2-11-47355/34 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-11-47355

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-47355 Tsiviilasi

AS SEB Liising hagi XXXvastu võla nõudes Tsiviilasja hind

43 868,98 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS SEB Liising (registrikood 10281767, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), lepinguline esindaja Margit Saar (e-post margit.saar@seb.ee) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Kohtuistung 17.10.2013 Kohtuistungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja Margit Saar Kostja XXX RESOLUTSIOON

1. Jätta AS SEB Liising hagi XXX vastu võla nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud täielikult 100% ulatuses AS SEB Liising kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 23.04.2008 sõlmisid hageja ja XXX OÜ (edaspidi liisinguvõtja) liisingulepingu nr XXX (edaspidi liisinguleping), mille eesmärgiks oli anda liisinguvõtja kasutusse liisinguvõtja poolt väljavalitud väikeveesõiduk Bavaria 31 Cruiser 2cabins, XXX (edaspidi liisinguese) (tl 8-9). Liisinguleping sõlmiti tähtajaga 24.04.2013, mille jooksul kohustus liisinguvõtja tasuma

2-11-47355

hagejale liisingueseme väljaostumakseid vastavalt liisingulepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 10) ja hageja poolt esitatud arvetele. Liisingulepingule kohaldatakse liisingulepingu üldtingimusi (tl 11-14).

2. Hageja kui ostja ja XXXOÜ kui müüja vahel sõlmiti liisingueseme müügileping nr XXX, millega hageja omandas liisingueseme ja tasus liisingueseme eest müüjale 1 325 267,02 krooni, millele lisandus käibemaks 238 548,06 krooni (tl 15-16). 23.04.2008 sõlmisid müügilepingu pooled liisingulepingu nr XXX ja müügilepingu nr XXX lisakokkuleppe 1, millega osapooled muutsid liisingueseme tehasetähist (tl 17). Liisinguese anti liisinguvõtjale üle 23.04.2008 (tl 20).

3. 23.04.2008 sõlmiti hageja ja kostja XXX nimelt käendusleping (edaspidi käendusleping I), mille kohaselt kostja käendas liisinguvõtja liisingulepingust nr XXX tulenevate kõigi kohustuste nõuetekohast täitmist käenduse piirsummas 50 000 eurot (tl 18).

4. 23.04.2008 sõlmisid hageja ja XXX käenduslepingu (edaspidi käendusleping II), millega XXX käendas täiendavalt liisingulepingust nr XXX tulenevate kõigi kohustuste nõuetekohast täitmist käenduse piirsummas 50 000 eurot (tl 19).

5. Hageja saatis 17.10.2008 liisinguvõtjale teate liisingulepingu erakorralise ülesütlemise kohta alates 28.10.2008, kui liisinguvõtja ei tasu selleks kuupäevaks liisingulepingujärgset võlgnevust (tl 21).

6. 04.10.2011 esitas hageja kohtule hagi liisinguvõtja, kostja ja XXXvastu liisingulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Kohus võttis 15.11.2011 määrusega hagi menetlusse.

7. 16.05.2013 määrusega lõpetas kohus menetluse liisinguvõtja osas, kuna liisinguvõtja on 14.02.2012 registrist kustutatud. 15.11.2013 määrusega lõpetas kohus menetluse XXX osas seoses hageja loobumisega hagiavaldusest XXX suhtes. Kohus jätkas menetlust kostja XXX osas.

Hageja nõue ja põhjendused

8. Hageja palub kostjalt välja mõista 50 000 eurot ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 367 lg 1 ja lg 4.

9. Hageja märgib, et:

• liisinguvõtja oma liisingulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud;

• hagejal tekkisid täiendavad lisakulutused liisingulepingu ülesütlemisest ja need kulud on põhjendatud;

• liisingueseme kindlustamisega seotud kulud pidi kandma liisinguvõtja;

• liisingueseme turuväärtus oli selle tagastamisel ja müügi hetkel sama;

• liisingueseme üleandmis-vastuvõtmise aktil oleva allkirja osas ekspert seisukohta ei võtnud, liisingueset kostja kasutas.

Kostja vastuväited

10. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

11. Kostja märgib, et:

• ta ei ole liisingulepingut ega käenduslepingut I sõlminud, lepingutel ei ole tema allkiri;

• ta sai käenduslepingust teada hagimaterjalide saamisel;

• liisinguese on müüdud liiga madala hinnaga;

• hageja on pöördunud liisingueseme müümiseks ettevõtte poole, kes ei tegele jahi müügiga.

2-11-47355

Kohtu põhjendused

12. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.

13. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.

14. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

15. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Puudub vaidlus, et 23.04.2008 sõlmisid hageja ja XXX OÜ liisingulepingu nr XXX, mille eesmärgiks oli anda liisinguvõtja kasutusse liisinguvõtja poolt väljavalitud väikeveesõiduk Bavaria 31 Cruiser 2cabins, XXX(tl 8-9). Liisinguleping sõlmiti tähtajaga 24.04.2013, mille jooksul kohustus liisinguvõtja tasuma hagejale liisingueseme väljaostumakseid vastavalt liisingulepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 10) ja hageja poolt esitatud arvetele. Liisingulepingule kohaldatakse liisingulepingu üldtingimusi (tl 11-14). Hageja kui ostja ja XXXOÜ kui müüja vahel sõlmiti liisingueseme müügileping nr XXX, millega hageja omandas liisingueseme ja tasus liisingueseme eest müüjale 1 325 267,02 krooni, millele lisandus käibemaks 238 548,06 krooni (tl 15-16). 23.04.2008 sõlmisid müügilepingu pooled liisingulepingu nr XXX ja müügilepingu nr XXX lisakokkuleppe 1, millega osapooled muutsid liisingueseme tehasetähist (tl 17). Liisinguese anti liisinguvõtjale üle 23.04.2008 (tl 20).

16. VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Puudub vaidlus, et 23.04.2008 sõlmiti hageja ja kostja nimelt käendusleping, mille kohaselt kostja käendas liisinguvõtja liisingulepingust nr XXX tulenevate kõigi kohustuste nõuetekohast täitmist käenduse piirsummas 50 000 eurot (tl 18).

17. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja allkirjastas ja sõlmis 23.04.2008 käenduslepingu ning kas kostja vastutab seetõttu käenduslepingu alusel liisingulepingust tekkinud võlgnevuse eest liisinguvõtjaga solidaarselt.

2-11-47355

18. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus ning lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldust. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Käenduslepingu sõlmimiseks on vaja nii võlausaldaja kui ka käendaja tahteavaldust, vastasel korral ei saa mitmepoolset tehingut ehk lepingut sõlmida.

TsÜS § 78 lg 1 kohaselt kui tehing on kirjalikus vormis, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega kirjaliku käenduslepingu sõlmimisel tuleb võlausaldajal ja käendajal leping isiklikult allkirjastada. 04.07.2013 ekspertiisiakti nr 13E-DK0101 (tl 175-180) eksperdiarvamuse kohaselt allkirjad kostja nimelt ja liisinguvõtja allkirjad 23.04.2008 välja antud käendusel hageja kasuks, liisingulepingul nr XXX, maksegraafikul liisingulepingule nr XXX, 23.04.2008 üleandmisevastuvõtmise aktil ja müügilepingul nr XXX on kirjutatud ühe ja sama isiku poolt.

Eksperdiarvamuse kohaselt allkirjad kostja nimelt ja liisinguvõtja allkirjad 23.04.2008 välja antud käendusel hageja kasuks, liisingulepingul nr XXX ja maksegraafikul liisingulepingule nr XXX tõenäoliselt ei ole kirjutatud kostja poolt (tl 178). Kohus on seisukohal, et käekirjaekspertiisi tulemust tuleb tõlgendada kostja kasuks, kuna tõendamist ei ole leidnud, et vastavad allkirjad on kirjutatud kostja poolt. Ekspertiisiaktist on nähtav, et võrreldi vaidlustatud allkirju kostja allkirjadega ning eksperdid leidsid märkimisväärse arvu lahkuminekuid allkirja eritunnustes.

Samas leidsid eksperdid ka kokkulangevusi. Kohus leiab, et kokkulangevused osades tunnustes võivad olla seoses kostja nimelt allkirjade kirjutamisega teise isiku poolt näidise järgi. Nähtuvalt ekspertiisiaktist on väär hageja seisukoht, millise kohaselt ekspert üleandmise-vastuvõtmise akti osas seisukohta ei võtnud. Asjaolu, et kostja liisingueset kasutas, ei tähenda, et kostja liisingulepingu ja käenduslepingu I allkirjastas. Eeltoodu tõttu on kohus seisukohal, et puuduvad tõendid selle kohta, et oli olemas kostja tahteavaldus 23.04.2008 käenduslepingu I sõlmimiseks hagejaga.

Tõendamata on kostja poolt käenduslepingu I sõlmimine ja selle allkirjastamine, mistõttu on tegemist tühise käenduslepinguga vastavalt TsÜS § 83 lg 2 ning kostja ei vastuta käenduslepingu alusel liisingulepingust tekkinud võlgnevuse eest. Seega hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Eeltoodu tõttu puudub ka vajadus võtta seisukoht muude hageja ja kostja väidete osas seoses liisingueseme turuväärtuse ja tekkinud lisakulutustega liisingulepingu ülesütlemisel. Vastavad tõendid (tl 22-36) jätab kohus tähelepanuta.

Menetluskulud

19. Kooskõlas TsMS § 162 lg-tega 1 ja 2 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik