3-13-2347/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2013, Jõhvi

Kohtuasja number

3-13-2347

Kohtuasi

Pjotr Godžitašvili kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks, 30.10.2013

lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsuse nr

1020460294 õigusvastaseks ja tühiseks

tunnistamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Pjotr Godžitašvili kaebus.

2. Saata määrus vene keelde tõlgituna kaebajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus.

Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 30.10.2013 koostati Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuris otsus nr 1020460294, millega

pikendati Pjotr Godžitašvilile Eestist vabatahtlikuks lahkumiseks antud lahkumiskohustuse tähtaega

30 päeva võrra ehk kuni 29.11.2013. Otsust põhjendati väitega, et arvesse on võetud isiku

kodakondsusetust, Eestis viibimise kestust ja muid tähtsust omavaid asjaolusid.

11.11.2013 koostas Pjotr Godžitašvili kaebuse, milles palub lõpetada lahkumisettekirjutuse

pikendamises, mittedeporteerimises ja mittelegaliseerimises seisnev Politsei- ja Piirivalveameti

ebaseaduslik tegevus, tunnistada lahkumisettekirjutuse täitmise pikendamise kohta tehtud otsus

õigusvastaseks ja tühiseks ning määrata talle õiglane kompensatsioon.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab kohus kaebuse

saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded

ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p 1 ja 2

kohaselt võib halduskohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus või

pole kaebusega võimalik selle eesmärki saavutada.

Pjotr Godžitašvili on esitanud kohustamisnõude, tuvastamisnõude ja hüvitamisnõude. Seega tuleb

kohtul kontrollida, kas need on lubatavad ja võimaldavad kaebaja poolt väidetud eesmärke

saavutada või tuleb kaebus tagasi lükata.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lg-st 1 tulenevalt võib halduskohtusse pöörduda üksnes

oma rikutud õiguste kaitseks.

Pjotr Godžitašvili vaidlustab Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri kodakondsus- ja

migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse otsust, millega pikendati väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse § 72 lg 5 alusel talle Eestist lahkumise kohta tehtud kohustava ettekirjutuse

vabatahtliku täitmise tähtaega. Nimetatud sätte kohaselt võib lahkumisettekirjutuses määratud

vabatahtliku lahkumiskohustuse täitmise tähtaega pikendada korraga kuni 30 päeva võrra, kui

välismaalase jaoks osutub ebaproportsionaalselt koormavaks lahkumisettekirjutuse täitmine selles

sätestatud tähtaja jooksul. Tegemist on puudutatud isiku suhtes soodsa otsustusega, sest selle tõttu

saab ta täiendavat aega Eestist lahkumise kohta tehtud ettekirjutuse täitmiseks. Seega ei saa

niisugune otsus üldjuhul ka oma adressaadi õigusi rikkuda ega õigustada kohtusse pöördumist.

Kaebaja õigusi saab rikkuda Politsei- ja Piirivalveametis 08.02.2012 tehtud lahkumisettekirjutus.

Selle on Pjotr Godžitašvili kohtus vaidlustanud ja tema vastav kaebus on haldusasjana nr 3-12-301

praegusel ajal Tartu Ringkonnakohtu menetluses. Lahkumisettekirjutuse negatiivseid tagajärjed oma

õigustele ja vabadustele on tal võimalik kõrvaldada üksnes nimetatud haldusasja raamides. On

ilmselge, et kuni selles asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni oleks lahkumisettekirjutuse täitmine

talle ebaproportsionaalselt koormav. Kuna kaebaja on lahkumisettekirjutuse ise vaidlustanud, ei ole

tõsiseltvõetavad tema väited selle kohta, et tegelikult tuleks ta hoopis Eestist välja saata.

4. Haldusmenetluse seaduse § 60 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ainult kehtiv haldusakt. Sama

seaduse § 63 lg-st 1 tulenevalt on tühine haldusakt algusest peale kehtetu. Seega ei saa Eestist

lahkumise kohta tehtud ettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamise otuse tühiseks

tunnistamine samuti olla kaebaja huvides. Vastava nõude rahuldamine tähendaks seda, et tema

Eestis viibimine on olnud otsuses märgitud ajavahemiku jooksul üldse ilma igasuguse seadusliku

aluseta, kuid niisugune lahend ei tekita Politsei- ja Piirivalveametile kohustust kaebaja Eestis

viibimise legaliseerimiseks.

5. Pjotr Godžitašvili kaebuse väited on vastuolulised, kuid neist saab üldkokkuvõttes järeldada, et ta

pole rahul sellega, et talle on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sunnitakse seda täitma

olukorras, kus tema arvates puudub riik, kes peaks ta vastu võtma. Samaaegselt pahandab ta selle

üle, et tema siinviibimist ei legaliseerita, teda ei saadeta Eestist välja, ei tunnistata väljasaatmist

perspektiivituks ega võimaldata vahendeid siin elamise tarbeks. Vaidlustatud otsust ei pea ta endale

soodsaks ja leiab, et sellega seatakse tema elu reaalsesse ohtu, kuna elatusvahendite ja sotsiaalsete

garantiideta ei ole tal võimalik eksisteerida ega lahkumist teostada. Seejuures pole ta aga ilmselgelt

aru saanud, et lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise pikendamise kohta tehtud otsus ei sunni

teda Eestis viibima, vaid annab üksnes selles määratud kindla tähtaja jooksul vastava võimaluse.

Olenemata otsusest on tal õigus vabatahtlikult lahkumisettekirjutus ära täita ja seega on vaatamata

tema enda teistsugusele arvamusele, siiski tegemist talle soodsa otsustusega, millega ei rikuta ühtegi

tema seadusest tulenevat õigust, vaid antakse lihtsalt lisaaega nende realiseerimisega seonduva

korraldamiseks.

Kohtute infosüsteemi andmetel on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses haldusasi nr 3-12-301.

Selles vaidlustas Pjotr Godžitašvili Politsei- ja Piirivalveameti 20.01.2012 otsuse, millega keelduti

pikendamast tema tähtajalist elamisluba. Eestis viibimise saab ta seega seadustada vaid juhul, kui

vastav otsus tühistatakse ning elamisluba pikendatakse või esitab ta uue taotluse viisa või elamisloa

saamiseks ja see rahuldatakse.

6. Elamisloa pikendamisest keeldumise ja lahkumisettekirjutuse kohtuasjades puuduvad praegu veel

jõustunud kohtulahendid. Kuna väljasaatmise perspektiivikust ja lahkumisettekirjutuse tegemise

õiguspärasust hinnatakse vastavate kaebuste lahendamise käigus, ei ole neid küsimusi kuidagi

võimalik lahendada käesoleva haldusasja raames. Seetõttu on vastav kohustamisnõue asjakohatu

ega võimalda kaebajal oma eesmärke saavutada.

7. Lisaks kohustamis- ja tuvastamisnõuetele on Pjotr Godžitašvili esitanud ka hüvitamisnõude. Selle

suuruse tuvastamise jätab ta kohtu äranägemisele.

Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise alused sisalduvad

riigivastutuse seaduses. Varalise kahju hüvitamist käsitleb selle seaduse § 8 lg 1, mis näeb ette, et

varalise kahju rahas hüvitamisega tuleb luua olukord, milles kannatanu oleks, kui tema õigusi ei

oleks rikutud. Mittevaralise kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seaduse § 9 lg 1, mille

kohaselt on rahalist hüvitist võimalik saada ainult süüliselt väärikuse alandamise, kodu või eraelu

puutumatuse, tervise kahjustamise, sõnumi saladuse rikkumise, vabaduse võtmise, au või hea nime

teotamise korral. Eelnevalt on kohus juba põhjendanud, miks on vaidlusalune otsus kaebaja huvides

ega saa rikkuda tema seadusest tulenevaid õigusi. Samadel põhjustel ei saa sellest otsusest tuleneda

ka riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat kahju ning kaebaja vastav eesmärk ei ole

saavutatav.

Seaduseandja pole üheski õigusaktis ette näinud, et lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise

tähtaja pikendamisel tuleb vastavale isikule tagada Eestis jätkuvat viibimist võimaldavad rahalised

vahendid ja sotsiaalsed garantiid. Seega ei ole kellelgi vastavat nõudeõigust ning kohtul pole

vajadust teha kaebajale ettepanekut selleks, et ta esitaks hüvitamisnõude asemel või sellele lisaks

taotluse niisuguste vahendite ja garantiide võimaldamisele kohustava ettekirjutuse tegemiseks.

8. Eeltoodud kohaselt pole Pjotr Godžitašvilil võimalik oma kaebusega ühtegi selles kirjeldatud

eesmärki saavutada. Tartu Halduskohus ei pea tema kaebust menetlusse võtma ja võib selle

halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 2 nimetatud alusel läbivaatamatult tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Randlane