2-10-16216/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. november 2013, Tartu

Tsiviilasja number

2-10-16216

Tsiviilasi

Ülo Annoki hagi Helve Annoki ja Aivo Annoki vastu

asjaõiguslepingu

kehtetuks

tunnistamiseks,

vara

tagasivõitmiseks täitevarasse, kinnistusraamatu kannete

muutmiseks ja kohtuliku hüpoteegi kandmiseks esimesele

järjekohale

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

28 049,22 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. märtsi 2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ülo Annoki apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) – Ülo Annok (ik: XXXXXXXXXXX)

Vastustajad (kostjad):

Helve Annok (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Aivo Annok

RESOLUTSIOON

Aivo Annok (ik: XXXXXXXXXXX)

1. Tühistada Tartu Maakohtu 28. märtsi 2013 otsus

osaliselt, s.o osas, millega maakohus jättis rahuldamata

Ülo Annoki hagi Helve Annoki ja Aivo Annoki vastu

asjaõiguslepingu

kehtetuks

tunnistamiseks

ja

vara

tagasivõitmiseks täitevarasse, jättis võtmata seisukoha

Ülo Annoki

taotluse osas

seada

XXX

kinnistule

käsutamise

keelumärge

Ülo

Annoki

kasuks

ning

menetluskulude jaotuse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Ülo

Annoki hagi Helve Annoki ja Aivo Annoki vastu osaliselt

ning

tunnistada

tagasivõitmise

korras

kehtetuks

08.04.2008 kinkelepingu, millega Helve Annok kinkis

Aivo Annokile Viljandi linnas XXX asuva kinnistu,

koormas kinnistu enda kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku

kasutusõigusega elamule ja millega andis kinnistu üle

Aivo Annokile ja seada XXX asuvale kinnistule

käsutamise keelumärge Ülo Annoli kasuks.

3. Jätta muutmata maakohtu otsus, millega jäeti

rahuldamata Ülo Annoki hagi Helve Annoki ja Aivo

Annoki vastu kande muutmiseks ja kohtuliku hüpoteegi

esimesele järjekohale Ülo Annoki kasuks seadmiseks.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„4.1. Rahuldada Ülo Annoki hagi Helve Annoki ja Aivo

Annoki vastu osaliselt.

Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 08.04.2008

kinkeleping, millega Helve Annok kinkis Aivo Annokile

XXX asuva kinnistu, koormas kinnistu enda kasuks

tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega elamule ja

millega andis kinnistu üle Aivo Annokil.

Seada XXX asuvale kinnistule (registriosa nr XXXXX)

käsutamise keelumärge Ülo Annoki kasuks.

4.2. Jätta rahuldamata Ülo Annoki hagi Helve Annoki ja

Aivo Annoki vastu kande muutmiseks ja kohtuliku

hüpoteegi esimesele järjekohale Ülo Annoki kasuks

seadmiseks.

4.3. Jätta maakohtus kantud õigusabikuludest 85%

solidaarselt Helve Annoki ja Aivo Annoki kanda ning

15% Ülo Annoki kanda.“

5. Välja mõista Helve Annokilt ja Aivo Annokilt

solidaarselt 3086 (kolm tuhat kaheksakümmend kuus)

eurot

senti

vähemtasutud

riigilõivu

katteks

riigituludesse.

Helve

Annok

ja

Aivo

Annok

peavad

nendelt

väljamõistetud riigilõivu tasuma 15 päeva jooksul alates

käesoleva otsise jõustumisest Rahandusministeeriumi

arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr

221023778606

Swedbankis,

märkides

viitenumbri

2900078567.

Menetluskulude jaotus

Jätta ringkonnakohtus kantud õigusabikuludest 85%

solidaarselt Helve Annoki ja Aivi Annoki kanda ning 15%

Ülo Annoki kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Ülo Annok esitas 08.04.2010 maakohtule hagi esialgselt Helve Annoki ja kohtutäitur Jane

Rumjantseva vastu, milles palus tunnistada kehtetuks 08.04.2008 sõlmitud asjaõigusleping,

tagasi võita täitevarasse XXX asuv kinnistu, muuta kinnistukanded omaniku kohta ja kanda

omanikuna kinnistusraamatusse Helve Annok ning kanda kinnistusraamatusse kohtulik

hüpoteek esimesele järjekohale hageja kasuks summas 438 875 krooni, s.o

28 049,22 eurot. 26.04.2012 esitas hageja kohtule avalduse, milles palus asendada kostja

kohtutäitur J. Rumjantseva Aivo Annokiga. 30.04.2012 tegi kohus kostja asendamise kohta

määruse. 05.09.2012 esitas hageja kohtu nõudel Aivo Annoki vastu hagiavalduse.

Hagiavalduse kohaselt jagati Tartu Maakohtu 07.05.2007 otsusega hageja ja Helve Annoki

ühisvara, jäeti XXX asuv kinnistu Helve Annoki omandisse ning mõisteti Helve Annokilt

välja rahaline hüvitus 438 875 krooni hageja kasuks. Tartu Ringkonnakohtu 11.09.2007

määrusega seati kinnistule hagi tagamiseks kohtulik hüpoteek hageja kasuks. Tartu

Ringkonnakohtu 14.01.2008 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja määrati, et

ringkonnakohtu 11.09.2007 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kuulub otsuse

jõustumisel tühistamisele. 04.02.2008 tegi Tartu Ringkonnakohus määruse, millega jättis hagi

tagamiseks kinnistule kehtima kohtuliku hüpoteegi hageja kasuks summas 438 875 krooni

kuni Tartu Ringkonnakohtu 14.01.2008 otsuse täitmise või muutmiseni. Määrus tuli saata

täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi jaoskonnale, kuid jäi ringkonnakohtu

kantselei referendi eksimuse tõttu kinnistusosakonnale saatmata. Kohtulik hüpoteek kustutati

ringkonnakohtu 14.01.2008 otsuse alusel. Helve Annok sõlmis 08.04.2008 asjaõiguslepingu,

mille alusel kanti omanikuna kinnistusraamatusse Aivo Annok. Kuna ringkonnakohtu

04.02.2008 määrus väljastati Helve Annokile, oli Helve Annok teadlik kohtuliku hüpoteegi

olemasolust ning kinnistu võõrandamine oli pahatahtlik ja suunatud hageja huvide

kahjustamisele. Kuna Aivo Annok on Helve Annoki poeg, siis pidi ka tema saama aru tehingu

tegelikust eesmärgist. Hageja leidis, et asjaõigusleping tuleb tunnistada kehtetuks, kuna poolte

eesmärgiks ei olnud kinnistu võõrandamine, vaid omandi ülekandmine „usaldusomanikule“

hageja nõude rahuldamise vältimise eesmärgil.

2. Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjate vastuväidete kohaselt oli hageja teadlik, et sõlmitakse

asjaõigusleping eesmärgiga tasuda hagejale kohtuotsusega väljamõistetud summa. Aivo

Annok oli sõlminud pangaga lepingu, kus oli kirjas, et laenatav summa kantakse hageja

arveldusarvele Helve Annoki kohustuse täitmiseks. Hagejat kutsuti korduvalt notaribüroosse

tehingu juurde nõusolekut andma ja summat vastu võtma, kuid hageja kohale ei ilmunud.

Hageja kahjustas ise oma huve, kui keeldus kohtuotsusega väljamõistetud summa

vastuvõtmisest. Samas ei teatanud hageja ei notarile ega kostjatele, et keelab tehingu

tegemise, kuna see kahjustab tema huve. Oma tegevusetusega andis hageja sisuliselt

heakskiidu nii asjaõiguslepingu kui ka muude lepingute sõlmimiseks. Kuna kinnistusraamat

on avalik, oli hagejal võimalus kontrollida kinnistusraamatu seisu. Esimesele järjekohale ei

saa kanda enam mingeid hüpoteeke, kuna esimesel järjekohal on juba hüpoteek panga kasuks.

Asjaõigusleping, mille kehtetuks tunnistamist hageja taotleb, on sõlmitud 08.04.2008. Hagi

Aivo Annoki vastu esitas hageja kohtusse 10.09.2012. Aivo Annok palus kohaldada

asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamise nõudele aegumist. Kostjad olid ka seisukohal, et

kohus on hagi ekslikult menetlusse võtnud, kuna hagiavaldus ei vasta TsMS § 363 nõuetele.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 28. märtsi 2013 otsusega Ülo Annoki hagi Helve Annoki ja Aivo

Annoki vastu asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks, vara tagasivõitmiseks täitevarasse,

kinnistusraamatu kannete muutmiseks ja kohtuliku hüpoteegi kandmiseks esimesele

järjekohale rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole põhjendatud lugeda hagi aegunuks, kuna hagiavaldus

esitati kohtusse 2010. a ja menetluse käigus kaasas hageja kohtutäituri asemel kostjana

asjaõiguslepingu teise poole, s.o Aivo Annoki; nõudeid hageja ei muutnud.

Tagasivõitmise eesmärk on pöörata tagasi tehing, mille võlgnik on teinud peamiselt eesmärgil

vältida võla sissenõudmist sundtäitmise kaudu. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 2

kohaselt on tagasivõitmise eelduseks, et sissenõudjal on täitedokument, nõue on sissenõutav

ja senine sissenõude pööramine võlgniku varale ei ole andnud tulemusi või on alust eeldada,

et see ei anna tulemusi. Kinkelepingu tagasivõitmiseks (TMS § 189) annab õiguse järgmiste

asjaolude esinemine: tehing on tehtud kuni kaks aastat enne hagi esitamist ning tegemist ei ole

tavapärase kingitusega. Kinkelepingu puhul ei ole võlgniku ja kingisaaja kavatsused või

tahtlus sissenõudja huvide kahjustamiseks määravad. Kostjate vahel on 08.04.2008 sõlmitud

kinnistu

isikliku

kasutusõigusega

koormamise

avaldus,

kinnistu

kinkeleping

ja

asjaõiguslepingud. Kohus leidis, et kinkelepingu tagasivõtmise põhjendatuse otsustamisel

tuleb arvestada asjaolu, et hageja esitas hagi kohtusse tähtaja viimasel päeval (08.04.2010).

Seetõttu tuleb arvestada ka teisi asjaolusid, nagu võlgniku ja kingisaaja kavatsused või tahtlus

sissenõudja huvide kahjustamiseks, mis üldreeglina ei ole kinkelepingu tagasivõitmisel

määravad. Kohus leidis, et Helve Annoki kinkeleping oma lähikondsele – Helve Annoki ja

hageja ühisele pojale Aivo Annokile – ei ole tehtud teadlikult sissenõudja huvide

kahjustamiseks. Kinkelepingus on pooled notarile avaldanud, et kinkeesemel on kohtulik

hüpoteek (p 1.2.4), et kohtuliku hüpoteegiga tagatud kohustus hageja ees 438 875 krooni on

täitmata (p 1.4.7) ning et kinkija ja kingisaaja lepivad kokku, et lepingu p-s 1.2.4 nimetatud

asjaõigus jääb kehtima ka pärast lepingu sõlmimist ja kingisaaja kandmist lepingu eseme

omaniku kinnistusraamatusse (p 2.5). Kostjad taotlesid tsiviilasja nr 2-08-20546 toimikust

lk 15–23 asuvate tõendite asja juurde võtmist. Kohus leidis, et nimetatud kirjalike tõenditega

on tõendatud, et kostjad on püüdnud leida laenu näol lahendust, et tasuda hagejale

kohtuotsusega väljamõistetud hüvitus. Hageja ei ilmunud notari juurde lepinguid sõlmima, et

kostjad saaks laenu ja hagejale summa üle kanda. Kinke eesmärgiks oli Aivo Annoki poolt

laenu saamine, et aidata Helve Annokil hüvitus tasuda. Hageja kirjavahetus kohtutäituriga

juunis 2008 tõendab usaldusväärselt, et hageja oli teadlik kinkelepingu sõlmimisest, samuti

oli ta teadlik, et selle eesmärk on saada laenu, et tasuda Helve Annoki kohustus hageja ees.

Kui kohus tunnistaks kinkelepingu kehtetuks, ei läheks kinnistu tulenevalt TMS § 195 lg-st 1

mitte Helve Annoki käsutusse, vaid kohtutäituri käsutusse. Seega kaotavad mõtte hageja

nõuded kanda omanikuna kinnistusraamatusse Helve Annok ja seada kinnistule kohtulik

hüpoteek esimesele järjekohale hageja kasuks. Helve Annok oleks saanud võlgnikuna uuesti

asja omanikuks, kui tagasivõitmise hagi oleks esitatud ilma täitemenetlust alustamata.

Võlaõigusseaduse § 78 lg-st 1 lähtuvalt ei ole põhjendatud ega seaduslik hageja keeldumine

võtta Helve Annokilt väljamõistetud hüvitus vastu Aivo Annoki poolt laenu võtmisega.

Kuna kinkelepingu kehtetuks tunnistamine ei ole põhjendatud ja tagasivõitmise hagi tuleb

jätta rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka nõue asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks.

Kui ebaõigele kandele toetudes on asjaõiguse heauskselt omandanud isik, kes aluseks olnud

kande ebaõigusest midagi ei teadnud, siis seda uut kannet ei loeta enam ebaõigeks, kuigi seda

tehes toetuti teadmatult ebaõigele kandele. Heauskse omandamise korral parandamise nõue

kustub. Kinnistusraamatust on 21.04.2008 kustutatud hüpoteek hageja kasuks ja 25.04.2008

on sisse kantud hüpoteek AS Sampo Pank kasuks. AS Sampo Pank on põhjendatud lugeda

asjaõiguse heauskseks omandajaks. Kuna kinnistusraamatusse tehti hüpoteegi kustutamise

kanne kohtuotsuse alusel, siis AS Sampo Pank ei pidanud ega saanudki teada, et on olemas

Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2008 määrus, millega jäeti hagi tagamiseks kehtima kohtulik

hüpoteek summas 438 875 krooni kuni Tartu Ringkonnakohtu 14.01.2008 otsuse täitmiseni

või muutmiseni, kuid mille alusel ei olnud kohtulik hüpoteek kinnistusraamatusse kantud.

Isegi siis, kui kohus oleks kinkelepingu kehtetuks tunnistanud, tagasivõitmise hagi rahuldanud

ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistanud, ei ole asjaõigusseaduse §-st 65 tulenevalt enam

võimalik kanda kohtulikku hüpoteeki hageja kasuks esimesele järjekohale.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Ülo Annok esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28. märtsi 2013

otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega Ülo Annoki nõuded rahuldada ja jätta

menetluskulud vastustajate kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) laiendas kohus alusetult tagasivõitmise materiaalõiguslikke aluseid ja tugines seetõttu hagi

rahuldamata jätmisel õigusvastastele kaalutlustele. Täitemenetluse seadustiku erisätte – TMS

§ 189 lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud

juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi

esitamist. Seega juhul, kui tagasivõitmise hagi on esitatud aegumistähtaja jooksul, peab kohus

hindama ainult seda, kas kinkeleping on tehtud kahe aasta vältel enne hagi esitamist. Kohtul

on õigus kinkelepingu kehtetuks tunnistamisest keelduda vaid juhul, kui leping on sõlmitud

varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist;

2) on kohtuotsus ka sisuliselt ebaõiglane. Kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks TMS § 189

lg 1 alusel piisab ainuüksi kinkelepingu sõlmimise faktist. Küsimus sellest, kas kinkeleping

on tehtud sissenõudja huvide kahjustamiseks, on irrelevantne. Samas jääb arusaamatuks, miks

ei olnud hageja keeldumine hüpoteegi kustutamisest põhjendatud ega seaduslik.

Tsiviilõiguses kehtib lepinguvabaduse põhimõte. Hagejal ei olnud kohustust Aivo Annoki

initsiatiivil koostatud notariaalset lepingut allkirjastada. Hagejale ei avaldatud tehingu

üksikasju ega esitatud lepingu projekti. Selle asemel nõuti ultimatiivses vormis, et ta tuleks

viivitamatult notari juurde ja annaks allkirja lepingule, mille sisu talle ei avaldatud. Ühtlasi

jääb arusaamatuks, miks oleks hageja pidanud nõustuma hüpoteegi kustutamisega enne tema

ees kohustuse täitmist. Hagejal ei olnud vähimatki õiguskindlust, et lepingu sisu on tema ees

kohustuse täitmine. Hageja ei ole kunagi keeldunud rahalise hüvituse vastuvõtmisest. Juhul,

kui võlgnik leidis, et ta ei saa raha hagejale üle kanda, oleks ta saanud ja pidanud selle

maksma kohtutäituri arveldusarvele. Hageja notariaaltehingus mitteosalemine ei takistanud

Aivo Annokil laenu võtta ning kinnistule laenu tagamiseks hüpoteeki seada. 07.05.2007

kohtuotsusest tulenevat kohustust hageja ees võetud laenuga ei täidetud. Kostjad said tehingu

teha ainuüksi kohtukantselei eksimuse tõttu, kuivõrd kohus kustutas hageja kasuks seatud

hüpoteegi hoolimata sellest, et see pidi kehtima jääma kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kostjad

kasutasid kohtu eksimust koheselt pahatahtlikult ära ning koormasid kinnistu hüpoteegiga

AS Sampo Pank kasuks, viies ühtlasi kinnistu Helve Annoki vara hulgast välja;

3) oli kinkelepingu sõlmimise ainus eesmärk hageja huvide kahjustamine. Isegi kui hageja

keeldumine hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmisest ei olnud põhjendatud, jääb

arusaamatuks, kuidas tema keeldumine õigustas kostjate poolt kinkelepingu sõlmimist või

kuidas see välistab TMS § 189 lg 1 kohaldamise. Arusaamatuks jääb ka see, miks või millise

õiguspärase huvi kaitseks pidi Helve Annok kinnistu üldse pojale kinkima. Kinge ei olnud

vajalik selleks, et võimaldada kostjatel leida vahendeid Helve Annoki rahalise kohustuse

täitmiseks. Helve Annok muutis ennast kunstlikult maksejõuetuks ja hagejal kadus võimalus

saada enda nõudele rahuldust, mida ta ei ole saanud juba rohkem kui kuue aasta vältel. Kohus,

selle asemel, et tehing kehtetuks tunnistada, asus võlgniku tegevust õigustama;

4) kuulub kinkelepingu tühistamise korral TMS § 189 lg 1 alusel tühistamisele ka vastav

asjaõigusleping ja kinnistu kuulub täitevarasse tagasivõitmisele.

5. Helve Annok ja Aivo Annok vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle

rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Samuti taotlevad vastustajad

apellandi poolt valeandmete esitamise tõttu talle antud menetlusabi tühistamist.

Vastuväidete kohaselt:

1) võttis maakohus hagi ekslikult menetlusse. Hageja esitatud avaldus ei vasta TsMS § 363

nõuetele. Kuivõrd hagi menetlemine on puuduste tõttu võimatu (riigilõiv tasumata, hagi alus

ja ese ebaselged, hagi perspektiivitu), tulnuks kohtul jätta hagi menetlusse võtmata (TsMS

§ 371 lg 1 p 9, 10, 11, lg 2 p 1) või läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 7, 11, lg 2 p 1, 2, lg 3).

Hageja esitatud dokumendist ei ole aru saada, kas tegemist on hagiavaldusega või avaldusega,

mida tuleks menetleda hagita menetluses, ning kas hagi nõuete p 1 taotlus nõuda

kinnistusosakonnast välja 08.04.2008 sõlmitud asjaõigusleping on iseseisev nõue (hagi ese).

Hageja on vaidlustanud 08.04.2008 asjaõiguslepingu, kuid ei ole vaidlustanud omandi

ülekandmise aluseks olnud lepingut. Asjaõiguslepingu vaidlustamine ei too kaasa selle

aluseks olnud lepingu kehtetust. Kostjate osalusel on kinnistu suhtes sõlmitud kaks

asjaõiguslepingut, 08.03.2008 (notari registrinumber 1382) ja 25.04.2008 asjaõigusleping

(notari registrinumber 1542). Asjaõiguslepingu nr 1542 osaliseks on ka Aivo Annoki abikaasa

Hanna Annok, keda ei ole menetlusse kaasatud. Asjaõigusleping ei ole hagis esitatud

asjaoludel ilmselgelt kehtetu ning seega ei ole asjaõiguslepingu vaidlustamisega võimalik

vara tagasi võita täitemenetlusse. Hagile lisatud tõenditel puudub asjas tähtsus. Hageja väidab,

et tegemist oli võõrandamistehinguga, viidatakse mingitele „usaldusomanikele“ jne. Samas ei

ole

esitatud

nõuet

võõrandamistehingu

kehtetuks

tunnistamiseks,

puudub

viide

„usaldusomaniku“ isikule jne. Hageja väidab, et kostja võõrandas kinnistu pahatahtlusest ja

hageja huvide kahjustamiseks, allpool märgib aga, et kostja eesmärgiks ei olnudki kinnistut

võõrandada. Kostja olevat asunud vara varjama, kuid puuduvad andmed vara varjamise kohta.

Hagist nähtub, et tegelikult on hagejal nõue Eesti Vabariigi vastu riigivastutuse seaduse

alusel. Kuivõrd maakohus neile kostjate väidetele tähelepanu ei pööranud, tuleb

ringkonnakohtul kontrollida kostjate väiteid hagi menetlemise lubatavuse kohta;

2) tõendas Helve Annok tsiviilasjas nr 2-08-20456, et hageja oli teadlik sellest, et sõlmitakse

asjaõigusleping eesmärgiga tasuda hagejale väljamõistetud summa. Aivo Annok oli sõlminud

pangaga lepingu, kus oli sõnaselgelt kirjas, et laenatav summa kantakse hageja arveldusarvele

Helve Annoki kohustuse täitmiseks. Hagejat kutsuti korduvalt notaribüroosse tehingu juurde

nõusolekut andma ja summat vastu võtma, kuid hageja kohale ei ilmunud. Kohtutäituri

kinnitusel väitis hageja, et ta keeldub tehingu juures osalemast ja raha vastu võtmast, kuna

talle ei meeldi, et Helve Annok tasub enda kohustuse poja võetud laenu abil. Seega ei ole

võimalik hagi TMS § 187 ja § 188 alusel rahuldada, kuna hageja kahjustas ise oma huve, kui

keeldus väljamõistetud summade vastuvõtmisest. Samas ei teatanud hageja notarile ega

kostjatele, et keelab tehingu tegemise, kuna see kahjustab tema huve. Oma tegevusetusega

andis hageja sisuliselt heakskiidu nii asjaõiguslepingu kui ka muude võimalike lepingute

sõlmimiseks. Olukorda, kus hagejale pakuti korduvalt, et ta võtaks Helve Annokilt raha vastu

ning raha vastuvõtmiseks oli tal vajalik ilmuda üksnes notaribüroosse, ei saa nimetada hageja

huvide teadlikuks kahjustamiseks kostjate poolt. Hageja huvi ei ole Helve Annokilt raha

saada, vaid saada kinnistu enda omandisse. Hageja ei saa nõuda, et täitmine peaks toimuma

kinnistu müügist saadud vahenditest;

3) ei ole hageja vaidlustanud kostjate vahel 08.04.2008 sõlmitud kinkelepingut, vaid üksnes

asjaõiguslepingu. Apellatsioonimenetluses ei ole võimalik enam uusi nõudeid esitada. Isegi

kui oletada, et hageja vaidlustas 08.04.2008 kinkelepingu, siis hagi esitamise ajaks oli

möödunud TMS § 189 lg-s 1 sätestatud õigust lõpetav tähtaeg, kuna Aivo Annoki vastu esitati

hagi alles 09.09.2012. TMS § 188 lg 1 järgi on tehingu kehtetuks tunnistamise nõudeõigust

lõpetavaks tähtajaks kolm aastat, milline oli samuti möödunud ajaks, mil hageja esitas nõude

Aivo Annoki vastu. Nõude esitamisel TMS § 188 lg 1 järgi tuleb hagejal esile tuua ja

tõendada lisaks TMS §-s 188 sätestatud eeldustele ka TMS § 187 lg-tes 1 ja 2 toodud üldised

eeldused, st tõendada hageja huvide teadlikku kahjustamist. Kostjad ei ole kahjustanud hageja

huve, kuivõrd hagejale pakuti korduvalt täitedokumendis kirjasolevat summat;

4) on kinnistusraamat avalik. Seega oli hagejal võimalus pidevalt kontrollida

kinnistusraamatu kannete (ja võimalike kinnistamisavalduste) seisu. Hageja ei ole tõendanud,

miks ta ei võtnud midagi ette, et takistada tehingu toimumist kostjate vahel;

5) ei saa kinnistusraamatusse esimesele järjekohale kanda enam mingeid hüpoteeke, kuna

esimesel järjekohal on hüpoteek panga kasuks – 25.04.2008 on kostjate ja AS Sampo Pank

vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise leping, kokkulepe järjekohtade kohta ja asjaõigusleping.

Nimetatud leping puudutab ka Hanna Annokit, keda menetlusse ei kaasatud ei ole;

6) rahuldas maakohus 13.04.2010 määrusega osaliselt hageja menetlusabi taotluse. Hageja

esitas taotluses valeandmeid, mistõttu menetlusabi tuleb tühistada. Taotluse järgi on hageja

sissetulek 4202,75 krooni kuus. Vältimatuid püsikulusid märkis hageja kuus 6100 krooni,

millele lisanduvad teiste menetluste kohtukulud summas 21 498 krooni (tegelikult on hageja

tsiviilasjas nr 2-08-20456 teinud õigusabile kulutusi 31 917,50 krooni, samas ei saa lähtuvalt

Riigikohtu seisukohast nimetatud kulutustega menetlusabi andmisel arvestada). Hageja

pangakontol oli hoiustatud 2439,21 krooni. Eeltoodust nähtub, et hageja sissetulekud pidid

olema suuremad, kui ta kohtule avaldas. Hageja jättis märkimata, et tema omandis on ka

korteriomand, et ta saab kinnistult ja korteriomandilt üüritulu ning et tema omandis on

vähemalt üks sõiduk, millega on põhjendatavad ülisuured kulutused transpordile. Hageja elab

koos elukaaslasega YYY (kinnistu kuulub hageja elukaaslasele) ja hagejal tulnuks avaldada

andmed ka oma elukaaslase majandusliku olukorra kohta. Ka apellatsioonkaebuse esitamisel

esitas hageja kohtule valeandmeid, jättes avaldamata, et ta elab jätkuvalt koos elukaaslasega

(V.P), omades koos viimase pojaga osalust äriühingus. Samuti jättis hageja avaldamata oma

kinnistud, mille realiseerimisel saanuks ta ise riigilõivu tasuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Maakohtu vaidlustatud otsus, millega jäeti rahuldamata Ü. Annoki hagi H. Annoki ja

A. Annoki vastu asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks ja vara tagasivõitmiseks

täitevarasse ning millega maakohus jättis seisukohta võtmata Ü. Annoki hagi tagamise

taotluse osas, tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega

rahuldab hagi osaliselt ning tunnistab tagasivõitmise korras kehtetuks 08.04.2008

kinkelepingu, millega H. Annok kinkis A. Annokile XXX asuva kinnistu, koormas kinnistu

enda kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega elamule ja andis kinnistu üle A.

Annokile ning seab XXX kinnistule käsutamise keelumärke Ü. Annoki kasuks.

Apellatsioonkaebus tuleb selles osas rahuldada.

Maakohtu vaidlustatud otsus, millega jäeti rahuldamata Ü. Annoki hagi H. Annoki ja

A. Annoki vastu kande muutmiseks ja kohtuliku hüpoteegi esimesele järjekohale Ü. Annoki

kasuks seadmiseks, tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus selles osas rahuldamata.

Ühtlasi muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust.

7. Asja materjalidest nähtuvalt on Ü. Annok esitanud hagi vara tagasivõitmiseks

täitemenetluses. TMS § 187 lg-s 1 sätestatust tulenevalt on tagasivõtmise eesmärgiks võita

tagasi tehing, mille võlgnik on teinud vältimaks võla sissenõudmist sundtäitmise käigus.

Tagasivõtmise eeldused TMS § 187 lg 2 järgi on järgmised: sissenõudjal on täitedokument,

tema nõue on sissenõutav ning senine sissenõude pööramine võlgniku varale ei ole andnud

tulemusi või on alust eeldada, et see ei anna tulemusi.

Käesoleva juhul on täitedokumendiks Tartu Maakohtu 07.05.2007 otsus, millega mõisteti

H. Annokilt Ü. Annoki kasuks välja rahaline hüvitus 438 875 krooni (28 049,22 eurot).

Nimetatud kohtuotsus on jõustunud 19.02.2008 (I kd, t.l 9) ning Ü. Annoki nõue H. Annoki

vastu on muutunud sissenõutavaks. Kohtutäitur J. Rumjantseva 19.04.2010 kirjast (I kd,

t.l 29-30) nähtuvalt on täitemenetlus nimetatud asjas algatatud Ü. Annoki avalduse alusel

14.03.2008. Kohtutäituri eelmärgitud kirjast ja 11.06.2008 kirjast (I kd, t.l 11) nähtuvalt on

nõue täidetud 29.01.2009 seisuga kokku summas 9955,83 krooni tasumisega kohtutäituri

deposiiti, nõuet ei ole võimalik antud olukorras täita (H. Annoki ja A. Annoki vaheline

kinkeleping) ning kohtutäitur on soovitanud Ü. Annokil esitada hagi võlgniku vara

tagasivõitmiseks täitemenetluses. Asja materjalidest nähtub veel see, et Ü. Annok on

tagastanud H. Annokile 10.03.2008 viimase poolt Ü. Annoki arvele kantud 3660 krooni

põhjusel, et nõue tuleb täita kohtutäiturile. Eelneva alusel saab tuvastada, et täidetud on TMS

§ 187 lg-s 2 sätestatud tagasivõitmise kolmas eeldus, s.o senine sissenõude pööramine

võlgniku varale ei ole tulemusi andnud ning on alust eeldada, et see ei anna tulemusi

(kohtuotsuse jõustumisest 19.02.2008 kuni käesoleva ajani on 438 875 kroonisest nõudest

täidetud 9955,83 krooni).

Maakohtu seisukoha kohaselt on A. Annok ja H. Annok püüdnud leida lahendust laenu näol,

et tasuda kohtuotsusest tulenev nõue, kuid Ü. Annok on keeldunud H. Annokilt raha vastu

võtmast ning seetõttu ei saa kinkeleping kahjustada Ü. Annoki huve, on põhjendamatu.

Ringkonnakohus leiab, et kui A. Annok võttis laenu eesmärgiga hüvitada H. Annoki eest

vaidlusalune nõue, siis A. Annok ja H. Annok ei ole esitanud mingeid põhjendusi, mis on

takistanud neid vaidlusalust nõuet täita. A. Annoki ja H. Annoki esitatud laenulepingust (t.l

17) nähtuvalt on laenuleping sõlmitud 08.04.2008 ning käesoleva ajani on Ü. Annoki nõue

täitmata. Kui A. Annokil ja H. Annokil on tahe vaidlusalune nõue täita, oli neil võimalus

kanda võlgnetav summa kohtutäituri deposiitarvele. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis

on H. Annok täitnud nõude 2009. a jooksul üksnes 9955,83 krooni ulatuses. Eelnevast

järelduvalt ei ole tõsiseltvõetav A. Annoki ja H. Annoki seisukoht, et raha (ilmselt mõeldud

siinjuures 3660 krooni) vastuvõtmata jätmisega kahjustas Ü. Annok ise oma huve ning hagi

rahuldamine TMS § 187 ja 188 järgi ei ole seetõttu võimalik.

8. Kinkelepingu tagasivõitmise alused sätestab TMS § 189. Nimetatud paragrahvi lg 1

kohaselt kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui

leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist

ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt toetused ja tavapärased kingitused, mis vastasid võlgniku

majanduslikule olukorrale, ei ole tagasivõidetavad.

Eelnimetatust tuleneb, et õiguse kinkelepingu tagasivõtmiseks annab järgmiste asjaolude

esinemine: tehing on tehtud kuni kaks aastat enne hagi esitamist, tegemist ei ole tavapärase

kingitusega ning võlgniku ja kingisaaja kavatsused või tahtlus sissenõudja huvide

kahjustamiseks ei ole määravad.

Riigikohus on 30.04.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-41-13 asunud seisukohale, et TMS

§ 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati

sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe

aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt

automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga.

Erandiks on TMS § 189 lg 3 kohaselt vaid tavapärased kingitused ning juhtum, mil kostja

tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud.

Vaidlusalune kinkeleping sõlmiti 08.04.2008 ning hagi esitati kohtusse 08.04.2008. Seega on

täidetud TMS § 189 lg-s 1 sätestatud esimene eeldus ning hagi rahuldamise seisukohalt ei ole

tähendust maakohtu poolt märgitud asjaolul, et hagi esitati kohtusse sisuliselt viimasel tähtaja

kulgemise päeval. Kinnistu kinkimise puhul ei ole kindlasti tegemist tavapärase kingitusega

TMS § 189 lg 3 tähenduses. Kuna TMS § 189 lg-st 1 tulenevalt kehtib kinkelepingu

tagasivõitmisel sissenõudja kahjustamise eeldus, siis on A. Annok ja H. Annok kohustatud

tõendama, et nad ei kahjustanud kinkelepinguga Ü. Annoki huvisid. Nimetatud asjaolusid ei

ole A. Annok ja H. Annok tõendanud. Maakohtu seisukoht, et kuna H. Annok kinkis kinnistu

enda ja Ü. Annoki ühisele pojale, siis see välistab Ü. Annoki huvide kahjustamise, ei ole

kooskõlas TMS § 189 lg-s 1 sätestatuga. Ü. Annoki huvide kahjustamise seisukohalt ei ole

tähendust maakohtu poolt märgitul, et vaidlusaluse lepingu 2.5 kohaselt jääb Ü. Annoki

kasuks seatud kohtulik hüpoteek kehtima ka pärast käesoleva lepingu sõlmimist ja A. Annoki

kandmist lepingu eseme omanikuna kinnistusraamatusse. Asja materjalidest nähtuvalt

kustutati Ü. Annoki kasuks seatud kohtulik hüpoteek vahetult pärast lepingu sõlmimist

21.04.2008 (I kd, t.l 94-95) ning kinnisasjale seati uus hüpoteek AS Sampo Pank kasuks.

Ü. Annoki kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi kustutamise aluseks ei olnud mitte vaidlusalune

kinkeleping, vaid 14.01.2008 kohtuotsus, mille esitas kinnistusametisse H. Annok

(04.02.2008 määrust kinnistusametisse ei saadetud). Seetõttu ei ole tähendust ka sellel, kas

Ü. Annok osales 08.04.2008 lepingu sõlmimisel või mitte ning maakohtu vastupidine

seisukoht ei ole õige. Ekslik on ka see maakohtu seisukoht, et kinke eesmärgiks oli laenu

saamine A. Annoki poolt, et aidata H. Annokil täita võlgnevus Ü. Annokile. Asja

materjalidest nähtub, et pärast laenulepingu sõlmimist 08.04.2008 on võlgnevus Ü. Annokile

senini täitmata ning põhjendatud on Ü. Annoki seisukoht, et kinkelepingu eesmärgiks oli

takistada teda oma õiguste realiseerimisel täitemenetluses. A. Annoki ja H. Annoki

vastupidine seisukoht on põhjendamatu.

9. Põhjendatud ei ole A. Annoki ja H. Annoki seisukoht, et hagiavaldus ei vasta TsMS

§-s 363 esitatud nõuetele, kuna sellest ei ole võimalik aru saada, millist tehingut Ü. Annok

kehtetuks tunnistada tahab ning seetõttu oleks maakohus pidanud keelduma hagiavaldust

menetlusse võtmast.

Hagiavaldusest ja hageja seisukohtadest nähtuvalt on hageja tahteks tunnistada tagasivõitmise

korras kehtetuks 08.04.2008 sõlmitud leping tervikuna, s.o nii võlaõiguslik kinkeleping kui

samas lepingus sisalduvad asjaõiguslepingud, eesmärgiga sundtäita Tartu Maakohtu

07.05.2007 otsust. Iseseisvat tähendust ei ole sellel, et hagiavalduse lõpus on hageja palunud

tunnistada kehtetuks 08.04.2008 sõlmitud asjaõiguslepingu. Hageja on hagi õigusliku alusena

viidanud TMS §-dele 187, 188, 189 ja 195 ning TMS §-s 189, mis sätestab kinkelepingu

tagasivõitmise, mõeldakse nii võlaõigusliku kui asjaõigusliku tehingu tagasivõitmist.

10. Vastavalt TMS § 195 lg-le 1 kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks,

on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri

käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu

jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale.

Kuivõrd vaidlusalune kinkeleping on kehtetu, siis on A. Annok kohustatud kinkelepingu

alusel saadud kinnistu tagastama kohtutäitur J. Rumjantseva käsutusse.

Käesoleval juhul on kinkelepingu esemeks kinnisasi ning kinnistusraamatu kanne A. Annoki

kui omaniku kohta ebaõige. Seetõttu tuleb kinnistusraamatu kannet muuta.

KRS § 341 lg 7 p 2 kohaselt puudutatud isiku nõusoleku kande muutmiseks ei ole nõutav, kui

kohtutäitur taotleb kande tegemist oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Lähtudes sellest, et Ü. Annoki avalduse alusel viib antud asjas täitemenetlust läbi kohtutäitur

J. Rumjantseva ning TMS § 195 lg 1 kohaselt peab A. Annok andma kinnisasja kohtutäitur

J. Rumjantseva käsutusse, on kohtutäituril õigus ilma A. Annoki nõusolekuta taotleda XXX

kinnistu (registriosa nr XXXXX) omanikukande muutmist. Seetõttu on põhjendatud

Ü. Annoki nõue kande muutmiseks ja H. Annoki kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse

sissekandmiseks. Ringkonnakohus ei lahenda Ü. Annoki nimetatud nõuet kohtuotsuse

resolutsiooniga, kuivõrd seadusest tulenevalt on see kohtutäituri pädevuses.

Maakohtu seisukoht, et Ü. Annoki nõue kinnistusraamatu kande muutmiseks omanikukande

osas ei ole põhjendatud, on ebaõige.

11. Hagiavaldusest nähtuvalt taotles Ü. Annok muu hulgas kinkelepingu esemeks olnud XXX

kinnistule käsutamise keelumärke kandmist kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Tegemist on

hagi tagamise abinõuga TsMS § 378 lg 1 p 2 tähenduses. Maakohus ei ole vaidlustatud

otsuses selle taotluse osas seisukohta võtnud ning tegemist on maakohtu poolt olulise

menetlusõiguse normi rikkumisega.

Ringkonnakohus leiab, et XXX kinnistule keelumärke kandmine 07.05.2007 kohtuotsuse

täitmise tagamiseks on põhjendatud eelkõige põhjusel, et alates 14.03.2008, mil algatati

täitemenetlus, on kohtuotsus täitmata ning 08.04.2008 kinkeleping tõendab, et H. Annok ja A.

Annok püüavad kohtuotsuse täitmist takistada. Seetõttu ringkonnakohus rahuldab Ü. Annoki

hagi tagamise taotluse. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et apellatsioonkaebuse

põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu poolt hagi tagamata jätmist eraldi vaidlustatud.

12. Maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata Ü. Annoki hagi H. Annoki ja A. Annoki

vastu kande muutmiseks ja kohtuliku hüpoteegi esimesele järjekohale seadmiseks Ü. Annoki

kasuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6

alusel ei korda neid kõiki käesolevas otsuses.

Vastavalt AÕS § 65 lg-le 3 käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõuet ei saa esitada

kolmanda heauskse isiku poolt omandatud asjaõiguse suhtes, mis on kinnistusraamatusse

kantud.

Hüpoteek AS Sampo Panga kasuks summas 750 000 krooni (I kd, t.l 95) on

kinnistusraamatusse kantud 02.05.2008 A. Annokile antud laenu tagatiseks (I kd, t.l 157) ning

AS Sampo Pank on omandanud nimetatud hüpoteegi heauskselt. Kuna kohtulik hüpoteek

Ü. Annoki kasuks on kustutatud 14.01.2008 kohtuotsuse alusel, siis on õige maakohtu

seisukoht, et AS Sampo Pank ei pidanudki teadma Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2008

määrusest, millega jäeti hagi tagamiseks kehtima kohtulik hüpoteek Ü. Annoki kasuks kuni

kohtuotsuse täitmiseni.

13. Tartu Maakohtu 13.04.2010 ja 20.05.2010 määrustega vabastati Ü. Annok menetlusabi

korras riigilõivu tasumisest osaliselt, s.o summas 40 000 krooni, ning määrati, et Ü. Annok

peab tasuma riigilõivu 5000 krooni. Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2013 määrusega kohustati

Ü. Annokilt tasuma riigilõivu 319,56 eurot (5000 krooni) ning TsMS § 184 lg 4 alusel jäeti

ülejäänud osas menetlusabi andmine kehtima. Seejuures on nii maa- kui ringkonnakohus

hinnanud Ü. Annoki majanduslikku seisundit kooskõlas TsMS §-s 186 ja § 184 lg-s 4

sätestatuga ning A. Annoki ja H. Annoki seisukoht, et kohtud on põhjendamatult vabastanud

Ü. Annoki osaliselt riigilõivu tasumisest, on ebaõige. Siinjuures peab ringkonnakohus

vajalikuks rõhutada, et tulenevalt TsMS § 191 lg-s 1 märgitust ei saa A. Annok ja H. Annok

eelmärgitud määruseid vaidlustada ning Ü. Annokile on antud menetlusabi üksnes

hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamisel.

14. Maakohus on määranud TsMS § 136 lg 1 järgi hagi hinnaks 438 875 krooni ning sellise

hinnaga hagilt tuleb tasuda riigilõivu 45 000 krooni (2876,02 eurot). Ü. Annok on tasunud

hagiavalduse esitamisel riigilõivu 5000 krooni (319,56 eurot). Seega on hagiavalduselt

tasumata riigilõivu 40 000 krooni (2556,47 eurot).

Vastavalt TsMS § 179 lg-le 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud

riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv

või riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud

isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

TsMS § 190 lg 3 esimese lause kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on

vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral

kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas kostja sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel.

Ü. Annoki hagi rahuldati 08.04.2008 kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja selle

tagasivõitmiseks kohtutäituri käsutusse ning jäeti rahuldamata kohtuliku hüpoteegi esimesele

järjekohale Ü. Annoki kasuks seadmise osas. Seega rahuldati Ü. Annoki hagi peamises osas

ning vaidluse asjaoludest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hagi rahuldamata osa on

proportsioonis Ü. Annoki poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu osaga. Eelnevast

järelduvalt tuleb hagiavalduselt tasumata riigilõivu osa 2556,47 eurot TsMS § 163 lg 1 teise

alternatiivi (koostoimes TsMS § 179 lg-s 1 ja § 190 lg-s 3 märgituga) alusel solidaarselt välja

mõista H. Annokilt ja A. Annokilt.

Apellatsiooniastmes oli hagihind sama ning riigilõivumääraks oli 1000 eurot (veebilehe

www.e-toimik.ee kaudu 850 eurot), Ü. Annuk tasus riigilõivu 319,56 eurot ning

apellatsioonkaebuselt on tasumata riigilõiv 680,44 eurot. Ringkonnakohus leiab, et seoses

apellatsioonkaebuse peamises osas rahuldamisega (v.a hüpoteegikande muutmine) tuleb

apellatsioonkaebuselt tasumata riigilõiv H. Annokilt ja A. Annokilt solidaarselt välja mõista

ning apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv jätta Ü. Annoki kanda. Seejuures tuleb

H. Annokilt ja A. Annokilt väljamõistetavat riigilõivu vähendada TsMS § 162 lg 5 alusel 150

euro võrra, kuna Ü. Annok ei esitanud apellatsioonkaebust veebilehe www.e-toimik.ee kaudu

ning väljamõistmisele kuulub 530,44 eurot (680,44-150). Kokku kuulub H. Annokilt ja

A. Annokilt solidaarselt vähemtasutud riigilõivu katteks väljamõistmisele 3086,91

(2556,47+530,44) eurot.

Ü. Annoki poolt tasutud riigilõiv hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt jääb tema enda

kanda.

Ü. Annoki hagi rahuldati 08.04.2008 kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja selle

tagasivõitmiseks kohtutäituri käsutusse. Rahuldamata jäeti hagi hüpoteegikande muutmiseks.

Ringkonnakohus leiab, et vaidluse asjaoludest tulenevalt on hagi rahuldamise ulatus 85% ning

poolte õigusabikulud tuleb TsMS § 163 lg 1 teise alternatiivi alusel jätta nii maa- kui

ringkonnakohtus 80% ulatuses solidaarselt H. Annoli ja A. Annoki kanda ning 15% ulatuses

Ü. Annoki kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja