1-13-9756/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-9756

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. november 2013, Tallinn

Kriminaalasja number

1-13-9756 (13230111055)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Tõlk

Maksim Tšurkin

Kriminaalasi

M.A süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2

järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Loreta Tšurilova

Süüdistatav

M.A

ik XXX, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: töötu, elukoht: XXX. Viibib Vanglas. Kinni peetud 22.08.2013 kuni 23.08.2013 ja 28.08.2013. Alates 30.08.2013 kohaldatud tõkendina vahistamist.

Eelnevalt kriminaalkorras karistatud kümnel korral, neist

viimati: 1)

Harju Maakohtu 25.01.2012 otsusega KarS § 199 lg

2 p 9 ja § 25 lg 2, § 65 lg 2 ja KrMS § 238 lg 2 alusel 6 kuu

ja 12-päevase vangistusega; 2)

Harju Maakohtu 18.10.2012 otsusega KarS § 199 lg

2 p 9 ja § 25 lg 2 ja KrMS § 238 lg 2 alusel 6-kuulise

vangistusega. Vabanes karistuse kandmiselt 16.04.2013. Korduvalt karistatud väärteokorras.

Kaitsja

Kohtueelsel menetlusel Riine Lumiste

RESOLUTSIOON

1. M.A süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-s 9 ja § 25 lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so 22.08.2013 kuni 23.08.2013, so kokku 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

3. M.A-le mõistetud tähtajalise vangistuse, so 5 kuu ja 28 päeva ärakandmist arvestada alates M.A viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 28.08.2013.

4. M.A suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse tähtaja saabumisel.

5. M.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; ja § 180 lg 1 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „M.A , 1-13-9756, sundraha“.

6. M.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 138 (ükssada kolmekümmend kuus) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti, mis tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „M.A , 1-13-9756, kaitsjatasu“.

7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. Asitõend: CDplaat turvakaamera salvestistega, mis asub toimikus (tl 44), jätta KrMS §

126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: M.A süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes paneb toime vargusi süstemaatiliselt, uuesti üritas 22.08.2013 kella 20.10 paiku varastada Selver ASile kuuluvast kauplusest Merimetsa Selver aadressil Tallinn, Paldiski mnt 56 järgmiseid kaupu: ripsmetušši False dark Wings maksumusega 15.90 eurot, 2 huulepulka 3D efektiga, kogumaksumusega

23.40 eurot, 2 huuleläiget Glam Shine, kogumaksumusega 25.70 eurot, 2 huuleläiget 3D mase 8H, kogumaksumusega 25.80 eurot, ripsmetušši Volume maksumusega 13.90 eurot, ripsmetušši Volume Million Lashes maksumusega 16.10 eurot, ripsmetušši Volume Million de Cils maksumusega 16.10 eurot, silmalaineri Ultramust maksumusega 10.90 eurot, silmalaineri Särav maksumusega 10.70 eurot, kaupa kokku maksumusega 158.50 eurot, kuid peeti koos varastatuga kinni. Samuti üritas ta uuesti 28.08.2013 kella 18.50 paiku varastada Prisma Peremarket ASi kauplusest Lasnamäe Prisma aadressil Mustakivi tee 17, Tallinn, huuleläiget (kood 3600521844625) väärtusega 12,72 eurot, huuleläiget (kood 3600521844618) väärtusega 12,72 eurot ja huulepulka väärtusega 11,65 eurot, kokku kaupa maksumusega 37,09 eurot, pannes esemed oma jope varukasse ja möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna M.A peeti kinni turvatöötaja poolt.

Seega M.A isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo – võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo toimepanemise lõpuleviimiseks, kuid jättis süüteod lõpuni viimata oma tahtest sõltumata, kuna oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Seega pani toime varguse katsed, mis on kvalifitseeritavad KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Loreta Tšurilova, süüdistatav M.A ja tema kaitsja Riine Lumiste vahel sõlmitud järgnev kokkulepe: 1. KarS § 199 lg 2 p-s 9 - § 25 lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus M.A-le karistuseks 6 kuud vangistust. 2. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.08.2013 kuni 23.08.2013 ning ärakandmata karistuseks lugeda vangistus 5 (viis) kuud ja

28 (kakskümmend kaheksa) päeva karistuse kandmise algusega 28.08.2013. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 199 lg 2 p-st 9 - § 25 lg-st 2 ja § 68 lg-st 1, asub kohus seisukohale, et M.A kuulub temale KarS § 199 lg 2 p-s 9 - § 25 lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et M.A-lt tuleb välja mõista nii määratud kaitsja tasu, kui ka sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest.

Süüdistatava ankeetandmete kohaselt tuleb süüdistatava puhul möönda töökoha või muu legaalse sissetuleku puudumist, mis tagaksid talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et süüdistatava näol on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab isiku tööle asumist. Seejuures puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Ei saa jätta märkimata, et kuritegude toimepanek on olnud süüdistatava enda vaba ja teadlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli M.A teadlik sellest, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud.

Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks.

Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. Süüdistatavat on eelnevalt korduvalt nii kriminaalkui väärteokorras karistatud ning käesoleva kriminaalasja materjalid jaatavad tema kuritegeliku käitumise jätkumist. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet süüdistatavate resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta M.A enda kanda. Samas leiab kohus, et töökoha ja sissetuleku puudumine ning vabadusekaotusliku karistuse mõistmine annavad aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja

12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.

Märt Toming

kohtunik