3-13-1697/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

5. november 2013. a Tallinn Haldusasja number 3-13-1697 Haldusasi Viivian-Gold OÜ kaebus Harju Maakohtu esimehe 01.02.2010 käskkirja nr 10-1/4 tühistamiseks ja Harju Maakohtu kohustamiseks taastada tsiviilasjade 2-10- 35661 ja 2-10-31652 menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Viivian-Gold OÜ Vastustaja – Harju Maakohus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21. augusti 2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Viivian-Gold OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Viivian-Gold OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.08.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-1697 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus määras 01.02.2010 käskkirjaga nr 10-1/4 menetluskulude kindlaksmääramise avalduste menetlejateks kohtute seaduse (KS) § 12 lg 3 p 1 alusel kinnistuosakonna kohtunikuabid Tiina Adobergi, Elle Lumiste, Helle Milleri, Edith Oja, Sigrid Orumetsa, Eha Sootsi, Mare Toomingase ja Jaan Unti.

2. Viivian-Gold OÜ esitas 12.08.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Harju Maakohtu 01.02.2012 käskkirja nr 10-1/4 tühistamist ja Harju Maakohtu kohustamist tühise haldusakti täitmisega läbiviidud menetluste taastamiseks ja uueks läbiviimiseks. Samuti vajaduse korral kaaluda massmenetluse algatamist. Vaidlustatud käskkirjaga muudetakse kinnistusosakonna kohtunikuabide töökorraldust ja tööaja kasutust. Selline õigus on KS § 42 kohaselt ainult justiitsministril, kelle määrusega on kinnitatud kinnistusosakonna kodukord. Kinnistusosakonnas töötavate kohtunikuabide ametikohustused on märgitud kinnistusosakonna kodukorra §-s 11. Justiitsminister ei ole laienda-

3-13-1697 2(3) nud kohtunikuabide kohustusi tsiviilasjade lahendamiseks. Harju Maakohtu esimehe pädevus on toodud KS § 42 alusel kinnitatud kohtute kodukorra §-s 4 ja KS §-s 12. Nimetatud õigusaktid ei anna Harju Maakohtu esimehele pädevust sekkuda kinnistusosakonnas töötavate teenistujate töökorraldusse ja tööaja jaotamisse. Vaidlustatud käskkirjast tulenevalt on kinnistusosakonnad menetlenud oma pädevust ületades Harju Maakohtu menetluses olevaid tsiviilasju, langetanud otsuseid Harju Maakohtu nimel ja allkirjastanud kaebajale teadmata arvulises koguses kohustavaid kohtumääruseid ilma õigusliku aluseta. Kaebajaga seotult on kaks tsiviilasja (2-10-35661 ja 2-10-31652), kus on langetanud ebapädevaid otsuseid kinnistusosakonna kohtunikuabid.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 21.08.2013 määrusega kaebuse läbivaatamatult selle esitajale. Vaidlusaluse käskkirja näol on tegemist halduse siseaktiga. Käskkirjaga määrati kohtusiseselt kindlaks menetluskulude kindlaksmääramise avalduste menetlejate ring. Vaidlusalune käskkiri ei ole suunatud kaebaja õiguste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele ega saa rikkuda seetõttu tema subjektiivseid õigusi. Populaarkaebust ehk avalikes huvides (mitte konkreetse kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks) esitatavat kaebust ei saa esitada vaidlustatud käskkirjale ka juhul, kui seda pidada välismõjuga haldusaktiks. Kaevatava käskkirja vaidlustamiseks kaebajal kaebeõigus puudub ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajale tagastada. Kohus märkis täiendavalt, et Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjades nr 2-10-31652 ja 2- 10-35661 juba võtnud seisukoha kinnistusosakonna kohtunikuabide pädevuse suhtes menetluskulude kindlaksmääramise avalduste menetlemisel. Kaebuses viidatud tsiviilasi nr 2-10-31652 on seotud Viivian-Gold OÜ ehk kaebaja enda hagiga. Ka nimetatud tsiviilasja raames tõi Tallinna Ringkonnakohus oma 28.05.2013 määruses välja, et kaebaja seisukoht menetluskulude avaldust lahendanud kohtunikuabi ebapädevusest on põhjendamatu. Kaebajal oli võimalus eelnimetatud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebus vastavalt määruses toodud edasikaebamise korrale ja esitada oma võimalikud vastuväited Harju Maakohtu 16.01.2013 määrusele (sh kohtunikuabi pädevusele) selle menetluse raames. Asjaolu, et kaebaja on edasikaebeõiguse minetanud (kaebetähtaja mööda lasknud), ei anna alust tulla kaebusega halduskohtusse, seda ka juhul, kui kaebaja täiendaks oma praeguseks esitatud kaebust väidetega oma subjektiivsete õiguste rikkumisest. Kuna kaebus kuulub läbivaatamatult tagastamisele, siis ei võta kohus seisukohta kaebuses esitatud massmenetluse algatamise taotluse osas. Kaebuse tagastamisel jääb riigilõiv kaebaja kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Viivian-Gold OÜ palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada. Määruskaebuse põhjendused on järgmised. Kohustades vaidlustatud käskkirjas kinnistusosakonna ametnikke tegema kaebajat puudutavaid menetlustoiminguid, on see otseselt mõjutanud tsiviilasjade menetluse käiku ja seeläbi kaebaja õigusi. Halduskohus, viidates Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2013 määrusele asjas nr 2-10-35661, on jätnud tähelepanuta, et ringkonnakohus tugineb oma järeldustes kaevatud haldusaktile. Seega ei ole tegemist ainult sisemist haldust puudutava käskkirjaga, vaid õiguslikke tagajärgi toova aktiga, mis otseselt puudutab kaebajat. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) ei näe ette menetluskulude kindlaksmääramist kinnistusosakonna poolt. Kinnistusosakond on teinud kohtu nimel määruseid, mille täitmisesse

3-13-1697 3(3) on kaasatud kohtutäiturid. Seega on Harju Maakohtu esimehe käskkirjal kaebaja õigustele otsene mõju. Ilma menetlust läbi viimata ja kohtu esimehe pädevuse tuvastamiseta kaevatud käskkirja andmisel ei ole kohtusse pöördunute õigused kaitstud. Kohtulahendite registri kohaselt on vaidlustatud käskkirjas nimetatud kohtunikuabide poolt lahendatud ja jõustunud 32 menetluskulude kindlaksmääramise määrust. Igas tsiviilasjas on vähemalt 2 poolt, huvitatud isikuid on seega vähemalt 64. HKMS § 22 kohaselt alustatakse massmenetlust, kui huvitatud isikuid on 50. Kui kohus ei võta seisukohta massmenetluse kohta, on see taunitav. Halduskohus ei ole määrust, millega kaebus läbivaatamatult tagastati, sisuliselt põhjendanud.

5. Harju Maakohus leiab, et halduskohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2 tuginedes korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Ebaõige on määruskaebuse väide, et halduskohus ei ole määrust põhjendanud. Halduskohus on HKMS § 121 lg 2 p-le 1 tuginedes leidnud, et kaebajal puudub kaebeõigus Harju Maakohtu esimehe 01.02.2010 käskkirja vaidlustamiseks. Halduskohus on seejuures õigesti märkinud, et tegemist on siseaktiga ning vastuväiteid kohtunikuabide pädevusele menetluskulude kindlaksmääramise avaldusi lahendada sai kaebaja esitada temaga seotud tsiviilkohtumenetlustes kohtunikuabide määruseid ettenähtud korras vaidlustades. Nimetatud menetluste raames hinnatakse ka kohtu esimehe pädevust 01.02.2010 käskkirja andmisel. Seda on ringkonnakohus ka teinud, viidates muu hulgas TsMS § 174 lg-le 8, mille kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse teha ka kohtunikuabi.

8. Halduskohus, leides, et kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada, ei pidanud hakkama lahendama kaebaja taotlust massmenetluse läbiviimiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets