Legislator Case Law & Legislation
2-13-35251/8 AI generated

2-13-35251/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-13-35251/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

oktoober 2013, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-13-35251 Tsiviilasi Soome Sotsiaalkindlustusameti avaldus elatislepingu tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusamet (KELA, postiaadress P.O.BOX 20, 00232 Helsingi, Soome Vabariik) Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) RESOLUTSIOON

Legislator headnote

AI generated

2-13-35251/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Keywords

AI generated
special provisions for Luxembourg social security litigation investigative measure in social insurance requesting state social legislation termination of social assistance
AI generated
2-13-31083/2
juuli 2013, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-13-31083 Tsiviilasi Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti avaldus Ylä- Savo sotsiaalameti elatislepingute avaldaja Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusamet (Kansaneläkelaitos; postiaadress PL 20, 00232 Helsingi, Soome Vabariik) avaldaja esindaja: XXX(e-post XXX) puudutatud isik XXX(isikukood XXX; rahvastikuregistri järgne elukoht XXX) RESOLUTSIOON
2-13-2646/2
jaanuar 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-2646 Tsiviilasi Soome Sotsiaalkindlustusameti avaldus elatise tasumise kokkuleppe tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Menetlustoiming avalduse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Soome Sotsiaalkindlustusamet (KELA, postiaadress P.O.BOX 20, 00232 Helsingi, Soome Vabariik, elektronpost perinta_hki@kela.fi) Avaldaja volitatud isik Minna H Puudutatud isik/võlgnik JRJK(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2-23-8730/9
Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 23.04.2024, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-8730 Tsiviilasi Santander Consumer Finance Oy hagi SxxxxKxxx vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Santander Consumer Finance Oy (välismaa registrikood: FI 20764550; asukoht: Risto Rytin tie 33, 00570 Helsingi, Soome), esindaja Sigrid Rahkema (jurist@julianus.ee); Kostja: Sxxx Kxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxx, xxxxxxxx küla,xxxxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxxxmaakond; e-post: xxxxxxxx@gmail.com) Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine
2-08-18248/5
O G esitas 09.05.2008.a. kohtule hagi ATG vastu abielulahutuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab poolte ühine laps D J G (sünd xxx.a.) hagejaga ning hageja peab ülal last, lapse isa lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ei osale. Kostja on teatanud kohtule 30.07.2008.a., et hageja elab Soomes ning käis Tallinnas hagiavaldust esitamas ja, et poolte ühine laps D J G on Soome kodanik ja on isa juures. Kostja esitas ka Soome rahvastikuregistri andmed, mille kohaselt on D J G Soome Vabariigi kodanik ning elab Soomes. 23.09.2008.a. toimunud kohtuistungil teatas hageja, et tuli Eestisse Soomest 2 kuud tagasi ja poolte ühine laps D J elab Soomes. Kostja esindaja teatas kohtuistungil, et poolte ühine poeg on Soomes ja oli Soomes ka avalduse esitamise ajal ning et kostja soovib hagiavalduse läbivaatamata jätmist ja et asja menetletaks Soomes. Kostja esitas 26.09.2008.a. kohtule seisukoha ja avalduse menetluse lõpetamiseks. Kostja vaidleb vastu tsiviilasja menetlusse võtmisele ja leiab, et hagi ei allu Eesti kohtule. Kostja esitas ka kohtule tõendina väljavõtte Soome rahvastikuregistrist seisuga 25.09.2008.a., mille sisust nähtub, et hageja elas kuni 13.08.2008.a. Soomes ning millest selgub, et poolte alaline elukoht oli Soome. Samuti esitas hageja koos kostjaga Tampere linna sotsiaalametnikule avalduse sotsiaaltoetuste maksmiseks Soomes 22.07.2008.a, millises hageja kinnitas, et ta elab Soomes. Kostja leiab ka, et perekonnaasjade välja selgitamiseks tuleb ühel kohtul menetleda kõiki küsimusi, mitte osaliselt Eestis ja osaliselt Soomes. Võttes arvesse, et abielu on sõlmitud Soomes, abikaasad elasid Soomes hagi esitamise ajal, kostja on Soome kodanik ja elab endiselt Soomes, poolte ühine laps on Soome kodanik ja elab Soomes, Soome Sotsiaalamet on teadlik perekonnaga seotud probleemidest palub kostja jätta hagi läbi vaatamata ja menetlus asjas lõpetada.
2-20-9500/29
Võtta menetlusse Hxxxxx Pxxxxxxavaldus tsiviilasjas nr 2-20-9500 27.10.2020.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-13-35251

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2013, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-13-35251 Tsiviilasi Soome Sotsiaalkindlustusameti avaldus elatislepingu tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusamet (KELA, postiaadress P.O.BOX 20, 00232 Helsingi, Soome Vabariik) Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Tunnustada ja tunnistada Eesti Vabariigis täidetavaks Soome Vabariigi Vantaa sotsiaalametis 24.01.1996 kinnitatud elatisleping, millega kohustatakse puudutatud isikut XXXtasuma elatist alaealisele lapsele, XXXsündinud XXX, 637 FIM (Soome marka, võrdub 107,13 euroga) kuus alates 01.01.1997 kuni 26.07.2011. Indekseerimist kohaldatakse alates 01.01.2002. Avaldajal on õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks pärast käesoleva määruse jõustumist.

3. Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti 02.02.1996 otsuse alusel perioodil 01.01.2008 kuni 26.07.2011 väljamakstud summa 5316,28 eurot kuulub XXXpoolt tasumisele avaldajale (Kansaneläkelaitos; aadress XXX; pank: XXX). Makse tegemisel tuleb märkida ära võlgniku nimi ja viitenumber. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad avaldaja ja puudutatud isik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul kaks kuud kättetoimetamisest.

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 25.07.2013 edastas Eesti Vabariigi keskasutus (Justiitsministeerium) maakohtule Soome Sotsiaalkindlustusametist (KELA) edastatud taotluse Ylivieska sotsiaalametis 24.01.1996 kinnitatud lepingu tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Puudutatud isik avaldusele vastuväiteid ei ole esitanud ja kohtusse ärakuulamisele ei ilmunud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS TsMS § 619 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades ja määruses 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 15–39), määruses (EÜ) nr 1896/2006, määruses (EÜ) nr 861/2007, nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes ning muudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti.

Käesolevas asjas tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks esitatud elatisleping on kinnitatud 24.01.1996, EL Nõukogu määrus nr 2201/2003/EÜ jõustus 01.08.2004. Seega ei ole määruse nr 2201/2003/EÜ sätted antud juhul kohaldatavad. Vastavalt ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise Haagi 02.10.2073 konventsiooni artiklile 24 rakendatakse konventsiooni sõltumata otsuse tegemise ajast. Kui otsus on tehtud enne konventsiooni jõustumist otsuse päritoluriigi ja taotluse saanud riigi vahel, rakendatakse seda taotluse saanud riigis üksnes pärast konventsiooni jõustumist makstavate elatisrahade suhtes.

Avaldusele on lisatud võlaarvestus perioodile 01.01.2008-26.07.2011, seega puudutab sissenõutav elatise võlgnevus pärast konventsiooni jõustumist makstavat elatisraha. Vastavalt konventsiooni artiklile 4 tunnustab osalisriik ja täidab teises osalisriigis tehtud otsust, kui selle on teinud artiklite 7 või 8 järgi õiguspädev asutus ja seda ei saa otsuse päritoluriigis tavalises korras edasi kaevata. Kohus leiab, et konventsiooni artiklis 4 sätestatud vorminõuded on täidetud. Kuigi ühes riigis tehtud otsust tunnustatakse ja täidetakse teises konventsiooni osalisriigis ilma erimenetluseta, sätestab konventsiooni artikkel 5 piirangud otsuse tunnustamisele ja täitmisele.

Artikli 5 kohaselt võib otsuse tunnustamisest või täitmisest keelduda, kui otsuse tunnustamine või täitmine on ilmses vastuolus taotluse saanud riigi avaliku korraga, otsusele on viinud pettus

2-13-35251

menetluses, pooltel on taotluse saanud riigi ametiasutuses samas asjas menetlus, mis on algatatud varem või otsus ei ole kooskõlas samade poolte kohta taotluse saanud riigis või muus riigis samas asjas tehtud otsusega ja muus riigis tehtud otsus vastab taotluse saanud riigi otsuse tunnustamise ja täitmise nõuetele. Kohtule esitatud dokumentide põhjal ei ole kohus tuvastanud kohtuotsuse tunnustamist või täitmist välistavaid asjaolusid. TsMS § 627 lg 1 järgi kohaldatakse TsMS 62. peatükis sätestatut vastavalt välisriigis notariaalselt tõestatud või muu avaliku täitedokumendi tunnustamisele ja täitmisele, kui samsa paragrahvis sätestatust ei tulene teisiti. Välisriigis koostatud avalikku dokumenti tunnustatakse Eestis täitedokumendina, kui see vastab vormiliselt Eestis koostatud kohesele sundtäitmisele kuuluvale täitedokumendile ja kuulub sundtäitmisele koostamise riigis ja ei ole vastuolus Eesti avaliku korraga (TsMS § 627 lg 2). Tulenevalt avaldaja taotlusest ja Soome Vabariigi ülalpidamistoetuse seaduse (29.08.2008/580) §-st 19 määrab kohus lahendis ära otsuse täitmise korra TsMS § 445 lg 1 alusel. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldaja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (TsMS § 174 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik