4-13-6073/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.10.2013Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number

4-13-6073

Kohtunik

Kristina Väliste

Kohtuistungi sekretär

Ave Mõistlik

Tõlk

Oksana Mametova

Väärteoasi

H.T väärteoasi KarS § 262 tunnustel

Väärteoprotokoll:

AB1343532

(väärteoasi

nr

2315,13,006169)

Menetlusalune isik

H.T , isikukood XXX, elukoht: XXX;

Eesti kodakondsus, ei tööta ametlikult

Kriminaalkorras varem karistatud, väärteokorras karistatud

korduvalt

Kohtuväline menetleja

Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskond

Asja läbivaatamise aeg ja koht

10.10.2013 Tallinnas Liivalaia kohtumajas

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja Kristi Vares

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48; §262 V™S § 95-105; § 107-111, kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada H.T väärteo toimepanemises KarS § 262 järgi ja mõista karistus arest viis (5) päeva.

2. KarS § 69 lg 1 sätteid kohaldades asenda

da mõistetud arest üldkasuliku tööga

kümne (10) tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 2 tundi üldkasulikku tööd).

3. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. KarS § 69 lg 4 alusel määrata H.T üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri järelevalve alla.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud, menetluskäik

4-13-6073

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida politseijaoskonna poolt 22.08.2013 koostatud väärteoprotokollist nr AB 1343532 nähtub, et 20.07.2013 kell 23.44 aadressil XXXöisel ajal korteris oli lärm, valjusti mängis muusika, millega oli rikutud naabrite öörahu. Korteris kohapeal oli H.T , kes oma käitumisega rikkus Tallinna linnavolikogu 25.08.2005 määruse (Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded) nr 43 § 3 p 2 ning pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 262 järgi. 10.10.2013 toimunud kohtuistungil menetlusalune isik H.T selgitas, et tunnistab ennast täielikult süüdi. Muusika oli naabrite jaoks vali, ta kahetseb juhtunut. Peale seda juhtumit enam probleeme ei ole olnud. Tema üürib seda korterit. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isiku süü on tõendatud, mõistetud rahalised karistused eesmärki ei ole täitnud ja isikut tuleb karistada arestiga 5 päeva. Menetleja esindaja jääb koostatud väärteoprotokolli juurde.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kontrollinud väärteoasjas leiduvaid andmeid menetlusaluse isiku õigusrikkumise kohta, samuti menetlusaluse isiku karistusandmeid, kuulanud vahetult üle naabritest tunnistajad ja trullpolitseiniku, kuulanud ära menetlusaluse isiku, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt menetlusaluse isiku 19.07.2013 toimepandud õigurikkumise kohta oli 22.08.2013 koostatud väärteoprotokoll nr 2315,13,006169 (AB1343532), mille kohaselt 19.07.2013 kella 23.44 s.o öörahu ajal korteris aadressiga XXXoli lärm, valjusti mängis muusika ning sellega oli rikutud naabrite öörahu. Sellega menetlusalune isik rikkus Tallinna linnavolikogu 25.08.2005 määruse (Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded) nr 43 § 3 p 2 ja pani toime KarS § 262 ettenähtud väärteo. Teo asetleidmine ja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, s.o asjaolu, et H.T rikkus öisel ajal naabrite rahu, on tõendatud tunnistajate XXX, XXX ja XXX ütlustega selle kohta, et H.T-le on tunnistajate poolt tehtud märkused selles, et 19.07.2013 tema kuulas öisel ajal (

23.40 ajal) valjusti muusikat ja tema korterist kostus lärmi; karistusregistri väljavõttega selle kohta, et H.T on eelnevalt korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, mida viimane ka kohtuistungil kinnitas ise. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut vähem kui poole aasta jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millised on jäetud osaliselt tasumata. Taolised andmed viitavad asjaolule, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid või siis soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks. Sellele vaatamata jätkas menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetlusalune isik jätkab järjekindlalt samalaadsete väärtegude toimepanemist, tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut ei ole varem samalaadse väärteo toimepanemise eest arestiga karistatud ning menetlusesemeks oleva väärteo pani ta toime ühe kuu jooksul pärast eelmise samalaadse väärteo toimepanemist, samas uusi rikkumisi isikul ei ole, ta avaldas kohtus puhtsüdamlikku kahetsust, mis on vastutust kergendav asjaolu ja tunnistas oma süüd, mistõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib mõista aresti lühiajalisena, s.o 5 päeva. Kohus leiab, et kuivõrd isik on juba asunud õiguskuulekale teele, siis ei pea isik aresti koheselt kandma, vaid see on võimalik asendada üldkasuliku tööga kümme tundi, mis tuleb ära teha ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kristina Väliste

kohtunik