2-09-70006/79 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kohtunikud Gaida Kivinurm, Reet Allikvere, Imbi

Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

23.10.2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-70006

Tsiviilasi

A Š ja O Šu hagi T L vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

29.04.2013

määrus

menetluskulude kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende esindajad

T Li määruskaebus

Hageja 1: A S (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxx);

Hageja 2: O S (isikukood xxxxxxxxxxxxxx,

xxxxxxxxxx);

Hagejate lepinguline esindaja Jelena Metsalu;

Kostja: T L (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxx),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Edith Sassian

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 29.04.2013 määrus osas, millega maakohus jättis

põhiseadusvastaseks tunnistamata käesolevas asjas kohaldamisele kuuluvad

riigilõivuseaduse sätted ja teha selles osas uus määrus, millega jätta

kohaldamata ja tunnistada, et põhiseadusega olid vastuolus riigilõivuseaduse

alates 01.01.2009 kuni 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis § 56 lõige 1 koostoimes

lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 800 000 krooni kuni 900 000 krooni

tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 70 000 krooni ja riigilõivuseaduse alates

01.01.2011 kuni 30.06.2012 kehtinud redaktsiooni § 57 lõige 22 koostoimes lisaga

1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 44 738,15 kuni 51 129,31 eurot tuli tasuda

apellatsioonkaebuselt

riigilõivu

4154,25

eurot.

Edastada

kohtumäärus

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks Riigikohtule.

2. Tühistada Harju Maakohtu 29.04.2013 määrus osas, millega kostjalt mõisteti

välja riigilõiv riigituludesse 138,28 eurot ületavas osas ning lugeda kostjalt

maakohtu määrusega riigituludesse väljamõistetuks riigilõiv 138,28 eurot.

Täiendavalt välja mõista T Lilt AS ja O S kasuks hagejate kantud riigilõiv

887,65 eurot ja lugeda maakohtu määrusega kostjalt hagejate kasuks välja

mõistetuks menetluskuluna 3584,26 eurot (1427,72 (riigilõiv) + 2156,54

(õigusabikulud)).

3. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

4. Lugeda Harju Maakohtu 29.04.2013 määruse terviktekst sõnastatuks

järgmiselt:

4.1. Avaldus rahuldada osaliselt.

4.2. Välja mõista T Lilt (isikukood xxxxxxxx) AS (isikukood xxxxxxxxxxx ja O S

(isikukood xxxxxxxxxxxxx) kasuks hagejate menetluskulud 3584,26 eurot (kolm

tuhat viissada kaheksakümmend neli eurot ja 26 senti).

4.3. Välja mõista T Lilt (isikukood xxxxxxxxxxxxxxxx) riigilõiv summas 138,28

eurot (sada kolmkümmend kaheksa eurot ja 28 senti) riigituludesse (tasuda

viitenumbriga

nr

2800049777

Rahandusministeeriumi

kontole

nr

10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank) 15 päeva jooksul

käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Maksekorralduse selgituses märkida: „T

L, tsiviilasi nr. 2-09-70006, riigilõiv“.

Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni T Lil tasuda hüvitatavalt

riigilõivult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4.4

Määrus

kätte

toimetada

hagejate

ja

kostja

esindajatele

ja

rahandusministeeriumile.

5. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

6. Jätta rahuldamata T Li taotlus määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulude väljamõistmiseks.

Edasikaebamise kord

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle

täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Asjaolud

1. 20.06.2011 kohtuotsusega jättis Harju Maakohus rahuldamata A Su ja O Su hagi T Li

vastu. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21.02.2012 maakohtu otsuse ja tegi uue

otsuse hagi osaliseks rahuldamiseks, hagejate menetluskulud jättis kohus 87% ulatuses

kostja kanda ja kostja menetluskulud 13% ulatuses hagejate kanda. Kostja esitatud

kassatsioonkaebuse jättis Riigikohus 18.06.2012 kohtumäärusega menetlusse võtmata

ning kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.

2. Hagejad esitasid 18.07.2012 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille

kohaselt on hagejad kandnud menetluskulusid kokku summas 10 625,91 eurot

(riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamise eest - 2077,12 eurot, õigusabi – 8548,79

eurot). 11.02.2013 esitasid hagejad kohtule täpsustatud avalduse ning avalduse

lisadena Jelena Metsalu Õigusbüroo OÜ ja Justest Õigusbüroo OÜ õigusabiarved.

Kostja vastuväide ja menetluskulude avaldus

3. 06.03.2013 esitas kostja hagejate avaldusele vastuväite ja oma menetluskulude

nimekirja koos lisadega. Kostja palus vastuväites tunnistada kuni 31.12.2010 kehtinud

riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga

kuni 900 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 70 000 krooni, põhiseadusega

vastuolus olevaks ja jätta see kohaldamata. Kohaldada riigilõivu suuruseks mõlemas

kohtuastmes a 850 eurot. Määrata hagejate menetluskuludena kindlaks mitte rohkem

kui 15,86 kuni 20,86 tundi tunnihinnaga 1200 krooni, millest kostja kuluks on 87%.

Oma menetluskuludeks palus kostja määrata 2013,42 eurot, millest 13% (ehk 261, 74

euro) ulatuses tasaarvestada hagejate kohtu poolt määratavate kuludega.

4. 05.02.2010 määrusega vabastas Harju Maakohus hagejad hagihinnalt 804 800,70

krooni 70 000 krooni riigilõivu tasumisest. Kostjal ei olnud õigust seda määrust

vaidlustada. 03.05.2011 kohtuistungil vähendasid hagejad oma nõuet 46 283,33 eurole

(724 270,60 krooni). Alates 01.01.2010 hagihinnalt 44 738 eurot 15 senti kuni 51 129

eurot 31 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4154 eurot 25 senti. 26.07.2012

määrusega määras Tallinna Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse esitamise eest

riigilõivu suuruseks 4154,25 eurot. 28.09.2012 määrusega rahuldas ringkonnakohus

hagejate

menetlusabi

taotlused

osaliselt

ning

võimaldas

hagejatel

tasuda

apellatsioonkaebuselt riigilõiv 2077,125 eurot viie võrdse, s.o 415,425 euro suuruse

osamaksena. Kostja sellele määrusele edasi kaevata ei saanud. Ei ole teada, kas

hagejad tasusid riigilõivu kohtu poolt määratud ulatuses.

5. Riigilõivu suuruse põhiseadusega vastuolu ei ole kohus tuvastanud, hagejad ei ole

seda taotlenud. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19.02.2013

otsusega asjas nr 3-4-1-28-12 tunnistati, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT

I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas,

milles tsiviilasjas hinnaga üle 44 738 euro 15 sendi kuni 51 129 eurot 31 senti tuli

hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4154 eurot 25 senti. Kostja leiab, et kuni 31.12.2010

kehtinud RLS § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 oli vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 11,

15 lg 1 ja 32 osas, milles tsiviilasjas hinnaga kuni 900 000 krooni tuli tasuda

hagiavalduselt riigilõivu 70 000 krooni ja see tuleb jätta kohaldamata. Alates

01.07.2012 on riigilõiv hagihinnalt kuni 50 000 eurot 850 eurot. Riigilõivu suuruseks

tuleks käesolevas kohtuasjas määrata mõlemas kohtuastmes a 850 eurot. Taotlus ei ole

hilinenud, sest vastavat taotlust ei saanud kostja varem esitada.

6. Hagejate menetluskulud on põhjendamatult suured ning kulude arvestus vale. 8

menetluskulude arvet on esitatud Jelena Metsalu Õigusbüroo OÜ kaudu. Oma

tegevuse ajal ei ole äriühing esitanud äriregistrile majandusaasta aruandeid ning

äriühing kustutati äriregistrist 04.11.2011 ÄS § 60 lg 3 alusel. Nimetatud 8 arvet

võivad olla fiktiivsed. Hagejate lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramise

avaldused on põhjendamatud ja vastuolulised. 18.07.2012 avalduses on tehtud vaid

üldine viide õigusteenuse summale 8548,79 eurot. 11.02.2013 avalduses on esindaja

nimetanud, et õigusabile kulus kokku 111,26 tundi hinnaga 76,92, see teeks aga

õigusteenuse hinnaks hoopis 8558,12 eurot. Kui liita 11.02.2013 avalduses tabelis

märgitud tunde, siis saab kokku 110,86 tundi, mitte 111,26 tundi. 12.02.2013

edastatud arvete järgi on osutatud teenust summas kokku 8542,43 eurot, ka see summa

erineb avaldustes toodust. Jääb mulje, et arved on koostatud tagantjärele ja ei ole

kindel, kas nende arvete järgi toimus ka tegelik tasumine. Tsiviilasjas, kus on olnud

ainult kolm kohtuistungit, on õigusabi osutatud hagejatele müstilises ulatuses,

väidetavalt 111,26 tundi. Kostja esindaja kulutas samas asjas 17,5 tundi.

7. Kostja vastuväited hagejate poolt esitatud arvete osas on järgmised.

Arvet nr 09/34 summas 14 400 krooni ei saa arvestada. Arve on esitatud 01.10.2009,

arvel ei ole näha, et tegemist oleks ettemaksuga. 11.02.2013 avalduses märgib

esindaja, et 16.12.2009 ja 17.12.2009 tutvus ta hagejate dokumentidega, tegi

dokumentide koopiad kahes eksemplaris, koostas hagiavalduse ja hagi tagamise

avalduse kokku 12 tundi. Detsembris 2009 tehtud tööde kohta ei ole aga arvet esitatud.

Seega 11.02.2013 avalduse tabelis 1 märgitu kohta tõendid puuduvad. Selles osas

tuleb jätta avaldus rahuldamata. 12 tundi sellise töö tegemiseks on palju. Hagiavaldus

on 6-l lehel, millest esimene leht on ainult nimed, ülejäänud tekst on suhteliselt hõre ja

erilist juriidilist analüüsi ei sisalda. Hagi tagamise avaldus on ainult kahel lehel, mille

tegelik sisu on ainult ühel lehel.

Arve nr 10/16, 26.05.2010 kostja lühikese vastuse juriidiline analüüs, seisukoha

kooskõlastamine hagejatega 0,5 h; 15.06.2010, 16.06.2010 hagejate seisukoht

kompromissi sõlmimise kohta 6,0 h. Töö maht on ülepaisutatud. 26.05.2010 küllaltki

lühikesele e-kirjale ei olnud vaja teha 6,5 tunnilist analüüsi. Kohus esitas küsimuse

kompromissi sõlmimise võimalikkuse kohta. Hagejatel oli võimalus pakutud

kompromiss vastu võtta või pakkuda oma kompromissi, selleks ei saanuks minna

rohkem kui 0,5 tundi.

Arve nr 10/19, 07.06.2010 kostja määruskaebuse juriidiline analüüs ja hagejate

seisukoha 13.01.2010 kohtumäärusele koostamine 3,5 h. Töö maht on ülepaisutatud.

Kostja määruskaebus on kahel lehel, selles ei sisaldu ootamatuid ja varem

väljaütlemata väiteid. Kostjale ei ole edastatud hageja esindaja seisukohta

määruskaebusele. Sellise seisukoha olemasolul ei saa tehtud töömaht ületada 1 tundi.

Arve nr 10/23, kostja hagi vastuse koos lisadega juriidiline analüüs, hagejatega

hagejate seisukoha hagi vastusele kooskõlastamine, hagejate seisukoha hagi vastusele

koostamine 36,00 h. Kostja vastusele lisatud dokumendid olid hagejatele enne

hagiavalduse koostamist teada. Nende dokumentide eelanalüüsi peaks kogenud jurist

tegema enne hagi esitamist, hinnates hagi perspektiivi. Hagejate esindaja juriidiline

analüüs sisaldub 02.08.2010 vastuses. Selles korduvad varasemalt esitatud hagejate

väited. Kostja poolt esitatud vastuse, sellele lisatud dokumentidega tutvumisele ja

vastuse koostamisele ei saa minna rohkem kui 2- 4 tundi.

Arve nr 10/29, kohtuistungiks valmistumine, kohtuistung 3,83 h. Kohtuistung kestis

ligi 1 tund. Kostja poolt ei ole enne kohtuistungit esitatud ühtegi uut avaldust ega

tõendit, kõigile kostja väidetele on hageja esindaja varem korduvalt vastanud,

kohtuistungiks ettevalmistamiseks võis minna 1- 2 tundi.

Arve nr 10/36, hagiavalduse täiendamise ja täpsustamise kooskõlastamine hagejatega,

hagiavalduse täiendamise ja täpsustamise koostamine 4,5 h. Vastuse täpsustatud hagile

juriidiline analüüs, hagejatega nende seisukoha kooskõlastamine võttes arvesse kostja

vastuse 3,0 h. Hagiavalduse täiendamine ja täpsustamine on tingitud kohtuniku

21.10.2010 istungil märkustest hagejale, et esitatud kujul ei ole hagi korrektne. Kuna

hagiavalduse täiendamine ja täpsustamine oli tingitud ebakorrektsest esialgsest

hagiavaldusest, siis ei saa kostja hageja esindaja puuduste kõrvaldamise eest

vastutada. Need menetluskulud tuleks kõrvale jätta. Sellise töö jaoks ei kuluks

kogenud juristil üle 1,5 tunni.

Arve nr 11/17, valmistumine kohtuistungiks 5,0 h, 23.05.2011 kohtuistung 3,0 h.

Põhjendatud on ainult kohtuistungi aeg. Hageja on kohtule esitanud varem hulgaliselt

seisukohti, mistõttu on kohtuistungi ettevalmistamiseks põhjendatud aeg 2 tundi.

Arve nr 11/23, 20.06.2011 Harju Maakohtu otsuse juriidiline analüüs ja hagejatega

apellatsioonkaebuse esitamise otsuse vastu võtmine 4,0 h; apellatsioonkaebuse

koostamine 23,40 h. Põhjendatud on sellise töö tegemiseks ca 4-5 tundi.

Arve nr 12/3, apellatsioonkaebuse vastuse juriidiline analüüs, apellantidega nende

seisukoha kooskõlastamine võttes arvesse kostja vastuse apellatsioonile 3,0 h;

24.01.2012 - valmistumine kohtuistungiks 3,0 h; kohtuistung 0,53 h. Põhjendatud on

aeg kohtuistungi eest. Muus osas on ülepaisutatud töömaht. Kogenud juristil läheb

sellise töö tegemiseks ca 1 – 2 tundi.

Maakohtu määrus

8. 29.04.2013 määrusega rahuldas Harju Maakohus hagejate avalduse osaliselt. Kohus

mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulud 2696,61 eurot ja riigilõivu

6966,35 eurot riigituludesse ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

9. Kohus

leidis,

et

kostja

on

minetanud

võimaluse

tugineda

riigilõivu

põhiseadusvastasusele pärast asja menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

05.02.2010 kohtumäärusega vabastas maakohus hagejad riigilõivu tasumisest

hagiavalduse esitamisel 70 000 krooni (4473,82 euro) ulatuses. Tulenevalt TsMS §

190 lg 1-4 kuulub kostjalt hagiavalduse esitamise riigilõiv riigituludesse

väljamõistmisele summas 3892,22 eurot ja hagejalt summas 581,60 eurot. Tsiviilasja

hind apellatsioonimenetluses oli 46 289,33 eurot, millelt kuulus tasumisele riigilõiv

4154,25 eurot. Tulenevalt TsMS § 190 lg 1-4 kuulub kostjalt riigilõiv riigituludesse

väljamõistmisele summas 3614,20 eurot ja hagejalt summas 540,05 eurot. Eeltoodust

tulenevalt kuuluks väljamõistmisele riigituludesse I ja II astmes kokku riigilõiv

kostjalt

7506,42

eurot

ja

hagejatelt

1121,65

eurot.

Kuid

hagejad

on

apellatsioonkaebuselt 28.09.2011 kohtumääruse alusel tasunud riigilõivu pooles

ulatuses s.o 2077,125 eurot viie võrdse osamaksena. Kohtutoimiku andmetel on

hagejate poolt tasutud kokku riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamise eest

4x415,43=1661,72 eurot. Seega on hagejad tasunud riigituludesse 1661,72 – 1121,65

=540,07 eurot rohkem ja see kuulub väljamõistmisele kostjalt hagejate kasuks.

Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele 7506,42 – 540,07

= 6966,35 eurot ja kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele 540,07 eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb välja mõista kostjalt riigilõiv summas 6966,35 eurot riigituludesse.

10. Kohus leidis, et hagejate poolt taotletavad õigusabikulud ei ületa kehtestatud piirmäära

ning hindas hagejate menetluskulud vajalikuks ja põhjendatuks järgnevalt.

Arve nr 09/34; 16.12.2009 ja 17.12.2009 hagejate dokumentidega tutvumine,

dokumentide koopiate tegemine, hagiavalduse koostamine ja hagi tagamise avalduse

koostamine 12 tundi. Hagi koos lisadega asub toimikus I lk 1-5. Hagi maht on

sisuliselt 3,5 lehekülge. Hagi lisasid on 24 (I toimikus lk 19-83). Hagi tagamise

avaldus asub I toimikus lk 7-8. Sisu on ühel leheküljel. Lisasid on 2 (I toimik lk 9-18).

Menetluskulude nimekirjas ning esitatud arvel kajastuvad esinduse teostamiseks

tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud, kuid toiminguteks kulutatud aeg on

kohtule esitatud dokumentide sisu ja mahtu arvestades üle paisutatud. 16.12.2009 ja

17.12 2009 toimingute ajakuluks tuleb lugeda 5 tundi, mis tunnihinda 76,69 eurot

(1200 krooni) arvesse võttes teeb kuluks 5x76,69=383,45 eurot.

Arve nr 10/16; 26.05.2010 kostja lühikese vastuse juriidiline analüüs ja seisukoha

kooskõlastamine 0,5 tundi, 15.06 ja 16.06.2010 hagejate seisukoha koostamine

kompromissi sõlmimise kohta 6 tundi. Ajakulu 0,5 tundi on põhjendatud ja vajalik.

Hagejate seisukoht kompromissi sõlmimise kohta asub I toimikus lk 118-120. Sisu on

1,5 lehekülge. Arve lisas ning esitatud arvel kajastuvad esinduse teostamiseks tehtud

toimingud on vajalikud ja põhjendatud, kuid toiminguteks kulutatud aeg on kohtule

esitatud dokumentide sisu ja mahtu arvestades üle paisutatud. 15.06 ja 16.06.2010

toimingute ajakuluks tuleb lugeda 1,5 tundi. Seega on arve nr 10/16 ja selle lisa

kohaselt ajakuluks 2 tundi, mis teeb kuluks 2x76,69=153,38 eurot.

Arve nr 10/19; 19.07.2010 kostja määruskaebuse juriidiline analüüs ja hagejate

seisukoha 13.01.2010 kohtumäärusele koostamine 3,5 tundi. Arve lisas ning esitatud

arvel kajastuvad esinduse teostamiseks tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud.

Kostja määruskaebusega tutvumine oli vajalik, sest kohus küsis 18.06.2010 hagejate

seisukohta määruskaebuse osas. Kostja määruskaebus asub I toimikus lk 112-114.

Sisu on ühel leheküljel. Hagejate seisukoht 13.01.2010 kohtumäärusele asub I

toimikus lk 185-187. Sisu on 2 lehekülge. Toiminguteks kulutatud aeg on üle

paisutatud võttes arvesse kohtule esitatud dokumentide sisu ja mahtu. 19.07.2010

toimingute ajakuluks tuleb lugeda 2,5 tundi. Seega on arve nr 10/19 ja selle lisa

kohaselt ajakuluks 2,5 tundi, mis teeb kuluks 2,5x76,69=191,73 eurot.

Arve nr 10/23; 21.07.2010, 22.07.2010, 27.07.2010, 28.07.2010 ja 02.08.2010 kostja

hagi vastuse koos lisadega juriidiline analüüs, hagejatega hagejate seisukoha hagi

vastusele kooskõlastamine ja hagejate seisukoha vastuse hagile koostamine 36 tundi.

Arve lisas ning esitatud arvel kajastuvad esinduse teostamiseks tehtud toimingud on

vajalikud ja põhjendatud. Kostja hagi vastus koos lisadega asub I toimikus lk 125-129.

Sisu on 4 lehekülge. Lisad on I toimikus lk 131-182. Hagejate seisukoht hagi vastuse

kohta asub I toimikus lk 191-196. Sisu on 5 lehekülge. Toiminguteks kulutatud aeg on

üle paisutatud võttes arvesse kohtule esitatud dokumentide sisu ja mahtu. 21.07.2010,

22.07.2010, 27.07.2010, 28.07.2010 ja 02.08.2010 toimingute ajakuluks tuleb lugeda

8 tundi. Seega on arve nr 10/23 ja selle lisa kohaselt ajakuluks 8 tundi, mis teeb kuluks

8x76,69=613,52 eurot.

Arve nr 10/29; 21.10.2010 kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine 3,83

tundi. Arve lisas ning esitatud arvel kajastuvad esinduse teostamiseks tehtud

toimingud on vajalikud ja põhjendatud. 21.10.2010 toimus kohtuistung kestusega 50

minutit. Toiminguteks kulutatud aeg on üle paisutatud võttes arvesse eelkohtuistungi

pikkuse. 21.10.2010 toimingute ajakuluks tuleb lugeda 1,7 tundi. Seega on arve nr

10/29 ja selle lisa kohaselt ajakuluks 1,7 tundi, mis teeb kuluks 1,7x76,69=130,37

eurot.

Arve nr 10/36; 25.11.2010 ja 30.11.2010 hagiavalduse täiendamise ja täpsustamise

kooskõlastamine hagejatega ja hagiavalduse täiendamise ja täpsustamise koostamine

4,5 tundi, 20.12.2010 vastuse täpsustatud hagile juriidiline analüüs ja hagejatega

nende seisukoha kooskõlastamine võttes arvesse kostja vastuse 3,0 tundi. Arve lisas

ning esitatud arvel kajastuvad esinduse teostamiseks tehtud toimingud on vajalikud ja

põhjendatud. Kohus on andnud hagejale tähtaja hagi täpsustada ja täiendada.

30.11.2010 hagiavalduse täiendamine ja täpsustamine asub I toimikus lk 233-235.

Sisu on 1,5 lehekülge. Kostja vastus täpsustatud hagile asub I toimikus lk 240-241.

Sisu on 1 lehekülg. Lisa asub I toimikus lk 243-251. Toiminguteks kulutatud aeg on

üle paisutatud võttes arvesse kohtule esitatud dokumentide sisu ja mahtu. 25.11.2010,

30.11.2010 ja 20.12.2010 toimingute ajakuluks tuleb lugeda 2 tundi. Seega on arve nr

10/36 ja selle lisa kohaselt ajakuluks 2 tundi, mis teeb kuluks 2x76,69=153,38 eurot.

Arve nr 11/17; 20.05.2011 ja 23.05.2011 kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil

osalemine kokku 8 tundi. Arve lisas ning esitatud arvel kajastuvad esinduse

teostamiseks tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud. 03.05.2011 toimunud

kohtuistungi kestvus oli 3 tundi. Toiminguteks kulutatud aeg on üle paisutatud võttes

arvesse kohtuistungi kestuse. Eeltoodud toimingute ajakuluks tuleb lugeda 5 tundi.

Seega on arve nr 11/17 ja selle lisa kohaselt ajakuluks 5 tundi, mis teeb kuluks

5x76,92=384,60 eurot.

Arve nr 11/23; 21.06.2011 Harju Maakohtu 20.06.2011 otsuse juriidiline analüüs ja

hagejatega apellatsioonkaebuse esitamise otsuse vastu võtmine 4 tundi. 13.07.2011-

15.07.2011 ja 21.07.2011 apellatsioonkaebuse koostamine 23,4 tundi. Arve lisas ning

esitatud arvel kajastuvad esinduse teostamiseks tehtud toimingud on vajalikud ja

põhjendatud. Harju Maakohtu 20.06.2011 otsus asub I toimikus lk 283-293.

Kohtuotsuse põhistused on kuuel leheküljel. Apellatsioonkaebus asub II toimikus lk 2-

6. Sisu on 3,5 lehekülge. Toiminguteks kulutatud aeg on üle paisutatud võttes arvesse

kohtutoimikus sisalduvate dokumentide sisu ja mahtu. Eeltoodud toimingute ajakuluks

tuleb lugeda 6 tundi. Seega on arve nr 11/23 ja selle lisa kohaselt ajakuluks 6 tundi,

mis teeb kuluks 6x76,92=461,52 eurot.

Arve nr 12/3; 10.01.2012 apellatsioonkaebuse vastuse juriidiline analüüs ja seisukoha

kooskõlastamine 3 tundi, 24.01.2012 kohtuistungiks ettevalmistamine 3 tundi ja

istungil osalemine 0,53 tundi. Arve lisas ning esitatud arvel kajastuvad esinduse

teostamiseks tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuse

vastus asub II toimikus lk 109-113. Sisu on 4 lehekülge. Lisa asub II toimikus lk 115.

24.01.2012 kohtuistungi kestus oli 51 minutit. Toiminguteks kulutatud aeg on üle

paisutatud võttes arvesse kohtutoimikus sisalduvaid dokumente ja kohtuistungi

kestust. Eeltoodud toimingute ajakuluks tuleb lugeda kokku 4 tundi (2 tundi

apellatsioonkaebuse vastuse juriidiliseks analüüsiks ja seisukoha kooskõlastamiseks ja

2 tundi kohtuistungi ettevalmistamiseks koos istungil osalemisega). Seega on arve nr

12/3 ja selle lisa kohaselt ajakuluks 4 tundi, mis teeb kuluks 4x76,92=307,68 eurot.

11. Ülaltoodust lähtuvalt on hagejate vajalikud ja põhjendatud õigusabi kulud: 383,45 +

153,38 + 191,73 + 613,52 + 130,37 + 153,38 + 384,60 + 461,52 + 307,68 = 2779,63

eurot, millest 87% on 2418,28 eurot.

12. Kostja palus määrata oma menetluskuludeks 2013,42 eurot, millest 13% ehk 261,74

euro ulatuses tasaarvestada hagejate kohtu poolt määratavate kuludega. Hagejad kostja

avaldusele vastuväidet ei esitanud. Kohus leidis, et kostja õigusabikulud ei ületa

kehtestatud piirmäära, kostja esindaja tehtud toimingud ning tasu on põhjendatud ja

vajalikud ning kuuluvad sellisena hüvitamisele. Kostja menetluskulu summas 261,74

eurot kuulub tasaarvestamisele hagejate menetluskuludega.

13. Eeltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele hagejate

menetluskulu summas 2696,61 eurot (540,07 (riigilõiv) + 2418,28 (õigusabi kulud) –

261,74).

Määruskaebus

14. Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega tunnistada kuni

31.12.2010 kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles

tsiviilasjas hinnaga kuni 900 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 70 000

krooni, põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta see kohaldamata; kohaldada riigilõivu

suuruseks iga kohtuastme eest a 850 eurot; kontrollida hageja esindaja kulude

põhjendatust ja vajalikkust ning juhul, kui Jelena Metsalu Õigusbüroo OÜ 8 arvet ei

ole fiktiivsed, siis lugeda hagejate esindaja põhjendatud kuluks mitte rohkem kui

15,86 kuni 20,86 tundi tunnihinnaga 1200 krooni ning tasaarvestada kostja

menetluskuludega 261,74 euro ulatuses. Määruskaebuse läbivaatamise kulud jätta

hagejate kanda.

15. Harju Maakohtu 29.04.2013 määruses toodud riigilõivu arvestus ja jaotus on ebaõige.

Maakohus leidis, et tulenevalt TsMS § 190 lg 1-4 kuulub kostjalt hagiavalduse

esitamise riigilõiv riigituludesse väljamõistmisele summas 3892,22 eurot ja hagejalt

summas 581,60 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuuluks väljamõistmisele riigituludesse I

ja II astmes kokku riigilõiv kostjalt 3892,22+3614,20= 7506,42 eurot ja hagejatelt

581,60 + 540,05 = 1121,65 eurot. Kohtutoimiku andmetel on hagejate poolt tasutud

kokku riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamise eest 4x 415,43=1661,72 eurot. Seega

on hagejad tasunud riigituludesse 1661,72 – 1121,65 = 540,07 eurot rohkem ja see

kuulub väljamõistmisele kostjalt hagejate kasuks. Kohtu riigilõivu määratlus on väär.

Hagejad ise vähendasid 03.05.2011 kohtuistungil oma nõuet 46 283,33 eurole (724

270,60 krooni), sellelt summalt kuulus tasumisele riigilõiv 4154,25 eurot ehk 319,57

eurot vähem maakohtu poolt arvestatust. Seega kuni 01.07.2012 kehtinud seaduse

kohaselt kuulus riigilõiv tasumisele hagi esitamise eest 4154,25 eurot ja

apellatsioonkaebuse esitamise eest 4154,25 eurot ehk kokku 8308,50 eurot, sellest

ringkonnakohtu 21.02.2012 otsuse kohaselt langeb 7228,40 eurot kostjale ja 1080,10

eurot hagejatele. Kui lähtuda kuni 01.07.2012 kehtinud riigilõivumääradest ja hagejate

poolt apellatsioonkaebuse esitamise eest 1661,72 eurot tasutud riigilõivust, siis peaks

kostja tasuma maakohtu poolt määratust vähem - 6646,79 eurot riigituludesse ja

581,61 eurot hagejatele.

16. Ringkonnakohus

vabastas

hagejad

osaliselt

riigilõivust,

riigilõivu

suuruse

põhiseadusega vastuolu ei ole kohus tuvastanud, hagejad ei ole seda taotlenud.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19.02.2013 otsusega asjas nr 3-

4-1-28-12 tunnistati, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3)

§ 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas

hinnaga üle 44 738 euro 15 sendi kuni 51 129 eurot 31 senti tuli hagiavalduselt tasuda

riigilõivu 4154 eurot 25 senti. Seega riigilõivu suuruse määratlemisel 29.04.2013

juhindus kohus kehtetust seadusest. Kostja esitas oma 06.03.2013 avalduses taotluse

jätta põhiseadusega vastuolus oleva ja kehtetuks tunnistatud seaduse sätted

kohaldamata. Kostja esitas ka taotluse tunnistada kuni 31.12.2010 kehtinud (s.o hagi

esitamisel) riigilõivuseaduse § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus

olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga kuni 900 000 krooni tuli tasuda hagiavalduselt

riigilõivu 70 000 krooni. RLS § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas

hinnaga kuni 900 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 70 000 krooni, on

vastuolus PS §-dega 11, 15 lg 1 ja 32 ja see tuleb jätta kohaldamata. Kuna hagejad

vähendasid oma hagi alates 01.01.2011 ja enne seda nad riigilõivu ei tasunud, siis

kostja poolt tasumisele kuuluv riigilõiv oleks tulnud arvestada alates 01.01.2011

kehtima hakanud riigilõivuseaduse alusel, kuid need riigilõivuseaduse sätted on

tunnistatud kehtetuks Riigikohtu 19.02.2013 otsusega asjas nr 3-4-1-28-12. Kui

ringkonnakohus leiab, et riigilõivu määratlemisel tuleb siiski lähtuda kuni 31.12.2010

kehtinud riigilõivuseaduse sätetest, siis tuleb need jätta kohaldamata kui

põhiseadusega vastuolus olevad. Alates 01.07.2012 on riigilõiv hagihinnalt kuni

50 000 eurot 850 eurot. Riigilõivu suuruseks tuleks määrata mõlemas kohtuastmes a

850 eurot. Kostja taotlus ei ole hilinenud, sest vastavat taotlust ei saanud kostja varem

esitada. Kostja suhtes muutus riigilõivuseadus asjassepuutuvaks alles menetluskulude

kindlaksmääramisel.

17. Kohus määras ebaõigesti hagejate vajalikeks ja põhjendatud õigusabi kuludeks

2779,63 eurot, pidades hagejate õigusabi vajalikeks ja põhjendatud kuludeks 36,25

tundi (2779,63 : 76,69 = 36,25). Hagejate õigusabi vajalikeks ja põhjendatud kuludeks

ei saa olla rohkem kui 15,86-20,86 tundi. Kostja jääb 06.03.2013 avalduse punktides

1-13 toodud väidete juurde.

18. Jelena Metsalu Õigusbüroo OÜ 8 arvet (arved nr 09/34, nr 10/16, nr 10/19, nr 10/23,

nr 10/29, nr 10/36, nr 11/17, nr 11/23) ei saa arvestada hagejate õigusabi kulude

määramisel. Jelena Metsalu Õigusbüroo OÜ ei ole esitanud äriregistrile ühtegi

majandusaastaaruannet ning kustutati äriregistrist 04.11.2011 ÄS § 60 lg 3 alusel.

Kostja esitas kohtule kahtlustuse, et Jelena Metsalu Õigusbüroo OÜ ei ole tegutsenud

ja need 8 arvet on fiktiivsed. 29.04.2013 määruses ei kontrollinud kohus kostja väiteid,

rikkudes sellega TsMS § 175 lg 1. Kohus ei saa soodustada fiktiivsete arvete alusel

õigusabi kulude määramist. Kuna hagejate esindaja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet

ega tõendit kostja väidete kohta, siis tuleb eeldada, et ta võttis kostja väited omaks

(TsMS § 231 lg 4).

19. 11.10.2013

esitas

kostja

ringkonnakohtule

taotluse

mõista

määruskaebuse

rahuldamisel hagejatelt kostja kasuks välja määruskaebuse menetluskulud 230,36

eurot.

Vastus määruskaebusele

20. Vastuses määruskaebusele leiavad hagejad, et maakohtu määrus on põhjendatud ja

seaduslik ja paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.

Menetluse edasine käik

21. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

22. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited on

osaliselt põhjendatud.

23. Kolleegium käsitleb esmalt määruskaebuse esitaja poolt kaebuses tõstatatud küsimust

hagi

ja

apellatsioonkaebuse

esitamisel

maksta

tulnud

riigilõivu

suuruse

põhiseadusvastasusest. Maakohus on leidnud, et kostja on minetanud võimaluse

tugineda riigilõivu põhiseadusvastasusele pärast asja menetluse jõustunud lahendiga

lõppemist. Kolleegium maakohtu seisukohaga ei nõustu.

24. Käesolevas asjas on hagejad hagimenetluses pidanud maksma riigilõivu hagi

esitamisel (22.12.2009) ja apellatsioonkaebuse esitamisel (21.07.2011). Menetluse

kestel hagejad ei tõstatanud küsimust riigilõivu suuruse põhiseadusvastasusest ja

kostjal ei olnud alust ega õigust seda teha, sest vaidlustada riigilõivu suurust sai

menetluses ainult see menetlusosaline, kellelt riigilõivu tasumist nõuti (TsMS §-d 372

lg 5 ja 638 lg 9). Menetlus käesolevas asjas lõppes Tallinna Ringkonnakohtu

21.02.2012 otsusega, mis jõustus 18.06.2012. Hagejad esitasid menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse 18.07.2012, kus nad taotlesid muu hulgas ka nende poolt

tasutud riigilõivu väljamõistmist kostjalt. Kostja sai hagejate avalduse koos

täpsustustega kätte 28.02.2013. TsMS § 150 lg 6 järgi lõpeb riigilõivu tagastamise

nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne

menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigikohtu üldkogu on oma 02.04.2013

lahendis nr 3-2-1-140-12 p-s 20 leidnud, et TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg-t 6 tuleb

koostoimes tõlgendada selliselt, et enam tasutud riigilõivu tagastamist nõudes saab isik

lõivu

põhiseadusvastasusele

tugineda

kuni

menetluse

jõustunud

lahendiga

lõppemiseni, kui isikul oli võimalus esitada selline taotlus menetluse ajal. Eeltoodust

järelduvalt

kolleegium

leiab,

et

kostjal

on

õigus

tõstatada

riigilõivu

põhiseadusvastasuse küsimus, kuna tal ei olnud menetluslikku võimalust tõstatada

riigilõivu põhiseadusvastasuse küsimust tsiviilasja menetluse kestel. Kostjal tekkis

võimalus esitada oma vastuväited ja tõstatada küsimus riigilõivu suuruse

põhiseadusvastasusest

alates

28.02.2013,

s.o

hagejate

menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse koos täpsustustega kättesaamisest.

25. Kolleegium leiab, et kostja väited käesolevas tsiviilasjas hagi ja apellatsioonkaebuse

esitamise ajal maksta tulnud riigilõivu põhiseadusvastasuse kohta on põhjendatud.

Ekslik on siiski kostja seisukoht, et kuivõrd hagejad vähendasid oma nõuet menetluse

kestel ja enne seda nad riigilõivu ei tasunud, siis kostja poolt tasumisele kuuluv

riigilõiv tuleks arvestada alates 01.01.2011 kehtima hakanud riigilõivuseaduse alusel.

Riigilõivu tasumine toimub vastavalt tsiviilasja hinnale ning TsMS § 123 kohaselt

võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

Seega tuleb ka käesoleval juhul lähtuda hagejate poolt hagi esitamise ajal kehtinud

riigilõivu regulatsioonist. Hagi esitamise ajal 22.12.2009 tuli RLS § 56 lg 1 ja Lisa 1

järgi tasuda hagihinnalt alates 800 001 kuni 900 000 krooni riigilõivu 70 000 krooni.

Hagihind käesolevas tsiviilasjas maakohtus oli 804 800 krooni. Apellatsioonkaebuse

esitamise ajal 21.07.2011 tuli RLS § 57 lg-te 1 ja 22 ning Lisa 1 järgi tasuda

hagihinnalt alates 44 738,16 kuni 51 129,31 eurot riigilõivu 4 154,25 eurot. Hagihind

apellatsioonimenetluses oli 46 289,33 eurot. Ringkonnakohus leiab, et nii hagi

esitamise kui ka apellatsioonkaebuse esitamise eest nõutavad riigilõivu suurused olid

põhiseadusvastased. Maakohus on menetluskulu kostjalt väljamõistmisel lähtunud

ebaõigetest riigilõivu suurustest, mida nõuti hagi ja apellatsioonkaebuse esitamise ajal,

jättes tuvastamata vastuolu põhiseadusega. Tegemist oli sedavõrd suure riigilõivuga,

mille

kandmist

ei

saanud

menetlusosaliselt

oodata

ei

hagi

esitamisel,

apellatsioonkaebuse esitamisel ega ka menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

menetluses.

26. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on oma lahendis nr 3-4-1-6-09

leidnud, et PS § 15 lg 1 lausest 1 tulenevat põhiõigust tõhusale õiguskaitsele saab

legitiimselt piirata üksnes selleks, et tagada teisi põhiõigusi või põhiseaduslikke

väärtusi ning et riigilõivude sätestamise eesmärk hagide puhul on saavutada

menetlusökonoomia, mis on põhiseaduslikku järku õigusväärtus ja iseenesest lubatav.

Kolleegium

leidis,

et

riigilõivu

suurus

peab

olema

proportsionaalne

menetlusökonoomia eesmärgiga, kusjuures mida intensiivsem on põhiõiguse riive,

seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Riigilõiv piirab üldist

põhiõigust tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele seda intensiivsemalt,

mida suurem ta on, ning kui riigilõivu suurus ei võimalda inimesel, kel pole õigust

saada riigilt menetlusabi, oma õigusi kohtus tõhusalt realiseerida, on tegu

ebaproportsionaalse ja seega ka põhiseadusevastase riigilõivuga.

27. Kolleegium leiab, et riigilõiv, mida hageja pidi hagi ja apellatsioonkaebuse esitamisel

seaduse kohaselt tasuma ja mille väljamõistmist kostjalt taotletakse käesolevas

menetluskulude

kindlaksmääramise

menetluses

on

ebaproportsionaalne

menetlusökonoomia eesmärgiga, mille saavutamiseks on riigilõivumäärad kehtestatud.

Menetlusökonoomia taotlemise eesmärgiks ei saa olla välistada kohtuvaidlused,

ebamõistlikult suure riigilõivu puhul saavutatakse aga just see õigustamatu eesmärk.

28. Kolleegium jätab PS § 152 lg 1 alusel põhiseadusvastasuse motiivil kohaldamata RLS

kuni 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1, mille

kohaselt tsiviilasja hinna puhul 800 001 krooni kuni 900 000 krooni tuli hagiavalduselt

tasuda riigilõivu 70 000 krooni. Kolleegium jätab PS § 152 lg 1 alusel

põhiseadusvastasuse motiivil kohaldamata ka RLS kuni 30.06.2012 kehtinud

redaktsiooni § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisaga 1, mis nägi ette tsiviilasjalt hinnaga

738,15

kuni

51 129,31

eurot

kohustuse

tasuda

hagiavalduselt

ja

apellatsioonkaebuselt riigilõivu 4154,25 eurot. Selles osas tuleb kohtumäärus vastavalt

PSJKS § 9 lg-le 1 edastada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks

Riigikohtule.

29. Kuna

kolleegium

tunnistab

vaidlusaluses

asjas

kohaldamisele

kuuluvad

riigilõivuseaduse sätted põhiseadusvastaseks ja jätab need kohaldamata, siis ei saa

nende riigilõivu määrade alusel kostjalt riigilõivu välja mõista. Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on lahendis nr 3-4-1-17-11 leidnud, et kui

ringkonnakohus tunnistab kehtiva riigilõivumäära põhiseadusevastaseks, tuleb tal

määrata apellatsioonkaebuselt tasuda tulev põhiseaduspärane riigilõivu määr (p-d 16 ja

17). Arvestades ka Riigikohtu üldkogu lahendi nr 3-3-1-22-11 seisukohti (p-d 31-34),

mille kohaselt lähtuti proportsionaalse riigilõivu määramisel enne 01.01.2009 aset

leidnud

riigilõivude

tõstmist

kehtinud

lõivumääradest,

määrab

kolleegium

põhiseadusele vastavaks riigilõivu määraks käesolevas asjas hagi esitamisel 950 eurot

ja apellatsioonkaebuse esitamisel 850 eurot ning vastavalt sellele lahendab ka

määruskaebuse.

30. Lähtudes eeltoodust oleks hagejatel tulnud tasuda riigilõivu hagi esitamisel ja

apellatsioonkaebuse esitamisel kokku 1800 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele

jäi kostja kanda 87% hagejate menetluskuludest ja hagejate kanda 13% kostja

menetluskuludest. Seega on kostja kanda jääv riigilõiv 1566 eurot ja hagejate kanda

jääv riigilõiv 234 eurot. Kuna hagejad on menetluses tasunud kokku 1661,72 eurot

riigilõivu, on nad seega tasunud 1427,72 eurot (1661,72-234) rohkem, kui

menetluskulude jaotuse järgi tasuma pidid ning nimetatud summa kuulub kostjalt

hagejate kasuks väljamõistmisele. Kuivõrd maakohus on kostjalt juba välja mõistnud

hagejate kasuks menetluskuluna riigilõivu 540,07 eurot, siis tuleb kostjalt hagejate

kasuks menetluskuluna välja mõista riigilõivu täiendavalt 887,65 eurot (1427,72-

540,07). Ülejäänud kostja kanda jäänud riigilõiv summas 138,28 eurot (1566-1427,72)

kuulub väljamõistmisele riigituludesse.

31. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus kostjalt hagejate kasuks lepingulise esindaja

kulude väljamõistmise osas on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS §-st

654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi,

nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

32. Määruskaebuse väide, et hagejate lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi

põhjendatud ajakuluks on maksimaalselt 20,86 tundi, ei ole põhjendatud. Maakohus

on üksikasjalikult ja piisava põhjalikkusega käsitlenud ja hinnanud hagejate

lepingulise esindaja kulu ja selle põhjal lugenud põhjendatuks ja vajalikuks hagejate

lepingulise esindaja kulu taotletust oluliselt vähemas ulatuses. TsMS § 175 lg 1 järgi

lepingulise esindaja kulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine ja kulu

väljamõistmine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohtul on õigus

sekkuda ainult juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire.

Kolleegium leiab, et maakohus ei ole selles osas diskretsioonipiire ületanud.

33. Määruskaebuse väide, et hagejate lepingulise esindaja poolt kohtule esitatud Jelena

Metsalu Õigusbüroo OÜ 8 arvet võivad olla fiktiivsed, kuna nimetatud büroo ei ole

esitanud majandusaasta aruandeid alates äriühingu registrisse kandmisest 2007. aastal

kuni äriregistrist kustutamiseni 04.11.2011 ning seetõttu ei saa neid arvestada

lepingulise esindaja kulude määramisel, ei ole põhjendatud. Asjaolu, et arved

väljastanud õigusbüroo ei ole esitanud äriregistrile igaaastaseid majandusaasta

aruandeid, ei anna põhjust järelduseks, et õigusabitoiminguid reaalselt ei tehtud.

Selline järeldus oleks vastuolus asjaoluga, et toimikus sisalduvad hagejate lepingulise

esindaja koostatud ja kohtule esitatud menetlusdokumendid ja et lepinguline esindaja

on osalenud menetlustoimingutes.

34. Eeltoodust lähtuvalt kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas,

millega kostjalt mõisteti välja riigituludesse riigilõiv 138,28 eurot ületavas osas.

Täiendavalt

maakohtu

määrusega

kostjalt

hagejate

kasuks

menetluskuluna

väljamõistetud riigilõivule 540,07 eurot tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista

menetluskuluna hagejate poolt enam kantud riigilõiv 887,65 eurot. Maakohtu määrus

tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis põhiseadusvastaseks tunnistamata

käesolevas asjas kohaldamisele kuuluvad riigilõivuseaduse sätted ja selles osas teeb

ringkonnakohus uue määruse.

35. Määruskaebuse esitaja taotlus mõista määruskaebuse rahuldamisel hagejatelt välja

määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd

vastavalt TsMS § 178 lg 3 menetluskulude kindlaksmääramise lahendi vaidlustamisel

määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu Gaida Kivinurm