1-11-10455/42 · Tartu Ringkonnakohus

1-11-10455

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. november 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-10455

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 7. oktoobri 2013

määrus kriminaalasjas menetluse lõpetamise kohta

seoses menetluse mõistliku aja möödumisega

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vanemprokurör Kristiina Laas, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2013 määrus jätta muutmata.

2. Vanemprokurör Kristiina Laasi määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu menetluses oli kriminaalasi R.K. i süüdistuses KarS § 3891 lg 2 järgi, A.T.

süüdistuses KarS § 3891 lg 1järgi, AS XXX süüdistuses KarS § 3891 lg 3 järgi.

Kriminaalasjast eraldas kohus oma 01.10.2013 määrusega OÜ XXX süüdistuse KarS § 3891

lg 3 järgi.

1.1. R.K. it süüdistatakse selles, et tema töötades alates 01.07.2004 töölepingu alusel

AS XXX meistri ametikohal asukohaga Võrumaa, XXX küla ning olles kohustatud

AS XXX nimel, heaks ja huvides täitma järgmisi ülesandeid ja kohustusi: metsamaterjali

mõõtmine, ladustamine, laomajandus, ostu-müügiaktide allkirjastamine; metsamaterjali

koormate mõõtmine ja kvaliteedi määramine; kontroll metsamaterjali päritolu seaduslikkuse

eest ning olles muuhulgas õigustatud vormistama ja vastu võtma AS XXX nimel toimunud

tehingute kohta dokumente ning võtma AS-le XXX rahalisi kohustusi, lasi kokkuleppel T.V.

uga vormistada varifirmade OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ XXX ja OÜ

XXX nimel fiktiivseid arveid, mis ei kajastanud arvetel näidatud isikute vahel tegelikult

toimunud

majandustehinguid,

et

kajastada

3. isikutelt

käibemaksuvabalt

ostetud

metsamaterjali käibemaksuga ostetud metsamaterjalina. T.V. u korraldamisel ja tema poolt

koos J.L. , J.R. a, S.L. , M.H. i, A.S. , E.J. i ja R.V. i koostatud fiktiivsed arved ja

metsamaterjali ostu-müügiga seotud dokumentatsiooni edastas R.K. AS XXX

raamatupidajale, kes kajastas R.K. i poolt edastatud fiktiivsed arved AS XXX

raamatupidamises ja koostas nende alusel valeandmeid sisaldavad maksudeklaratsioonid

jaanuar kuni juuni 2006, oktoober, detsember 2006, jaanuar kuni detsember 2007, jaanuar ja

veebruar 2008 kohta ning esitas need e-maksuameti kaudu maksuhaldurile, mille tulemusena

jäi riigi eelarvesse maksudena laekumata käibemaksu summas 1 680 841 krooni ning

tulumaksu summas 3 090 966 krooni ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, kokku 4 771

807 krooni.

R.K. kasutades ära AS XXX juhatuse liikmete ja raamatupidaja teadmatust, esitas

raamatupidaja vahendusel AS XXX maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, mille

tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma jäi väiksemaks maksuseaduse alusel tasumisele

kuuluvast summast. AS XXX maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega rikkus R.K.

alates 01.05.2004 kehtiva käibemaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse

nõudeid.

AS XXX käibemaksukohustuse vähendamise eemärgil esitas R.K. AS XXX

raamatupidajale fiktiivsed arved ostu-müügitehingute kohta äriühingutega OÜ XXX , OÜ

XXX , OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ XXX , milliste arvete puhul kauba müüjaks ei

olnud arvel näidatud isik, kuid millised arved raamatupidaja kajastas maksuarvestuses ning

koostas ja esitas valeandmetega käibedeklaratsioonid ajavahemiku jaanuar kuni aprill, juuni,

oktoober, detsember 2006, jaanuar kuni detsember 2007 ja jaanuar, veebruar 2008 kohta,

suurendades fiktiivsete arvete alusel sisendkäibemaksu kokku summas 1 680 841 krooni.

R.K. , kasutades ära AS XXX juhatuse liikmete ja raamatupidaja teadmatust OÜ-de XXX ,

XXX , XXX , XXX , XXX , XXX rekvisiitidega arvete fiktiivsusest, deklareeris läbi AS

XXX raamatupidaja AS XXX tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmeid.

R.K. it süüdistatakse veel selles, et tema ajavahemikul 01.09.2006 kuni 20.03.2008 vahendas

OÜ XXX juhatuse liikmele A.T. le T.V. u kontrolli all olevate äriühingute OÜ XXX , OÜ

XXX , OÜ XXX ja OÜ XXX nimelt väljastatud fiktiivseid raamatupidamise dokumente

(arveid, arve-saatelehti, kassa sissetuleku orderite kviitungeid, rahvusvahelise kaubaveo

saatelehti CMR), et A.T. saaks vähendada OÜ XXX poolt tasumisele kuuluvaid makse ning

tagastas OÜ XXX arvelduskontolt eelnimetatud äriühingute rekvisiitidega fiktiivsete arvete

alusel teostatud ülekannete alusel OÜ-de XXX , XXX , XXX ja XXX arveldusarvetele

laekunud ja T.V. u korralduste alusel välja võetud sularaha OÜ XXX juhatuse liikmele A.T.

le, aidates eelkirjeldatud tegevusega A.T. poolt OÜ XXX maksudeklaratsioonides

valeandmete esitamisele kaasa, ning mille tulemusena jäi riigieelarvesse maksudena

laekumata käibemaksu 1 096 335 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksetelt 2 040 603 krooni.

A.T. ja OÜ XXX poolt R.K. i kaasaaitamisel OÜ XXX käibedeklaratsioonides valeandmete

esitamise tulemusena jäi riigieelarvesse laekumata käibemaksu kokku summas 1 096 335

krooni.

Lisaks käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele aitas R.K. A.T. l tahtlikult esitada

valeandmeid OÜ XXX tulu-ja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonides.

A.T. ja OÜ XXX poolt R.K. i kaasaaitamisel OÜ XXX tulu- ja sotsiaalmaksu

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusena jäi laekumata riigieelarvesse

ettevõtte tulumaksu kokku 2 040 603 krooni.

Kokku jäi R.K. i kaasaaitamisel A.T. ja OÜ XXX poolt tahtlikult OÜ XXX

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusel laekumata riigile makse summas

3 136 938 krooni.

Seega pani R.K. toime KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o maksuhaldurile

valeandmete esitamise maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena

laekumata enam kui 320 000 eurot (eelkirjeldatud kuriteole vastab enne 15.03.2007 KarS §

386 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisule, s.o maksudeklaratsioonis tahtlikult valeandmete

esitamise, mille tulemusena tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel

tasumisele kuuluvast summast ja maksudena jäi laekumata üle 500 000 krooni).

1.2. AS-i XXX süüdistatakse selles, et tema töölepingu alusel töötava metsameister R.K. i

tegevuse läbi, lasi kokkuleppel T.V. uga vormistada varifirmade OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ

XXX , OÜ XXX , OÜ XXX ja OÜ XXX nimel fiktiivseid arveid, mis ei kajastanud arvetel

näidatud isikute vahel tegelikult toimunud majandustehinguid, et kajastada 3. isikutelt

käibemaksuvabalt ostetud metsamaterjali käibemaksuga ostetud metsamaterjalina. T.V. u

korraldamisel ja tema poolt koos J.L. , J.R. a, S.L. , M.H. i, A.S. , E.J. i ja R.V. i koostatud

fiktiivsed arved ja metsamaterjali ostu-müügiga seotud dokumentatsiooni edastas R.K. AS

XXX raamatupidajale, kes kajastas R.K. i poolt edastatud fiktiivsed arved AS XXX

raamatupidamises ja koostas nende alusel valeandmeid sisaldavad maksudeklaratsioonid

jaanuar kuni juuni 2006, oktoober, detsember 2006, jaanuar kuni detsember 2007, jaanuar ja

veebruar 2008 kohta ning esitas need e-maksuameti kaudu maksuhaldurile, mille tulemusena

jäi riigi eelarvesse maksudena laekumata käibemaksu summas 1 680 841 krooni ning

tulumaksu summas 3 090 966 krooni ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, kokku

4 771 807 krooni.

R.K. , kasutades ära AS XXX juhatuse liikmete ja raamatupidaja teadmatust, esitas

raamatupidaja vahendusel AS XXX maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, mille

tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma jäi väiksemaks maksuseaduse alusel tasumisele

kuuluvast summast. AS XXX maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega rikkus R.K.

alates 01.05.2004 kehtiva käibemaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse

nõudeid.

AS XXX käibemaksukohustuse vähendamise eemärgil esitas AS XXX R.K. i tegevuse läbi

AS XXX raamatupidajale fiktiivsed arved ostu-müügitehingute kohta äriühingutega OÜ

XXX , OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ XXX , milliste arvete puhul kauba

müüjaks ei olnud arvel näidatud isik, kuid millised arved raamatupidaja kajastas

maksuarvestuses ning koostas ja esitas valeandmetega käibedeklaratsioonid ajavahemiku

jaanuar kuni aprill, juuni, oktoober, detsember 2006, jaanuar kuni detsember 2007 ja jaanuar,

veebruar 2008 kohta, suurendades fiktiivsete arvete alusel sisendkäibemaksu kokku summas

1 680 841 krooni varasemalt R.K. i süüdistuse osas väljatoodud viisil ja ulatuses.

R.K. kasutades ära AS XXX juhatuse liikmete ja raamatupidaja teadmatust OÜ-de XXX ,

XXX , XXX , XXX , XXX , XXX rekvisiitidega arvete fiktiivsusest, deklareeris läbi AS

XXX raamatupidaja AS XXX tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmeid eelnevalt

R.K. i süüdistuse osas väljatoodud viisil ja ulatuses.

Seega pani AS XXX toime KarS § 3891 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo – juriidilise isiku

poolt maksuhaldurile valeandmete esitamise maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui

sellega jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa (enne 15.03.2007

vastas

eelkirjeldatud

kuriteole

KarS

§

lg

sätestatud

kuriteokoosseis

maksudeklaratsioonis, s.o maksudeklaratsioonis tahtlik valeandmete esitamine, mille

tulemusena tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele

kuuluvast summast ja maksudena jäi laekumata üle 500 000 krooni).

1.3. A.T. t süüdistatakse selles, et tema olles OÜ XXX juhatuse liige, tellis OÜ XXX

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamiseks oma tuttavalt R.K. ilt raamatupidamis- ja

maksuarvestuse jaoks arveid, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akte, CMR-e,

kassadokumente jms, milles olid kajastatud andmed näilike tehingute kohta. R.K. omakorda

sai fiktiivsed arved ja dokumendid T.V. ult, kes korraldas fiktiivsete arvete ja dokumentide

väljastamise enda kontrolli all olevate varifirmade OÜ XXX , OÜ XXX , OÜ XXX ja OÜ

XXX nimelt. Lisaks fiktiivsete arvete vahendamisele tagastas R.K. OÜ XXX

arvelduskontolt eelnimetatud äriühingute rekvisiitidega fiktiivsete arvete alusel teostatud

ülekannete alusel varifirmade arveldusarvetele laekunud ja T.V. u poolt või tema korralduste

alusel välja võetud sularaha OÜ XXX juhatuse liikmele A.T. le.

A.T. deklareeris R.K. i kaasaaitamisel OÜ XXX käibedeklaratsioonide sisendkäibemaksu

suuremas summas, kui selleks seaduse järgi õigus oli ja jättis tahtlikult deklareerimata

ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu, mille tulemusena jäi riigieelarvesse maksudena

laekumata käibemaksu summas 1 154 194 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksetelt 2 040 603 krooni, rikkudes sellise tegevusega alates 01.05.2004 kehtiva

käibemaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse nõudeid.

Eesmärgiga vähendada OÜ XXX maksukohustust esitas A.T. R.K. i kaasaaitamisel

maksuhaldurile tahtlikult OÜ XXX käibedeklaratsioonides maksustamisperioodide

01.09.2006 – 29.02.2008 kohta valeandmeid eelnevalt R.K. i süüdistuse osas väljatoodud

viisil ja ulatuses, lisaks alljärgnev:

-

22.04.2008 esitatud veebruarikuu 2008 käibedeklaratsioonis on ühel OÜ XXX nimelt

vormistatud fiktiivsel arvel (arve nr 1202, 12.02.2008) märgitud käibemaksusumma alusel

põhjendamatult suurendatud OÜ XXX poolt kaupade ja teenuste soetamisel tasutud

käibemaksu summat 57 859 krooni võrra ning sellega alusetult vähendatud OÜ XXX 2008.

veebruarikuu käibemaksukohustust summas 57 859 krooni;

A.T. ja OÜ XXX poolt R.K. i kaasaaitamisel OÜ XXX käibedeklaratsioonides tahtlikult

valeandmete esitamise tulemusena jäi riigieelarvesse laekumata käibemaksu kokku summas 1

154 194 krooni.

Ajavahemiku oktoober, november 2006, jaanuar, märts kuni mai, oktoober kuni detsember

2007 ja jaanuar, veebruar 2008 kohta esitas A.T. R.K. i kaasaaitamisel maksuhaldurile OÜ

XXX tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmeid sellega, et jättis deklareerimata

tulu- ja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonis OÜ-de XXX , XXX , XXX , XXX nimelt

tegelikult mitte toimunud majandustehingute kohta koostatud fiktiivsete arvete, s.o nõuetele

mittevastava algdokumendi alusel OÜ XXX AS-i Swedbank arvelduskontolt nr XXX ja AS

SEB Pank arvelduskontolt nr XXX tehtud väljamaksed, mis vastavalt alates 01.01.2000

kehtiva tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kulu ja kuulub

maksustamisele tulumaksuga 2006. a. maksumääras 23/77, 2007. a 22/78 ja 2008. a 21/79

eelnevalt R.K. i süüdistuse osas väljatoodud viisil ja ulatuses

A.T. ja OÜ XXX tahtliku tegevuse tulemusena ja R.K. i kaasaaitamisel jäi OÜ XXX tulu- ja

sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonides (vorm TSD B osa ja lisa nr 6) valeandmete esitamise

tõttu riigieelarvesse laekumata tulumaksu 2006. a 115 259 krooni, 2007. a 1 347 721 krooni ja

2008. a 577 623 krooni, kokku summas 2 040 603 krooni.

Seega pani A.T. toime KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o maksuhaldurile

valeandmete esitamise maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena

laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa (eelkirjeldatud kuriteole vastab enne

15.03.2007 KarS § 386 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisule, s.o maksudeklaratsioonis tahtlikult

valeandmete esitamise, mille tulemusena tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem

maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja maksudena jäi laekumata üle 500 000

krooni).

2. Tartu Maakohtu 07.10.2013 määrusega lõpetati kriminaalasjas menetlus KrMS § 2742 lg 1

alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.

Kohus leidis määrust põhistades alljärgmist.

2.1

Isiku õigus nõuda enda kohtuasja menetlemist mõistliku aja jooksul tuleneb Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 1 esimesest lausest ja Eesti

Vabariigi põhiseaduse §-st 14. Mõistliku menetlusaja olemus ja selle piirid on sisustatud

kohtupraktikaga. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) väljakujunenud praktika kohaselt

hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures

eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3)

asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks

konkreetses menetluses kaalul (EIK 28.06.1978, König vs. Saksamaa; 26.10.2000, Kudla vs.

Poola; 29.05.2012, Valeriy Kovalenko vs. Venemaa). Juhtudel, mil menetlusaeg on olnud

ilmselgelt ebamõistlik, on inimõiguste kohus pidanud võimalikuks tuvastada EIÕK art 6 lg 1

esimese lause rikkumine üksikuid hindamiskriteeriume üksikasjalikult vaagimata (EIK

21.04.1998, Estima Jorge vs. Portugal).

Ka KrMS § 2052 nimetab kriminaalmenetluse lõpetamisel arvestatavate asjaoludena kuriteo

raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid

asjaolusid.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.06.2010 otsuses asjas 3-1-1-43-10 on leitud, et kohtuasja

keerukus võib väljenduda näiteks tõendite vastuolulisuses ja nende suures hulgas,

süüdistatavate ja kuriteoepisoodide rohkuses, tunnistajate viibimises välisriigis jne. Kaebaja

käitumise puhul tuleb arvestada, kas ta on menetlusest kõrvale hoidunud või muul viisil

takistanud kiiret ja tõhusat menetlust. Riigivõimu käitumine omab tähtsust selles osas, kas

asjaomased asutused on võtnud tarvitusele piisavalt meetmeid menetluse kiireks ja

efektiivseks lahendamiseks. Oluliste asjaoludena, mis on süüdistatava jaoks kaalul,

käsitletakse kriminaalmenetlusega kaasnevaid põhiõiguste riiveid. Siia kuuluvad nt tõkendid,

eriti eeluurimisvangistus, vara arest ja muu taoline, millistega kaasneb isiku ebakindlus oma

tuleviku suhtes. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.08.2011 otsuses asjas 3-1-1-57-11 on

rõhutatud, et puudusteks menetlejate käitumises saab lugeda ulatuslikke tegevusetuse ja

väheaktiivse tegevuse perioode.

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest tulenevalt hakkab kriminaalasjades see periood, mida

EIÕK art 6 lg 1 järgi menetlusaja mõistlikkust hinnates arvestada, kulgema niipea, kui isikule

on esitatud konventsiooni tähenduses süüdistus. Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel aluseks

võetava perioodi alguspunktina on käsitletav näiteks isiku vahistamine või tema suhtes

kohtueelse menetluse alustamine nii, et isik on ametlikult uurimisest teada saanud või

uurimine mõjutab teda (RKÜK, 3-3-1-85-09). Samuti tuleb kriminaalmenetlus lugeda alanuks

ajast, mil ametivõimud rakendavad isiku suhtes eksisteeriva kuriteokahtluse kohta tõendite

kogumiseks meetmeid, millega sekkutakse isiku teadmata tema eraellu (EIK 18.01.2007,

Šubinski vs Sloveenia). Seisukohale, et kriminaalmenetlust võib isiku suhtes lugeda alustatuks

alates jälitustoimingute tegemisest, ehki ametlikud kahtlused esitati isikutele hiljem, on asutud

ka Eesti kohtupraktikas (Tartu RK 13.02.2013 määrus 1-10-16749).

2.2. Maakohus tegi kriminaalasja materjalide pinnalt selgeks, et R.K. i suhtes teostati

jälitustoiminguid ajavahemikul 26.11.2007 - 25.12.2007. R.K. peeti 04.03.2008

kahtlustatavana kinni, samal päeval toimus R.K. i elukohas läbiotsimine ja 05.03.2008 kuulati

R.K. esmakordselt kahtlustatavana üle. 06.03.2008 R.K. vabastati kinnipidamiselt. Veel

kuulati R.K. kahtlustatavana üle 01.04.2010, mil kohaldati ka tõkendina elukohast lahkumise

keeldu. Täiendavalt kuulati R.K. kahtlustatavana üle 21.02.2011.

A.T. kuulati kahtlustatavana üle 05.03.2008. Eelmisel päeval, s.o 04.04.2008 toimus

läbiotsimine tollal A.T. juhitavas OÜ-s XXX .

AS XXX kontoris toimus läbiotsimine 04.03.2008 ja AS XXX esindaja kuulati

kahtlustatavana üle 04.09.2008.

2.3. Kuivõrd jälitustegevusega sekkuti isiku eraellu, luges kohus kriminaalmenetluse R.K. i

suhtes alustatuks alates jälitustoimingute tegemisest, s.o alates 26.11.2007. Kohus loeb A.T.

suhtes kriminaalmenetlust alustatuks alates tema ülekuulamisest kahtlustatavana 05.03. 2008

ja AS XXX e suhtes alates läbiotsimisest 04.03.2008. Kuigi AS-i XXX süüdistatakse R.K. i

tegevuse läbi toime pandud kuriteos, ei anna see kohtu arvates küllaldast alust lugeda

kriminaalmenetlust alustatuks AS XXX e suhtes seoses jälitustoimingute tegemisega R.K. i

suhtes.

3. Kriminaaltoimikuga tutvudes tegi kohus kindlaks ka järgmist. Aastatel 2008-2011 toimusid

mitmesuguste muude tõendite kogumiseks vajalikud toimingud, nagu kirjalike tõendite

kogumine, asitõendite vaatlused, tunnistajate ülekuulamised, isikute äratundmiseks

esitamised. Esialgu menetleti R.K. i ja AS-i XXX ning A.T. ja OÜ XXX kriminaalasju

eraldi (asjade nr vastavalt 08930000133 ja 08930000113). A.T. ja OÜ XXX kriminaalasjas

koostas uurimisasutus kohtueelse menetluse kokkuvõtte ja edastas toimiku prokuratuurile

05.02.2009. R.K. i ja AS XXX kriminaalasjas koostas uurimisasutus kohtueelse menetluse

kokkuvõtte

31.03.2011

ja

edastas

toimiku

prokuratuurile

04.04.2011.

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi 17.05.2011 määrusega kriminaalasjad 08930000133 ja

08930000113 ühendati. Süüdistusakti esitas prokuratuur Tartu Maakohtule 26.09.2011.

3.1. Maakohus leidis, et materiaalõiguslikust aspektist ei saa praegust kriminaalasja keerukaks

pidada, aga tõenduslikult on see mahukas ja keskmisest keerukam. Asjas on hulgaliselt

dokumentaalseid tõendeid ja üle kuulatud arvukaid tunnistajad. Mõlemad kriminaalasjad on

süüdistusakti kohaselt eraldatud kriminaalasjast 07930000233. Võib arvata, et eraldamine

toimus enam-vähem ühel ajal. Ka on käesolevas asjas esitatud süüdistuse kohaselt kuriteod

toime pandud ühel ja samal ajavahemikul, s.o aastatel 2006-2008. Kohtueelne uurimine R.K. i

ja AS-i XXX kriminaalasjas on aga toimunud tunduvalt kauem aega kui A.T. kriminaalasjas.

Kindlasti ei saa kohtueelse uurimise aega A.T. kriminaalasjas lugeda ülemäära pikaks. Küll

aga on märkimisväärselt pikalt toimunud kohtueelne uurimine R.K. i ja AS-i XXX

kriminaalasjas, samuti on märkimisväärne viivitus tekkinud A.T. ja OÜ XXX kriminaalasjas

prokuratuuris pärast kohtueelse uurimise lõppemist. Prokurör on selgitanud, et kuna R.K. it

oli alust kahtlustada kaasaitamises OÜ XXX maksudeklaratsioonides valeandmete

esitamisele, otsustas prokuratuur ära oodata AS-ga XXX seotud kriminaalasjas tõendite

kogumise lõppemise ja ühendada need kriminaalasjad siis.

3.2. 27.09.2012 määras kohus kindlaks eelistungi toimumise ajana 30.11.2012. Eelistung

toimus 30.11.2012 ja süüdistatavad on antud kohtu alla 05.12.2012 määrusega, määrates asja

sisulise arutamise ajaks eelistungil pooltega kooskõlastatult ajavahemiku 30.09 - 25.10.2013

ja 05 - 06.12.2013. Seega tõdes maakohus, et märkimisväärne viivitus käesoleva

kriminaalasja menetlemisel on tekkinud maakohtus, kuna üldmenetluses kriminaalasja nr 1-

09-19611 arutamine võttis planeeritust kauem aega.

KrMS § 2681 lg 1 kohaselt üldkorras kriminaalasja arutava maakohtu koosseisu liikmed ei või

enne selles asjas kohtuotsuse tegemist osaleda teise üldmenetluses kohtusse saadetud

kriminaalasja kohtulikus arutamises. Olukorras, kus oli pooleli üldmenetlus keskmisest veidi

mahukamas ja keerukamas kriminaalasjas, mille arutamine korduvalt edasi lükkus, oli kohtul

väga raske kui mitte võimatu hakata planeerima asja arutamist käesolevas, samuti keskmisest

mahukamas ja keerukamas kriminaalasjas. Kuna asja nr 1-09-19611 arutamise taha takerdus

ka rida muude käesolevast kriminaalasjadest väikemate asjade arutamine, tegeles kohus 2012

suvel ja sügisel, samuti 2013. aasta alguses nende lahendamisega. Kohtuistungi toimumise aja

planeerimisel käesolevas asjas selgus eelistungil, et eelkõige kohtu ja prokuröri hõivatuse

tõttu teiste asjade arutamisega polnud sobivat istungi aega võimalik leida enne 2013 sügist.

3.3. Kohtu arvates on ebamõistlikult pikk olnud alates süüdistusakti kohtusse saabumisest

eelistungi toimumiseni jäänud ajavahemik ja ka alates süüdistatavate kohtu alla andmisest

kohtuistungini jäänud ajavahemik. Kuigi selle põhjuseks on olnud kohtu hõivatus teiste

kohtuasjade lahendamisega ja muuhulgas ka KrMS § 2681 sätete täitmise vajadus, samuti

prokuröri hõivatus, ei tee see olematuks fakti, et menetlus on viibinud. Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 17.08.2011 otsuses asjas 3-1-1-57-11 on rõhutatud kohtumenetlusele

kulunud aja mõistlikkuse hindamisel muuhulgas ka asjaolu, et süüdistusakti kohtusse

saabumise ja eelistungi vahele jäi enam kui 13-kuuline periood.

Kuigi prokurör on põhjendanud viivitust A.T. kriminaalasja menetlemisel prokuratuuris, ei

pidanud kohus sellist viivitust põhjendatuks. On mõistetav prokuratuuri soov seostada R.K. i

ja A.T. süüdistust, suurendades R.K. i süüdistuse mahtu, kuid see ei tee olematuks fakti, et

menetlus A.T. suhtes viibis kaks aastat olukorras, kus kohtueelne uurimine tema suhtes oli

tegelikult juba ammu lõppenud ja menetlustoiminguid A.T. ga endaga enam ei tehtud. R.K. i

ja AS XXX kriminaalasjas on kohtueelne uurimine kestnud kaks aastat kauem kui A.T.

kriminaalasjas. Kuna R.K. i ja AS-i XXX süüdistuse maht ei ole oluliselt suurem, ei saa

kohtu arvates põhjendatuks pidada ka kogu uurimisele kulunud aega.

3.4. Seega on kriminaalasja menetlusaeg R.K. i suhtes käesolevaks ajaks kestnud ligi kuus

aastat, A.T. ja AS XXX suhtes viis ja pool aastat. Arvestades asjaolu, et menetlus maakohtus

on käesoleval ajal veel pooleli, võib eeldada, et asja lõpliku lahendamiseni võib kuluda veel

ligikaudu aasta. Sellist edasise menetluse võimalikku kestvust pidasid kohtuistungil

võimalikuks nii prokurör kui kaitsjad.

4. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et kui isiku õigust kriminaalasja

menetlemisele mõistliku aja jooksul on rikutud, ei tähenda aga automaatselt seda, et

kriminaalmenetlus tuleks lõpetada. KrMS § 2742 lg 1 kohaselt lõpetatakse kriminaalmenetlus

üksnes juhul, kui süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja

jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada. Muude heastamisvõimalustena tuleb seejuures

arvestada nii KrMS § 306 lg 1 p-s 61 ette nähtud alust karistuse kergendamiseks kui ka isiku

õigust nõuda riigilt ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist (RKÜK 3-3-1-85-09). Riikohtu kriminaalkolleegium on

korduvalt selgitanud, et otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku

menetlusaja ületamisele reageerida, tuleb kohtul eeskätt kaaluda ühelt poolt seda, millisel

määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, ja teiselt poolt

avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, sh kuriteo raskust. Mida raskem on kuritegu, seda

ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik

põhjendada süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist. Seejuures tuleb eeltoodud

hindamiskriteeriume, sh kuriteo raskust, käsitleda iga süüdistatava puhul eraldi (RKKKo nr 3-

1-1-6-11, nr 3-1-1-34-13, nr 3-1-1-63-13).

4.1. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse kõiki süüdistatavaid teise astme kuriteo

toimepanemises. Seega ei ole maakohtu hinnangul tegemist raske kuriteoga. Süüdistuse

kohaselt on riigile maksudena laekumata jäänud märkimisväärne summa (kokku

7 966 604 krooni ), mistõttu ei saa siiski eitada avaliku menetlushuvi olemasolu. Samas ei ole

see summa ülemäära suur võrreldes mõne muu analoogilises asjas riigile laekumata jäänud

summadega. Näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.06.2013 määruse sisust asjas 3-1-1-

63-13 nähtuvalt oli süüdistuse kohaselt ühe süüdistatava tegevuse tagajärjel riigile laekumata

jäänud enam kui 21 miljonit krooni ja teise süüdistatava tegevuse tagajärjel enam kui 18

miljonit krooni, kuid vaatamata sellele peeti menetluse lõpetamist võimalikuks. Käesoleval

juhul heidetakse süüdistatavatele ette tunduvalt väiksemas mahus maksude vähemlaekumise

põhjustamist. Ka puudub käesolevas asjas tsiviilhagi. Maksuvõla sissenõudmise küsimuse

saab lahendada maksukorralduse seaduses ettenähtud korras.

4.2. Ebamõistlikult pika menetlusajaga kaasnevaks kahjuks süüdistatavate jaoks on antud

juhul eelkõige ebakindlus oma tuleviku suhtes. R.K. i jaoks on ebakindlus küsimuses, kas ta

tunnistatakse kriminaalkorras süüdi või mitte, kestnud käesolevaks ajaks juba peaaegu kuus

aastat ja teiste süüdistavate puhul viis ja pool aastat. Sealjuures on just R.K. i suhtes olnud

menetlus kõige koormavam – ta oli kolm päeva eelvangistuses ja alates 01.04.2010 kuni

KrMS § 128 lg 3 sätestatud tähtaja möödumiseni oli tema suhtes kohaldatud tõkendina

elukohast lahkumise keeldu. Kohtu arvates on kõikide süüdistatavate osas mõistlik menetluse

aeg juba sisuliselt saabunud või saabub lähiajal. Seega on süüdistatavate õigust menetlusele

mõistliku aja jooksul rikutud.

4.3. Nagu kohus eelnevalt leidis, on alust eeldada, et käesolev kriminaalasi lõplikult lähiajal

tõenäoliselt ei lahene ja selleks võib kuluda veel ligi aasta. Hoidmaks ära praeguse

kriminaalmenetluse tarbetut jätkamist ja süüdistatavate õiguste rikkumise süvenemist, peab

kohus põhjendatuks kõigi süüdistatavate suhtes KrMS § 2742 lg 1 alusel kriminaalmenetluse

lõpetamist vaatamata sellele, et hetkel oleks süüdistatavate õiguste rikkumine veel heastatav

ka muul viisil.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

5. Vanemprokurör palub tühistada Tartu Maakohtu 07.10.2013 määrus, millega lõpetati

kriminaalasja menetlus KrMS § 2742 alusel R.K. i, A.T. ja AS XXX suhtes ning saata

kriminaalasi Tartu Maakohtule sisuliseks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Prokurör leiab, et

Tartu Maakohtu 07.10.2013 määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta on alusetu ja

põhjendamatu.

5.1 Prokurör leiab, et kuna maakohus tuvastas mõistliku menetlusaja riive, kuid samas leidis,

et käesoleval hetkel on see veel heastatav muul viisil kui kriminaalmenetluse lõpetamisega,

siis maakohtu 07.10.2013 määruse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel vastuolus, mis

kujutab endast KrMS § 339 lg 1 p 8 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist.

Sellest tulenevalt on kohus jõudnud väärale järeldusele KarS §-s 2052 kriminaalmenetluse

lõpetamise aluse esinemise osas ja ennatlikult kriminaalmenetluse lõpetanud, rikkudes ka

KrMS § 339 lg 2.

5.2. Mõistlik menetlusaeg seondub isiku õigusega nõuda EIÕK 6. artikli 1. punkti esimese

lause alusel enda kohtuasja menetlemist mõistliku aja jooksul. Isiku kõnealusele õigusele

vastab kriminaalmenetluses iga menetleja kohustus astuda nii kohtueelses menetluses kui ka

kohtumenetluses samme kriminaalasja võimalikult kiireks lahendamiseks. Mõistliku

menetlusaja eristamine on eelkõige vajalik selleks, et süüteo toime pannud isik ei peaks taluma

ebamõistlikult pika aja jooksul tema suhtes kriminaalmenetluses rakendatavaid kitsendusi ja

pinget, mida toob kaasa kriminaalmenetluse läbiviimine. Kui isik ei tea, et tema suhtes

kriminaalmenetlus toimub, ei kaasne sellega isikule mingeid negatiivseid tundmusi ega

kitsendusi, isegi kui tema suhtes tõendeid kogutakse. Seega isiku eelnimetatud riigi

kohustusele vastav nõudeõigus saab tekkida alates hetkest, kui isik on teadlik menetluse

toimumisest ja on allutatud menetlusele. Sellest tulenevalt tuleb mõisliku menetlusaja

kulgemist R.K. i suhtes arvutada ajast, mil ta allutati menetlustoimingutele, s.o alates

04.03.2008 ehk R.K. i kahtlustatavana kinnipidamisest. Sellisel juhul on ka R.K. i suhtes

menetlus kestnud 5 aastat ja 6 kuud.

5.3. Prokurör ei nõustu ka kohtu järeldustega osas, mis puudutavad kohtu hinnangut

kohtueelses menetluses menetlustoimingutele kulunud ajale, mis seondub R.K. i ja AS XXX

süüdistusega. Nimelt leidis kohus, et kuivõrd süüdistuse maht AS XXX ja OÜ XXX osas oli

sarnane, siis ei ole millegagi põhjendatud nii pikk kohtueelne menetlus.

AS XXX ja R.K. i süüdistuse maht on mõnevõrra mahukam (maksustamisperiood, mille

kohta esitatavates deklaratsioonides on valeandmeid esitatud, on 6 kuu võrra pikem). Peale

selle on tunnistajate hulk AS XXX ja R.K. it puudutavas kuriteoepisoodis tunduvalt suurem.

Metsaveoautode juhid, kelle andmeid oli kasutatud valeandmetega veoselehtedel, kuulati üle

vastavalt ajavahemikul 01.06.2010 – 15.09.2010 ja metsaomanikud, kelle andmeid kasutati,

ajavahemikul 29.11.2010 – 15.02.1011. Kokku kuulati nendel ajavahemikel üle 48 tunnistajat,

kelle ütlused tõendavad, et dokumentidel kajastatud tehinguid ei ole toimunud. Kuivõrd OÜ-

ga XXX toimunud väidetavate tehingute kohta vormistatud dokumentidel näidati, et puit on

pärit Läti äriühingutelt, oli selle asjaolu kontrollimine vähem ajamahukas kui 48

metsaomaniku ja autojuhi ülekuulamine. Sellest tulenevalt on ka AS XXX ja R.K. i

süüdistuse kohta tõendusmaterjali kogumine olnud pikaajalisem ning tingitud kuriteo

toimepanemise viisist. Samas on kõik kohtueelses menetluses läbi viidud menetlustoimingud

vajalikud ja nendele kulunud aeg põhjendatud.

5.4. Kohtumenetluse pooled avaldasid kohtuistungil, et kõigi eelduste kohaselt kuluks

kriminaalasja menetlemisele ja lõpliku lahendi jõudmiseni veel aasta. Maakohtu istungid pidid

toimuma 30.09-25.10.2013 ja 05-06.12.2013.

EIÕK ega seadus ei defineeri mõistliku menetlusaja mõistet, selle arvutamise piire ega

kriteeriume. Need on sisustatud kohtupraktikaga. Samuti ei ole Euroopa Inimõiguste Kohus

(edaspidi EIK) kehtestanud kriminaalmenetluse kestusele ühtseid üldkehtivaid standardeid

ajalises tähenduses.

Riigikohtu kohtumääruses kriminaalasjas nr 3-1-1-63-13 on kohus leidnud, et KrMS § 2742

lg 1 kohaselt lõpetatakse kriminaalmenetlus üksnes juhul, kui süüdistatava õiguse rikkumist

kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada. Muude

heastamisvõimalustena tuleb seejuures arvestada nii KrMS § 306 lg 1 p-s 61 ette nähtud alust

karistuse kergendamiseks kui ka isiku õigust nõuda riigilt ebamõistlikult pika kohtueelse

kriminaalmenetlusega

tekitatud

mittevaralise

kahju

hüvitamist.

Lisaks

märgib

kriminaalkolleegium, et mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku

menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava suhtes

kriminaalmenetluse lõpetamist.

Kohus leidis, et hoolimata mõistliku menetlusaja rikkumise tuvastamisest, on käesoleval

hetkel võimalik heastada seda riivet muude vahenditega. Samas jättis kohus avaldamata,

millisest hetkest muude vahendite kohaldamine pole enam võimalik. Kui kriminaalasja

menetlemisele kuluks orienteeruvalt veel aasta, mis on võrreldes juba kulunud ajaga tunduvalt

lühem periood, siis oleks olnud võimalik kõikide süüdistatavate suhtes jõuda kohtulahendini 6

aasta ja 6 kuuga, milline menetlusaeg maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega

seonduvates

asjades

on

tavapärane.

Kuna

maakohus

tuvastas,

et

käesolevas

menetlusstaadiumis ei ole veel alust kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 lg 1

alusel, ei oleks kohus tohtinud kriminaalmenetlust sellel alusel lõpetada ja oleks pidanud

jätkama kohtuliku uurimisega. Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 alusel olukorras,

kus ei ole täidetud KrMS § 2742 lg 1 sätestatud eeldused, kujutab endast

kriminaalmenetlusõiguse ebaõiget kohaldamist ja menetlusõiguse olulist rikkumist KrMS

§ 339 lg 2 mõttes.

Kirjalikud seisukohad

6. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 21.10.2013 määrusega määrati määruskaebus

läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andes süüdistatavatele ja nende kaitsjatele kirjalike

seisukohtade esitamiseks aega kuni 31.10.2013.

6.1. Nimetatud kuupäevaks esitas seisukoha A.T. kaitsja vandeadvokaat Rene Varul, kes

nõustub maakohtu määrusega ja palub jätta prokuratuuri määruskaebuse rahuldamata. Kaitsja

arvates ei ole maakohtu määruse sisu ja resolutsioon omavahel vastuolus, sest Riigikohtu

lahendi nr 3-1-1-63-13 punkt 18 kohaselt siis, kui mõistlik menetlusaeg on juba möödunud ja

ühtlasi on alust arvata, et kriminaalasja lahendamiseni ei jõuta enne, kui kriminaalmenetluse

lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel muutub möödapääsmatuks, tuleb kriminaalmenetlus

lõpetada vaatamata sellele, et menetluse lõpetamise ajal oleks süüdistatava õiguste rikkumine

heastatav ka muul viisil. Kaitsja leiab, et sellest ka maakohus juhindus ja seega vastuolu

maakohtu määruses puudub. Kaitsja ei ole ka nõus prokuröri väitega, et kriminaalmenetluse

aeg 6,5 aastat on maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega seonduvates asjades

tavapärane. Kaitsja arvates ei saa selline kestus kuidagi aktsepteeritav olla. Kaitsja rõhutab, et

A.T. suhtes uurimine lõppes 05.02.2009, kuid süüdistusakti esitas prokuratuur alles

26.09.2011. Seega prokuratuur märkimisväärselt viivitas menetlust.

6.2. Oma seisukoha edastasid ka AS XXX kaitsjad, kes paluvad jätta Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 07.10.2013 määruse

muutmata. Seisukohas tuuakse välja, et mõistlikku menetlusaja nõuet on rikutud, kuna 5,5

aastane menetlusaeg on ka keerulisemate kriminaalasjade puhul ebamõistlik, mida kinnitab ka

EIK praktika. Kaitsjad juhivad veel tähelepanu, et käesolevas kriminaalasjas aastaga lõpliku

lahendini jõudmine on optimistlik prognoos, kuna see tähendaks, et ühe aastaga läbitakse kõik

kohtuastmed. Kaitsjad märgivad, et sõltumata pädevate riigiasutuste viivituste õigustatusest

esineb igas menetluses ka aeg, millest alates on mõistliku menetluse aja nõuet igal juhul

rikutud ning mil asja edasine menetlemine üksnes süvendaks rikkumist. Sellisele järeldusele

jõudis ka maakohus (vt maakohtu määruse lk 22-24). Kaitsjad leiavad, et maakohtu järeldused

on kooskõlas Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-63-13 punkt 18 seisukohaga, mida on käsitletud

käesoleva määruse eelmises lõigus. Kaitsjad ei ole ka nõus prokuröri väitega, et

kriminaalmenetluse aeg 6,5 aastat on maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega

seonduvates asjades tavapärane.

6.3. Kirjaliku seisukoha saatis ka R.K. i kaitsja, kes palub samuti jääta prokuratuuri

määruskaebus rahuldamata ja leiab, et Tartu Maakohtu 07.10.2013 määrus on seaduslik ning

põhjendatud. Seisukohas leitakse, et kuna menetlus R.K. i suhtes tuleb lugeda alanuks alates

tema suhtes jälitustoimingute tegemisest, on menetlus tema suhtes maakohtu määruse

tegemiseni kestnud 5 aastat 10 kuud ja 21 päeva. Isegi kui lugeda tema suhtes menetlusaja

alguseks 04.03.2008, on see ebamõistlikult pikk menetlusaeg. Kuna ta anti kohtu alla alles

05.12.2012, so ligi 5 aastat peale menetluse algust, siis on kohtueelne menetlus olnud

põhjendamatult pikk. Kaitsja leiab, et nii pikk menetlusaeg ei ole põhjendatud ning

kriminaalmenetlus on olnud R.K. i jaoks psühholoogiliselt väsitav. Kaitsja leiab, et prokuröri

väide, et kuna eksisteeris võimalus menetlusaja rikkumise heastamiseks asja edasi arutamise

näol, siis maakohus ei tohtinud kriminaalmenetlust lõpetada, ei ole kooskõlas eelpool viidatud

kohtupraktikaga (Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-63-13 punkt 18). Kaitsja leiab, et prokuröri

taotluse rahuldamine ja käesoleva kriminaalasja saatmine asja arutamise jätkamiseks veelgi

süvendaks mõistliku menetlusaja rikkumist.

Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused

7. Ringkonnakohus ei tuvastanud prokuröri poolt viidatud KrMS § 339 lg 1 p 8 ega lg 2

toodud

kriminaalmenetlusõiguse

olulisi

rikkumisi.

Samuti

ei

tuvastanud

teisi

kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi, mis annaks aluse maakohtu määruse apellatsiooni

korras tühistamiseks. Seetõttu saab sisuliselt lahendada küsimuse, kas esineb mõistliku

menetlusaja riive. Selleks ringkonnakohus annab esmalt käesoleva kriminaalasja raames

hinnangu kriminaalmenetluses mõistliku aja kriteeriumile (I), käsitleb seejärel antud

kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkust KrMS § 2742 järgi (II) ja võtab lõpuks kokku

määruskaebemenetluse tulemuse ning lahendab taotlused (III).

I

8. Maakohus luges kriminaalmenetluse R.K. i suhtes alustatuks alates jälitustoimingute

tegemisest, s.o alates 26.11.2007, kuna jälitustegevusega sekkuti isiku eraellu. Seega oli R.K.

maakohtu määruse tegemise hetkeni olnud menetlusele allutatud üle 5 aasta ja 10 kuu. A.T.

suhtes loeti kriminaalmenetlus alustatuks alates tema ülekuulamisest kahtlustatavana

05.03.2008 ja sellest tuleneval oli menetlus tema suhtes kestnud 5 aastat 7 kuud ja 2 päeva.

AS XXX on olnud menetlusele allutatud alates läbiotsimisest 04.03.2008, s.o 5 aastat 7 kuud

ja 3 päeva. Kuigi AS -i XXX süüdistatakse R.K. i tegevuse läbi toime pandud kuriteos, ei

andnud see maakohtu arvates küllaldast alust lugeda kriminaalmenetlust alustatuks AS-i XXX

suhtes seoses jälitustoimingute tegemisega R.K. i suhtes.

8.1. Määruskaebuses leitakse, et R.K. i suhtes ei saa kriminaalmenetluse alustamist lugeda

alates 26.11.2007, kuna isik ei teadnud siis, et tema suhtes kriminaalmenetlus toimub. Seega

ei kaasne sellises etapis menetlusega isikule mingeid negatiivseid tundmusi ega kitsendusi,

isegi kui tema suhtes tõendeid kogutakse. Isiku eelnimetatud riigi kohustusele vastav

nõudeõigus saab tekkida alates hetkest, kui isik on teadlik menetluse toimumisest ja on

allutatud menetlusele. Sellest tulenevalt tuleb mõisliku menetlusaja kulgemist R.K. i suhtes

arvutada ajast, mil ta allutati menetlustoimingutele, s.o alates 04.03.2008 ehk R.K. i

kahtlustatavana kinnipidamisest. Sellisel juhul on ka R.K. i suhtes menetlus kestnud 5 aastat

ja 6 kuud.

8.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et R.K. i suhtes saab rääkida

menetlusele allutamisest alates tema suhtes esimese toimingu, sh jälitustoimingu tegemisest.

EIK praktika järgi tuleb menetlus isiku suhtes lugeda alustatuks ajast, mil ametivõimud

rakendavad isiku suhtes eksisteeriva kuriteokahtluse kohta tõendite kogumiseks meetmeid,

millega sekkutakse isiku teadmata tema eraellu (EIK 18.01.2007, Šubinski vs. Sloveenia).

Jälitustegevuse läbiviimisega sekkuti R.K. i teadmata tema eraellu. Maakohus on asjakohaselt

viidanud ka Tartu Ringkonnakohtu 13.02.2013 lahendile kohtuasjas 1-10-16749, kus

kolleegium on asunud seisukohale, et jälitustoimingute läbiviimist isiku suhtes saab lugeda

tema suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks. Oluline on, et kriminaalmenetluse raames läbi

viidavad toimingud mõjutaksid isikut (EIK 15.02.2011, Kangasluoma vs. Soome).

8.3. A.T. ja AS-i XXX kriminaalmenetlusele allutamise alguse osas nõustub prokurör

maakohtu määruses esitatud seisukohaga. Ka ringkonnakohus nõustub, et nimetatud isikute

puhul toimus menetlusele allutamine nende suhtes esimese menetlustoimingu läbiviimisega.

Eelnevast tuleneb, et kõigi süüdistatavate osas on kriminaalmenetlus praeguseks toimunud ligi

6 aastat.

9. Isiku õigus nõuda enda kohtuasja menetlemist mõistliku aja jooksul tuleneb EIÕK art 6 lg 1

esimesest lausest ja PS §-st 14. Konventsiooni art 6 lg 1 sätestatud mõistliku menetlusaja

nõude eesmärk on vältida seda, et süüdistatav peaks oma tuleviku osas liiga kauaks

ebakindlasse olukorda jääma (EIK 10.11.1969, Stögmüller vs. Austria, 03.06.2010,

Konashevskaya vs. Venemaa). PS §-st 14 tuleneb põhiõigus tõhusale menetlusele, mis hõlmab

mh õigust nõuda, et menetlus toimuks mõistliku aja jooksul (RKÜK 3-3-1-85-09). Samas ei

defineeri ei EIÕK ega ka Eesti Vabariigi seadused mõistliku menetlusaja mõistet. Menetluse

lõpuks mõistliku menetlusaja kontekstis loetakse kohtuotsust, mis ei ole enam edasikaevatav

(nt EIK 04.07.2002, Baratelli vs. Itaalia). Nagu maakohus on välja toonud, tuleb

kohtupraktika kohaselt hinnata menetlusaja mõistlikkust kaasuspõhiselt, võttes arvesse eeskätt

järgmisi kriteeriume: kohtuasja keerukus; kaebaja käitumine; asjaomaste asutuste käitumine ja

selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (nt EIK 28.06.1978, König

vs. Saksamaa).

9.1. Maakohus tuvastas, et nimetatud kriminaalasi on keskmisest keerukam ja mahukam.

Asjas on hulgaliselt tõendeid, samuti on üle kuulatud mitmeid tunnistajaid. 17.05.2011

määrusega ühendati kriminaalasjad 08930000133 (R.K. i ja AS XXX ) ja 08930000113 (A.T.

ja OÜ XXX ). R.K. i ja AS-i XXX kriminaalasja uurimine võttis tunduvalt kauem aega kui

A.T. ja OÜ XXX asja puhul. Seepärast on märkimisväärne viivitus tekkinud A.T. ja OÜ

XXX kriminaalasjas prokuratuuris pärast kohtueelse menetluse lõppemist. Põhjenduseks

sellele on prokurör toonud vajaduse ära oodata R.K. i ja AS-i XXX asjas tõendite kogumine

ja seejärel kriminaalasjad ühendada. Süüdistusakt ühendatud kriminaalasjas esitati Tartu

Maakohtule 26.09.2011 ning selle kohaselt olid kuriteod toime pandud aastatel 2006-2008.

Ka on R.K. i ja AS-i XXX kriminaalasja menetlus võtnud ligi kaks aastat kauem aega kui

A.T. ja OÜ XXX asja puhul.

9.2. Tartu Maakohtu 05.12.2012 määrusega määrati kriminaalasja sisulise arutamise ajaks

eelistungil pooltega kooskõlastatud ajavahemik 30.09 - 25.10.2013 ja 05 – 06.12.2013. Seega

tekkis märkimisväärne viivitus käesolevas kriminaalasjas ka maakohtus. Viivituse põhjuseid

on maakohus enda määruses selgitanud ning eelkõige oli selleks kohtu ja prokuröri hõivatus.

9.3. Maakohtu hinnangul on ebamõistlikult pikk olnud ajavahemik süüdistusakti kohtusse

saabumisest eelistungi toimumiseni ja ka süüdistatavate kohtu alla andmisest kohtuistungini.

Lisaks ei pidanud maakohus põhjendatuks viivitust, miks tekkis A.T. kriminaalasja

menetlemisel prokuratuuris, kus menetlus isiku suhtes viibis kaks aastat olukorras, kus

kohtueelne uurimine tema suhtes oli tegelikult lõppenud ja menetlustoiminguid A.T. suhtes

enam ei teostatud. Lisaks ei mõistnud maakohus, miks R.K. i ja AS-i XXX kriminaalasja

uurimine kestis kaks aastat kauem kui A.T. kriminaalasja menetlemine, kuigi süüdistuste

maht nendes asjades on sarnase suurusega. Menetlus süüdistatavate osas on kestnud kõigi

puhul üle viie aasta ning maakohus leidis, et asja lõpliku lahendamiseni võib kuluda veel

ligikaudu aasta ning eeltoodust tulenevalt on rikutud isikute õigust kriminaalasja

menetlemisele mõistliku aja jooksul.

9.4. Prokurör maakohtu sellise seisukohaga ei nõustunud ning tõi välja, et R.K. i ja AS-i XXX

asjas oli tunnistajate hulk oluliselt suurem, kuid A.T. ja OÜ XXX asjas moodustavad olulise

osa pigem dokumentaalsed tõendid, mille kogumine pole niivõrd ajakulukas. Prokurör leiab,

et kohtueelses menetluses läbiviidud toimingud olid kõik vajalikud ja nendele kulunud aeg

põhjendatud. Samas ei lükka prokurör ümber muid põhjendusid, mis maakohus on toonud

tuvastamaks, et mõistlikku menetlusaega nimetatud kriminaalasjas on rikutud.

9.5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab, et kuna käesolev kriminaalmenetlus on

kestnud ligi kuus aastat ning pooled on nõus tõsiasjaga, et menetluse lõpuni kulub veel

ligikaudu üks aasta, siis on mõistlikku menetlusaega rikutud. Asjakohane on ka AS XXX

kaitsjate väide, et ühe aasta puhul on tegemist ülimalt optimistliku prognoosiga, sest nagu

eelnevalt viidatud, loetakse menetluse lõpuks mõistliku menetlusaja kontekstis kohtuotsust,

mis ei ole enam edasikaevatav. Seega tuleb aastaga läbida vajadusel kõik kohtuinstantsid.

Prokurör ega maakohus pole leidnud, et menetlusalused isikud oleksid enda tegevusega

kuidagi kriminaalmenetluse kulgu takistanud. Seega on menetluse niivõrd pika kestvuse

tinginud üksnes uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu viivitused. See ei saa olla piisavaks

põhjenduseks süüdistatavate allutamiseks kriminaalmenetlusega kaasnevatele piirangutele.

Osundades EIK seisukohale möönab ringkonnakohus, et menetluse ebamõistlikku kestust ei

heasta riigi ressursside puudus efektiivse õigusemõistmise tagamiseks (EIK 17.04.2003, Kolb

jt vs. Austria).

Antud menetluses on nii prokuratuuris toimunud menetluse kui ka kohtumenetluse

tegevusetuse perioodid olnud liiga pikad. Ühe menetlusetapi kestus võib olla liiga pikk, kui

kohus tuvastab riigi põhjustatud pikema tegevusetuse perioodi (nt 7 kuud esimese astme

kohtus, EIK 09.11.2010, Antczak vs. Poola). Antud kriminaalasja puhul saab tegevusetuse

perioodi mõõta lausa aastates. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et

käesoleval juhul on mõistliku menetlusaja möödumise tinginud eelkõige menetlejate

tegevusetus pikema ajaperioodi jooksul.

II

10. Mõistliku menetlusaja ületamise tõttu lõpetatakse kriminaalmenetlus vaid siis, kui

süüdistatava

menetluslike

õiguste

rikkumist

ei

ole

võimalik

heastada

muude

õiguskaitsevahenditega. Kohus peab õiguskaitsevahendi valikul kaaluma, mil määral on

rikutud õigust mõistlikule menetlusajale ning kui suur on asjas avalik menetlushuvi (RKKKm

nr 3-1-1-63-13).

11. Euroopa Inimõiguste Kohtu arvates on süüdistataval kriminaalasjas õigus sellele, et tema

asja menetletakse erilise hoolikusega. EIÕK art 6 lg 1 eesmärk kriminaalasjades on vältida

seda, et süüdistatav peaks oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda jääma (EIK

03.06.2010, Konashevskaya jt vs. Venemaa). Süüdistatavate jaoks on ebakindlus küsimuses,

kas nad tunnistatakse kriminaalkorras süüdi või mitte, kestnud käesolevaks ajaks juba

peaaegu 6 aastat. Arvestades, et seadusjõus kohtulahendini jõudmiseks kulub veel aega, võib

riive veelgi süveneda.

11.1. Maakohus leidis, et on alust eeldada, et käesolev kriminaalasi tõenäoliselt lähiajal

lõplikult ei lahene ja kõik pooled nõustusid, et menetluseks võib kuluda veel ligi aasta.

Hoidmaks ära praeguse kriminaalmenetluse tarbetut jätkamist ja süüdistatavate õiguste

süvenemist, pidas kohus põhjendatuks kõigi süüdistatavate suhtes KrMS § 2742 lg 1 alusel

kriminaalmenetluse lõpetamist vaatamata sellele, et hetkel oleks süüdistatavate õiguste

rikkumine veel heastatav ka muul viisil.

11.2. Ringkonnakohus on nõus, et antud juhul esineb alus KrMS § 2742 lg 1 alusel

kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Kui mõistlik menetlusaeg on juba möödunud ja ühtlasi on

alust arvata, et kriminaalasja lahendamiseni ei jõuta enne, kui kriminaalmenetluse lõpetamine

KrMS § 2742 lg 1 alusel muutub möödapääsmatuks, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada

vaatamata sellele, et menetluse lõpetamise ajal oleks süüdistatava õiguste rikkumine heastatav

ka muul viisil (RKKKm nr 3-1-1-63-13).

12. Prokurör leiab, et antud kriminaalasjas on menetlushuvi suur ja kriminaalmenetluse

jätkamine

ei

riivaks

süüdistatavate

õigust

menetlusele

mõistliku

aja

jooksul

ebaproportsionaalselt.

12.1. Otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele

reageerida, tuleb kohtul eeskätt kaaluda ühelt poolt seda, millisel määral on rikutud

süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi

konkreetses asjas, sh kuriteo raskust. Mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema

mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava

suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist (RKKKm nr 3-1-1-63-13).

12.2. Antud kriminaalasjas süüdistatakse kõiki süüdistatavaid teise astme kuriteo

toimepanemises, seega ei ole tegemist väga raske kuriteoga. Riigile on maksudena laekumata

jäänud 7 966 604 krooni, seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et tulenevalt sellest on

avalik menetlushuvi olemas. Samas puudub kriminaalasjas tsiviilhagi ja tulenevalt varasemast

praktikast, millele on viidanud ka maakohus, on KrMS § 2742 lg 1 alusel kriminaalmenetlus

lõpetatud ka suuremate maksevõlgnevuste korral (RKKKm 3-1-1-63-13). Seega ei saa antud

juhul ainuüksi maksudena laekumata jäänud summa suurus olla aluseks kriminaalasja

edasiseks menetlemiseks. Samuti pole tegemist väga raske kuriteoga.

Ka AS-i XXX kaitsjad viitasid enda kirjalikus seisukohas mitmetele EIK lahenditele, kus

kriminaalmenetlus on lõpetatud, kui menetlus on kestnud üle viie aasta. Käesoleva

kriminaalasjaga sarnaneb EIK 10. oktoobri 2000 otsus kohtuasjas Grauslys vs. Leedu, kus

lõpetati menetlus EIÕK art 6 lg 1 rikkumise tõttu, kuna asi oli kestnud viis aastat ilma, et

esimese astme kohus oleks otsuse tegemiseni jõudnud. Ka nimetatud kaasuse tunnistas kohus

keeruliseks ning asjas kuulati üle 67 tunnistajat, kuid EIK leidis, et mõistlikku menetlusaega

on rikutud ning selle on tinginud menetlejatepoolne viivitus.

12.3. Praegusel juhul on nii maakohus kui ringkonnakohus tuvastanud mõistliku menetlusaja

rikkumise, mis on tingitud eelkõige viivitustest, mille on põhjustanud nii uurimisasutus,

prokuratuur ja kohus. Nii on kriminaalmenetlus A.T. ja OÜ XXX asjas seisnud ligi kaks

aastat prokuratuuris. Kohtueelne menetlus nimetatud asjas lõppes 05.02.2009. Lisaks on

riiklikest ressurssidest tingitud viivitus toimunud kohtumenetluses. Nimelt esitati ühendatud

kriminaalasja süüdistusakt maakohtule 26.09.2011, kuid asja sisulise arutamise alguseks

määrati alles 30.09.2013. Eelnevast tuleneb, et A.T. ja OÜ XXX asjas on viivitus toimunud

üle nelja aasta ning seda saab lugeda ulatuslikuks mõistliku menetlusaja nõude rikkumiseks.

12.4. R.K. i ja AS-i XXX asjas lõppes kohtueelne menetlus 31.03.2011. Seega üle kahe aasta

hiljem kui A.T. ja OÜ XXX asjas. Prokurör põhjendab nimetatud viivitust vajadusega üle

kuulata tunnistajad, keda R.K. i ja AS-i XXX asjas oli kokku 48. Samuti põhjendatakse

viivitust asjaoluga, et selles kriminaalasjas oli maht (st maksustamisperiood) suurem.

Ringkonnakohus ei leia, et need asjaolud põhjendavad kahte aastat menetlust rohkem, kui

kulus teise sarnase teise astme kuriteo menetlemiseks. Seega on R.K. i ja AS-i XXX asjas

toimunud viivitus juba kohtueelses menetluses. Kohtueelne menetlus kestis R.K. i jaoks alates

tema suhtes jälitustoimingute tegemisest 26.11.2007, s.o üle 3 aasta.

13. Tulenevalt eeltoodust leiab kolleegium, et antud kriminaalasja menetlemine on võtnud

liiga kaua aega ja on toimunud mitu põhjendamatut viivitust, mille on põhjustanud üksnes

riigi tegevus kriminaalasja menetlemisel. Mõistlikku menetlusaega on ulatuslikult rikutud ja

menetluse jätkudes suureneks riive veelgi. Tegemist on II astme kuritegude, s.o mitte väga

raskete kuritegudega. Järelikult on olemas alus KrMS § 2742 lg 1 järgi kriminaalmenetluse

lõpetamiseks, et vältida süüdistatavate suhtes riive süvenemist veelgi.

III

14. Ringkonnakohus on tuvastanud mõistliku menetlusaja riive kõigi süüdistatavate osas ning

asunud seisukohale, et nimetatud riive on tingitud eelkõige uurimisasutuse, prokuratuuri ja

kohtu põhjendamatust viivitusest kriminaalasja menetlemisel. Seega on süüdistatavate suhtes

rikutud EÕIK art 6 lg 1 sätestatud mõistliku menetlusaja nõuet. Isikud on pikka aega olnud

ebakindlas olukorras ning õiguste riive suureneks menetluse jätkamisel veelgi. Sellest

tulenevalt leiab ringkonnakohus, et on olemas alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks

tulenevalt KrMS § 2742 lg 1.

15. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 ja § 390 jätab ringkonnakohus

Tartu Maakohtu 07.10.2013 määruse KrMS § 2742 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise

kohta muutmata ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määruskaebuse rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus