2-12-44994/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2013.a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-44994

Tsiviilasi

AS

Starman

hagi

Lea

Jaska

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. märtsi 2013.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

AS Starman apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): AS Starman (RK: 10069659), volitatud

esindaja Olga Lomakina (Vijard);

Vastustaja (kostja): Lea Jaska (IK: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada osaliselt Tartu Maakohtu 27. märtsi 2013.a

tagaseljaotsus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise

osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 20

eurot õigusabikulude katteks. Teha tühistatud osas uus

otsus, millega mõista Lea Jaskalt AS-i Starman kasuks

välja 120 (ükssada kakskümmend) eurot maakohtu

menetluses kantud õigusabikulude katteks, milline summa

sisaldab käibemaksu.

2. Rahuldada AS-i Starman apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude

suurust

kindlaks

tegeva

lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177

lg 2).

MENETLUSKULUD

RINGKONNAKOHTUS

Apellatsioonimenetluses

kantud

menetluskulud

jätta

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist,

kui

nimetatud

taotlus

ei

ole

esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AS Starman (hageja) esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Lea Jaska (kostja) vastu

382,56 euro saamiseks. L. Jaska esitas makseettepaneku osas vastuväite ning nõude menetlus

jätkus hagimenetlusena. Hagiavalduses taotles hageja kostjalt 7. septembril 2010 hageja ja

kostja vahel sõlmitud lepingu nr L-574745 alusel põhivõlana 170,25 euro ja samas summas

viivise väljamõistmist. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Tartu Maakohus võttis hagi 4. veebruari 2013 määrusega menetlusse ja edastas

hagimaterjalid kostjale. Väljastusteatelt (tlk 56) nähtuvalt on kostja materjalid kätte saanud

8. veebruaril 2013. Vastuväiteid kostja ei esitanud.

3. 20. veebruaril 2013 esitas hageja Tartu Maakohtule avalduse menetluskulude

väljamõistmiseks ja menetluskulude nimekirja. Hageja on antud tsiviilasjas kandnud kulutusi

summas kokku 246 eurot, millest 60 eurot on riigilõiv ja 186 eurot on õigusabikulu

õigusnõustamise ja tõendite kogumise, õigusliku analüüsi ning hagiavalduse koostamise eest,

ajakulu kokku 3 tundi.

Kohus saatis menetluskulude väljamõistmise avalduse e-mailiga kostjale ja määras tähtaja

vastuväidete

esitamiseks.

Kostja

kinnitas

menetluskulude

nimekirja

kättesaamist

28. veebruaril 2013, kuid omapoolseid seisukohti avalduse osas ei esitanud.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 27. märtsi 2013 tagaseljaotsusega hagi täielikult ja mõistis

L. Jaskalt AS- Starman kasuks välja põhinõude 170,25 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 170,25 eurot AS Starman kasuks. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohus mõistis

L. Jaskalt AS Starman kasuks menetluskuluna välja riigilõivu summas 60 eurot ja tasu

õigusabi eest summas 20 eurot.

Kohus jättis TsMS § 444 lg 1 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus märkis

selgituseks, et mõistab hageja lepingulise esindaja kulud kohus välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskuludena on põhjendatud riigilõiv 60 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 20 eurot. Kohus arvestas menetluskulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel hagihinda ja asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste

keerukust.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Starman AS esitas Tartu Maakohtu 27. märtsi 2013 otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellant palus maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas tühistada ja teha

tühistatud osas uus otsus, millega mõista L. Jaskalt AS Starmani kasuks menetluskuludena

välja kogusummas 246 eurot, millest 60 eurot on riigilõiv ja 186 eurot õigusabikulu.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) oleks maakohus pidanud menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel piirduma selle

kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lg 4 kehtestatud

piirmäärast. Alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline

menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes

selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi

lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 340,50 eurot.

Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008 määrusega nr 137 kohaselt on tsiviilasja hinna puhul

kuni 640 eurot maksimaalselt sissenõutavaks lepingulise esindaja kuluks 320 eurot.

Vastustaja ei ole apellandi esitatud menetluskuludele vastu vaielnud. Samuti ei ole avaldus

menetluskulude väljamõistmiseks põhjendamatu, kuna apellant on kasutanud menetluses

õigusabi ja tasunud selle eest vastavalt esindajaga kokku lepitud tingimustele;

2) on kohus otsuses märkinud, et TsMS § 175 lg 1 järgi menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud

formuleering kehtis aga enne 1. jaanuari 2013 ning 27. märtsi 2013 otsuse tegemisel ei saanud

seda TsMS § 6 kohaselt aluseks võtta;

3) on käesolev lahendus vastuolus TsMS § 162 lg 1 põhimõttega, kuna hagiavaldus on küll

täies ulatuses rahuldatud, kuid menetluskulud ei ole (täies ulatuses) jäetud vaidlust kaotanud

poole kanda. Väljamõistetud summa õigusabiteenuste eest ei ole proportsioonis apellandi

esindaja läbiviidud menetlustoimingutega. Tartu Maakohtu märgitud õigusabikulude summa

20 eurot ei ole käsitletav piisava ei tunnitasuna ega nõustamise ja juriidiliste dokumentide

koostamise tasuna.

6. Apellant esitas 6. novembril 2013 ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on AS-i Starman

menetluskulude

suuruseks

apellatsioonimenetluses

247,50

eurot.

Tegemist

on

õigusabikuludega seoses apellatsioonkaebuse koostamise ja kohtule esitamisega, ajakulu 3 h

ja 30 min. Apellant palus ka, et kohus määraks, et menetluskuludelt tuleb kuni hüvitamiseni

tasuda viivist seadusjärgses määras.

Apellant kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud käesoleva tsiviilasja menetluse raames

ning vastavad töö mahule ja keerukusele. Kulud jäävad allapoole Vabariigi Valitsuse

määrusega nr 137 kehtestatud piirmäära ning taotletav summa ei sisalda käibemaksu

7. Vastustaja apellatsioonkaebuse osas oma seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 27. märtsi 2013.a tagaseljaotsus tuleb menetlusõiguse

normi ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada osas, milles kohus määras kostjalt hageja

kasuks väljamõistetavate õigusabikulude suuruseks 20 eurot. Tühistatud osas peab

ringkonnakohus võimalikuks teha uue otsuse asja maakohtule uueks läbivaatamiseks

saatmata. Kostjalt tuleb hageja kasuks maakohtu menetluses kantud õigusabikulude katteks

välja mõista 120 eurot. Ringkonnakohus rahuldab AS-i Starman apellatsioonkaebuse osaliselt.

9. Apellatsiooniastmes on vaidlus üksnes kostjalt hageja kasuks väljamõistetavate

õigusabikulude suuruse üle. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks õigusabikulude katteks

välja 20 eurot, leides, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku summaga, mis võis hagejal asja

keerukust ja mahtu arvestades õigusteenusele kuluda.

Alates 01.01.2013.a ning seega ka otsuse tegemise ajal (27.03.2013.a) kehtinud TsMS § 175

lg 1 kohaselt võib kohus juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, piirduda

üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on

selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide,

kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole käesoleval juhul hageja menetluskulude suurusele vastu

vaielnud. Seega oli maakohtul alust kontrollida hageja lepingulise esindaja kulude

põhjendatust ja vajalikkust juhul, kui kohtu arvates oli menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus selgelt põhjendamatu. Maakohtu otsusest ei selgu, kas kohus pidas hageja lepingulise

esindaja kulusid summas 186 eurot selgelt põhjendamatuks. Seejuures viidatakse maakohtu

otsuses enne 01.01.2013.a.kehtinud TsMS § 175 lg 1 redaktsioonile.

10. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus asi lahendati lihtmenetluses tagaseljaotsusega, oli

kohtul iseenesest õigus kontrollida õigusabikulude summas 186 eurot põhjendatust ja

vajalikkust.

Õigusabikulude

põhjendatuse

hindamisel

on

tegemist

kohtu

diskretsiooniotsusega. Maakohus ei ole aga andnud hinnangut hageja poolt tarbitud

õigusteenuse mahu ja maksumuse põhjendatusele ning on sellega rikkunud kaalutlusõiguse

teostamise põhimõtteid.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja esitanud pärast maksekäsu kiirmenetluse

lõpetamist 25.01.2013.a hagiavalduse 4-l lehel ning asjassepuutuvad tõendid 25-l lehel,

kusjuures tõendid koosnevad lepingu üldtingimustest, Starmani üldtingimustest ja 9-st arvest

(koostatud ajavahemikul 01.11.2010 kuni 01.05.2011). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga

selles, et tegemist on keskmisest väiksema mahuga ja õiguslikult lihtsa tsiviilasjaga, millega

ei kaasnenud vajadust teostada keerukat õiguslikku analüüsi. Samuti ei saanud keerukas olla

tõendite kogumine, kuna tegemist oli hageja enda koostatud ja tema valduses olevate

dokumentidega.

Ringkonnakohtu arvates tuleb hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks maakohtu

menetluses lugeda 120 eurot, mis hõlmab õigusabiteenuse osutamist 2 tunni ulatuses

tunnihinnaga 60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduse koostamine eeldab ka

õigusalast analüüsi, vajalikul määral nõustamist ning tõendite kogumist. Seega ei ole

põhjendatud mõista kostjalt välja eraldi analüüsile, nõustamisele ja dokumentide

komplekteerimisele tehtud kulutusi veel ühe täiendava tunni ulatuses. Nähtuvalt kohtule

esitatud kuludokumendist (t lk 60) sisaldab õigusteenuse tunnihind 60 eurot ka käibemaksu,

mistõttu seda kostjalt väljamõistetavale summale täiendavalt ei lisandu.

11. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on ka otsusest kirjeldava ja põhjendava osa

väljajätmisel viidanud TsMS § 444 lg 1 redaktsioonile, mis kehtis enne 01.01.2013.a. Õige

oleks olnud viidata TsMS § 444 lg-le 3 (otsuse tegemise ajal kehtinud ja ka käesoleval ajal

kehtivas redaktsioonis), mis võimaldab kohtul teha kirjeldava ja põhjendava osata

tagaseljaotsuse

või

hagi

õigeksvõtul

põhineva

otsuse.

Maakohtu

juhindumine

menetlusseadustiku kehtetust redaktsioonist ei toonud siiski kaasa ebaõige kohtulahendi

tegemist.

12. Apellant taotles ringkonnakohtult ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude

kindlaksmääramist.

Taotluse

kohaselt

on

apellant

teinud

käesoleva

tsiviilasja

apellatsioonimenetluses kulutusi õigusabile summas 247,50 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et apellandi taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Olukorras, kus kohus on TsMS § 1741 alusel määranud menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses (tagaseljaotsuses), tuleb ringkonnakohtu arvates menetluskulude

rahalise kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulude hüvitamise osas juhinduda TsMS

§ 178 lõikest 3. Nimetatud sätte kohaselt ei kuulu hüvitamisele kulud, mis on tekkinud seoses

menetluskulude kindlaksmääramise lahendi vaidlustamisega. Kuigi TsMS § 178 lg 3 sisaldab

viidet määruskaebuse menetlemisele, on sama põhimõte ringkonnakohtu arvates kohaldatav

ka juhul, kui menetluskulude suurus on kindlaks määratud kohtuotsusega. Puudub mõistlik

põhjendus sellele, et tagaseljaotsuse või lihtmenetluses tehtud otsuse puhul kindlaksmääratud

menetluskulude suuruse vaidlustamise korral

kuuluksid sellega seotud kulutused

hüvitamisele, samal ajal kui keerukamate ja mahukamate tsiviilasjade puhul, kus

menetluskulude rahaline kindlaksmääramine toimub TsMS § 174 alusel nn järelmenetluses,

on vaidlustamisega kaasnenud kulude hüvitamine välistatud. Seega tuleb käesoleval juhul

jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/