3-12-1579/55 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Silvia Truman, Virgo Saarmets ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-1579

Haldusasi

Transiidikeskuse AS kaebus Ettevõtluse Arendamise

Sihtasutuse 02.05.2012 otsuse nr EU42732 osaliseks

tühistamiseks ja toetuse saamise taotluse uueks läbivaa-

tamiseks kohustamiseks ning majandus- ja kommuni-

katsiooniministri 26.06.2012 vaideotsuse nr 12-0008

osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Transiidikeskuse AS

Vastustaja I – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

Vastustaja II– majandus- ja kommunikatsiooniminister

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.11.2012 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Transiidikeskuse AS apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

24. september 2013

RESOLUTSIOON

Jätta Transiidikeskuse AS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

23.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-12-1579 muutmata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 11. novembril 2013, välja arvatud HKMS § 212 lg 1

teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

3-12-1579

2(8)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 14.03.2012 esitas Transiidikeskuse AS (koos partneritega AS Refetra, AS Muuga CT, OÜ

Varumees, OÜ Logitrans Consult ja OÜ EDS Systems) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele

(EAS) taotluse projektile „Projekt TransRussia 2012“ (projekt) toetuse summas 50 737,23

eurot saamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.10.2010 määruse nr 86 „Ekspordi

arendamise toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) alusel.

2. EAS 02.05.2012 otsuse p-ga 1 tunnistati taotleja ja tema esitatud taotlus määruse kohase

toetuse saamiseks vastavaks ning p-ga 2 jäeti taotlus rahuldamata järgmiste põhjendustega:

1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele ja ettevõtja arengule, mis moodustab 55%

maksimaalsest koondhindest, hinnati hindega 0,73. Määruse järgi peab toetuse eraldamise

tulemusena eelkõige kasvama ettevõtja müügitulu ekspordist, milleks § 4 p 1 kohaselt on kau-

ba võõrandamine koos selle toimetamisega Eestist välisriiki või teenuse osutamine välisriigi

residendile. Transiidikeskuse AS ei ole prognoosinud ekspordi müügitulu ega projektist tule-

nevat ekspordi müügitulu. Tegemist on Transiidikeskuse AS kontserni kuuluva emaettevõtte-

ga, kelle põhitegevuseks on peakontorite tegevus. Taotleja partnerid AS-d Referta ja Muuga

CT ei osuta teenust välisriigi residendile, mistõttu ei teki neil äriühingutel määruse mõistes

ekspordi müügitulu. Varumees OÜ prognoosib ekspordi müügitulu kasvuks aastal 2015 võr-

reldes 2012. aastaga 12 000 eurot, Logitrans Consult OÜ 8000 eurot ja EDS Systems OÜ

35 000 eurot, mis on realistlik. Kuna partnerite summaarne projektist tulenev ekspordi müügi-

tulu kasv on ca 55 000 eurot, hinnati seda alakriteeriumit hindega 0. Projektist tuleneva rea-

listliku ekspordi müügitulu kasvu (55 000 eurot) ja toetuse (50 737,22 eurot) suhe on 1,1,

mistõttu toetuse kasutamise efektiivsus on madal ja seda alakriteeriumit hinnati samuti hinde-

ga 0. Taotleja prognoosis ühe töötaja poolt loodava lisandväärtuse aritmeetiliseks keskmiseks

aastatel 2012-2015 11 975 eurot, mida saab pidada realistlikuks ja hinnatakse hindega 1. Pro-

jekti täiendav mõju meetme eesmärgile on hinnatud hindega 1, kuivõrd projekt soodustab et-

tevõtjate koostöö suurendamist, kuid teised mõjud puuduvad. Eestis loodav lisandväärtus on

hinnatud hindega 2, sest teenuse osutamine arendus toimub Eestis;

2) taotleja võimekust projekti eesmärkide saavutamiseks, mis moodustab 30% maksimaalsest

koondhindest, hinnati hindega 2, kuna projektimeeskonnas ei ole kõigi projektis osalevate

ettevõtjate esindajaid, mistõttu on määrusest tulenevate eesmärkide realiseerumine kaheldav;

3) projekti ettevalmistamise kvaliteeti, mis moodustab 15% maksimaalsest koondhindest, hin-

nati hindega 1,50. Projekti eesmärgiks on märgitud projektist tulenev ekspordi müügitulu

kasv, kuid selle eesmärgi saavutamine on ebatõenäoline, kuna osadel partneritel ei toimu eks-

porti määruse mõistes.

Vastavalt määruse § 17 lg-le 4 saab rahuldada need nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused,

mis on hindamiskriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,00 ja ei ole üheski mää-

ruse § 17 lg 3 p-des 1-3 toodud hindamiskriteeriumites hinnatud hindega alla 1,50. Transiidi-

keskuse AS taotlus sai koondhindeks 1,23 ja kriteeriumi „Projekti mõju meetme eesmärkide

saavutamisele“ hindeks 0,73.

3-12-1579

3(8)

3. Transiidikeskuse AS esitas EAS 02.05.2012 otsuse nr EU42732 peale vaide, mille majan-

dus- ja kommunikatsiooniminister (MKM) jättis 26.06.2012 käskkirjaga nr 12-0008 ra-

huldamata, leides, et EAS on menetlenud taotlust õiguspäraselt, kaalunud kõiki asjassepuutu-

vaid asjaolusid ning on oma otsust piisavalt motiveerinud. Põhjendamatu on vaide esitaja väi-

de, et EAS on ekspordi mõistet tõlgendatud valesti. Määruse kohaselt peab taotleja ekspordi

müügitulu olema otseselt seotud taotleja ja välisriigi residendiga ning ei toetata vahendusfir-

masid kasutavaid ettevõtjaid, kellele ei laeku otsest ekspordi müügitulu.

4. Transiidikeskuse AS esitas kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes: 1) tühistada

majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.06.2012 vaideotsus nr 12-0008 osas, millega jäeti

rahuldamata vaie EAS 02.05.2012 otsuse nr EU42732 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega

jäeti rahuldamata toetuse saamise taotlus; 2) tühistada EAS 02.05.2012 otsus nr EU42732

osas, millega jäeti toetuse saamise taotlus rahuldamata ning kohustada EAS-i taotlust uuesti

läbi vaatama.

EAS ja MKM on tõlgendanud määruse § 4 p-s 1 sätestatud ekspordi mõistet põhjendamatult

kitsendavalt; EAS otsus on üllatuslik, kuna varasemalt on samadel tingimustel esitatud taotlu-

sed rahuldanud; EAS hinnangud taotlusele on paljasõnalised ja analüüsivabad ning otsuses on

arvutusvead; EAS on valesti hinnanud projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele; vai-

deotsus on põhistamata ning alusetu on väide, et määrus nõuab eksportimist vahetult välisriigi

residendile.

Kaebaja osutab stividori täisteenust Muuga sadamat läbivale transiitkaubale, korraldades lae-

vade laadimist ja lossimist. Äritegevus on otseselt suunatud ekspordile, sest teenuse saajaks on

välisriigi resident. Rahvusvahelises kaubanduses on üldlevinud tavaks, et teenust, mis sisaldab

nii kauba mereveo, stividoriteenuse hankimise kui ka kauba maantee- või raudteeveo, osuta-

vad ekspedeerijad. Ilma kaebajata ei oleks ekspediitorfirma poolt ekspedeerimisteenuse osu-

tamine, mida määruse järgi loetakse ekspordiks, üldse võimalik. Vastustajate poolne ekspordi

mõiste tõlgendamine on olemuslikult vale, sest ekspediitori käive on vaid stividorifirma tee-

nusele lisatav protsent ehk nende kasumimarginaal. Ekspediitor on vaid logistika korraldaja.

Kaebaja äritegevuse tulemusena liigub eksportkaup nii Vene Föderatsiooni, Valgevenesse,

Ukrainasse, Kasahstani kui ka kolmandatesse riikidesse. Määruse § 4 p-s 1 sätestatud ekspordi

definitsioon ei eelda kauba võõrandamist või teenuse osutamist vahetult välisriigi residendile.

Vastupidine seisukoht ei põhine perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seadusel (STS) ega

määrusel. Kaebaja on vaides osutanud süstemaatilisele tõlgendamismeetodile ja selgitanud, et

tema poolt Muuga sadamas osutatavate teenuste näol on tegemist teenuse ekspordiga käibe-

maksuseaduse (KMS) § 15 lg 3 p-de 8-10 tähenduses, kuna teenuse tegelik või lõppsaaja on

välisriigi resident ehk kaubaomanik. Vaide lahendaja pidas põhjendamatult kaebaja viidet

KMS-le asjakohatuks. Kui tõlgendada määruses sätestatud ekspordi mõistet nii nagu vastusta-

jad seda teevad, tuleb määruse § 4 p 1 jätta HKMS § 158 lg 4 alusel kohaldamata, sest tege-

mist on ekspordi arendamise toetuste mõtte ja eesmärgiga vastuolus oleva ebaproportsionaalse

piiranguga.

Alusetu on EAS järeldus, et määrusest tulenevate eesmärkide realiseerumine on kaheldav as-

jaolu tõttu, et projektis ei osale kõigi ettevõtete esindajad. Projekti meeskonnast võtsid osa ja

TransRussia 2012 messil osalesid vahetult kõigi projektis osalevate ettevõtjate esindajad.

EAS otsus pole selge isegi esimese hindamiskriteeriumi hinde osas. EAS rakendab ekspordi

arendamise toetuse taotluste hindamisel määrust ja „Ekspordi arendamise toetuse taotluste

hindamismetoodikat“ (metoodika), mille kohaselt jagatakse määruse § 17 lg 3 p 1 hindamis-

kriteerium viieks alakriteeriumiks ning hindamiskriteeriumi hinne saadakse viie alakriteeriumi

hinnete kaalutud keskmise liitmisel. EAS on määruse § 17 lg 3 p 1 hindamiskriteeriumi hin-

3-12-1579

4(8)

deks märkinud 0,73, kaebaja arvutuste kohaselt on alakriteeriumite hinnete kaalutud keskmine

0,4.

Määruse § 17 lg 3 p 1 hindamiskriteeriumi (projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele)

esimene alakriteerium on „projektist tulenev realistlik ekspordi müügitulu kasv“, mida EAS

on põhjendamatult hinnanud hindega 0. Projektis TransRussia osalevate äriühingute ekspordi

müügitulu kinnitavad messil juba saavutatud tulemused (toimus üle 400 kohtumi-

se/läbirääkimise ja konkreetset huvi ilmutas üle 100 ettevõtja, kellega vahetati kontak-

te/visiitkaarte; saavutati kokkulepe uue konteinerrongi liini avamiseks, mis tähendab 4000

kuni 8000 lisakonteinerit aastas; eksporditulu kavandatud kasv on seega vahemikus 1,5-2,2

miljonit eurot aastas), mistõttu oleks tulnud hinnata esimest alakriteeriumi hindega 3 või 4.

Teiseks alakriteeriumiks on „toetuse kasutamise efektiivsus“, millele oleks tulnud anda hinne

4, kuivõrd eksporditulu suurenemisel 1,5 miljoni euro võrra oleks projektist tuleneva realistli-

ku ekspordi müügitulu kasvu ja taotletud toetuse (50 737,23 eurot) suhe suurem kui 29. Kol-

mandale alakriteeriumile „töötaja poolt loodud lisandväärtus“ antud hinne 1 on samuti vale,

õige oleks olnud 4. Ka viienda alakriteeriumi „projekti täiendav mõju meetme eesmärkide

saavutamisele“ eest antud hinne oleks pidanud olema selgelt parem kui 1.

5. Vastustajad vaidlesid kaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Määruse eesmär-

kidest tulenevalt on oluline, et taotleja oleks eksportöör. Kaebajal tema tegevuse tulemusena

eksporti ei teki. Määruse alusel reguleeritakse toetuste andmist Euroopa Liidu struktuurifon-

didest, mistõttu on asjakohatud kaebaja viited KMS § 15 lg 4 p-dele 8-10, mis sätestavad tee-

nused, mille käibemaksumäär on 0%. Kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve algatami-

seks on alusetu. Vastuseks kaebuse etteheitele hinnete ebaselguse ja ebaõigsuse kohta selgitas

vastustaja I esimese hindamiskriteeriumi hinde 0,73 kujunemist, samuti põhjendas alakritee-

riumitele madalate hinnete andmist.

6. Tallinna Halduskohus jättis 23.11.2012 otsusega Transiidikeskuse AS kaebuse rahulda-

mata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Vaidlus taandub ekspordi mõiste tõlgen-

damisele määruse tähenduses. Kohus nõustub vastustajate tõlgendusega, et kuna kaebaja pole

vahetu eksportija, ei saa talle taotletud toetust määrata, mistõttu on kaebaja taotlus toetuse

saamiseks jäetud õigesti rahuldamata. Põhimõtteliselt võib nõustuda, et stividor omab ekspor-

diahelas keskset rolli ning vaieldamatult võib stividori edukas turundustegevus Vene Föderat-

sioonis toimuval messil tõsta kokkuvõttes Eesti majanduse ekspordivõimet. See tõdemus ei

oma aga tähtsust, kuna praeguses vaidluses on oluline ekspordi mõiste juriidiline, mitte ma-

janduslik sisu. Määruse § 4 p 1 sätestab üheselt mõistetavalt, et eksport selle määruse tähen-

duses on kauba võõrandamine koos selle toimetamisega Eestist välisriiki või teenuse osutami-

ne välisriigi residendile. Puudub vaidlus selles, et kaebaja ei sõlmi välisriigi ettevõtjaga lepin-

guid kauba võõrandamiseks või teenuse osutamiseks. Vahetult tekib eksporditulu ekspedeeri-

jal, kes on Eestis omakorda tellinud laeva lossimise ja laadimise teenuse stividorilt. Kaebaja

viide KMS-le ei ole asjakohane, kuna määruse §-s 4 sisaldub ekspordi ammendav definitsioon

selle määruse alusel toetuse taotlemise menetluse jaoks. Riigil on soovi korral võimalus maks-

ta toetust ka KMS § 15 lg 4 p-des 8-10 loetletud eksporditehinguga lähedalt seotud teenuste

osutamise toetamiseks, kuid praegusel juhul on riik teinud teistsuguse valiku. Tegemist on

majandus- ja kommunikatsiooniministri pädevusse kuuluva ja kohtulikule kontrollile mitteal-

luva poliitilise otsustusega, millist tegevust toetada ja millist mitte. Kaebajal puudub subjek-

tiivne õigus nõuda, et riik looks meetme, mis rahastaks tema tegevust. Vastuseks kaebaja väi-

tele varasemalt samasisuliste taotluste rahuldamise kohta, viitab kohus Riigikohtu 06.12.2004

otsusele nr 3-3-1-53-04, milles asuti seisukohale, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva prak-

tikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil

jätkata ebaõiget halduspraktikat. Seega ei saa kaebaja väide olla praeguses asjas vaidlustatud

haldusaktide tühistamise aluseks.

3-12-1579

5(8)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Transiidikeskuse AS apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning

teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ja jätta menetluskulud vastustajate kanda. Haldusko-

hus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, ei võtnud seisukohta kaebaja kõigi väidete

osas ega puudutanud otsuses määruse § 4 p 1 tõlgendamise küsimust. Kaebaja peamine seisu-

koht oli, et vastustajad on asunud tõlgendama määruse § 4 p-s 1 sätestatud ekspordi mõistet

kitsendavalt ja formaalselt, järgimata määruse mõistet ja enda varasemat halduspraktikat.

Märkides, et praeguses vaidluses on oluline ekspordi mõiste juriidiline sisu, ei ole kohus selgi-

tanud, miks on selleks sobimatu kaebaja tõlgendus. Kohus ei analüüsinud määruse eesmärki,

milleks on toetada eksporti arendavat tegevust. Põhjendatud pole seisukoht, et määruses eks-

pordi mõiste sisustamine on kohtulikule kontrollile mitte alluv poliitiline otsustus. Arusaam

eksportkäibest peab rajanema ekspordi sisul, mitte vormil. Kaebaja osutatava teenuse lõpptar-

bijaks on välisriigi resident. Määruse seletuskirjast ei nähtu otsustust anda toetust üksnes selli-

sele taotlejale, kes on lepingulises suhtes välisriigi residendiga. Kaebaja tegevus vastab eran-

ditult määruses ja selle seletuskirjas sätestatud meetme eesmärgile. Määruse seletuskirjast

nähtub, et toetuste jagamine on võimalik ka mittetulundusühingutele (MTÜ) ja sihtasutustele

(SA), mis näitab samuti vastustajate ja kohtu seisukoha ekslikkust. Seisukohta, et toetust võik-

sid saada vaid välisriigi residendiga otseses lepingulises suhtes olevad isikud, ei toeta ka STS

ega muud selle seaduse alusel kehtestatud õigusaktid. Kui asuda seisukohale, et määruse § 4 p

1 sätestab kaalutlusõigust täielikult välistavalt eksportimise eeldusena kauba müügi või teenu-

se osutamise vahetult välisriigi residendile, siis tuleb asja lahendamisel jätta säte kohaldamata,

sest tegemist on ebaproportsionaalse piiranguga. Eesti majandusele äärmiselt tulus kaupade

vahendamine Euroopa Liidu liikmesriikide ning Vene Föderatsiooni, Ukraina, Valgevene ja

Kasahstani vahel on võimalik üksnes tänu kaebaja ja tema konkurentide pakutavale kvaliteet-

sele stividoriteenusele. Kaebajal on Muuga sadamas taristu ja superstruktuurid (sh ümberlaa-

dimistehnika, ehitised ja rajatised) ning kontsernis töötab üle 200 inimese. Määruse eesmär-

giks olev ekspordi areng saab toimuda üksnes kvaliteetset stividoriteenust osutava apellandi

toetamise kaudu. Kaebajata ei toimuks kaupade liikumist ning ka ekspedeerijal puuduks või-

malus teenuseid vahendada.

Kaebaja ei väida, et ekspordi defineerimisel tuleks lähtuda üksnes KMS sätetest, vaid leiab, et

KMS § 15 lg 4 p-d 8-10 aitavad mõista, milline tegevus on antud kontekstis käsitletav ekspor-

dina. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta peab määruses sisalduvat ekspordi definitsioo-

ni ammendavaks ja kaebaja vastavaid seisukohti alusetuks.

Halduskohus ei ole piisavalt käsitlenud kaebuse väiteid sellest, et tema varasemad analoogili-

sed taotlused rahuldati. Viide kohtuasjale nr 3-3-1-53-04 ei ole asjakohane, kuna selles käsit-

leti juhtumit, kus tegemist oli ebaõige (ehk mitteseadusliku) halduspraktikaga. Käesoleval

juhul polnud varasem halduspraktika vale. Kui vastustajad leiavad, et selliseid projekte ei tu-

leks enam rahastada, tuleks muuta toetuse määramise aluseid (nt hindamiskriteeriume).

Apellatsioonkaebuse täiendavates seisukohtades täpsustas kaebaja, et vaidlustab mitte mää-

rust, vaid määruse ebaõiget tõlgendamist. Toetus on mõeldud isikutele, kelle tegevuse tulemu-

sel eksport reaalselt suureneb. Kitsas, üksnes otsesest lepingulisest suhtest lähtuv määruse

tõlgendus ei võta arvesse tänapäevaseid ärimudeleid kaubanduses, eelkõige sadamate tegevu-

ses. Äripäeva interneti väljaandes 17.01.2013 ilmunud uudisloost nähtuvalt saadetakse kaeba-

ja konteinerterminali kaudu nädalas kolm Jaapanist saabuva kaubaga konteinerrongi Vene-

maale. Selline suuremahuline projekt sai teoks tänu sellele, et kaebajal õnnestus välismaal

tutvustada pakutavat kõrgekvaliteedilist teenust.

3-12-1579

6(8)

7. EAS vaidles apellatsioonkaebusele vastu, leides, et kohus ei ole menetlusnorme rikkunud

ega materiaalõigust vääralt kohaldanud. Struktuuritoetuste andmise kontekstis on Eesti riigil

õigus ja kohustus koostöös partneritega kindlaks määrata prioriteetsed valdkonnad, millesse

riik soovib enim panustada. Ekspordi mõiste käesolevat kohtuasja puudutava meetme määruse

mõistes ei pea olema samane teistes õigusvaldkondades kasutatava ekspordi mõistega. Kaeba-

ja varasemate taotluste menetlemisel lähtuti kaebaja esitatud andmetest ega rakendatud piisa-

val määral uurimiskohustust. Välistatud pole nende taotluste osas menetluse uuendamine,

täiendavate tõendite kogumine ja uute, määrusele vastavate otsuste tegemine.

8. Majandus- ja kommunikatsiooniminister palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kohus nõustus vastustajate seisukohtadega ja põhjendustega ega pidanud HKMS § 165 lg 2

alusel neid põhjendusi oma otsuses kordama. Halduskohus on õigesti leidnud, et käesoleval

juhul on oluline ekspordi mõiste juriidiline sisu. Kaebaja enda selgituse järgi on

stividoriteenuse sisuks laevade lastimise ja lossimise korraldamine, seega ei toimeta ta kaupa

Eestist välisriiki ega osuta teenust välisriigi residendile. Et tegelikult tõlgendab kaebaja eks-

pordi mõistet vastustajatega sarnaselt, nähtub tema 04.05.2012 MKM-le esitatud määruse

muutmise ettepanekust, milles paluti lugeda ekspordiks ka teenuse osutamist Eestis registree-

ritud vahendajale. Viidates sellele, et MTÜ-d ja SA-d saavad samuti eksporditoetust taotleda,

jätab kaebaja märkimata, et see on võimalik üksnes ühistaotluse korral ja MTÜ või SA partne-

riks on projekti rahaliselt panustav ja eksportijaks olev äriühing. Määruse eesmärgiks ei ole

toetada isikut, kes mingil viisil panustab kauba toimetamisse Eestist välisriiki või teenuse osu-

tamisse välisriigi residendile ning määrust ei saa tõlgendada nii, et eksport on igal ekspordi-

ahelas osaleval isikul. Apellandi viidatud KMS § 15 lg 4 p-des 8-10 ongi seadusandja näinud

ette 0% käibemaksumäära väga laiale isikute ringile, mida käesoleval juhul määruse kehtesta-

ja aga teha ei kavatsenud. Määrusandja on pidanud oluliseks toetada just vahetult kaupa välis-

riiki toimetavat või välisriigi residendile teenust osutavat isikut.

Määruse § 4 p 1 ei ole vastuolus põhiseadusega ega Euroopa Liidu õigusega. Määrusandja on

õigustatud seadma toetuste eraldamisel tingimusi ja kriteeriume, sest kõik huvitatud isikud ei

pruugi olla toetuse saamiseks kõige sobivamad ja maksimaalselt meetme eesmärke püüdvad.

Käesoleval juhul pidas määrusandja vajalikuks toetada mitte absoluutselt iga ekspordiahelas

osaleva isiku tegevust, vaid üksnes neid, kes osalevad selles vahetult. Kaebaja ei eita ekspordi

puudumist ning seda näitab ka EAS-le esitatud taotlusvormi real „Müügitulu ekspordist“ mär-

gitud „0“ nii 2010. a tegeliku ekspordi kui 2011-2015 prognooside osas.

Meelevaldne on kaebaja väide, et ekspordi mõiste vastustajate poolne tõlgendus välistab ole-

muslikult rahvusvahelise kaubandusega ja eriti laevandusega seotud isikud toetuse saajate

hulgast. Ekspordi meede ei olnud perioodil 2007-2013 ainus toetusskeem, mille kaudu EAS

kaubavahetusega seotud ettevõtjaid toetas. Ettevõtja on saanud toetust EAS-st erinevate toe-

tusskeemide vahendusel 7 erineval korral, mistõttu ei ole kohane väita, et kaebaja taolised

ettevõtjad on olnud toetuse saamisest eemale tõrjutud. Perioodil 2009-2011 sai Transiidikes-

kuse AS toetust kolmest erinevast toetusskeemist: eksporditurunduse toetus, välismessitoetus,

ekspordi arendamise toetus. Skeemidel on erinevad määrused ja hindamismetoodikad. Kolme

taotluse puhul oli tegemist ühistaotlusega ja iga kord olid kaasatud erinevad partnerid, kelle

summaarne müügitulu ekspordist ning projekti eesmärgid olid iga kord erinevad. Seetõttu ei

saa Transiidikeskuse AS projektidele läheneda iga kord ühtmoodi.

Väär on tõlgendada määruses sätestatud ekspordi mõistet KMS-s välja toodud definitsiooni

aluseks võttes. Eesti käibemaksusüsteem on osa Euroopa Liidu käibemaksusüsteemist. Ühen-

dusesisene riikidevaheline kaubandus ei ole KMS kontekstis eksport, vaid ühendusesisene

kaubakäive. See, et KMS käsitleb eksporti erinevalt määruses välja toodud ekspordi mõiste

määratlusest ei tähenda, et vastustaja peaks määruses kasutama KMS definitsiooni.

3-12-1579

7(8)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebuses märgitakse, et apellant jääb kõikide vaidemenetluses ja halduskohtus

esitatud seisukohtade juurde. Vaides ja kaebuses leiti EAS otsus Transiidikeskuse AS toetuse

saamiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmise kohta õigusvastane olevat põhjusel, et kaebaja

arvates tema äritegevus vastab määruse § 4 p-s 1 sätestatud ekspordi mõistele, mida EAS on

kaebaja varasemate taotluste rahuldamisega ka tunnistanud; samuti väideti, et EAS on andnud

taotleja projektile põhjendamatult madalad hinded.

Projekti hindamist puudutavalt märgib ringkonnakohus järgmist. Määruse § 17 lg 2 järgi hin-

natakse taotlust skaalal 0-4, lg 3 sätestab taotluste hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud

ning lg 4 sätestab, et rahuldamisele kuuluvad need nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused,

mis lg-s 3 toodud hindamiskriteeriumite alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2 ja ei ole

üheski lg 3 p-des 1-3 toodud hindamiskriteeriumitest hinnatud hindega alla 1,50. EAS otsusest

nähtuvalt sai kaebaja taotlus koondhindeks 1,23 ja määruse § 17 lg 3 p-s 1 märgitud kritee-

riumi (projekti mõju meetme eesmärkide saavutamiseks) hindeks 0,73. Vaidlusalusest otsusest

järelduvalt tingis madalate hinnete andmise asjaolu, et EAS seisukoha järgi kaebajal ja tema

partneritel Refetra AS-l ja Muuga CT AS-l puudub eksport määruse § 4 p 1 mõistes, ning sa-

male seisukohale asuti ka vaideotsuses. Seega eeldab vaidluse lahendamine kõigepealt vastuse

andmist küsimusele, kas kaebaja osutatav teenus on käsitletav ekspordina määruse § 4 p 1

tähenduses. Sellele küsimusele eitava vastuse andmise korral ei pea kohus kontrollima kaebaja

väiteid selle kohta, et projektile antud hinded oleksid pidanud olema oluliselt kõrgemad, kuna

hinnete vaidlustamisel on kaebaja lähtunud eeldusest, et tema äritegevus, mille arendamiseks

ta toetust taotles, on käsitletav ekspordina.

Määruse § 1 sätestab meetme kohaldamisala ning lg 2 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja

näeb ette, et toetuse eesmärgiks on Eesti ettevõtjate ekspordialase konkurentsivõime suuren-

damine välisturgedel läbi planeeritud, eesmärgistatud ja tervikliku turundustegevuse toetami-

se, mille tulemusena: a) kasvab ettevõtja müügitulu ekspordist; b) suureneb kõrge lisandväär-

tusega toodete ja teenuste osakaal ettevõtja ekspordi müügitulus; c) ettevõtja siseneb uuele

sihtturule. Määruse § 4 „Mõisted“ p 1 ütleb, et eksport määruse tähenduses on kauba võõran-

damine koos selle toimetamisega Eestist välisriiki või teenuse osutamine välisriigi residendile

ning p 2 järgi müügitulu ekspordist on p-s 1 sätestatud ekspordi rahaline väärtus. Määruse §

12 lg 5 p 1 järgi peab taotlus sisaldama ekspordiplaani, milles vastavalt lg 4 p-le 5 tuleb mh

seada konkreetsed eesmärgid ekspordi müügitulu suurendamiseks. Seega tuleneb määrusest,

et üheks meetme oluliseks eesmärgiks on ekspordi müügitulu suurenemine. Teenuse ekspordi

müügitulu tekib otseselt välisriigi residendile teenuse osutamisega. Vaidlust ei ole selle üle, et

ekspordi arendamise toetuse taotluses näitas kaebaja nii tegeliku kui ka prognoositava ekspor-

di müügituluks 0 eurot. Kaebaja väitel tuleb eeltoodule vaatamata stividoriteenuse osutamist

käsitleda ekspordina, sest teenuse lõppsaajaks on välisriigi resident. Kaebaja selle seisukohaga

ei saa nõustuda. Eesti keele seletav sõnaraamatu ütleb järgmist: eksport (kaupade, teenuste)

väljavedu välismaale. Seega tähendab eksport kaupade või teenuste müüki väljapoole kodurii-

ki (koduturgu). Kaebuse p-s 2.2 on kaebaja selgitanud oma äritegevuse olemust ning märki-

nud, et tema kui stividori täisteenuse osutamise sisuks on laevade lastimise ja lossimise (so

laeva laadimine ja tühjaks laadimine) korraldamine, sh kaupade mõlemasuunalise liikumise

korraldamine nii laevadelt ladustamisplatsidele kui ka muudele transpordivahenditele ning

kaebaja stividoriteenuse tulemusel liigub kaup Euroopa Liidust või kolmandatest riikidest

Muuga sadamasse ja sealt edasi nt Venemaale või Ukrainasse, otselepinguid vedajatega kae-

baja ei sõlmi, seda teeb ekspedeerija. Välisriigi ettevõtjaga kauba võõrandamise/teenuse osu-

tamise lepinguid kaebaja ei sõlmi. Määruse seletuskirja kohaselt on meetme eesmärgiks toeta-

da tegevusi, mis aitaks otseselt kaasa Eesti ettevõtete toodete või teenuste turustamisele välis-

riikides, mis tähendab seda, et meetme fookusest on väljas tegevused, mis küll tõstavad ette-

3-12-1579

8(8)

võtja konkurentsivõimet, kuid mida ei saa otseselt seostada toodete turustamisega välisriiki-

desse. Seega ei tulene määrusest ega selle seletuskirjast ekspordi mõistele nii laiaulatuslikku

tähendust, nagu kaebaja sellele omistab. Ringkonnakohtu hinnangul on EAS kaebaja toetuse

taotluse rahuldamata jätmisel määruse § 4 p-s 1 sätestatud ekspordi mõistet tõlgendatud õiges-

ti, millega ka vastustaja II ja halduskohus põhjendatult nõustusid.

Halduskohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel/tõlgendamisel ning menetlusnormi-

de olulist rikkumist ringkonnakohus ei tuvastanud. HKMS § 165 lg 2 näeb ette, et kui kaebus

jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või

tema viidatud tõendit arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta

tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põh-

jendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kuigi apelleeri-

tud kohtuotsus ei sisalda viidet HKMS § 165 lg-le 2, on kohus otsuse põhjendavas osas mär-

kinud, et nõustub vaideotsuses ja vaidlusaluses haldusaktis toodud tõlgendusega, et kaebaja

pole vahetu eksportija. Halduskohus on vastanud ka kaebaja väidetele ekspordi mõiste tõlgen-

damisel KMS § 15 järgi, samuti EAS varasema halduspraktikaosas. Kaebuse ja apellatsioon-

kaebuse rahuldamiseks ei anna alust asjaolu, et kaebaja halduskohtuga ei nõustu ning määru-

ses sätestatud ekspordi mõistest vastustajatest ja kohtust erinevalt aru saab.

Kaebaja viidatud KMS § 15 lg 4 alusel maksustatakse nullmääraga mitte üksnes neid teenu-

seid, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (p 1), vaid p-des 2-6 on loetletud ka teenused, mis

on suunatud rahvusvahelistes vetes sõitvale merelaevale või rahvusvahelisi lende korraldavale

ettevõtjale kuuluvale õhusõidukile, p 7 näeb ette nullmäära vahendustegevusele ning p-d 8-11

ja 13 puudutavad rahvusvahelisi reisijate ja kauba veo teenuseid. Nagu halduskohus õigesti

märgib, kui seadusandja soov on olnud maksustada nullprotsendilise käibemaksumääraga mit-

te üksnes eksporti, vaid ka sellega seotud tegevused, siis MKM määruse sõnastusest ja sisust

ilmneb üsna selgelt, et määrusandja soov on olnud toetada meetme raames üksnes neid tege-

vusi, mis on suunatud vahetult välisriigi residendile kaupade võõrandamise või teenuste osu-

tamisega.

Vastuseks kaebaja väitele, et tema ekspordi mõiste tõlgendamise õigsust kinnitab asjaolu, et

meetme raames on võimalik toetust saada ka SA-l ja MTÜ-l, on vastustaja viidetega määruse

§ 4 p-le 12 ja § 10 lg-le 1 asjakohaselt selgitanud, et taotlejaks võib MTÜ ja SA olla juhul, kui

projekti on kaasatud äriühingust partnerid, kes on eksportijad ning ka sellise taotluse puhul

arvestatakse hindamisel eksporti.

Väites üldsõnaliselt, et määruse § 4 p 1 on põhiseadusega vastuolus, ei selgita ega põhista

kaebaja, miks määruses antud ekspordi mõiste määratlus on ebaproportsionaalne ning kuidas

ja milliseid kaebaja põhiõigusi on sellega rikutud.

Eeltoodu alusel jääb kohtuotsus muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaebaja menet-

luskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustajad ei ole menetlusku-

lude hüvitamist taotlenud ega kulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad ka

vastustajate võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets