4-13-6389/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

24. oktoobril 2013.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-6389 Kohtunik Margot Mikler Väärteoasi

J.A

kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 02.09.2013.a otsusele väärteoasjas 2317,13,006541 Menetlusalune isik J.A, isikukood XXX, elukoht: XXX, X, EV kodanik Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, V™S § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas:

Tühistada PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 02.09.2013.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,13,006541 põhikaristuse osas ning teha selles osas uus otsus.

Karistada J.A LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o summas 80 eurot.

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada J.A tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 4 kuu jooksul kuu 15. kuupäevaks kohtuotsuse jõustumisest arvates. Seega igakuiselt kuulub tasumisele mitte vähem kui 20 eurot.

Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank, 333416110002 Danske Bank.

Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220135212290 ning selgitus „J.A, väärteoasi 4-13-6389, rahatrahv“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik Denis Petrov koostas 11.08.2013.a. väärteoprotokolli AB 1392026 selle kohta, et 11.08.2013.a. kella 03:27 ajal Harjumaal, Tallinnas, Kadaka teel majade nr 171/169 vahel juhtis mootorsõidukit Ford Mondeo reg.nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. J.A rikkus sellega liiklusseadus § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 02.09.2013.a otsuse alusel väärteoasjas nr 2317,13,006541 määrati J.A-le karistuseks liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi rahatrahv 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180.00 eurot.

Kaebuse sisu Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses.

J.A tunnistab oma süüd andut väärteoasjas täielikult ning palub oma kaebuses rahatrahvi vähendamist. Kaebaja selgitab kaebuses, et ta on tudeng ning tal puudub töökoht ning seega puudub ka stabiilne sissetulek. Kaebaja elab üürikorteris ning teda toetavad mõlemad vanemad. J.A eiab, et suurte rahaliste kohustuste hulgas kahjustab määratud rahatrahv tema majanduslikku seisu, mis võib kaasa tuua elukoha kaotuse. Kaebaja siiralt kahetseb ja saab aru, et seadust tuleb järgida, kuid leiab, et arvesse ei ole võetud asjaolu, et varasemad rikkumise puuduvad. Samuti kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole arvesse võtnud rikkuja varalist seisu ja kuna sissetulek puudub lähevad trahvid kohtutäiturile, mis suurendaks kulusid veel. Kaebaja palub tulenevalt KarS § 60 lg 1 kergendada määratud karistust.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alus kaebuse rahuldamiseks puudub. Kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et karistuse määramisel on järgitud kohtueelses menetluses kõiki V™S § 56 lg 1 sätestatud nõudeid ja määratud on õiglane ning proportsionaalne karistus. Karistuse muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel alused puuduvad. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et isiku poolt on tegu toimepandud tahtlikult. J.A teadis, et tal mootorsõiduki juhtimisõigus puudub, kuid sellest hoolimata asus mootorsõidukit juhtima. Antud tegu oli ohtlik. Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõue on liiklusseadusesse viidud sisse ohutuse tagamise eesmärgil. Isiku süü teo toimepanemisel on keskmise suurusega. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud karistust kergendava asjaoluna, et menetlusalune isik on oma süüd tunnistanud ja vähendanud karistust alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtuväline menetleja on ka arvestanud, et isikut ei ole varasemalt väärteokorras karistatud.

Kohtuotsuse põhjendused

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §

132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohaga ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et J.A kaebus tuleb rahuldada.

Vaidlust ei ole selles, et J.A juhtis Harjumaal, Tallinnas, Kadaka teel majade nr 171/169 vahel mootorsõidukit Ford Mondeo reg.nr XXX, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

Väärteo toimepanek on mh tõendatud: sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt 11.08.2013.a. kell 03:27 kõrvaldati mootorsõiduki Ford Mondeo reg.nr XXXroolist J.A, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; tunnistaja

Viktor X ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt olles 11.08.2013.a. patrullis, märkas

Kadaka teel liikuma sõidukit Ford reg.nr XXX, mis liikus Kadaka tee 171 ja 169 vahel suunaga maja 169 poole. Antud sõiduk äratas tähelepanu oma ebakindla ja väga aeglase juhtimisstiili poolest. Otsustasid sõiduki peatada ning selgus, et sõidukit juhtis peatamishetkel

J.A , kellel puudus kehtiv ja vastava kategooria sõiduki juhtimiseõigus; menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, milles J.A selgitas, et istus sõiduki Ford Mondeo reg.nr XXXrooli ilma juhtimisõiguseta, kuna autojuht oli tarvianud alkoholi.

Teab, et tegu ei olnud õige ja ei oleks seda tegema pidanud; maanteameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et J.A kehtivad juhiload puuduvad 13.08.2013.a. seisuga;

Nimetatud tõenditega on tõendatud, et menetlusalune isik J.A rikkus LS § 90 lg 1 p

1 sätestatud nõudeid. Menetlusalune isik on toime pannud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Antud juhul ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele § 30 sätestatud alustel.

Menetlusalune isik oma 16.09.2013.a esitatud vastuväites ning samuti kaebuses tunnistanud oma süüd. Seega on J.A pannud süüteo toime otsese tahtlusega.

Kaebaja taotleb määratud rahatrahvi suuruse vähendamist.

Vastavalt liiklusseadus § 201 lg 1 sättele karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, s.o. on 400 eurot.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut liiklusseaduse § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o. 180 eurot. Seega on määratud karistus sanktsiooni keskmisele määrale lähedases määras.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus, on tulenevalt õiguskorra kaitsmise huvidest ja üldpreventiivsetest eesmärkidest põhjendatud. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel võtnud arvesse karistust kergendava asjaolu esinemist, kuid kuna J.A on üliõpilane ja hetkel ei tööta peab kohus võimalikuks rahatrahvi vähendamist ning tasumist ositi.

Menetlusalune isik on selgitanud, et ta on üliõpilane ning tal puudub kindel sissetulek ehk ei oma töökohta ning elamiskulud on 400 euro ulatuses, mille maksmises aitavad kaasa vanemad. Samuti on menetlusalune isik leidnud, et kui trahv läheb täitmiseks kohtutäituri juurde suurenevad kulud veelgi ning raskendavad menetlusalus isiku varalist seisundit.

Karistusregistrist nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut varem väärtegude toimepanemises karistatud.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb rahuldada ning teeb antud väärteoasjas nr 2317,13,006541 uue otsuse ja karistab J.A LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o summas 80 eurot. Samuti peab võimalikuks KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada J.A tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 4 kuu jooksul kuu 15. kuupäevaks kohtuotsuse jõustumisest arvates. Seega igakuiselt kuulub tasumisele mitte vähem kui 20 eurot.

Margot Mikler Kohtunik