3-10-1708/116 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask, Viive Ligi ja Silvia Truman

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2013. a, Tallinn

Haldusasja number

3-10-1708

Haldusasi

X X kaebus talle kriminaalmenetluse ajaks

ametist kõrvaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X X

Vastustajad – Justiitsministeerium ja Prokuratuur

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13. septembri 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta X X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. septembri 2012.

a otsus kohtuasjas nr 3-10-1708 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 02.12.2013, välja arvatud

HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-10-1708

2(12)

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Tallinna tolliinspektuuri XXXXXX X X peeti kahtlustatuna

kinni altkäemaksu võtmises 27.07.2004 ning ta viibis vahi all kuni 23.11.2004, mil tema suh-

tes muudeti tõkend ja uueks tõkendiks valiti elukohast lahkumise keeld.

MTA peadirektor peatas 30.07.2004 käskkirjaga nr 3217-k X X teenistussuhte vahi all oleku

ajaks.

Harju Maakohus tegi 23.11.2004 prokuröri taotluse alusel kriminaalasjas nr 0422100268 mää-

ruse kõrvaldada X X Tallinna Tolliinspektuuri XXXXXX ametist, kuna teenistuse jätkamine

samal ametikohal võib kahjustada kriminaalmenetlust, samuti soodustada tema poolt uute

kuritegude toimepanemist.

Harju Maakohus mõistis 04.05.2007 kohtuotsusega nr 1-06-10792 X X õigeks talle süüks

pandud kuriteos seoses prokuröri loobumisega süüdistusest ja samas tühistas tõkendina eluko-

hast lahkumise keelu. X X teenistussuhe MTA-ga uuendati 14.05.2007.

X X esitas 15.08.2007 Rahandusministeeriumile taotluse kahju hüvitamiseks. Taotluse koha-

selt isik ei taotle vahi all oldud aja eest hüvitist, vaid ametist kõrvaldamise aja eest saamata

jäänud töötasu ja kaitsjatasude hüvitamist. Asjas pole esitatud tõendeid selle taotluse lahen-

damise kohta, kuid kaebaja väitel jäi see taotlus läbi vaatamata.

Harju Maakohus võttis 05.03.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-66259 menetlusse X X

08.12.2009 esitatud hagi Justiitsministeeriumi ja Politseiameti vastu kahju hüvitamise nõudes

summas 241275,75 krooni. Harju Maakohus jättis 10.06.2010 määrusega samas asjas hagi

läbi vaatamata ja lõpetas menetluse, kuna asi ei kuulu läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses.

2. X X esitas 02.07.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt ebaseadusliku

töölt kõrvaldamisega tekitatud kahju (s.o saamata jäänud töötasu) hüvitamiseks summas 241

275,75 krooni. Kaebaja selgitas, et ta ei taotle kahju hüvitamist selle perioodi eest, mil ta vii-

bis vahi all. 05.09.2011 esitas kaebaja kaebuse täienduse, milles taotles: hüvitada kaebajale

tekitatud kahju ametist kõrvaldatud aja jooksul eeldatava töötasu ja puhkusetasu summas kogu

perioodi ulatuses, millal kaebaja oli töölt kõrvaldatud; hüvitada kaebajale elukohast lahkumi-

se keeluga tekitatud kahju kohtu äranägemisel õiglase hüvitisena; tunnistada õigusvastaseks

Eesti Vabariigi tegevusetus kaebajale tekitatud kahju hüvitamisel alates kaebaja suhtes õi-

geksmõistva otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani. Menetluskulud palus kaebaja jätta vas-

tustajate kanda (I kd, tl 74-76). X X esitas 31.10.2011 kaebuse uue täienduse (I kd, tl 127-

130). Tallinna Halduskohus võttis 07.03.2012 määrusega vastu X X loobumise 31.10.2011

kaebuse täienduses esitatud nõuetest hüvitada kaebajale elukohast lahkumise keeluga tekitatud

kahju kohtu äranägemisel õiglase hüvitisena PS § 25 alusel või alternatiivselt PS § 32 alusel ja

tunnistada õigusvastaseks Eesti Vabariigi tegevusetus kaebajale tekitatud kahju hüvitamiseks

alates kaebaja suhtes õigeksmõistva otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani. Kohus jätkas

asja menetlust nõude osas hüvitada kaebajale tekitatud kahju ametist kõrvaldatud aja jooksul

eeldatava töötasu, lisatasu ja puhkusetasu summas kogu perioodi ulatuses, millal kaebaja oli

töölt kõrvaldatud, PS § 25 alusel või alternatiivselt PS § 32 alusel. X X esitas 27.03.2012 kae-

buse täpsustuse, milles täpsustas kahjunõude summat. Lähtudes perioodil 27.07.2004–

14.05.2007 saamata jäänud töötasust 170653,35 krooni, millest on maha arvatud teistelt töö-

andjatelt saadud töötasu, on kaebajale tekitatud kahju suuruseks 61309 krooni ehk 3918 eurot

(I kd, tl 190). Kaebuse põhjendused on järgmised.

Aastatel 2004-2005 uuris politsei kriminaalasja Tallinna tolli töötajate poolt altkäemaksu

võtmise kohta. Kahtlustatavate isikute hulgas oli ka kaebaja. Kaebaja ei töötanud Tallinna

tollis ega saanud palka alates 01.08.2004 -14.05.2007. Kaebaja peab tema töölt kõrvaldamise

eest vastutavaks uurimisorganeid ja kohut, kes rikkudes kriminaalseadustiku (KrMS) § 33 lg-t

3-10-1708

3(12)

1, võtsid kaebaja kriminaalmenetluses vastutusele kahtlustatavana ja süüdistatavana ning va-

histasid kaebaja piisava aluseta. Eelnimetatud organite ebaseadusliku tegevusega tekitati kae-

bajale varaline kahju saamata jäänud töötasu näol. Kaebaja viitas võlaõigusseaduse (VÕS) §-

dele 127, 1043 ja 1045 ja Riigikohtu 17.04.2001 lahendile nr 3-3-1-10-01 ja 29.11.2000 la-

hendile nr 3-2-1-146-00 ning leidis, et ta võib nõuda saamata jäänud töötasu, mida ta oleks

saanud töölt kõrvaldamise aja jooksul kokku 241 275,75 krooni. Kaebaja viitas ka Riigikohtu

üldkogu lahenditele nr 3-3-1-15-10 ja 3-3-1-35-10 ning leidis, et ei saa tekkida kahtlust, et

kaebajale on Eesti Vabariigi õiguskaitseorganite tegevuse tulemusel tekitatud kahju seoses

tema kõrvaldamisega ametikohalt.

Kaebaja kinnitab, et töölt kõrvaldamise määrust ei ole ta määruskaebuse korras vaidlustanud.

Kaebaja leidis, et seni, kuni temal lasub korruptsioonikahtlus, ei ole kohane teenistussuhte

ennistamist nõuda. Kaebaja uskus, et tema suhtes läbiviidav kriminaalmenetlus ja sellega

kaasnev töölt kõrvaldamine ei kesta kaua. Paraku ei näinud kaebaja ette menetluse mitmeaas-

taseks venimist.

Kahju seisneb kaebaja töölt kõrvaldamise ajal, s.o 30.07.2004 kuni 15.05.2007 saamata jää-

nud tasus. Ühendkuningriigist saadud tulu ei saa pidada tema tavapärase tuluallika asendu-

seks, kunas sellist tulu oli võimalik saada üksnes läbi suurte muudatuste kaebaja elukorraldu-

ses. Elatuskulud ning reisikulud Ühendkuningriigis töötatud aja jooksul tuleks tulust maha

arvata, sest riigiteenistuses tavapärase elukorralduse juures poleks neid kulutusi tehtud.

Ametikohalt kõrvaldamine piiras kaebaja omandipõhiõigust erakordselt. Peaaegu kolm aastat

ei saanud kaebaja töötada oma ametikohal XXXXXX ja kaotas võimaluse saada töö eest tasu.

Piirangu intensiivsust ei vähenda asjaolu, et kaebajal õnnestus leida ellujäämiseks minimaal-

sed vahendid, töötades juhutöödel. Kaebaja, kes on staažikas ja eeskujulik riigiametnik, oleks

saanud töötada üksnes eraettevõttes, sest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 16 p 2 kohaselt ei

või avalikku teenistusse võtta isikut, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos,

mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse. Samuti tuleb arvestada seda, et ametikohalt kõr-

valdamine oli ajutine ja kaebajal polnud võimalik ette näha, kui kaua see kestab. Sellises olu-

korras on keeruline leida ajutist töökohta määramata ajaks või alustada ettevõtlusega. Kaeba-

jale ei saa ka ette heita, et ta ei loobunud ametikohast XXXXXX. Kriminaalmenetluse kulg

näitas, et kaebajale esitatud süüdistus oli täielikult alusetu.

Kaebaja keskmine netotöötasu ajavahemikul 01.01.2004-30.06.2004 oli 5094,13 krooni. Ajal,

mil kaebaja teenistussuhe oli peatatud, sai ta tasu XXXXXX ja XXXXXX kokku summas

29814,28 krooni (netotöötasu). XXXXXX oli kaebaja netotasu 6923 naela, kuid sellest tuleb

maha arvestada lisakulud, mis ei oleks tal tekkinud töötamisel XXXXXX Tallinnas. Need on

sõidukulud lennukile, rongiga töökohale ja tagasi ning majutuskulud.

3. Justiitsministeerium palus jätta kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda.

Harju Maakohus tegi 23.11.2004 prokuröri taotluse alusel kriminaalasjas nr 0422100268 mää-

ruse kõrvaldamaks kaebaja XXXXXX ametist. Kaebuses puuduvad andmed selle kohta, kas

ja kuidas rakendas XXXXXX kohtu ametist kõrvaldamise määrust. Ametist kõrvaldamise

määruses nähti ette, et sellele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päe-

va jooksul. Kaebaja määruskaebust ei esitanud.

Kaebaja on esitanud nõude VÕS §-de 1043 ja 1045 alusel. Nimetatud alus on väär ja avalik-

õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb nõuet põhjendada riigivastutuse seaduse

(RVastS), mitte VÕS sätetega.

Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebaja oli ametist kõrvaldatud ebaseaduslikult.

Ametist kõrvaldamine toimus kohtu määrusega kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud

alustel ja korras, määrust oli võimalik vaidlustada (kuid seda ei toimunud) ning määrust ei ole

3-10-1708

4(12)

tunnistatud õigusvastaseks või ebaseaduslikuks. Kaebaja kõrvaldati ametist õiguspäraselt ja

seaduslikult kriminaalmenetluse seaduslike eesmärkide saavutamiseks ning prokuratuuri ega

kohut ei saa lugeda süüdlaseks.

Väär on ka kaebaja seisukoht, et kriminaalmenetluses algusest peale ei olnud ühtegi tõendit

kaebaja süü kohta. Kriminaaltoimikust, sh süüdistusest ja selle mõjul ka 04.05.2007 kohtuot-

suse süüdistust sisaldavast osast võib leida viiteid, mis tuginevad kriminaalasjas kogutud tun-

nistustele kaebaja süü kohta, kuid mis kokkuvõttes ei osutunud piisavaks kaebaja süüdistami-

se jaoks ja mis ajendas prokuröri kohtuistungil süüdistusest kaebaja suhtes loobuma. Seega on

õige, et kaebaja on olnud süütu talle kriminaalmenetluse käigus süüks pandud kuriteos, kuid

ei ole õige, et tema süü kohta tõendid puudusid. Need tõendid omakorda olid aluseks kaebaja

vahistamisele ja seejärel ametist kõrvaldamisele kriminaalmenetluse seaduslike eesmärkide

saavutamise eesmärgil. Tulenevalt kohtute pädevuse jaotusest ei saa halduskohus hinnata

kriminaalmenetluse õiguspärasust, küll aga kriminaalmenetlusega tekitatud kahju õiglase hü-

vitamise võimalust. Kaebaja viidatud Riigikohtu 17.04.2001 lahendi nr 3-3-1-10-01 alusel ei

ole kaebajal nõudeõigust, kuna tema kõrvaldamine ametist oli õiguspärane, kuid tal on õigus

saada õiglast hüvitist seoses kahju kandmisega kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamisel, mis

on toimunud avalikes huvides.

Vastustaja peab põhjendatuks kaebaja nõuet ametist kõrvaldamise aja osas alates 24.11.2004

(st ametist kõrvaldamise määruse kuupäev) kuni 04.05.2007 (süüdistusest loobumise ja õi-

geksmõistmise kuupäev; kokku 881 päeva) või äärmisel juhul 14.05.2007 (tööle ennistamise

päev). Vastustaja ei pea põhjendatuks hüvitist selles osas, milles kaebaja on saanud tulu muu-

dest töökohtadest ametist kõrvaldamise määruse toime ajal. Seejuures tuleb arvestada nii kae-

baja poolt esitatud andmeid töötamise kohta XXXXXX (töötasu summaarselt 18892 krooni)

ja XXXXXX (töötasu summaarselt 10922,28 krooni – kokku 29814,28 krooni), kui ka kaeba-

ja poolt varjatud tulu, mida ta sai töötades XXXXXX. Tuleb arvestada ka seda, et kaebaja

lahkus XXXXXX teenistusest ennetähtaegselt, võimalik, et suundumaks tööle XXXXXX, kus

ta võis viibida juba 30.08.2006, töötades mh XXXXXX. Kaebajal (võrreldes nt kohtunike või

politseiametnikega) ei olnud takistatud töötamine muude tööandjate juures kogu kõnealuse

perioodi vältel, kuid ta ei ole teadaolevalt aktiivselt töötamise võimalusi otsinud ning on ka

olemasolevaid töölepinguid ennetähtaegselt omal algatusel lõpetanud. Kuna muudelt tööand-

jatelt saadud tulu suurus ei ole teada ning kaebaja on ilmselt tulusid varjanud, siis ei ole hetkel

teada, kas üldse ja kui, siis mis summas on kaebajal tekkinud kahju saamata jäänud töötasu

näol. Seetõttu peab vastustaja põhjendatuks jätta hüvitis välja mõistmata või vähendada saa-

matajäänud töötasu ulatuses väljamõistetavat hüvitist võrreldes taotluses esitatuga olulises

osas.

Arvestada tuleb ka seda, et kaebaja ei esitanud määruskaebust oma ametist kõrvaldamise mää-

rusele ega ole taotlenud kriminaalmenetluse käigus kriminaalmenetluse tagamise vahendi

muutmist. Puuduvad ka andmed kaebaja raske majandusliku olukorra kohta tagamise vahendi

kohaldamise perioodil. Kaebaja oli ka hooletu hüvitise taotlemisel. Kuigi vastustaja peab õig-

laseks teatud hüvitise maksmist, on teada, et hiljemalt Harju Maakohtu 26.02.2008 määrusest

asjas 1-06-1792 kaitsjatasu hüvitamise kohta (I kd, tl 156) on kaebajale teada või pidi olema

teada seda liiki nõuete menetlemise kord ja tähtajad. Sellele vaatamata esitas ta üsna tähtaja

lõpul hagi maakohtusse, millele järgnes ekslik menetlus. Kaebaja teadis või oleks pidanud

teadma, et õige on esitada kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks taotlus Justiitsministee-

riumile või kaebus halduskohtusse. Justiitsministeeriumile kaebaja taotlust esitanud ei ole.

Kaebaja ei ole ka esitanud andmeid kohtu kaudu hüvitise taotlemise fakti kohta, seda asjaolu

varjates. Need asjaolud tekitavad kahtlusi kaebaja heausksuses.

Kuna kaebaja ei ole esitanud kooskõlas RVastS §-ga 17 taotlust kahju hüvitamiseks Justiits-

ministeeriumile, vaid on pöördunud otse kohtu poole – milleks tal on õigus –, ei ole vastustaja

3-10-1708

5(12)

nõus kaebaja taotlusega jätta kohtukulud vastustaja kanda. Justiitsministeeriumi poole õige-

aegselt pöördumise korral oleks need kulutused jäänud olemata.

4. Prokuratuur palus jätta kaebuse rahuldamata.

Prokuratuur saab olla vastustajaks üksnes nõude osas, mis puudutab kohtueelse menetluse

aega, so perioodi 24.11.2004 – 28.08.2006, ning vastavat nõudesummat tuleb täpsustada kae-

bajal (saamata jäänud töötasu ajavahemikul 24.11.2004 – 28.08.2006, millest lahutada

XXXXXX saadud töötasu 10 922,28 krooni ning XXXXXX enne 28.08.2006 teenitud töötasu

juhul, kui see esineb). Kriminaalasja toimikus on nimelt andmed kaebaja töötamise ja elamise

kohta XXXXXX 2006. ja 2007. a. Nimetatud summa ei kuulu väljamõistmisele aga täies ula-

tuses, vaid senise kohtupraktika kohaselt kuulub see hüvitamisele õiglases ulatuses. Õiglase

hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada seda, et kaebuse kohaselt ei võtnud X X

töölt kõrvaldamise aja jooksul midagi ette oma õiguste kaitseks, s.o ei vaidlustanud oma ame-

tist kõrvaldamist ega taotlenud menetluse tagamise vahendi lõpetamist. Prokuratuur peab õig-

laseks ulatuseks kaebaja nõude rahuldamist mitte üle poole summast, mis kujuneb eeltoodud

arvutuse tulemusena.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.09.2012 otsusega X X kaebuse osaliselt ja mõistis

talle kriminaalmenetluse ajaks ametist kõrvaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks Eesti

Vabariigilt välja hüvitise kogusummas 1500 eurot, millest 1000 eurot tuleb tasuda Prokura-

tuuril ja 500 eurot Justiitsministeeriumil. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.

X X on oma kaebuse korduva täiendamise ja täpsustamise tulemusena jäänud nõude juurde

hüvitada talle seoses kriminaalmenetlusega ametikohalt kõrvaldamise tõttu perioodil

27.07.2004 – 14.05.2007 saamata jäänud töötasu (170653,35 krooni) näol tekitatud kahju

summas 61309 krooni ehk 3918 eurot (saamata jäänud töötasust on maha arvatud teistelt töö-

andjatelt saadud töötasu).

Poolte vahel puudub vaidlus olulistes, asjas tähtsust omavates faktilistes asjaoludes ning sel-

les, et kaebajale on kriminaalmenetluse raames kohaldatud meetmega tekitatud kahju ameti-

kohalt kõrvaldamise tõttu saamata jäänud töötasu näol. Samuti ei ole vaieldav, et antud juhul

on tegemist olukorraga, kus hüvitise nõudmine/määramine ei ole seadusega reguleeritud. See-

tõttu tuleb kaebus lahendada PS alusel, lähtudes Riigikohtu sellekohastest seisukohtadest. PS

§ 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud mo-

raalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Riigikohtu üldkogu on 31.03.2011 otsuses asjas nr 3-3-

1-69-09 tõdenud: „Õigus nõuda kahju hüvitamist tuleneb PS §-st 25 juhul, kui kahju on teki-

tatud õigusvastaselt - rikutud on kahju kannatanud isiku mõnda seadusest, põhiseadusest või

välislepingust tulenevat õigust. PS §-s 25 sätestatud põhiõiguse eesmärk on rikutud õiguste

taastamine, mistõttu tuleb õigusvastaselt kahjustatud isik asetada kahju hüvitamisega olukor-

da, mis oleks võimalikult lähedane sellele, milles ta oleks olnud juhul, kui tema õigusi ei

oleks rikutud.“ Kuna halduskohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kriminaalmenetluse

toiming – X X ametikohalt kõrvaldamine – oleks olnud õigusvastane (kaebaja ei ole teadaole-

valt esitanud mingeid kaebusi ega taotlusi seoses nimetatud menetlustoiminguga), ning hal-

duskohtul endal puudub pädevus kahju hüvitamisel hinnata kohtueelse kriminaalmenetluse

toimingute ja otsustuste õiguspärasust (sh hinnata, kas kaebaja õiguste piiramine üldse ja selle

kestvus oli põhjendatud), tuleb antud juhul eeldada, et tegemist on õiguspärase toiminguga.

Seega, kuna väidetav kahju tekitati õiguspäraselt, ei saa antud asjas igal juhul tugineda PS §-

le 25. Seega on õige Justiitsministeeriumi seisukoht, et kohaldatavaks õiguslikuks aluseks on

antud juhul PS § 32, mis näeb ette omandi (vara) puutumatuse riive/rikkumise korral õiguse

nõuda hüvitust.

X X oli ametist kõrvaldatud KrMS § 141 lg 1 alusel, mis nägi ette võimaluse kõrvaldada kaht-

lustatav või süüdistatav ametist prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või koh-

tumääruse alusel, kui ta edasi töötades võib jätkuvalt toime panna kuritegusid või kui edasi-

3-10-1708

6(12)

töötamine võib kahjustada kriminaalmenetlust. ATS § 107 lg 1 järgi tähendab ametniku tee-

nistussuhte peatumine ametniku ajutist vabanemist teenistusülesannete täitmisest ja ametiasu-

tuse ajutist vabanemist kohustusest kindlustada ametnikule töö. Sama paragrahvi lg 2 sätes-

tab, et teenistussuhte peatumise ajaks säilitatakse ametnikule seaduses sätestatud juhtudel ja

korras ametipalk koos lisatasudega või makstakse muud hüvitust. Tulenevalt ATS § 108 p-st

8 teenistussuhe peatub ajaks, mil ametnik on ametist kõrvaldatud ATS § 109 lg 1 või § 110 lg

1 alusel, samuti ajaks, mil ta on ametist kõrvaldatud mõnel muul seaduses sätestatud alusel.

Ükski seadus ei näinud aastal 2004 ega näe siiani ette, et niisugusel juhul teenistussuhte pea-

tumise ajaks säilitatakse ametnikule töötasu. Et see on olnud seadusandja kindel tahe, nähtub

selgelt ATS §-dest 110 ja § 1101. Seetõttu oli X X esialgses kaebuses esitatud nõue saamata

jäänud töötasu tervikuna väljamõistmiseks, st hüvitise võrdsustamine kaotatud töötasuga, ilm-

selgelt põhjendamatu. Nn kaotatud töötasu saab olla üksnes orientiiriks õiglase hüvitise mää-

ramisel.

Kaebaja on korduvalt muutnud nii kahju hüvitamise perioodi kui ka kahjusummat, viimati

soovib ta kaotatud töötasu näol kahju hüvitamist alates 27.07.2004, mil kaebaja võeti vahi

alla, kuni 14.05.2007, mil X X sõnul tema teenistussuhe XXXXXX uuendati. Samas ilmneb

asja materjalidest, et Harju Maakohus tegi prokuröri taotluse alusel kriminaalasjas nr

0422100268 määruse kõrvaldada X X XXXXXX ametist alles 23.11.2004 ning nimetatud

määrus jõustus 10-päevase edasikaebetähtaja möödumisel. Perioodil 27.07.2004 - 23.11.2004

viibis kaebaja vahi all, misjärel varasem tõkend asendati elukohast lahkumise keeluga. Aluse-

tult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks on ette nähtud eriregulatsioon: see toi-

mub vastavalt riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise sea-

dusele (AVVKHS) Rahandusministeeriumi kaudu. Vastavalt AVVKHS § 2 lg-le 1 tekib isi-

kul hüvitise taotlemise õigus õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise päevast. Kuna AVVKHS §

5 lg 4 kohaselt loetakse hüvitise maksmisega isikule hüvitatuks ka alusetult vabaduse võtmi-

sega tekitatud kahju töötasu kaotamise näol, puudub kaebajal alus nõuda käesoleva kaebusega

talle ametipalga hüvitamist alusetult vahi all viibitud aja eest perioodil 27.07.2004 -

23.11.2004. Samuti ei ole kaebaja tõendanud, et tema poolt 15.08.2007 Rahandusministee-

riumile esitatud taotlus kahju hüvitamiseks oleks jäetud rahuldamata või läbi vaatamata ja et

ta oleks niisugust lahendust halduskohtus õigeaegselt vaidlustanud. Seega on hüvitise saamise

koguperiood 24.11.2004-12.05.2007, millest perioodi osas 24.11.2004-27.08.2006 on vastuta-

jaks prokuratuur ja sealt edasi alates 28.08.2006-12.05.2007 on vastutajaks Justiitsministee-

rium.

Vaidlust ei saa olla selles, et X X kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega on tema

põhiseaduslikke õigusi erakordselt riivatud: X X oli takistatud realiseerida PS §-st 29 tulene-

vat õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning tema enda valitud ametikohalt

kõrvaldamise tõttu jäi tal tulu sellest teenistussuhtest saamata. Seega on kaebajal täielik õigus

saada õiglast hüvitist. Kuna varalise kahju hüvitamine on suunatud kannatanu varaliste õigus-

te kahjustamisega tekitatud ebaõigluse heastamisele, kuid see ei tohi viia kannatanu alusetule

rikastumisele, siis kohus jagab täielikult vastustajate seisukohta, et võimalikust kahjust

(XXXXXX ametikohalt kõrvaldamise ajal saamata jäänud töötasu) tuleb maha arvestada

summad, mida X X teenis ametikohalt kõrvaldamise ajal mujal (XXXXXX, XXXXXX ja

XXXXXX) töötades ( I kd, tl 24, 29, 131). Aluseks tuleb võtta netosummad ning samuti ar-

vestada õiglase hüvitise määramisel kaebaja talumiskohustust, kaebaja passiivsust oma õigus-

te kaitsmisel (prokuratuuri ja kohtu toimingute vaidlustamisel asjassepuutuvas kriminaalme-

netluses) ja Riigikohtu seisukohti õiglase hüvitise määra osas. Mis puutub kaebaja väidetesse,

et arvestada tuleb ka tema täiendavaid kulutusi majutusele ja reisimisele seoses töötamisega

Suurbritannias, siis kohus sellega ei nõustu. Esiteks on kaebaja väited niisugustest kulutustest

paljasõnalised ja umbmäärased, teiseks aga ei pidanud kaebaja tingimata minema tööd otsima

välismaale, vaid võinuks püüda leida endale rakendust ka Eestis. Kaebaja ei ole tõendanud, et

3-10-1708

7(12)

ta on sellekohaseid jõupingutusi teinud ja tal sellele vaatamata ei ole õnnestunud Eestis tööd

leida. Eesti riik ei pea isiku reisimist kinni maksma. Seega õiglane hüvitis X X tema ametiko-

halt kõrvaldamise tõttu tekkinud kahju korvamiseks oleks kokku 1500 eurot, mis oli ka vas-

tustajate pakutud kompromissettepaneku sisu. Arvestades eeluurimise ja kohtumenetluse pik-

kuse proportsioone (ajaliselt vastavalt ca 2/3 ja 1/3), tuleb hüvitis vastavas ulatuses välja

maksta ka prokuratuuril ja Justiitsministeeriumil. Kohus rahuldab X X kaebuse osaliselt ning

mõistab tema kasuks õiglase hüvitisena välja prokuratuurilt 1000 eurot ja Justiitsministeeriu-

milt 500 eurot.

Kaebaja on palunud vastustajatelt välja mõista kohtukuludena õigusabi eest kokku 670,95

eurot. Ühtegi menetluskulude kandmist tõendavat dokumenti ei ole taotlusele lisatud. Teised

menetlusosalised menetluskulu nõuet ei esitanud. Kohus nõustus vastustajate seisukohtadega

nii õigusabikulude ebamõistliku suuruse kui ka kandmise tõendamatuse osas. Ainuüksi viima-

ne asjaolu on aluseks menetluskulude välja mõistmata jätmisele. Samas kohus jagab ka vas-

tustajate seisukohta, et antud juhul on põhjendatud HKMS § 108 lg 3 kohaldamine, mis on

kaebaja menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise täiendavaks aluseks. Samuti

tuleb arvestada, et X X ei pöördunud kahju hüvitamise taotlusega kohtuväliselt Justiitsminis-

teeriumi ega prokuratuuri poole, vaid otse kohtusse. Asja kohtuvälise lahendamise korral või-

nuksid need kulutused olla hoopis väiksemad. Seega kõigi menetlusosaliste võimalikud me-

netluskulud peavad jääma nende enda kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. X X esitas 10.10.2012 apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja

teha uue otsuse, millega rahuldada kaebaja nõuded, s.t mõista vastustajatelt välja kaebaja ka-

suks hüvitis 3918 eurot ja menetluskulud summas 670,95 eurot või alternatiivselt saata hal-

dusasi Tallinna Halduskohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järg-

mised.

Kohus on ebaõigesti jätnud arvestamata kaebaja vahi all pidamise aja 27.07.2004-23.11.2004.

Kuna kaebaja mõisteti õigeks ning aresti ja vahistamise ajal puudusid tõendid tema kahtlusta-

miseks, oli vahistamine ebaseaduslik ja alusetu. Kohus jättis need päevad arvestusest välja sel

alusel, et kaebaja oleks pidanud kahju hüvitamist taotlema AVVKHS alusel. Kuna kaebaja

nõue põhineb PS-l, tuginedes VÕS § 144 lg 1 analoogiale ja asjaolule, et AVVKHS ei võta

õigust nõuda kahju hüvitamist muudel alustel, tuleks ka vahistamise ajal tekkinud kahju hüvi-

tada.

Kohus on otsustanud hüvitada kahju liiga väikeses summas. Hüvitis peaks sisaldama ka

XXXXXX töötamisega seoses tekkinud erakorralisi kulutusi (transpordile ja eluaseme üürile),

kuna töö leidmine ja töösuhte hoidmine Eestis oli kaebaja jaoks raskendatud seoses krimi-

naalmenetlusega. Veebist leiab siiani teavet selle kohta, et kaebaja on võetud kriminaalvastu-

tusele altkäemaksu võtmise eest, vaatamata sellele, et kaebaja on ammu õigeks mõistetud.

Kaebaja ei nõustu kohtuga, et kaebaja ei näidanud üles aktiivsust oma õiguste kaitseks. Kri-

minaalmenetluse käigus pole kaebaja kunagi süüd omaks võtnud ja reageeris kriminaalmenet-

luse seadusandlusega ettenähtud korras. Haldusasja raames pole kohus kriminaalmenetluse

materjale uurinud ning kohtu väide on paljasõnaline.

Maakohtu määrusega kaebaja õigeksmõistmine kinnitab kriminaalmenetluse ebaseaduslik-

kust. Seega tuleb kahju hüvitada PS § 25 alusel täies ulatuses. Hüvitis võrdub saamata jäänud

töötasu summaga. Tegemist ei ole alusetu rikastumisega, kuna see ei ületa tulu suurust, millest

kaebaja on ilma jäänud vastustajate tegevuse tõttu.

3-10-1708

8(12)

Kohus on diskretsiooni piire ületades jätnud kohtukulud poolte endi kanda ja ei ole neid

mõistnud välja vastustajatelt. Kaebaja poolt kohtule esitatud nõuete korduv muutmine ei ole

keelatud. Kohtumenetluse ajal tegi Riigikohus 31.08.2011 otsuse, kus anti kohtutele juhised

selliste vaidluste lahendamiseks. Kaebaja ei ole kohtumenetlust venitanud. Vastavalt HKMS §

2 lg-tele 4, 5 ja 6 pidi kohus andma kaebajale aega menetluskulude kandmise kohta tõendite

esitamiseks, kuna kuludokumentide kohtule üleandmise hetkeks polnud veel kohtumenetlus

lõppenud ja oli kirjaliku menetluse staadiumis.

7. Justiitsministeerium palub vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Kaebaja on olnud oma õiguste kaitsel hooletu. Ta ei ole esitanud tähtaegselt avaldust alusetu

vahistamisega tekitatud kahju hüvitamiseks ega taotlenud selle tähtaja ennistamist. Kui seadu-

sega on kindlaks määratud teatud liiki kahju hüvitamise tingimused, kord ja tähtajad, siis ül-

distel alustel sama kahju hüvitamine ei peaks olema võimalik. VÕS analoogia ei ole kohane,

kuna seal reguleeritakse õigusvastase kahju hüvitamist; on loogiline, et õiguspärase, avalikes

huvides tekkinud kahju hüvitamise tingimused on piiratumad kui õigusvastase kahju hüvita-

mise tingimused. Justiitsministeerium nõustub halduskohtuga, et vahistamisega tekitatud kah-

ju hüvitamine ei ole õiguslikult võimalik.

Kriminaalmenetluse toimikus olevatest materjalidest on võimalik järeldada, et kaebaja lahkus

XXXXXX teenistusest ennetähtaegselt, töötaja algatusel, võimalik, et suundumaks tööle vä-

lismaale. Seega oli tegemist kaebaja enda võetud riskiga, millega kaasnes teadlik elamis- ja

transpordikulutustega arvestamine. Väited kaebajast lahtisaamise kohta seoses kriminaalme-

netlusega on paljasõnalised, neid ei ole kaebaja varasemas menetluses esile toonud. Eesti riiki

ei saa lugeda vastutavaks kaebaja valiku eest leida tööd välismaal koos sellest tulenevate ku-

ludega. Vastupidi, vaatamata läbiviidavale kriminaalmenetlusele on kohus võimaldanud kae-

bajal tema avalduse alusel asuda XXXXXX tööle ega ole piiranud kaebaja põhivabadusi eba-

proportsionaalselt. Viis, kuidas kaebaja on otsustanud kasutada neid vabadusi, ei allunud kri-

minaalmenetleja kontrollile ning riiki ei saa pidada vastutavaks kaebajale tekkinud lisakulu-

tuste eest. Elamis- ja transpordikulutused seoses Inglismaal töötamisega on tõendamata.

Kaebaja viide veebis avaldatud teabele kriminaalmenetluse kohta on asjakohatu, kuna riik ei

kontrolli eraisikute veebilehti ega vastuta nende eest.

Ametikohalt kõrvaldamise, samuti vahistamise näol on tegemist kriminaalmenetluse tagamise

vahenditega, mille kohaldamise alused ja kord on ette nähtud kriminaalmenetluse seadustikus.

Kaebaja suhtes läbiviidud kriminaalmenetlus oli seaduslik ja tema suhtes kohaldatud menetlu-

se tagamise vahendid õiguspärased. Tulenevalt halduskohtu pädevuse piiridest ei saa haldus-

kohus anda hinnangut kriminaalmenetluse seaduslikkusele. Seega on kaebaja etteheide, et

halduskohus ei ole uurinud kriminaalmenetluse materjale, asjakohatu. Kaebaja suhtes läbivii-

dud kriminaalmenetluse ja selle tagamise vahendite ebaseaduslikkuse tuvastamine ei ole hal-

duskohtumenetluses võimalik ja isikul on kohustus taluda seadusliku kriminaalmenetluse lä-

biviimist tema suhtes. Kui siiski isiku kriminaalmenetlusele allutamisega tekitatud kannatused

ja kahju riivavad isiku põhiõigusi ebavõrdselt ja ebaproportsionaalselt, on isikul õigus saada

õiglast hüvitist õiguspärase kahju eest. Kui seadus sellist hüvitist ette ei näe või kui seadusega

ette nähtud hüvitis on tulenevalt asjaoludest ebaõiglane, tuleb isikul tekkinud kahju hüvitada

õiglases ulatuses põhiseaduse alusel. Sellise hüvitisega on käesoleval juhul tegu ja hüvitis on

õiglane ning põhjendatud.

Justiitsministeerium peab kohtukulude vastustajalt väljamõistmata jätmist põhjendatuks. Kui-

gi kaebaja põhjendab oma kaebuse muutmist alles 2011. a augustis selginenud õigusliku olu-

korraga, toimus kaebaja nõude ja põhjenduse muutmine suures jaos alles 2012. a kevadel toi-

munud menetluses.

3-10-1708

9(12)

8. Prokuratuur palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

AVVKHS § 5 lg-st 4 nähtub, et hüvitise maksmisega loetakse isikule hüvitatuks alusetult va-

baduse võtmise tõttu saamata jäänud tulu ja sellega tekitatud mittevaraline kahju. Viidatud

sättele on osundatud ka halduskohtu otsuses ja kaebaja ei ole selgitanud, miks ta peab seda

sätet tema suhtes mittekohaldatavaks. Kaebaja viited õiguse analoogia kasutamise võimaluse-

le on asjakohatud.

Kohus oli õigustatud kahju hüvitamise summa kindlaksmääramisel kasutama põhimõtet, et

võimalikust kahjust tuleb maha arvata summad, mida kaebaja teenis ametikohalt kõrvaldami-

se ajal teiste tööandjate juures. Kaebaja arvates oleks kohus pidanud XXXXXX saadud tööta-

su puhul sellest täiendavalt maha arvama kulud transpordile ja eluaseme üürile, mis välisriigis

töötamise korral on suuremad. Transpordi- ja eluasemekulud tuleb kanda sõltumata sellest,

millises riigis isik elab ja töötab, sellise elukorralduse valik on isiku vaba tahte väljendus ning

ei saa kaasa tuua erikohtlemist.

Kuigi kaebaja ei nõustu kohtu arvamusega, et ta ei näidanud menetluse kestel üles aktiivsust

oma õiguste kaitsel, ei põhista ta oma mittenõustumist. Süü mittetunnistamist ja väljendit

„reageerisin kriminaalmenetluse seadustikuga ette nähtud korras“ ei saa pidada asjakohaseks

vastuväiteks kohtu seisukohale. Kuna kaebaja ei ole esitanud andmeid oma õiguste aktiivse

kaitse kohta (kohtu ja prokuratuuri toimingute vaidlustamine), siis on kohtu vastavasisuline

järeldus asjakohane ka ilma kriminaaltoimiku materjalide uurimiseta. Kohus küsis menetlus-

osalistelt arvamust kriminaalasja toimiku asja juurde võtmise vajaduse kohta ning kaebaja

esindaja ei pidanud seda vajalikuks.

Kohus on õigusabikulude kaebaja kanda jätmisel lähtunud HKMS § 108 lg-st 3 põhjendatult.

Eelviidatud sätte kohaldamine on asjakohane, kuna antud juhul on kaebus rahuldatud ulatu-

ses, mille pakkusid kompromissina välja vastustajad.

Põhjendamatu on apellatsioonkaebuses esitatud alternatiivne taotlus halduskohtu otsuse tühis-

tamiseks ja uueks arutamiseks saatmiseks. HKMS §-s 199 on loetletud menetlusseaduse rik-

kumised, mille esinemisel on ringkonnakohtul kohustus või võimalus kohtuotsuse tühistami-

seks ja asja saatmiseks uuele arutamisele halduskohtusse, kuid apellatsioonkaebuses ei ole

viidatud ühelegi neist alustest ning tegelikkuses neid ei esine. Seega ei põhine nimetatud al-

ternatiiv seadusel ja tuleb jätta tähelepanuta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus hindab esmalt, kas halduskohus jättis õigesti rahuldamata kahjunõude

sellel perioodil saamata jäänud tulu eest, mil kaebaja viibis kriminaalmenetluse ajal vahi all.

10. AVVKHS § 5 lg 1 kohaselt makstakse isikule hüvitist seitsme päevamäära (päevapalga)

suuruses summas iga ööpäeva eest, millal isikult oli alusetult vabadus võetud. Sama parag-

rahvi lõige 4 sätestab, et lõikes 1 sätestatud hüvitise maksmisega loetakse isikule hüvitatuks

alusetult vabaduse võtmise tõttu saamata jäänud tulu ja sellega tekitatud mittevaraline kahju.

Otsese varalise kahju eest hüvitise kindlaksmääramisel kohaldatakse riigivastutuse seaduse

sätteid.

11.

09.11.2010 kohtule esitatud kaebuse täpsustuses taotles kaebaja hüvitist üksnes selle

perioodi eest, mil ta enam vahi all ei viibinud. Selles nõudes võttis halduskohus kaebuse me-

netlusse ja ennistas 04.02.2011 määrusega kaebetähtaja. 05.09.2011 esitatud kaebuse täiendu-

ses paluti töölt kõrvaldamise tõttu saamata jäänud palga eest hüvitise väljamõistmist ka selle

perioodi eest, mil kaebaja oli vahi all. Selles osas kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja

3-10-1708

10(12)

möödumisele halduskohus ega teised menetlusosalised halduskohtus tähelepanu ei juhtinud

ning ringkonnakohus selle nõude esitamise tähtaegsust seetõttu ei kontrolli.

12. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei saa nõuda töölt kõrvaldamisega tekitatud

varalise kahju hüvitamist vahi all viibimise aja eest seetõttu, et ta ei pöördunud kohtusse

AVVKHS § 4 lg-s 6 sätestatud korras, vaidlustades Rahandusministeeriumi otsust hüvitise

maksmise kohta. Asjas on esitatud tõend selle kohta, et apellant pöördus AVVKHS § 4 lõikes

2 sätestatud tähtajal Rahandusministeeriumi poole alusetult vabaduse võtmisega tekitatud

kahju hüvitamiseks. Puuduvad tõendid selle kohta, et Rahandusministeerium oleks taotluse

jätnud läbi vaatamata või rahuldamata, aga ka tõendid, mis kinnitaksid AVVKHS §-s 5 sätes-

tatud hüvitise maksmist. Kuna kaebaja ei ole nimetatud hüvitise maksmata jätmist kohtus

RVastS § 18 lõikes 2 toodud tähtaja jooksul vaidlustanud, tuleb hüvitise nõue vahistamise

perioodi puudutanud tasu eest jätta rahuldamata osas, milles talle oleks makstud hüvitist

AVVKHS alusel. Riigikohtu üldkogu leidis 31.03.2011 otsuses asjas nr 3-3-1-69-09 p-s 87, et

põhiseadusega võib olla vastuolus regulatsiooni puudumine, mis sätestaks alused ja korra alu-

setu vahistamisega põhjustatud saamata jäänud tulu hüvitamiseks õiglases ulatuses. Üldkogu

otsusest nähtub, et juhul, kui isik peab talle tekitatud kahju suuremaks kui AVVKHS §-s 5

ette nähtud, ei ole seadusega reguleeritud sellise kahju hüvitamise korda ning Rahandusminis-

teerium ei saa taotluse suuremas ulatuses rahuldamise üle otsustada (vt viidatud otsuse p-d

81-83). Rahandusministeeriumi ei ole peetud sellistes asjades kohaseks vastustajaks. Ring-

konnakohtu arvates tuleb seetõttu kohaldada ka vahi all pidamise ajal saamata jäänud töötasu

hüvitamise nõude esitamist lubatavaks sõltumata Rahandusministeeriumile AVVKHS § 4

kohase taotluse esitamisest kahjunõude kohtule esitamise üldise tähtaja jooksul.

13. Nimetatud perioodil oleks AVVKHS § 5 ja Vabariigi Valitsuse 21.12.2006 määruse nr

273 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt tulnud kaebajale tasuda hüvitist saamata

jäänud töötasu eest, arvestades, et kohtupraktikas on pool nimetatud hüvitisest käsitletud sel-

lel eesmärgil tasutavana, 60 krooni iga vahi all viibitud päeva eest, seega 7200 krooni. Kaeba-

ja keskmine töötasu, mis tal jäi saamata, oli 5094 krooni kuus, kogu vahi all pidamise aja

jooksul seega 19912 krooni. AVVKHS sätestatud hüvitise saamise korral oleks kaebajal jää-

nud saamata vahi all pidamise ajal töötasu kokku seega 12712 krooni (812 €).

14. Hoolimata sellest, et AVVKHS alusel määratud hüvitis ei kata täielikult kahjusummat,

tuleb isikule määratud hüvitis lugeda käesoleval juhul õiglaseks. Saamata jäänud tulu ja saa-

dud hüvitise vahe kaebaja kanda jätmine ei ole ringkonnakohtu arvates kaebajat ebamõistli-

kult koormav ega ebaõiglane.

Kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamine teenib üldisi (avalikke) huvisid.

Kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamine on oluline üldine huvi ja isikul on kohustus taluda

tema suhtes kriminaalmenetluse toimingute tegemist ning põhiõiguste piiranguid (Riigikohtu

üldkogu 30. augusti 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-15-10, p-d 43-44). AVVKHS alusel

makstav summa oleks hüvitanud enam kui ühe kolmandiku apellandi poolt saamata jäänud

töötasust. Vahistamise kestust – ligi 4 kuud – ja kriminaalmenetluse eesmärke arvestades ei

saa kaebaja omandipõhiõiguse kitsendust ülejäänud osas töötasu hüvitamata jäämisel pidada

ebaproportsionaalseks. Vastupidise olukorraga võiks olla tegemist juhul, kui vahi all pidamine

oleks kestnud pikemat aega ja saamata jäänud töötasu suurus võrreldes makstava hüvitisega

oleks väga suur.

15. Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas halduskohus jättis õigesti arvestamata kaebaja

väitega, et tema töölt kõrvaldamine oli õigusvastane. Apellant põhjendab seda väidet asjaolu-

ga, et kriminaalmenetluses tema kahtlustamiseks või süüdistamiseks ei olnud piisavaid tõen-

deid ning teda poleks tohtinud vahi alla võtta ega töölt kõrvaldada. Vahi alla võtmise ja tee-

nistusest kõrvaldamise võimalused olid kriminaalmenetluse seadustikuga ette nähtud ning

3-10-1708

11(12)

vahi alla võtmist ja teenistusest kõrvaldamist olid otsustanud pädevad kohtud kohtumääruse-

ga. Kaebaja neid maakohtu määrusi ei vaidlustanud. Halduskohtumenetluse ülesanne ei ole

kriminaalmenetluses tehtud kohtumääruste õiguspärasuse hindamine. Kriminaalmenetlus on

reguleeritud muust avaliku võimu teostamisest eraldi ja kriminaalmenetluse toimingute ning

otsustuste õiguspärasuse kontroll toimub üldjuhul kriminaalmenetluse reeglite kohaselt ja

kriminaalmenetluse raames üldkohtutes. Kohtueelses kriminaalmenetluses tekitatud kahju

hüvitamise eriregulatsiooni puudumise tõttu riigivastutuse seaduse sätete kohaldamine krimi-

naalmenetluses tekitatud kahju hüvitamisele võib kaasa tuua üldkohtu lahendite allutamise

halduskohtu kontrollile (Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-85-

09, p-d 127–128). Kuigi kriminaalmenetluse seadustik ei näinud sel ajal ette võimalust teenis-

tusest kõrvaldatud isikule perioodiliselt taotleda ametist kõrvaldamise põhjendatuse kontrol-

limist (KrMS § 1412 jõustus hiljem kui kaebaja õigeks mõisteti), ei ole ilmselge, et krimi-

naalmenetluse pika kestuse tõttu oleks olnud õige tal õiguste riive ebaproportsionaalsuse väl-

timiseks võimaldada endisele ametikohale teenistusse naasta.

16. Kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamine teenib üldisi (avalikke)

huvisid. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada kasu, mida põhiõiguste piira-

mine avaliku võimu kandjale või avalikele huvidele kaasa tõi, piiramise raskust, kahju tekki-

mise ettenägematust ja muid olulisi asjaolusid (vt Riigikohtu üldkogu 30.08.2011 otsus asjas

nr 3-3-1-15-10). Ametist kõrvaldamise proportsionaalsuse hindamisel on ringkonnakohtu ar-

vates kaalukas tähtsus ka asjaolul, et kaebajal oli võimalik leida kriminaalmenetluse ajal mit-

mel perioodil tööd ning ühe töölepingu lõpetamine toimus tema enda algatusel. Kaebajal

võimaldati ka tööle asumist väljaspool Eestit. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu-

ga, et kriminaalmenetluse eesmärki tõe väljaselgitamiseks ja sellekohast avalikku huvi apel-

landi ametist kõrvaldamiseks saab hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta ning

hüvitise vähendamine poole võrra võrreldes apellandil tegelikult saamata jäänud tuluga oli

põhjendatud.

17. Apellant väidab, et õiglase hüvitise suuruse kindlakstegemisel pole kohus ebaõigesti

arvesse võtnud neid kulutusi, mida kaebaja kandis Ühendkuningriigis elamiseks ja töötami-

seks, mida ta Eestis töötades (s.t ametist kõrvaldamata) poleks pidanud kandma. Nende kulu-

de suuruse kohta on apellant esitanud kohtule vaid paljasõnalisi väiteid, väidete tõepärasust

põhistamata. Ringkonnakohus märgib, et vähemalt üldjoontes oleks apellant pidanud kaebu-

ses selliste vältimatute kulude suuruse ära näitama, mida ta tegelikult kandis. Ringkonnakohtu

arvates ei ole välistatud, et Ühendkuningriigis töötamisel oli kaebajal võimalik oma elu kor-

raldada nii, et sellised lisakulutused võrreldes Eestis elamisega olid vähesed. Seetõttu oli nen-

de kulutuste mittearvestamine kaebaja omandipõhiõiguse piirangu proportsionaalsuse hinda-

misel ja sellest lähtudes õiglase hüvitise suuruse kindlaksmääramisel ringkonnakohtu arvates

õige.

18. Apellant leiab, et halduskohus oleks pidanud võimaldama kaebajal esitada menetlusku-

lude kandmist tõendavad dokumendid, andes selleks täiendavalt aega. HKMS § 109 lg 1 kol-

manda ja neljanda lause kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude

nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Halduskohtu 04.05.2012

määruse p-ga 4 anti täiendavate selgituste, taotluste jm dokumentide kohtule esitamiseks kae-

bajale aega kuni 29.06.2012, määruse p-ga 5 teatati kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise

aeg (13.09.2012). Kaebaja esindaja sai kohtumääruse kätte 04.05.2012. Kaebaja esitas menet-

luskulude nimekirja 19.06.2012, esitamata aga tõendeid menetluskulude kandmise kohta.

Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et menetluskulude kandmist tõendavate dokumentide

esitamiseks oleks pidanud andma kaebajale veel täiendava tähtaja lisaks halduskohtu

04.05.2012 määrusega antud tähtajale. Kuna esindajatasu kandmist kaebaja tähtaegselt ei

3-10-1708

12(12)

tõendanud, jättis halduskohus need summad vastustajatelt õigesti välja mõistmata. Ainetud on

väited, kas kulude kandmise kohta tõendite esitamise korral oleks nende väljamõistmine vas-

tustajatelt olnud põhjendatud või mitte.

19. Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

13. septembri 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-10-1708 muutmata. Menetlusosalised ei ole esita-

nud ringkonnakohtule taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman