3-13-1370/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedM.L. esitas 6. märtsil 2013. a Tallinna Vangla direktorile taotluse teha sideoperaatorile OÜ Top Connect ettekirjutus alandada Eesti-siseste mobiil- ja lauatelefoni kõnede hindu. Taotluse kohaselt
Legislator headnote
AI generated3-13-1370/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: M.L. esitas 6. märtsil 2013. a Tallinna Vangla direktorile taotluse teha sideoperaatorile OÜ Top Connect ettekirjutus alandada Eesti-siseste mobiil- ja lauatelefoni kõnede hindu. Taotluse kohaselt
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
E est i Vab ari i gi ni mel
Kohus
Kohtunik
Otsuse tegemise aeg ja koht
Haldusasja number
Haldusasi
Menetlusosalised ja esindajad
Asja läbivaatamise vorm
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Tallinna Halduskohus
Villem Lapimaa
8. november 2013. a, Tallinn
3-13-1370
M.L. kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks lahendada taotlus,
et
OÜ-le
Top
Connect
tehtaks
ettekirjutus
langetada
kinnipeetavatele pakutava telefoniteenuse hinda
Kaebaja – M.L.
Vastustaja – Tallinna Vangla
Kirjalik menetlus
1. Rahuldada kaebus.
2. Kohustada Tallinna Vanglat lahendama sisuliselt
M.L.
6. märtsi
2013.
a
taotlus Eesti-siseste
telefonikõnede hindade alandamiseks.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tal-
linna Ringkonnakohtule hiljemalt 9. detsembril 2013. a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. M.L. esitas 6. märtsil 2013. a Tallinna Vangla direktorile taotluse teha sideoperaatorile OÜ Top
Connect ettekirjutus alandada Eesti-siseste mobiil- ja lauatelefoni kõnede hindu. Taotluse kohaselt
on OÜ Top Connect teenuse hinnad märgatavalt kallimad teiste sideoperaatorite hindadest.
2. Tallinna Vangla direktori asetäitja tagastas 14. mai 2013. a kirjaga nr 5-18/8370-4 M.L. taotluse.
Vastuse kohaselt on vanglal kohustus tagada kinnipeetavatele võimalus kasutada telefoniteenust,
kuid kellega ja mis tingimustel vangla sellise kohustuse täidab, ei puuduta kinnipeetavat. Vanglal ei
ole juriidiliselt õigust teha OÜ-le Top Connect ettekirjutust.
3. Tallinna Vangla direktor jättis 21. juunil 2013. a M.L. vaide rahuldamata.
4. M.L. esitas 25. juunil 2013. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles leiab, et Tallinna Vangla
jättis tema taotluse ebaõigesti rahuldamata.
5. Kohus võttis 22. juulil 2013. a kaebuse menetlusse ning tõlgendas esitatud nõuet selliselt, et M.L.
esitas kohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks lahendada tagastatud taotlus sisuliselt.
6. M.L. leiab, et Tallinna Vangla on kohustatud tema 6. märtsil 2013. a esitatud taotluse läbi
vaatama. Vanglast lauatelefonile helistamisel on kõneminuti hind 0,045 eurot ning mobiiltelefonile
helistamisel 0,236 eurot, vastaja arvel helistamise korral on kõneminuti hind 0,15 eurot. Sellised
hinnad kahjustavad tarbijat. Kuigi vangla on andnud oma ülesande – sideteenuse tagamine –
täitmise üle eraõiguslikule isikule, peab vangla kindlustama, et teenustele kehtestatud hinnad
tagaksid kinnipeetavatele reaalse võimaluse teenust kasutada. Vanglal tuleb seda arvestada eraõi-
gusliku isikuga koostöö või muu taolise lepingu sõlmimisel. Ühtlasi on vanglal kohustus tagada, et
teenuse maksumusele tehtav juurdehindlus oleks mõistlik. Vastasel juhul ei oleks soodustatud ka
kinnipeetava kontaktide hoidmine perekonna, sugulaste ja teiste lähedastega. Vangla peab tagama,
et kinnipeetavate kulutused telefoniteenusele ei oleks ebamõistlikult suured ega takistaks
vanglavälist suhtlemist.
7. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt tagastas Tallinna Vangla kae-
bajale tema taotluse õiguspäraselt. Kuigi vangla ja OÜ Top Connect vahel sõlmitud lepingus kokku
lepitud teenuse hinnad puudutavad ka kaebajat, puudub tal subjektiivne õigus taotleda vanglalt
telefoniteenuse hindade muutmiseks OÜ-le Top Connect ettekirjutuse tegemist. Vangistusseaduse
(VangS) § 28 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on tehniliste tingimuste olemasolul vanglal kohustus tagada
kinnipeetavatele telefoni kasutamise võimalus kinnipeetava enda kulul. Tallinna Vangla on sõl-
minud
telefoni
kasutamise
võimaldamiseks
halduslepingu
ning
delegeerinud
sellega
telefoniteenuse osutamise ülesande edasi OÜ-le Top Connect. Vastustaja kui avaliku võimu kandja
saab halduslepingu tingimusi muuta haldusmenetluse seaduse § 102 lg 2 alusel erandjuhtudel. OÜ
Top Connect pakub telefoniteenust tervikuna, s.h on loonud tehnilised võimalused julgeolekuks ja
järelevalveks, mis on keerukas ja kulukas. Nimetatud põhjusel ei saa kinnipeetav eeldada, et ta saab
kasutada telefoniteenust hindadega, mis kehtivad väljaspool vanglat. Isikul, kes viibib vabaduses,
on võimalik valida, milliste hindadega telefonioperaatori ta valib, kuid vanglas viibival isikul
selline valikuõigus puudub. Vanglas kui kinnipidamisasutuses on telefoniteenuse pakkumine
keerulisem, kuna lisaks on vaja tagada ka vangla julgeolek ja vangistuse täideviimise eesmärkide
saavutamine. Kaebajal on lisaks telefonikõnedele võimalik pidada vanglavälist suhtlust ka
kirjavahetuse ning lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste teel. Telefonikõned on üksnes üheks
vanglavälise suhtlemise võimaluseks ning iga kinnipeetav saab ise otsustada, millise võimaluse
kasuks ta otsustab.
KOHTU PÕHJENDUSED
8. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas Tallinna Vangla on kohustatud sisuliselt läbi vaatama
M.L. 6. märtsi 2013. a taotluse teha sideoperaatorile OÜ Top Connect ettekirjutus
alandada Eesti-sisese mobiil- ja lauatelefonile helistamise hindu. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1
sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja
on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seega tuleb
kohtul tuvastada, kas Tallinna Vangla tagastas M.L. 6. märtsi 2013. a taotluse õiguspäraselt.
9. Kinnipeetava vanglaväline suhtlemine on võrreldes vabaduses viibivate isikutega piiratum. Sel
leks, et kinnipeetaval säiliksid kontaktid perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega ning
tagada, et pärast vanglast vabanemist oleks kinnipeetaval lihtsam taas ühiskonna täisväärtuslikuks
liikmeks saada ja õiguskuulekalt käituda, peab vangla soodustama kinnipeetava vanglavälist suht
lemist (VangS § 23 lg-d 1 ja 2). Üheks viisiks, kuidas kinnipeetava vanglavälist suhtlemist soo
dustada, on võimaldada kinnipeetaval suhelda telefoni teel. Kuigi kinnipeetaval võimaldatakse
lisaks helistamisele kasutada ka muid viise enda perekonnaliikmete jt lähedastega kontaktide
hoidmiseks (nt VangS § 28 lg 1 järgi kirja saatmise võimalus; VangS § 24 järgi lühiajalised kok
kusaamised, VangS § 25 järgi pikaajalised kokkusaamised jm), ei ole need suhtlemisviisid oma
vahel võrreldavad ega saa üksteist täielikult asendada. Seega ei oma käesoleval juhul määravat
tähtsust asjaolu, et kaebajal on võimalik soovi korral oma pereliikmete või tuttavatega suhelda
lisaks helistamisele ka muul viisil, näiteks kirja teel.
10. VangS § 28 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud
mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasu-
tamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. VangS § 28 lg 2 sätestab, et kirjava-
hetus ja telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul. Eeltoodud sätetest tulenevalt on tehniliste
tingimuste olemasolul vanglal kohustus tagada kinnipeetavale telefoni kasutamise võimalus kin-
nipeetava enda kulul. VangS § 28 lg-s 1 sätestatud kohustus tagada telefoniteenus on
avalik-õiguslik. Teenusepakkuja, kellega telefoniteenuse osutamise leping sõlmitakse, valib
vangla. Vangistusseaduses ega ka mõnes muus õigusaktis ei ole reguleeritud otseselt seda,
millistesse piirmääradesse peaks jääma vanglas pakutava telefoniteenuse kõneminuti hinnad või
kuidas peaks vangla valima teenusepakkuja. Samas ei saa sellest järeldada, et vanglal oleks vabadus
sõlmida teenusepakkujaga leping tingimustel, millest tulenevalt oleksid telefoniteenuse hinnad
põhjendamatult kõrged. Kinnipeetav saab telefoniteenust kasutada vaid juhul, kui vangla seda
võimaldab ning tema isikuarvel on piisavalt raha. Üldjuhul on kinnipeetava jaoks võimalus raha
juurde hankida üsna piiratud. Seega, ka juhul kui vangla annab oma ülesande täitmise üle
eraõiguslikule isikule, jääb vangla kohustuseks kindlustada, et telefoniteenusele kehtestataks
hinnad, mis tagavad kinnipeetavale reaalse võimaluse teenust kasutada. Vanglal on võimalik
nimetatud asjaolu arvestada lepingu sõlmimisel.
11. Nähtuvalt Tallinna Vangla ja OÜ Top Connect sõlmitud koostöölepingust (tl 20) pakub OÜ
Top Connect Tallinna Vanglas kinnipeetavatele telefonside teenust alates 2004. aastast. Seejuures
on alates 01.01.2011 Eesti-sisese kõneminuti hind lauatelefonile helistades 0,045 eurot ning mo-
biiltelefonile helistades 0,236 eurot (tl 30 pöördel). Väljaspool vanglat on pakutavad kõneminuti
hinnad oluliselt madalamad (nt EMT Simpeli tavahinnad on sõltuvalt kõne ajast 0,1885 €/min või
0,1233 €/min). Võttes arvesse asjaolu, et vangla või telefoniteenuse pakkuja peab lisaks helistamise
võimalusele kindlustama tingimused, mis võimaldavad järelevalvet ja tagavad julgeoleku, ei pruugi
tõepoolest vanglas pakutava telefoniteenuse hinnad olla sarnased teiste telefonside operaatorite
pakutavate hindadega. Samas ei ole vangla sisuliselt analüüsinud ega põhjendanud kuidagi
asjaolusid, millest tingituna on vanglast helistamisel kõneminuti hind nii palju kõrgem võrreldes
väljaspool vanglat kehtivate hindadega. Ebaproportsionaalselt kõrged telefoniteenuse hinnad või-
vad takistada kaebajal telefoniteenuse kasutamist ning riivata seeläbi kaebaja subjektiivseid õigusi
(vrdl Riigikohtu erikogu 31. jaanuari 2013. a otsus nr 3-3-1-48-12). Seega tagastas vastustaja kae-
baja taotluse õigusvastaselt, jättes hindade põhjendatuse sisuliselt kontrollimata. Vastustaja pida-
nuks taotluse sisuliselt läbi vaatama ning selle kas rahuldama või rahuldamata jätma. See, kuidas
korraldada OÜ-ga Top Connect lepingu võimalik muutmine, ei puutu kaebajasse ja on vastustaja
otsustada.
12. Neil kaalutlustel rahuldab kohus kaebuse. Kuna Tallinna Vangla ei ole hindade ülemäärasust
sisuliselt analüüsinud ja kaalutlusõigust teostanud ja seega ei ole neid asjaolusid analüüsitud ka
kohtumenetluses. Seetõttu ei tee kohus kohustavat ettekirjutust hindu alandada, vaid piirdub
vastustaja kohustamisega asi uuesti läbi vaadata (HKMS § 41 lg 3).
12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval
juhul tehakse otsus vastustaja kahjuks. Kaebaja oli käesolevas asjas menetlusabi korras vabastatud
riigilõivu tasumisest ja ei ole esitanud mingeid muid taotlusi seoses menetluskuludega. HKMS §
104 lg 10 kohaselt ei saa tasumata jäänud riigilõivu sisse nõuda ka vastustajalt. Seega pole vaja
menetluskulusid jagada.
/allkirjastatud digitaalselt/
Villem Lapimaa