4-13-4720/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoobril 2013. a Tartus Kalevi 1, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-13-4720 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Väärteoasi N.O väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 239 lg 1 p

2 järgi Kaebuse esitaja Menetlusalune isik N.O Vaidlustatud lahend

Lõuna Prefektuuri 03.07.2013. a otsus väärteoasjas nr 2602,13,003498 Menetlusalune isik N.O, isikukood X Elukoht: X Kaitsja - Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-dest 120 lg 1 ja 132 p 2, kohus otsustas:

1. Rahuldada N.O kaebus ning tühistada Politseija Piirivalveameti

Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse 03.07.2013. a kiirmenetluse otsus nr 10220912835560 osaliselt, s.o karistusmäära osas.

2. Karistada N.O LS § 239 lg 1 p 2 järgi rahatrahviga 15 (viisteist)

trahviühikut, s.o 60 (kuuskümmend) eurot.

3. KarS § 66 lg 2,3 alusel määrata rahatrahv 60 (kuuskümmend) eurot tasumisele ositi 4 (nelja) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest kohustada N.O tasuma neljal järjestikusel kuul igakuiselt 15 (viisteist) eurot.

4. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi SEB Pank kontole 10220034796011 või Swedbank kontole 221023778606 või №rdea Bank kontole 17001577198 või

Danske Bank kontole 333416110002. Kohustuslik on märkida viitenumber 0220912835560.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu

Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Menetluse käik

03.07.2013. a koostas Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse

liikluspolitseinik X kiirmenetluse otsuse nr 10220912835560 selle kohta, et 03.07.2013. a kell 08.17 Tartu linnas Turu tänaval ei olnud N.O sõitjana mootorsõidukis, millel on turvavööd, sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Sellega rikkus N.O LS § 30 lg 1 nõudeid ja pani toime LS § 239 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise sõitja poolt.

N.O karistati nimetatud teo eest rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.

N.O esitas 14.07.2013. a Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna Prefektuuri 03.07.2013. a kiirmenetluse otsuse peale, milles taotleb vähendada talle määratud rahatrahvi 100 eurot kohtu äranägemisel mõistliku suuruseni.

Kaebuse kohaselt nõustus kaebaja kiirmenetlusega, kuna politseiametniku selgituste kohaselt on sellisel juhul määratav rahatrahv väiksem kui üldmenetluses. Kui ta kiirmenetluse otsuse kätte sai, selgus, et talle oli määratud trahv mitte seaduses sätestatud miinimummääras, vaid maksimaalselt ettenähtud määrast pooles ulatuses.

Kaebaja ei eita, et on pannud toime sõidukis turvavarustuse kasutamise nõude rikkumise, kuid leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv rikkumisega proportsionaalne ja ei vasta toimepandud teo raskusele, samuti ei ole kohtuvälise menetleja otsus kaebaja arvates kooskõlas KarS §-ga 56. See juhtum oli esmakordne ning ta kahetses juhtunut. Kaebaja tunnistas ning mõistis oma eksimust ja sellega kaasnevaid tagajärgi.

Kohtuväline menetleja ei ole aga karistuse mõistmisel arvestanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti ei ole karistuse mõistmisel arvestatud kaebaja varalist seisu - X.

Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

04.10.2013. a saabus Tartu Maakohtusse kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht, milles leitakse, et N.O väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kiirmenetluse otsusest ei nähtu N.O X. Rahatrahv on määratud sanktsiooni keskmises määras ja trahv on määratud tasuda ositi kuues võrdses osas, mille viimane tasumise tähtpäev on 03.01.2014. a. N.O on allkirjadega kinnitanud, et nõustub kiirmenetlusega.

LS § 30 lg 1 ütleb, et sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Kui sõiduki liikumise kiirus on 50 km/h ja sõitja kehakaal 80 kg, siis inimesele mõjuv jõud on kokkupõrkel 3200 kg.

Alates 2006. a on turvavööde kinnitamine kohustuslik kõigis sõidukites kogu Euroopa Liidus. Turvavöö nõuetekohane kinnitamine võib liiklusõnnetuse korral vältida inimesele suuremate vigastuste tekkimist ning päästa sõidukis olijate elu.

Kohtuväline menetleja taotleb jätta kaebus rahuldamata ja kiirmenetluse otsus nr 10220912835560 väärteoasjas nr 2602,13,003498 muutmata.

Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

II Kohtuotsuse põhjendused

V™S § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Nii N.O kui ka kohtuväline menetleja on kohtule teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustub kohus, et käesolevat asja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses, kuna tõendamiseseme asjaolud on selged ning puudub vaidlus väärteo toimepanemise tuvastamise seisukohalt olulistes faktilistes asjaoludes.

V™S § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

LS § 30 lg 1 sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

Kohtu hinnangul on N.O süü LS § 30 lg 1 nõuete rikkumises tõendatud tema poolt 03.07.2013. a kiirmenetluse otsusesse nr 10220912835560 kantud ütlustega, kus N.O on omakäeliselt kirjutanud järgmist: „X!“. Ka esitatud kaebuses ei ole N.O vaidlustanud väärteo toimepanemist, vaid on kirjutanud, et on pannud toime sõidukis turvavarustuse kasutamise nõude rikkumise.

Seega on kohtu hinnangul N.O käitumine kohtuvälise menetleja poolt LS § 239 lg 1 p 2 järgi õigesti kvalifitseeritud, kuna nimetatud säte näeb ette vastutuse turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõitja poolt.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. N.O tegu vastab väärteokoosseisule ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. See, et N.O ei jõudnud X

LS § 239 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, milleks on turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmine sõitja poolt, karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut, s.o kuni 200 eurot. Käesoleval juhul on määratud N.O-le karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut ehk

100 eurot, mis on sanktsiooni keskmine määr.

KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kaebuse kohaselt N.O tunnistas oma eksimust ning sellega kaasnevaid tagajärgi. N.O ütlused 03.07.2013. a kiirmenetluse otsuses tõendavad seda, et ta on tunnistanud, et tal oli turvavöö kinnitamata. Kuna N.O on koheselt oma tegu tunnistanud ja avaldanud kaebuse esitamisel ka sõnaselgelt puhtsüdamlikku kahetsust, esineb üks karistust kergendav asjaolu. KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Lisaks on Riigikohus 16.05.2007. a lahendis nr 3-1-1-14-07 märkinud järgmist: „Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ Riigikohtu poolt märgitu alusel tuleb karistuse mõistmisel siiski võtta arvesse ka süüdlase isikut, et teha kindlaks, milline karistus paneks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanekust.

Karistusregistri teatise kohaselt ei olnud N.O enne 03.07.2013. a sündmust väärteokorras karistatud isik. Arvestades eeltoodut peab kohus piisavaks N.O karistamist mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra ning leiab, et KarS § 56 lg 1 sätestatut silmas pidades on võimalik N.O LS § 239 lg 1 p 2 järgi karistada rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, kohaldades 60 euro suurust rahatrahvi. Kuna N.O on kaebuse kohaselt X, siis leiab kohus, et tegemist on KarS § 66 sätestatud olukorraga, mille tõttu on põhjendatud võimaldada N.O KarS § 66 lg 2,3 alusel tasuda mõistetud rahatrahvi 60 eurot nelja kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Eeltoodud asjaoludel rahuldab kohus menetlusaluse isiku N.O kaebuse ja tühistab

Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse 03.07.2013. a kiirmenetluse otsuse nr 10220912835560 osaliselt, s.o karistusmäära osas.

Ingeri Tamm Kohtunik