03.2009. a käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud kodukorra punkti

4.1.3 osaliseks tühistamiseks esitatud kaebuse osas ja saata selles osas asi tagasi

halduskohtule nõude täpsustamiseks ja menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ülejäänud

osas tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata,

täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.

12. Ringkonnakohus analüüsib järgnevalt kaebuse tagastamist liitkaebusena esitatud nõuete

puhul: 1) tühistamiskaebus Viru Vangla 25.03.2009. a käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud

kodukorra p 4.1.3 teise lause osaliseks tühistamiseks (I), 2) tühistamiskaebus Viru Vangla

19.12.2012. a otsuse nr 6-20.3/5247-4 tühistamiseks ja 3) kohustamiskaebus 04.02.2009. a

taotluse uueks lahendamiseks (II) ning 4) tuvastamiskaebus toimingu, millega määruskaebuse

esitaja vaie tagastati, õigusvastaseks tunnistamiseks (III). Halduskohus tagastas kaebuse

tervikuna HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, leides, et ükski kaebuses esitatud nõue ei võimalda

saavutada nende eesmärki.

I

13. Viru Vangla 25.03.2009. a käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud kodukorra p 4.1.3 peale

esitatud tühistamiskaebuse osas märgib ringkonnakohus esmalt, et osaliselt ega täielikult

tühistada seda kodukorra sätet enam ei saa, kuna Viru Vangla direktor kinnitas 23.01.2013. a

käskkirjaga nr 1-1/19 uue kodukorra, millega kaotas kehtivuse 2009. aastast pärinev

kodukord. Tühistamisnõude osas on halduskohus kaebuse niisiis õigesti tagastanud HKMS

§ 121 lg 2 p 2 alusel.

14. Kaebuses on määruskaebuse esitaja esitanud alternatiivselt ka kodukorra p 4.1.3 tühisuse

tuvastamise nõude. Kontekstist nähtuvalt on selle eesmärgiks määruskaebuse esitaja poolt

vanglale esitatud riideesemete väljastamise taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõude

tagamine. Ringkonnakohus märgib, et ka tühisuse tuvastamise nõue on õigesti HKMS § 121

lg 2 p 2 alusel tagastatud, kuna kodukorra p 4.1.3 enam ei kehti ega kehtinud juba ka kaebuse

esitamise ajal. Samuti ei aitaks tagant järele tühisuse tuvastamine enam tagada riideesemete

väljastamise taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõuet, sest õiguslik olukord oli uue

kodukorra kehtestamise tõttu kaebuse esitamise ajaks muutunud.

15. Määruskaebuses on määruskaebuse esitaja avaldanud soovi minna tühistamisnõudelt üle

õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on kaebuse muutmise

taotlusega, mida tuleb hinnata vastavalt HKMS §-le 49. HKMS § 49 lg 1 ls 1 järgi võib

kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus

menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas

kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva

seadustiku kohaselt lubatav. Ringkonnakohus leiab, et põhimõtteliselt ei ole tühistamisnõudelt

tuvastamisnõudele üleminek välistatud. Ringkonnakohus juhib halduskohtu tähelepanu

sellele, et Viru Vangla vaideotsus nr 6-12/452-3 kannab kuupäeva 24.01.2013, mis on peale

23.01.2013 toimunud uue kodukorra kinnitamist. Samas ei ole vaideotsuses uut kodukorda

mainitud, mistõttu ei pruukinud määruskaebuse esitaja kaebuse esitamisel teada, et vahepeal

on õiguslik olukord muutunud. Siiski ei saa määruskaebuse menetluses võtta seisukohta

kaebuse muutmise taotluse otstarbekuse osas, kuna seda, kas kaebuse nõude muutmine on

otstarbekas, peab otsustama halduskohus. Sellest lähtuvalt tuleb halduskohtu määrus osaliselt

tühistada ning saata asi kodukorra p 4.1.3 osas halduskohtule tagasi kaebuse nõude

täpsustamiseks ja menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

16. Seda hinnangut ei muuda Viru Vangla 24.01.2013. a vaideotsuses nr 6-12/452-3 toodud

viide samasisulisele vaidlusele kohtuasjas nr 3-12-2327. HKMS § 121 lg 1 p-st 3 tulenevalt

tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba

esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. See

eeldab, et tegemist on sama alusega HKMS § 41 lg 2 mõttes, s.t põhiliste asjaolude kogum,

millega seoses nõue esitatakse, peab olema identne. Käesoleva ja haldusasja nr 3-12-2327

aluseks olevad faktilised asjaolud siiski ei ühti, sest kaebaja on taotlenud erinevate

riideesemete väljastamist.

II

17. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus kohaldas menetlusõiguse normi õigesti, kui leidis,

et vangla 19.12.2012. a otsuse nr 6-20.3/5247-4 (tl 29–30) peale esitatud tühistamiskaebus ja

04.02.2009. a taotluse uueks läbivaatamiseks esitatud kohustamiskaebus tuleb HKMS § 121

lg 2 p 2 alusel tagastada, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

18. Ringkonnakohus võtab Riigikohtu halduskolleegiumi 26.03.2012. a seisukoha

haldusasjas nr 3-3-1-77-11 (p 10) teadmiseks, kuid leiab, et Viru Vangla 19.12.2012. a otsuse

näol, millega vangla keeldus toimingut sooritamast, on tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1

mõttes, s.o tegemist on reguleeriva toimega õiguslikult siduva haldusorgani poolt avalik-

õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahteavaldusega, millega tekitatakse,

muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi. Käesoleval juhul oleks haldusakti

tühistamisele suunatud kaebus seega iseenesest küll tõhusaim vahend HKMS § 45 lg 2 ls 1

mõttes, kuid see ei viiks muutunud õigusliku olukorra tõttu kaebajat enam sihile. Tühistamise

on antud juhul kohustamisnõude eeltingimuseks. Kohustamisnõude esemeks on aga

maikasärkide, kampsuni ja dressipükse väljastamise taotluse uus läbivaatamine.

19. Kõigepealt möönab ringkonnakohus, et VangS § 46 lg-te 2 ja 3 uuest redaktsioonist

tulenev ei pruugi olla esmapilgul üheselt selge. VangS § 46 lg-s 3 ettenähtud vangla riietuse

kirjelduse ja kandmise korda justiitsminister eraldi kehtestanud ei ole. Seetõttu pöördus

ringkonnakohus täiendavalt teabe saamiseks Viru Vangla poole küsimusega, kas peale

01.01.2013 on Viru Vanglas väljastatud kinnipeetavatele maikasid, kampsuneid või

dressipükse, et selgitada välja VangS § 46 kohaldamine praktikas. Viru Vangla vastas

18.11.2013, et ajavahemikul 01.01.2013 kuni 18.11.2013 ei ole kinnises vanglas karistust

kandvatele

kinnipeetavatele

maikasid,

kampsuneid

ega

dressipükse

väljastatud.

Ringkonnakohus järeldab sellest, et vanglateenistus tõlgendab VangS § 46 lg-t 2 ka ise

samamoodi kui halduskohus seda käesolevas asjas on teinud. Ka 23.01.2013 kinnitatud ja

praegu kehtiv Viru Vangla kodukord ei näe ette nimetatud esemete lubamist kambrisse.

Nimelt tuleneb kodukorra punktist 8.3.1, et kambris on lubatud isiklikud aluspüksid, sokid,

jalanõud ja kartseris pikk aluspesu. Isiklikke maikasärke, kampsunit ega dressipükse

kodukorra järgi kambrisse ei lubata. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus

halduskohtu seisukohaga, et alates 01.01.2013 kehtiv uus VangS § 46 lg 2 redaktsioon näeb

isikliku riietuse kandmise võimaluse ette üksnes avavanglas viibivale kinnipeetavale ning

vanglateenistusele enam isikliku riietuse lubamise õigust ette nähtud ei ole. Seega on vaidlus

Viru Vangla 19.12.2012. a otsuse õiguspärasuse üle täna viljatu. Kui kohus ka tühistaks

19.12.2012. a otsuse ja kohustaks vanglat määruskaebuse esitaja 04.02.2009. a taotlust uuesti

läbi vaatama, ei saaks vangla taotlust rahuldada. Seetõttu on õige halduskohtu järeldus, et

tühistamiskaebusega ja kohustamiskaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki,

mistõttu tuleb need HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada.

20. Kaebaja on taotlenud kohustamiskaebuse eeltingimusena alternatiivselt ka Viru Vangla

19.12.2012. a otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Ringkonnakohus jätab lahtiseks, kas

käesoleval juhul on täidetud HKMS § 38 lg 4 nõuded, mille kohaselt tuleb

tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks,

sest kaebaja on iseenesest selgitanud, miks ta alternatiivselt tuvastamist soovib.

Ringkonnakohus osutab sellele, et sõltumata sellest ei oleks tuvastamiskaebus mingil juhul

lubatav HKMS § 45 lg 2 ls 1 järgi, sest taotlust rahuldamata jätvale haldusaktile vastu

astumiseks on tühistamis- ka kohustamiskaebuse kombinatsioon kõige tõhusam vahend.

Seega tuleks tuvastamiskaebus igal juhul tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna

tõhusama vahendi olemasolu tõttu puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamise õigus.

III

21. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus tagastas õigesti HKMS § 121 lg 2 p 2

alusel määruskaebuse esitaja tuvastamiskaebuse Viru Vangla toimingu, millega vangla

osaliselt

tagastas

määruskaebuse

esitaja

vaide,

õigusvastaseks

tunnistamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist sisutu kaebusega, kuna selle rahuldamine tagaks

käesoleval juhul vaid õiguse esitada halduskohtusse kodukorra p 4.1.3 osalise tühistamise

nõudega kaebus, mille puhul ringkonnakohus aga juba eelnevalt tuvastas, et see tuleb

määruskaebuse esitajale tagastada (vt käesoleva määruse osa I). Lisaks täiendab kohus

halduskohtu põhjendusi alljärgnevaga.

22. Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Vangla on vaide tagastanud kaebajale

õiguspäraselt, kuna vaie kodukorra p 4.1.3 kehtetuks tunnistamiseks oli esitatud tähtaega

ületades ning puudusid mõjuvad põhjused vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. VangS § 11

lg 1 kohaselt kohaldatakse vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele

haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades vangistusseadusest tulenevaid erisusi.

HMS § 75 järgi tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei

sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai

või oleks pidanud teada saama. Kohtule teise käimasoleva kohtumenetluse (haldusasi

nr 3-12-2327) kaudu teadaolevalt hakkas määruskaebuse esitajale kodukorra p 4.1.3 mõju

avaldama vähemalt 15.08.2012, mil ta sai teada varasema haldusmenetluse raames tehtud

Viru Vangla 13.08.2012. a keelduvast otsusest, mitte 20.12.2012, mil määruskaebuse esitaja

sai kätte 19.12.2012. a otsuse. Seega hakkas vaide esitamise tähtaeg kulgema alates

16.08.2012 ja vaide esitamise tähtaeg oli 14.09.2012. Määruskaebuse esitaja vaidlustas

kodukorra p 4.1.3 aga alles 27.12.2012 esitatud vaides, seega tähtaega oluliselt ületades.

Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluses

esitatud

viide

Riigikohtu

seiskohale

(RKHK

13.02.2008.

a

määrus

haldusasjas

nr 3-3-1-95-07), et kui tegemist on vangla kodukorra sättega, mis akti adressaadi õigusi selle

teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab kinnipeetav esitada kaebuse üldkorralduse

tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist, näiteks pärast üldkorralduse alusel

tema suhtes toimingu sooritamist või haldusakti andmist. Sellegipoolest ei nõustu

ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga, nagu poleks varasemas haldusmenetluses

samale kodukorra punktile tuginenud otsus kaebetähtaega käivitanud. Ringkonnakohus

selgitab, et haldusakti mõju ei pea avalduma igas haldusmenetluses eraldi. See poleks ka

õiguskindluse ja menetlusökonoomia põhimõtet silmas pidades mõistlik: vastasel korral saaks

isik igas menetluses üha uuesti sama sätet vaidlustada.

Tiina Pappel

Maili Lokk

Madis Ernits