3-13-1740/55 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Viive Ligi ja Silvia Truman

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2013. a, Tallinn

Haldusasja number

3-13-1740

Haldusasi

AS ATKO Trans kaebus Riigihangete vaidlustuskomis-

joni 09.08.2013 otsuse nr 189-13/143118 ja MTÜ Jär-

vamaa Ühistranspordi Keskus 17.07.2013 otsuse p 1.2

tühistamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – AS ATKO Trans

Vastustaja (hankija) – MTÜ Järvamaa Ühistranspordi

Keskus

Kolmas isik – AS ATKO Liinid

Kolmas isik – AS Go Bus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30. septembri 2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS ATKO Trans apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS ATKO Trans apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

30.09.2013 otsus haldusasjas nr 3-13-1740 muutmata.

2. Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 25.11.2013 (HKMS §

278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Kui

kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vasta-

sel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg

1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse siiski

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1). Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigiko-

hus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus (hankija) avaldas 16.05.2013 avatud hankemenet-

lusega läbiviidava riigihanke „Avalik liinivedu Järva maakonna bussiliinidel 2014-2022“ (vii-

3-13-1740

2(8)

tenumber 143118) hanketeate (HT). Riigihange oli jaotatud kolmeks osaks (1. osa − liinigrupp

I, 2. osa − liinigrupp III ja 3. osa – liinigrupp IV). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks

28.06.2013 esitasid pakkumused kuus pakkujat, sh AS ATKO Trans.

2. MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus tunnistas 17.07.2013 protokolli nr 124 p-ga 1.2

AS ATKO Trans kvalifitseerimise tingimustele mittevastavaks (tehniline ja kutsealane päde-

vus, tingimus nr 4). Protokolli p-s 1.2 märgiti, et veokorraldaja maine ei vasta ühistranspordi-

seaduse (ÜTS) § 36 lg 1 p-s 1 nõutud hea maine tingimustele. Karistusregistri andmetel on

pakkuja veokorraldajal kehtiv karistus liiklusseaduse (LS) § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo

(mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tun-

nis) eest, mistõttu veokorraldaja mainet ei saa pidada heaks.

3. AS ATKO Trans esitas 26.07.2013 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (vaidlustuskomis-

jon) vaidlustuse 17.07.2013 protokolli p 1.2 kehtetuks tunnistamiseks (liinigruppide III ja IV

osas).

4. Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 09.08.2013 otsusega nr 189-13/143118 AS

ATKO Trans vaidlustuse rahuldamata. Otsust põhjendati järgmiselt.

Protokolli p 1.2 kohaselt jäeti vaidlustaja kvalifitseerimata, kuna vaidlustaja ei vastanud HT

osa III p 2.3 alap-le 4. Vaidlustaja ei ole vaidlustanud HT-s kehtestatud kvalifitseerimise tin-

gimusi riigihangete seaduse (RHS) § 121 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ja HT on jõus, mis-

tõttu ei ole vaidlustajal kvalifikatsiooni kontrollimise staadiumis võimalik nõuda selles sisal-

duva kvalifitseerimise tingimuse kohaldamata jätmist kvalifitseerimise tingimuse mittelubata-

vusele viidates. Puudub vajadus kontrollida HT osa III p 2.3 alap-s 4 kehtestatud kvalifitsee-

rimise tingimuse kooskõla riigihangete seadusega. Poolte vahel ei ole vaidlust, et protokolli,

mille p-ga 1.2 jäeti vaidlustaja kvalifitseerimata, tegemise ajal oli vaidlustaja poolt määratud

vedude eest vastutaval isikul (veokorraldajal) Kalle Sl kehtiv karistus LS § 227 lg-s 2 sätesta-

tud väärteo eest. Õige on, et vaidlustaja pakutav veokorraldaja ei vasta hea mainega veokor-

raldajale esitatud nõuetele ja esineb alus vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks HT osa III p

2.3 alap-s 4 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele mittevastavuse tõttu. Vaidlustuse koha-

selt on K. S nimetamine kvalifitseerimise dokumentides eksitus ja AS ATKO Trans juhataja

09.07.2013 käskkirjaga nr 18 on määratud vaidlustaja veokorraldajaks R R, kes vastab HT

nõuetele. Vaidlustaja viitab Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-24-13 p-dele 22 ja 23. Vaidlustaja on

teinud Riigikohtu otsusest ebaõigeid järeldusi. Käesoleval juhul ei ole vaidlustaja jätnud oma

kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente eksituse tõttu esitamata, vaid on esitanud andmed ja

dokumendid, mis ei tõenda tema kvalifikatsiooni. Vaidlustaja poolt kvalifikatsiooni tõendami-

seks koos pakkumusega esitatud dokumendid kinnitavad, et vaidlustaja veokorraldajaks on

määratud K. S, mitte R. R. Kvalifitseerimise tingimustele mittevastava veokorraldaja kohta

andmete ja dokumentide esitamine ei ole käsitletav vormilise puudusena ja vaidlustaja ei tei-

nud kvalifitseerimise dokumentide vormistamisel inimlikku viga. Pakkumuste esitamise täht-

aeg oli 28.06.2013, kuid R. R on määratud veokorraldajaks alles 09.07.2013, mis tähendab, et

pakkumuste esitamise ajal ei olnud R. R veel vaidlustaja poolt veokorraldajaks määratud. As-

jaolu, et K. S suhtes kehtinud väärtegu on alates 28.07.2013 karistusregistrist kustunud, ei

mõjuta hankija 17.07.2013 otsuse õiguspärasust, kuna pakkumuse esitamise ajal 28.06.2013 ja

vaidlustaja kvalifikatsiooni kontrollimise ajal 17.07.2013 oli K. Sl karistusregistri andmetel

kehtiv karistus, st vaidlustaja ei vastanud HT osa III p 2.3 alap-s 4 kehtestatud kvalifitseerimi-

se tingimustele veokorraldaja maine osas ja hilisemad sündmused (väärtegu on alates

28.07.2013 karistusregistrist kustunud) ei muuda seda fakti olematuks. Seega protokolli p-s

1.2 tehtud otsus vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise kohta on kooskõlas RHS § 39 lg-dega 1

ja 6.

3-13-1740

3(8)

5. AS ATKO Trans esitas 16.08.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustuskomisjo-

ni 09.08.2013 otsuse nr 189-13/143118 ja MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus 17.07.2013

otsuse p 1.2 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused on järgmised.

Järvamaa bussiliinide riigihanke HT osa III p 2.3 alap-s 4 sätestatud nõue, mille kohaselt peab

pakkujal olema vastavalt ÜTS § 35 lg-le 7 määratud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

(EÜ) 1071/2009 artiklis 6, 8 ja 9 ja ÜTS §-s 36 esitatud nõuetele vastav, ametialaselt pädev ja

hea mainega veokorraldaja, pole lubatav kvalifitseerimistingimus. Seetõttu ei ole selle nõude

täitmata jätmine kaebaja poolt tema kvalifitseerimata jätmisel Järvamaa hankel õiguspärane

vaatamata sellele, et viidatud kvalifitseerimise tingimust ei ole õigeaegselt vaidlustatud. Riigi-

hangete seaduse mõttes on tegemist õiguspärase ja lubatava kvalifitseerimistingimusega vaid

juhul, kui seeläbi saab tõendatud pakkuja kui juriidilise isiku suutlikkus hankelepingut täita.

Kaebaja hinnangul ei ole ÜTS § 36 lg-s 1 sätestatu erinõue RHS § 41 lg 3 kohaselt. RHS selle

sätte mõttes on erinõudega tegemist juhul, kui mingist õigusaktist tuleneb nõue pakkujale kui

juriidilisele isikule, mille täitmata jätmise korral tal ei ole pädevust hankelepingut täita. Käes-

oleval juhul ei ole tegu sellise olukorraga, sest veokorraldaja kunagine liiklusrikkumine ei

takista pakkujal hankelepingu alusel sooritatavat tegevust läbi viia, s.t veoteenust osutada.

Kaebaja kvalifitseerimata jätmine pelgalt seetõttu, et pakkuja endisel veokorraldajal on liik-

lusrikkumine, on ebaproportsionaalne ja konkurentsi piirav. Veokorraldaja tööülesannete hul-

ka ei kuulu transpordivahendi juhtimine, vaid organisatsiooni sisene vedude organiseerimine.

Ka Riigikohtu ja vaidlustuskomisjoni praktika toetab kaebaja seisukohta. Seega tuleneb vara-

semast praktikast, et pakkuja pädevuse tõendamisele mittesuunatud nõudeid pakkuja töötajate-

le ei saa pidada õiguspärasteks kvalifitseerimisnõueteks. Nii ei ole ka nõue veokorraldajale

käsitatav kvalifitseerimisnõudena pakkujale kui transporditeenuse osutajale. Hankija peab

lähtuma RHS § 41 lg-s 1 sätestatud kvalifitseerimistingimuste ammendavast loetelust, milles

ei ole nõuet heale mainele. Kaebaja hinnangul oleks hankijal kohane kehtestada veokorralda-

jale tingimusi hankelepingu tehnilises kirjelduses.

Isegi kui eeldada, et veokorraldaja suhtes kehtestatud osundatud tingimus on kvalifitseerimisel

õiguspärane, on kaebaja kvalifitseerimistingimustele vastav ning tema suhtes tuleb langetada

uus otsus kaebaja kvalifitseerumise kohta. Seda seetõttu, et kaebaja poolt esialgses kvalifitsee-

rimise dokumendis K. S nimetamine veokorraldajana oli eksitus. Kaebajale oli K. S kehtiv

karistus jäänud pakkumuse esitamisel märkamata. Vastasel juhul oleks kaebaja nimetanud

kohe pakkumuse esitamisel veokorraldajana R. Ri. Tegelikkuses on kaebajal kõigile nõuetele

vastav veokorraldaja olemas. Lisaks sellele on ka esialgselt veokorraldajana nimetatud K. S

suhtes kehtinud väärtegu alates 28.07.2013 karistusregistrist kustunud ning ka tema vastab

seega kõigile veokorraldajale esitatud nõuetele.

Kaebaja hinnangul on vaidlustuskomisjon jätnud ebaõigesti käsitlemata vaidlusaluse kvalifit-

seerimise tingimuse lubatavuse küsimuse ning vaidlustuskomisjoni formalistlik käsitlus on

vastuolus kohtupraktikaga.

6. MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus palus vastuses jätta kaebuse rahuldamata ja

esitas järgmised vastuväited.

Vaidlustuskomisjoni 09.08.2013 otsus on õiguspärane. Seaduses sätestatud nõuetele vastava

veokorraldaja määramine on avaliku liiniveo hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks

õigusaktides kehtestatud erinõue, mis on vastavuses RHS § 41 lg-ga 3. Vastav erinõue tuleneb

ÜTS § 35 lg-st 7. See on oma olemuselt pakkuja pädevusele kehtestatud tingimus. Veokorral-

dajaks ei saa olla pakkuja kui äriühing, antud tingimus ongi täidetud füüsilise isiku kaudu, kes

on äriühinguga töösuhtes. Pakkuja kui juriidilise isiku suutlikkust täita hankelepingut näitab

vastava pädevusega töötaja olemasolu, kes on seaduse alusel nõutav vastava teenuse osutami-

3-13-1740

4(8)

seks ehk sõitjateveo korraldamiseks. ÜTS § 41 lg 1 p-st 2 ja § 46 lg 1 p-st 1 võib järeldada, et

seadusandja on pidanud kõikidele nõuetele vastava veokorraldaja olemasolu sõitjateveo kor-

raldamisel oluliseks tingimuseks.

Vaidlustuskomisjoni käsitlus esitatud vaidlustuse lahendamisel ei olnud formalistlik. Pakku-

muse tegemisel nõuetele mittevastava veokorraldaja kohta andmete esitamisel ei olnud tege-

mist inimliku veaga. Antud juhul puudus kaebajal nõuetele vastav veokorraldaja vähemalt

aasta jooksul. Sõltumata sellest, kas veokorraldajaks määratud K. S jättis tööandja talle LS §

227 lg-s 2 sätestatud väärteo eest määratud karistusest teavitamata või oli tööandja sellest

teadlik, kuid ei tegutsenud sellest lähtuvalt (määranud teist veokorraldajat), ei saa seda lugeda

inimlikuks veaks ega eksituseks pakkumuse esitamisel. ÜTS kohaselt peab sõitjateveo teenuse

osutajal olema nõuetele vastav veokorraldaja alati, mitte vaid perioodil, kui osaletakse pakku-

jana riigihankes. Seega on puudus sisuline, mitte vaid vormiline. Samuti puudub kaebajal alus

väita, et dokumendid on jäänud esitamata ning seega võiks neid täiendavalt esitada (ja hankija

peaks nendega arvestama), kuna pakkumuse esitamise hetkel veokorraldajaks olevat K. St

puudutavad dokumendid olid esitatud.

Vaidlustuskomisjon ei ole küll otseselt käsitlenud vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse luba-

tavust, kuid on viidates Riigikohtu praktikale põhjendanud, miks ei saa kvalifitseerimata jät-

mise otsust vaidlustada, kui HT on jõus. Kaebajal oli võimalik vaidlustada HT, kuid kuna seda

ei tehtud ning pakkumuse esitamisel esitati ka nõutud dokumendid veokorraldaja kohta, tekkis

ilmselgelt kaebajal arvamus konkreetse kvalifitseerimistingimuse lubamatuse kohta alles pä-

rast seda, kui selle tingimuse täitmata jätmise tõttu langetas hankija kaebaja kvalifitseerimata

jätmise otsuse. Tulenevalt RHS § 39 lg-st 3 ning vaidlustuskomisjoni poolt viidatud Riigikoh-

tu praktikast ei saa sisuliselt mittevastavat pakkujat kvalifitseerida, kui nõuetele vastav sei-

sund tekib alles pärast pakkumuse esitamist ning kaebaja ei vastanud pakkumuse esitamise

ajal sisuliselt kvalifitseerimistingimustele seaduses sätestatud nõuetele vastava veokorraldaja

puudumise tõttu.

7. AS ATKO Liinid ja AS GoBus kohtu poolt määratud tähtajaks seisukohti kaebuse kohta

ei esitanud.

8. Tallinna Halduskohus jättis 30.09.2013 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosa-

liste menetluskulud nende endi kanda. Kohus põhjendas otsust järgmiselt.

Vaidlustuskomisjon jättis õiguspäraselt hindamata kaebaja väite, mille kohaselt ei olnud vaid-

lustatud HT osa III p 2.3 alap 4 näol tegemist lubatava kvalifitseerimistingimusega – sellise

hinnangu andmiseks puudus vaidlustuskomisjonil ja puudub ka kohtul vajadus. Poolte vahel

puudub vaidlus selles, et HT osa III p 2.3 alap 4 kui hanke alusdokumendi punkti, millest

hankija pidi lähtuma pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse kindlakstegemisel, RHS § 121

lg-s 1 sätestatud tähtajal ei vaidlustatud. Seega oli nimetatud punkt pakkumuste esitamise ajal

ning pakkujate kvalifikatsiooni kindlaksmääramisel kehtiv ja hankijale järgimiseks kohustus-

lik. Pakkumuste hindamisel kehtiva HT punkti järgimata jätmine kaebaja kvalifitseerimisel

oleks seadnud pakkujad ebavõrdsesse situatsiooni ning olnud vastuolus RHS §-s 3 sätestatud

riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning võrdse kohtlemise tagamise põhimõtetega.

Vaidlustuskomisjon on otsuses põhjendatult viidanud Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-24-13 p-le

25. Asjakohane ei ole kaebaja viide Riigikohtu 22.02.2012 otsusele nr 3-3-1-2-12, kuna nime-

tatud asjas jäeti pakkuja kvalifitseerimata tingimuste alusel, mida HT-sse märgitud ei olnud.

Käesoleval juhul on hankija juhindunud HT punktist täpselt nii, nagu see ette nägi. Kuna HT

osa III p 2.3 alap 4 jäi kaebaja poolt nõuetekohaselt vaidlustamata, on tegemist kehtiva hanke-

tingimusega, millest hankija pidi lähtuma pakkuja vastavuse hindamisel kvalifitseerimistingi-

mustele. Seetõttu ei olnud argument, et tegemist oli lubamatu kvalifitseerimistingimusega,

3-13-1740

5(8)

asjakohane ei vaidlustusmenetluses ega ole seda ka käesolevas kohtumenetluses. Asjakohatule

argumendile ei pea vaidlustuskomisjon ega kohus sisulist hinnangut andma.

Hankija jättis kaebaja õiguspäraselt kvalifitseerimata, kuna kaebaja veokorraldaja ei vastanud

HT osa III p 2.3 alap-s 4 sätestatud tingimustele. HT osa III p 2.3 alap-st 4 tulenevalt pidi

pakkujal kvalifitseerumiseks olema ÜTS §-s 36 esitatud nõuetele vastav, ametialaselt pädev ja

hea mainega veokorraldaja. Kaebaja esitas kvalifitseerumiseks AS ATKO Trans juhataja M. T

25.04.2005 käskkirja nr 3, mille kohaselt on alates 25.04.2005 määratud riigisisese ja rahvus-

vahelise sõitjateveo korraldamise eest vastutavaks isikuks tegevdirektor K. S, Tallinna Tehni-

kakõrgkooli poolt väljastatud K. S ametialase pädevuse tunnistuse nr 0351R ning vormil V

järgmise kinnituse: „Kinnitame, et meie poolt määratud veokorraldaja vastab Euroopa Parla-

mendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 6 ja artiklites 8 ning 9 sätestatud vedu-

de eest vastutava veokorraldaja ametialase pädevuse ja hea maine nõuet käsitlevatele tingi-

mustele.“

ÜTS § 36 lg 1 kohaselt peab veokorraldajal olema hea maine. ÜTS § 36 lg 1 p 1 kohaselt pee-

takse veokorraldaja mainet heaks, kui teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest või

karistusseadustiku §-des 422–4241 sätestatud kuriteo eest või LS § 221 lg-s 2, § 222 lg-s 2, §-

des 223–226, § 227 lg-tes 2–4, § 230 lg-s 2, §-des 234–237 või § 242 lg-s 2 sätestatud väärteo

eest või karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud. Pool-

te vahel puudub vaidlus selles, et hankija poolt vaidlustatud otsuse tegemise ajal 17.07.2013

oli kaebuse esitaja veokorraldaja K. Sl kehtiv karistus LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo eest.

Järelikult ei olnud kaebaja veokorraldajal 17.07.2013 seisuga hea maine ÜTS § 36 tähenduses

ning kaebaja ei vastanud seega HT osa III p 2.3 alap 4 tingimustele ning tuli jätta kvalifitsee-

rimata.

Asjakohatud on kaebaja väited, mille kohaselt määras kaebaja alates 09.07.2013 ametisse uue

hea mainega veokorraldaja ning et K. S karistus kustus 28.07.2013. Hankija sai otsuse teha

üksnes nende dokumentide põhjal, mille pakkuja talle pakkumuste esitamise tähtajaks

28.06.2013 esitas ning selle teabe põhjal, mis oli seisuga 17.07.2013 avalikest registritest näh-

tav. Pakkuja dokumentatsioonis oli ainsa veokorraldajana märgitud K. S, kes karistusregistri

andmetel omas kehtivat karistust LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo eest ning hankija sai läh-

tuda ainult neist andmetest. Hankija ei pidanud arvestama uue veokorraldaja nimetamisega või

K. S karistuse kustumisega lähitulevikus – hankija sai lähtuda üksnes talle pakkuja poolt esita-

tud ja hetkel kehtivatest andmetest.

Märkides pakkumuses veokorraldajana K. S ning kinnitades vormil V, et tegemist on hea

mainega veokorraldajaga, ei eksinud pakkuja formaalselt ning tegemist polnud ka inimliku

eksitusega, mille kõrvaldamist oleks hankija võinud pakkujalt nõuda. Et tegemist ei olnud

juhusliku veaga, kinnitab ka asjaolu, et seisuga 28.06.2013, mil oli pakkumuste esitamise

tähtaeg, oligi kaebaja ainus veokorraldaja K. S. Seega ei saanud ka sisuliselt pakkuja sel ajal

kvalifitseeruda ning seda isegi juhul, kui hankija oleks kaebajale andnud võimaluse pakku-

must korrigeerida. Pakkujal on kohustus esitada pakkumuses üksnes tõeseid andmeid, mis

hõlmab ka kohustuse kontrollida enda poolt antavate kinnituste tõele vastavust.

Kaebaja on küll põhjendatult viidanud Riigikohtu 13.06.2013 otsusele nr 3-3-1-24-13, kuid

teinud sellest ebaõigeid järeldusi. Pigem kinnitab nimetatud otsuse p-des 22 ja 23 märgitu

hankija ja vaidlustuskomisjoni otsuste õiguspärasust. Riigikohus on viidatud punktides mh

märkinud, et puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või

andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud doku-

mentide vormistamisel inimliku vea. RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava puudusega ei ole te-

gemist siis, kui esitatud dokumendid ja andmed kinnitavad, et pakkuja ei vasta sisuliselt kvali-

3-13-1740

6(8)

fitseerimistingimustele (RHS § 39 lg-s 3 sätestatud olukord), st puudus on sisuline, mitte vor-

miline. Kvalifikatsiooninõuetele sisuliselt mittevastav pakkuja ei saa muutuda RHS § 39 lg 4

kohaldamise käigus vastavaks. Kui nõuetele vastav seisund tekib ettevõtjal alles pärast pak-

kumuse esitamist, ei võeta seda hankemenetluses arvesse. Arvestades, et pakkumuste esitami-

se aja seisuga 28.06.2013 ei vastanud kaebaja veokorraldaja sisuliselt HT-s sätestatud nõuete-

le, ei olnud tegemist kõrvaldatava puudusega ning muid asjaolusid, mis tekkisid pärast seda

kuupäeva (uus veokorraldaja, karistuse kustumine K. Sl), ei saanud hankija arvesse võtta.

Seega on MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus 17.07.2013 otsuse p 1.2 ja vaidlustuskomis-

joni 09.08.2013 otsus nr 189-13/143118 õiguspärased.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. AS ATKO Trans palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada osas, mis puu-

dutab hankemenetlust riigihanke IV liinigrupis (hanke 3. osas), jätta menetluskulud vastustaja

kanda ning välja mõista vaidlustuse esitamiselt tasutud riigilõiv summas 1278,23 eurot. Apel-

lant palub võtta asja juurde apellatsioonkaebuse lisades 2-4 märgitud tõendid (02.05.2012

maksekorraldus trahvi tasumiseks, 16.07.2012 maksekorraldus trahvi tasumiseks ja karistus-

registri osakonna juhataja 08.10.2013 vastus järjelpärimisele). Apellant selgitas, et ei esitanud

neid tõendeid varasemas menetluses põhjusel, et usaldas karistusregistri andmeid, mis aga

täiendaval kontrollimisel osutusid ebaõigeteks. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmi-

sed.

Kaebaja hinnangul on vaidlustuskomisjon ja halduskohus ebaõigesti jätnud hindamata kaebaja

väite, mille kohaselt ei olnud HT osa III p 2.3 alap-s 4 sätestatud tingimus veokorraldaja hea

maine suhtes lubatav kvalifitseerimistingimus, mistõttu ei oleks hankija tohtinud seda pakku-

jate kvalifitseerimisel kohaldada. Pakkujate kvalifitseerimisel või kvalifitseerimata jätmisel ei

saa kohaldada sellist tingimust, mis on küll vormiliselt hanketeates kvalifitseerimise tingimu-

sena kehtestatud, kuid mis sisult kvalifitseerimise tingimusena käsitletav ei ole. Kaebaja viitab

siinkohal Riigikohtu 22.02.2012 otsuse nr 3-3-1-2-12 p-dele 17 ja 18. Nimetatud lahendis ei

olnud Riigikohtu seisukoha aluseks asjaolu, et vaidlustatud kvalifitseerimise tingimust ei ol-

nud esialgselt HT-s kehtestatud, nagu märkis halduskohus, vaid asjaolu, et tegemist ei olnud

sisuliselt kvalifitseerimistingimusena käsitletava nõudega. Tegemist on pakkuja ühele töötaja-

le kehtestatud tingimusega, millise kehtestamise õigust RHS-st ei tulene. RHS § 41 lg 1 p 5

võimaldab hankijal esitada kvalifitseerimistingimusi teenuse osutamise eest vastutavate isiku-

te kogemuse, hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta. ÜTS §-s 36 sätestatu ei kvalifitseeru

ühegi eelnimetatu alla. Hea maine nõuetele vastavus ei puuduta veokorraldaja kogemust, hari-

dust ega kutsekvalifikatsiooni. Seega ei ole alust sellise nõude kehtestamiseks vastutatava

isiku kohta. HT osa III p 2.3 alap-s 4 sätestatud nõude näol ei ole tegemist ka RHS § 41 lg-s 3

nimetatud õigusaktidest tuleneva erinõudega. Seaduse sättest ja eesmärgist nähtuvalt on pak-

kuja kvalifitseerimata jätmise aluseks üksnes konkreetse tegevusloa, registreeringu või organi-

satsioonilise kuuluvuse kui pakkuja pädevust iseloomustava asjaolu puudumine. Sellega ei saa

samastada pakkuja ühe töötaja kunagist liiklusseaduse rikkumist lubatud piirkiiruse ületamise

näol.

Isegi kui eeldada, et HT osa III p 2.3 alap-s 4 veokorraldaja suhtes kehtestatud tingimuse ko-

haldamine pakkujate kvalifitseerimisel oli õiguspärane, oli kaebaja kvalifitseerimise doku-

mentides nimetatud veokorraldaja K. S vaidlustatud otsuse tegemise ajal nimetatud kvalifit-

seerimise tingimusele vastav. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendist nähtuvalt on K. S poolt

19.07.2013 tehtud karistusregistrile päring enda kohta. Nimetatud dokumendist nähtuvad kaks

väärteokaristust,

mille

otsused

on

jõustunud

10.05.2012

(väärteomenetluses

nr

3-13-1740

7(8)

267012003917) ja 23.07.2012 (väärteomenetlus nr 251012002730). K. S tasus esimese trahvi

02.05.2012 ja teise trahvi 16.07.2012. Kuna K. S tasus viimase trahvi 16.07.2012, kaotas ka-

ristusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt tema karistus kehtivuse 16.07.2013. Alates

17.07.2013 ei oleks tohtinud tema karistust enam karistusregistris olla märgitud. Karistusre-

gistri osakonna juhataja kinnituse kohaselt kustusid K. Sle määratud karistused seaduse koha-

selt 16.07.2013, kuid kanti karistusregistri arhiivi alles 22.07.2012. Seega on tõendatud, et

alates 17.07.2013 ei olnud K. Sl ühtegi kehtivat karistust, seega vastas ta ÜTS §-s 36 sätesta-

tud veokorraldaja hea maine nõuetele. Hankija tegi kaebaja kvalifitseerimata jätmise kohta

otsuse 17.07.2013. Otsuse tegemise ajal kaebaja veokorraldajal K. Sl kehtivat karistust ei ol-

nud.

10. MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahul-

damata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jääb kõigi oma varasemalt esitatud seisu-

kohtade juurde ja märgib täiendavalt järgmist.

Kaebaja on apellatsioonkaebuses toonud uue asjaoluna välja AS ATKO Trans veokorraldajale

K. Sle LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo eest määratud karistuste kustumise 16.07.2013 ja

seega hankija poolt 17.07.2013 kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemise ajal tema

kvalifitseerimistingimustele sisulise vastavuse. See ei muuda fakti, et karistused olid kehtivad

pakkumuse esitamisel 28.08.2013 ning kvalifitseerimistingimustele vastav seisund tekkis alles

16.07.2013. Riigikohtu 13.06.2013 otsuse nr 3-3-1-24-13 p 23 teises lõigus märgiti, et kui

nõuetele vastav seisund tekib ettevõtjal alles pärast pakkumuse esitamist, ei võeta seda han-

kemenetluses arvesse. Seega ei saanud K. S karistuste kustumine vahetult enne AS ATKO

Trans kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemist mõjutada otsuse sisu.

11. AS ATKO Liinid ja AS GoBus kohtu poolt määratud tähtajaks seisukohta apellatsioon-

kaebusele ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus lahendab esmalt menetluslikud küsimused. Kaebaja on taotlenud apellat-

sioonkaebuses tõendite asja juurde võtmist. HKMS § 198 lg 3 kohaselt uue asjaolu ja tõendi

esitamise lubatavust peab menetlusosaline põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei

pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend

on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Kaebaja on põhjendanud tõendite esitamist

apellatsioonimenetluses sellega, et usaldas karistusregistri andmeid, mis aga on täiendaval

kontrollimisel osutunud ebaõigeteks. Kaebaja arvates on tegemist asjas oluliste tõenditega,

millest võib tõenäoliselt sõltuda vaidluse olemus. Ringkonnakohus rahuldab kaebaja taotluse

ja võtab asja juurde apellatsioonkaebuse lisades 2-4 märgitud tõendid, milleks on 02.05.2012

maksekorraldus trahvi tasumiseks, 16.07.2012 maksekorraldus trahvi tasumiseks ja karistus-

registri osakonna juhataja 08.10.2013 vastus järjelpärimisele.

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna vaidlustatud halduskohtu

otsuse tühistamiseks alust.

14. Kaebaja heidab vaidlustuskomisjonile ja halduskohtule ette, et nad on jätnud tähelepanuta

kaebaja väite, mille kohaselt ei olnud HT osa III p 2.3 alap-s 4 sätestatud tingimus veokorral-

daja hea maine suhtes lubatav kvalifitseerimistingimus, mistõttu ei oleks hankija tohtinud

seda pakkujate kvalifitseerimisel kohaldada.

RHS § 39 lg 1 kohaselt peab hankija kontrollima, kas pakkuja majanduslik ja finantsseisund

ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud tingimustele. Kvalifitsee-

rimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase

3-13-1740

8(8)

täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks oleva-

te asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Ka Riigikohus märkis

22.02.2012 otsuse nr 3-3-1-2-12 p-s 16, et RHS § 39 lg 1 esimene lause sätestab hankija üldi-

se kontrollikohustuse, selgitamaks välja, kas pakkuja vastab kvalifitseerimise tingimustele.

HT osa III p 2.3 alap 4 on pakkuja tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud järgmine

nõue: pakkuja peab olema vastavalt ÜTS § 35 lg-le 7 määratud Euroopa Parlamendi ja Nõu-

kogu määruse (EÜ) 1071/2009 art-s 6, 8 ja 9 ning ÜTS § 36 esitatud nõuetele vastav, ameti-

alaselt pädev ja hea mainega veokorraldaja.

15. RHS § 121 lg 1 kohaselt peab vaidlustus hanke alusdokumendi peale olema laekunud

vaidlustuskomisjonile hiljemalt kolm tööpäeva enne hankemenetluses osalemise taotluste,

pakkumuste, ideekavandite või kontsessioonitaotluste esitamise tähtpäeva. Kaebaja ei ole

vaidlustanud HT osa III p 2.3 alap 4 nõuetekohaselt. Vaidlustuskomisjon ja halduskohus on

õigesti viidanud Riigikohtu 13.06.2013 otsuse nr 3-3-1-24-13 p-le 25, milles Riigikohus selgi-

tas, et kvalifitseerimistingimuse asjakohatuse vastuväide tuleb esitada hanketeadet vaidlusta-

des. Kui hanketeade on jõus, ei ole pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimise staadiumis võima-

lik nõuda selles sisalduva kvalifikatsiooninõude kohaldamata jätmist asjakohatusele viidates.

Kuna nimetatud HT osa III p 2.3 alap 4 on kehtiv, pidi hankija pakkuja vastavuse hindamisel

lähtuma kvalifitseerimise tingimustest. Menetlusosaliste vahel pole vaidlust selles, et pakku-

mise esitamise ajal ei vastanud pakkumuses näidatud kaebaja veokorraldaja HT osa III p 2.3

alap 4 nõuetele.

16. Apellatsioonkaebuses tuuakse uue asjaoluna välja, et kaebaja veokorraldajale K. Sle LS §

227 lg-s 2 sätestatud väärteo eest määratud karistus on kustunud 16.07.2013 seisuga. Selle

väite kinnituseks on kaebaja esitanud tõendina karistusregistri osakonna juhataja 08.10.2013

vastuse järelpärimisele, kus märgiti, et K. Sle väärteomenetlustes nr 251012002730 ja

267012003917 määratud karistused kustusid 16.07.2013. Kaebaja on esitanud ka 16.07.2013

maksekorralduse nr 304, kus selgitusse on märgitud rahatrahv. Neist tõenditest nähtub, et K.

Sl puudusid 17.07.2013 protokollilise otsuse tegemise ajal kehtivad karistused väärteo eest.

Kuigi kaebaja veokorraldaja karistus oli kustunud 17.07.2013 protokolli nr 124 p 1.2 tegemise

ajaks, on oluline see, et kaebaja veokorraldajal olid kehtivad karistused pakkumuste esitamise

tähtpäeval 28.06.2013. Vastustaja on õigesti viidanud Riigikohtu 13.06.2013 otsuse nr 3-3-1-

24-13 p-s 23 toodud seisukohale, et kui nõuetele vastav seisund tekib ettevõtjal alles pärast

pakkumuse esitamist, ei võeta seda hankemenetluses arvesse. Seega on kaebaja õigesti tunnis-

tatud kvalifitseerimise tingimustele mittevastavaks.

17. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja menetluskulud jää-

vad kaebaja enda kanda. Vastustaja ja kolmandad isikud ei ole menetluskulude hüvitamist

taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman