2-12-49968/36 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2013. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-49968

Tsiviilasi

XXXja XXXhagi XXXja XXXvastu 15 000 euro nõudes

Tsiviilasja hind

15 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Hageja II: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Hagejate lepinguline esindaja: Jüri Asari,

e-post invictus@invictus.ee

Kostja I: XXX, isikukood XXX elukoht XXX

Kostja II: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

XXX

ja

XXX

11. juuni 2013

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

kostjatelt XXX (isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX) solidaarselt välja

hagejate XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) kasuks menetluskulud

summas 2 133,60 eurot.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot, kui

määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis 25 eurot.

Määruskaebemenetluse kulusid ei hüvitata.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX ja XXX esitasid 28. novembril 2012 hagi XXX ja XXX vastu 15 000 euro nõudes.

Kohus lahendas hagi 25. märtsi 2013 otsusega (täiendav otsus 25. aprill 2013), millega jättis

kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Otsus jõustus 31. mail 2013.

2-12-49968

2 (4)

2. Hagejad esitasid 11. juunil 2013 taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

koos vastavate tõenditega. Hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jagati

kohtuniku menetlusse 15. oktoobril 2013. Kohus edastas 16. oktoobril 2013 hagejate taotluse

kostjate esindajale, kes teatas kohtule esindussuhte lõppemisest ja 17. oktoobril 2013

kostjatele isiklikult ning kohustas hiljemalt 28. oktoobriks 2013 esitama oma seisukohta

hagejate taotlusele. Kohus selgitas kostjatele avaldusele vastuväidete esitamata jätmise

tagajärgi ja et vastuväidete esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks ja kohus

võib piirduda üksnes selle kontrollimisega, et esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi

Valitsuse kehtestatud piirmäärast.

3. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on hagejad kandnud menetluskulusid kokku summas

3 227,56 eurot, sh riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 2 627,56 eurot (34,25 tundi hinnaga

63,90 eurot + käibemaks). Hagejate õigusabikulud on järgmised:

− tutvumine esitatud dokumentidega (1 h);

− hagi koostamine (5 h);

− hagi kooskõlastamine volitajatega (0,5 h);

− tutvumine kohtu määrusega (0,25 h);

− konsultatsioonid volitajatega (0,25 h);

− vastuse koostamine määrusele (2 h);

− tagatise raha maksmise korraldamine (0,25 h);

− konsultatsioonid volitajatega (0,5 h);

− tutvumine hagi tagamise määrus (0,25 h);

− avaldus hagi tagamise kandeks (1,5 h);

− tutvumine kostjate vastusega (1,6 h);

− seisukohad kostjate vastuse osas (3 h);

− tutvumine kohtu seisukohtadega (0,5 h);

− kostjate teine vastus tutvumine (1,1 h);

− vastus kohtu korraldavale määrus (5 h);

− tutvumine kostjate vastusega (1 h);

− vastus kostjate seisukohtadele (2,1 h);

− tutvumine kostjate seisukohtadega (1,1 h);

− teeside ettevalmistamine (2 h);

− esindus kohtus (2 h);

− tutvumine otsusega (0,25 h);

− tutvumine otsusega (2,1 h);

− otsuse selgitamine volitajatele (1 h).

4. Hagejad kinnitavad, et nad ei ole käibemaksukohuslased ja ei saa tasutud käibemaksu

tagasi arvestada. Hagejad kinnitavad, et kõik menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud

on kantud seoses tsiviilasja nr 2-12-49968 kohtumenetlusega.

5. Kostjad ei ole kohtu määratud tähtajaks oma seisukohta esitanud.

2-12-49968

3 (4)

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohtul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid

hagi esitamise ajal (Riigikohtu 14. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13

p 13). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib

menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude

jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama paragrahvi kolmas lõige sätestab, et

hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme

kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus

on seisukohal, et hagejate taotlus vastab TsMS § 174 lg 1 ja 3 sätestatud nõuetele.

7. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus

piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad sama

paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse

vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

8. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

lahendamisel tuleb lähtuda hagi esitamise ajal kehtinud määrusega sätestatud lepingulise

esindaja kulude piirmääradest (vt nt Riigikohtu 18. detsembri 2012. aasta määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-171-12 p 11). Vabariigi Valitsuse poolt 4. septembril 2008 vastu võetud määruse

nr 137

„Lepingulise

esindaja

kulude

teistelt

menetlusosalistelt

sissenõudmise

piirmäärad“ (edaspidi „määrus“) § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas teistelt

menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna puhul

kuni 19 200 eurot maksimaalselt sissenõutav kulu 6 400 eurot. Hagejate lepingulise esindaja

kulud vastavad kehtestatud piirmääradele.

9. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu

18. mai 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; Riigikohtu 2. detsembri

2010. aasta

määrus

tsiviilasjas

nr

3-2-1-132-10,

p 10).

Menetluskuludehüvitamise

kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind (Riigikohtu

12. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13 p 13 teine lõik). Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel

tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega

(Riigikohtu 27. veebruar 2012. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 p 14 neljas lõik).

TsMS § 175 lg 1 tõlgendamisel tuleb seetõttu arvestada mh TsMS § 231 lg-tega 2 ja 4, mis

reguleerivad asjaolude omaksvõttu. TsMS § 175 lg 1 esimene lause võimaldab jätta

menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata vaid siis, kui avaldus on omaks

võetud. Vastuväidete esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks ja kohus võib

piirduda üksnes selle kontrollimisega, et esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse

kehtestatud piirmäärast (Riigikohtu 14. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-

13 p 15 viies lõik ja p 16).

2-12-49968

4 (4)

10. Kohus tutvunud hagejate avaldusega ja hagejate poolt menetluse käigus esitatud

dokumentidega ning võttes arvesse asja keerukust ja mahukust, peab hagejate lepingulise

esindaja kulusid põhjendatuks 20 tunni ulatuses. Selles ulatuses hagejate lepingulise esindaja

toimingud olid kohtu hinnangul asja ajamisel põhjendatud ja vajalikud. Tegemist ei olnud

õiguslikult keeruka ega faktiliselt mahuka vaidlusega. Samuti on põhjendatud ja vajalik

hagejate makstud tunnitasu 63,90 eurot, millele lisandus käibemaks.

11. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on hagejate kinnitus, et nad

ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui hagejad ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu

tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.

(Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 16). Hagejad on

kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohuslased. Seega ei saa hagejad õigusabikuludelt

makstud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata ja menetluskulud tuleb välja mõista

koos käibemaksuga summas.

12. Eelneva põhjal määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse

järgmiselt: riigilõiv 600 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1 278 eurot (63,90 eurot × 20 h),

millele lisandub 20% käibemaks summas 255,60 eurot – kokku 2 133,60 eurot, mille kohus

mõistab kostjatelt hagejate kasuks välja. Rahuldamata jääb hagejate taotlus 1 093,96 euro

saamiseks.

13. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS

§ 177 lg 1).

14. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib käesoleva kohtumäärusele esitada määruskaebuse kui

kaebuse ese ületab 200 eurot. Kuna nii rahuldatud kui rahuldamata jäänud osa ületavad selle

summa, siis saavad kõik pooled määruskaebuse esitada. Kohus selgitab, et määruskaebuse

menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik