2-12-45585/27 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2013.a Tallinnas, Kentmanni mnt

kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-12-45585

Tsiviilasi

XXXhagi AS XXX vastu TLS § 100 lg 1 ja lg 5 alusel

hüvitise ja saamata jäänud töötasu nõudes

Tsiviilasja hind

8384,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX(isikukood XXX XXX, e-post XXX)

Hageja lepinguline esinda Igor X (e-post XXX)

Kostja AS XXX (registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Andres

Aavik

ja

Yulia

Klyukach

(Aavik

&

Parterid

Advokaadibüroo OÜ, Liivalaia 45, Tallinn, e-post

andres.aavik@aaviklaw.ee

ja

yulia.klykach@aaviklaw.ee)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

27. augustil 2013 toimunud kohtuistungil

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt AS XXX hageja XXXkasuks saamata jäänud töötasu

ajavahemiku 1. märts 2010-30. juuni 2012 eest kokku summas 7856,44 eurot.

3. Välja mõista kostjalt AS XXX hageja XXXkasuks TLS § 100 lg 1 alusel hüvitis

278 eurot ja TLS § 100 lg 5 alus hüvitis 250,45 eurot.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva

jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

XXXesitas töövaidluskomisjonile avalduse AS XXX vastu TLS § 100 lg 1 ja TLS § 100 lg 5

alusel hüvitise nõudes ja saamata jäänud töötasu summas 7784,60 eurot nõudes.

Töövaidluskomisjon 05.10.2012 otsusega töövaidlusajas nr 4.32/2047 rahuldas osaliselt

XXXavalduse ja mõistis XXXkasuks välja töötasu summas 4888,13 eurot. XXXesitas

03.11.2012 kohtule hagiavalduse TLS § 100 lg 1 ja TLS § 100 lg 5 aluse hüvitise nõudes ja

saamata jäänud töötasu summas 2968,31 eurot nõudes. 31.01.2013 esitas AS XXX Harju

Maakohtule taotluse läbi vaadata XXXLääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile esitatud

avaldus hagikorras hagina. Harju Maakohtu 02.04.2013 määrusega on XXXpoolt 02.11.2012

esitatud hagi ja AS XXX poolt 31.01.2012 esitatud taotlus liidetud ühte menetlusse.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja ja kostja vahel oli 1.septembril 2008 sõlmitud määramata ajaks tööleping nr. 2/2008.

Hageja oli võetud tööle raamatupidajana töötasuga 4.350,00 krooni (278,02 eurot) kuus.

Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr. 169 alusel kehtestanud töötasu alammääraks

täistööajaga töötamise korral tunnis on 1,80 eurot ja kuus 290,00 eurot alates 01.01.2012.

Hageja sai kätte 09.07.2012 kostja poolt edastatud töölepingu ülesütlemiseavalduse, milles on

kirjas, et kostja ütleb 12.07.2012 üles töölepingu Töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 alusel

seoses majandustegevuse mahu vähenemise ja raamatupidamise ümberkorraldamisega ja sellest

tuleneva põhjendatud vajadusega kaotada raamatupidaja ametikoht.

TLS § 100 lg 1 alusel töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale

hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostja ei ole makstud seda hüvitist hagejale.

TLS § 97 lg 2 p.2 alusel erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui

töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva.

Hageja töösuhe kostja juures on kestnud 3 aastat 10 kuud ja 12 päeva, seoses sellega kostja

peaks hagejale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Kostja teatas 09.07.2012 hagejale ette

3 kalendripäeva. TLS § 100 lg 5 alusel kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on

seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal õigus saada hüvitist

ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Ette teatati 3

kalendripäeva ning hüvitist tuleb vastavalt TLS § 100 lg 5-le maksta 19 vähem ette teatatud

päeva eest: hüvitis on - 250,45 eurot (290 : 22 x 19). Seoses sellega hagejal on õigus saada

hüvitist (250,45 eurot). Kostja ei makstud seda hüvitist hagejale.

Hageja oli võetud tööle raamatupidajana töötasuga 4.350,00 krooni (278,02 eurot) kuus. TLS §

28 lg 2 p.2 alusel tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud

tingimustel ja ajal. Perioodis 01.03.2010 - 30.06.2012 kostja ei maksnud hagejale töö eest

töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal kahekümne kaheksa kuu töötasu ulatuses – 7.856,44

eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista TLS § 100 lg 1 alusel hüvitise 278 eurot, TLS § 100 lg 5

alusel 5 alusel hüvitise 250,45 eurot ja saamata jäänud töötasu 7 856,44 eurot.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata.

Kostja leiab, et hageja on kohut eksitanud. Hageja väidab, et kostja ei ole maksnud talle välja

rida hüvitisi (290 EUR TLS § 100 lg 1 alusel; 250,45 EUR TLS § 100 lg 5 alusel). Samuti

väidab hageja, et perioodil 01.03.2010-30.06.2012 ei maksnud kostja hagejale töötasu kokku 7

856,44 EUR. Sisuliselt väidab hageja, et ta on ligikaudu 2 aastat XXX AS-s väidetavalt tasuta

töötanud. Antud hageja väide ei vasta tõele. Ei ole eluliselt usutav, et inimene töötas

täiskoormusega 2 aastat tasuta, ilma et ta oleks saatnud tööandjale pretensiooni palga

mittesaamise kohta. Hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Tegelikult sai hageja

palka teisest äriühingust (XXX AS, registrikood XXX), kus ta töötas raamatupidajana. Poolte

vahel eksisteeris kokkulepe, mille kohaselt teeb hageja raamatupidamist XXX AS-le ja ühtlasi

XXX AS-ile, kuna XXX AS puhul on tegemist mitteaktiivse äriühinguga (sisuliselt külmutatud

projektiga) ning XXX AS raamatpidamine oli minimaalne (kuskil 4-5 algdokumenti aastas).

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus kuulanud ära poolte seisukohad, tunnistaja ning hageja ja kostja seadusliku esindaja

poolt vande all antud ütlused ning hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et

hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg

1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Hageja leiab, tal on AS-lt XXX saamata töötasu ajavahemiku 01.03.2010-30.06.2012 summas

7856,44 eurot ja TLS § 100 lg 1 alusel hüvitis 278 eurot ning § 100 lg 5 alusel hüvitis 250,45

eurot. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja AS XXX vahel on sõlmitud

31.03.2007 tööleping nr 1/2007, mille alusel hageja töötas AS-s XXX raamatupidaja

ametikohal ja AS XXX ütles eelnimetatud töölepingu üles 09.07.2012 alates 12.07.2012 TLS §

89 lg 1 alusel (tlk 31-35). AS XXX poolt on 11.07.2012 hageja arveldusarvele laekunud

2 724,55 eurot selgitusega „Final Salary Settlement“ (TVK tlk 24). Pooltel vahel on vaidlus

selle üle kas hageja ja kostja vahel eksisteeris kokkulepe, mille kohaselt hageja teeb

raamatupidamist AS-le XXX ja ühtlasi ka AS-le XXX ja hageja saab selle eest töötasu AS-lt

XXX. Kõigepealt lahendab kohus hageja saamata jäänud töötasu nõude ja seejärel saamata jäänud

töölepingu ülesütlemisehüvitise ja töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest

hüvitise nõude.

Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel on 01.09.2008 sõlmitud tööleping nr 2/2008,

mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle raamatupidajana töötasuga 4350 krooni

kalendrikuus. Nimetatud lepingu on kostja esindajana sõlminud kostja juhatuse liige XXX(tlk

14-15). Kohus on tuvastanud, et kostja ütles nimetatud töölepingu erakorraliselt üles

09.07.2012 avaldusega TLS § 89 lg 1 alusel seoses majandustegevuse mahu vähenemise ja

raamatupidamise ümberkorraldamisega ning sellest tulenevalt põhjendatud vajadusega kaotada

raamatupidaja ametikoht alates 12.07.2012. Nimetatud avalduse on allkirjastanud kostja

juhatuse liige XXX(tlk 25-26).

TLS § 4 lg 1 järgi töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise

kohta sätestatut. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Lepingupooled võivad lepingulistest kohustustest vabaneda kas lepingulistel või seadusest

tulenevatel alustel. TLS § 15 lg 2 p 1 kohustab töötajat tegema kokkulepitud tööd ja TLS § 28

lg 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses, mis

arvutatakse ja makstakse kogu palgaarvestusaja kestel tehtud ja tööandja poolt vastuvõetud töö

eest. Kuivõrd kostja tugineb asjaolule, et hageja tööandjaks oli AS XXX ja poolte vahel oli

sõlmitud kokkulepe, et hageja teeb raamatupidamist AS-le XXX ja ühtlasi ka AS-le XXX ning

hageja saab selle eest töötasu AS-lt XXXt, siis TsMS § 230 lg 1 kohaselt kostja peab seda

tõendama.

Tõendeid ja asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et

hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kokkulepe, et hageja teeb raamatupidamist AS-le XXX ja

AS-le XXX ja hageja saab töötasu üksnes AS-lt XXX.

Kohus leiab, et tunnistaja XXXja kostja seadusliku esindaja XXXpoolt antud ütlused ei tõenda

poolte eelnimetud kokkulepet. Tunnistaja XXX, kes oli nii AS XXX kui AS XXX nõukogu

liige, ütluste kohaselt oli XXXvarasemalt mõlema äriühingu juhatuse liige ja tegeles mõlema

firma juhtimisega ja andis temale informatsiooni tegevuse kohta. Valeri rääkis, et tuleb tööle

võtta raamatupidaja, kes tegeleb kõikide firmade raamatupidamisega. Juttu oli hageja tööle

võtmisest AS-s XXX, sest AS-is XXX tegevust viimasel ajal ei olnud. Tunnistaja ei teadnud, et

hageja ja AS-i XXX vahel oli sõlmitud tööleping. Sellest, et hageja oli AS-i XXX töötaja, sai

tunnistaja teada alles siis kui toimus hageja vallandamine XXX AS-st. Tunnistajal ei olnud

juttu hagejaga sellest, et hageja saab töötasu AS-lt XXX. Hageja ei ole kunagi tunnistajale

kurtnud, et hageja ei saa töötasu AS-lt XXX. AS-s XXX pole kunagi raamatupidajat olnud (tlk

132-134). Kostja seadusliku esindaja XXX, kes sai kostja juhatuse liikmeks 2012. aastal,

ütlustest nähtuvalt sai ta hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingust teada AS-ga XXX

töölepingu lõpetamisel. Ta ei teadnud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu olemasolust kuna

leping ei olnud kooskõlastatud Torontos. Ta teadis, et AS-l XXX oli 1 töötaja ja see oli XXX,

kes elas Hiiumaal ja tegi tööd seoses projektiga. Töölepingu ülesütlemisavaldus on vormistatud

selleks, et lõpetada hagejaga tööleping, mille alusel on hageja tööl AS-s XXX. Hageja soovis,

et nad vormistaksid samasuguse paberi ka AS-i XXX kohta. XXXsai siis aru, et on sõlmitud

tööleping hageja ja AS-i XXX vahel. 2010 aastal ei olnud XXXkostja tegevusse aktiivselt

kaasatud (tlk 140-141).

ÄS § 306 lg 1 juhatus on aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. ÄS § 307 lg 1

kohaselt aktsiaseltsi võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas

ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada aktsiaseltsi ühiselt.

Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed on aktsiaseltsi nimel tehingute tegemisel

kohustatud aktsiaseltsi suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku, nõukogu või

juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.

ÄS § 316 lg 1 sätestab, et nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi

juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu liikmel ei ole seadusest

tulenevat esindusõigust.

Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud hageja ja kostja vahel on 01.09.2008 sõlmitud tööleping nr

2/2008, mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle raamatupidajana töötasuga 4350 krooni

kalendrikuus ning kostja esindajana on lepingu sõlminud XXX. Poolte vahel ei ole vaidlust

selle üle, et lepingu sõlmimise ajal 01.09.2008 oli kostja juhatuse liikmeks XXX. Samuti ei ole

poolte vahel vaidlust selle üle, et kuni 18.03.2010 on kostja hagejale töötasu maksnud. Hageja

arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on ajavahemikus 05.01.2010-18.03.2010 AS XXX

maksnud hagejale palka kokku summas 13 360 krooni (TVK tlk 19). TSD kokkuvõtte kohaselt

on 2010 aastal deklareeritud AS-i XXX poolt hagejale väljamakseid summas 17 400 krooni (tlk

13). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostja vahel on 01.09.2008 sõlmitud kehtiv

tööleping ja kostja on täitnud hagejaga sõlmitud töölepingut ja kuni 18.03.2010 on maksnud

hagejale töölepinguga kokku lepitud töötasu. Kuna ÄS § 306 lg 1 ja § 307 lg 1 kohaselt juhatus

esindab ja juhib aktsiaseltsi ja tehingute tegemisel võib aktsiaseltsi esindada iga juhatuse liige,

siis asjaolu, et kostja nõukogu ei olnud teadlik kostja juhatuse liikme poolt hagejaga töölepingu

sõlmimisest ja selle täitmisest, ei tee töölepingut kehtetuks. Juhul kui kostja juhatuse liige ei ole

kinni pidanud kostja nõukogu seaduslikest korraldustest ja on hagejaga töölepingut sõlmides

rikkunud kostja nõukogu poolt juhatuse liikmele antud korraldusi ja on sellise käitumisega

tekitanud kostjale kahju, siis on kostjal õigus nõuda juhatuse liikmelt tekitatud kahju

hüvitamist. Asjaolu kas kosja juhatuse liikmel oli õigus sõlmida hagejaga tööleping kostja

juures raamatupidajana töötamiseks või mitte, et mõjuta ÄS § 307 lg 1 tulenevalt kostja ja

hageja kui kolmanda isiku vahel sõlmitud töölepingu kehtivust.

Kostja leiab, et hageja ei ole töölepingut üles öelnud mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta

väidetavast palga mittemaksmisest teada sai. Kostja hinnangul pooltevaheline käitumine viitab

üheselt sellele, et tegelikkuses hageja ise teadis, et reaalsed töösuhted oli tal hoopis AS-ga

XXX. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja ei öelnud

töölepingut varem üles ja ei ole esitanud kostja nõukogu liikmetele pretensioone seoses töötasu

mittesaamisega, ei tähenda, et hageja käitumine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu

hinnangul töötaja ei ole kohustatud töötasu maksmisega viivitamisel töölepingut kohaselt üles

ütlema ega saamata jäänud töötasu sisse nõudma, ta võib teha seda ka hiljem näiteks põhjusel,

et soovib ära hoida töösuhte halvenemist ja soovib vaidlust lahendada kokkuleppega. Hageja ja

AS-i XXX vahel oli sõlmitud tööleping töötamiseks AS-is XXX raamatupidajana. AS-i XXX

arveldusarvetest nähtuvalt kuni AS XXX poolt töölepingu ülesütlemiseni on hageja saanud

igakuiselt palka AS-st XXX (tlk 103-111). Hageja poolt kohtuistungil vande all antud ütlustest

nähtuvalt kostja juhatuse liikmed selgitasid, et palka pole võimalik maksta seoses

majanduslangusega. Hagejale räägiti, et kui AS XXX projekt müüakse maha, siis kõik võlad

likvideeritakse. Hageja nägi, et XXXoli raha makstud ja hageja rahulikult ootas kuni makstakse

palka ka temale. Hageja töötas juhatuse liikmete alluvuses ja nemad töötasid XXXga ja sellega

seoses ei ole ta pöördunud palga küsimuses XXX poole. Hagejat rahuldas juhatuse liikme

vastu. Juhatuse liikmed ei olnud kedagi petnud kuna nad maksid töötasu XXX(tlk 137-138).

Kohus leiab, et olukorras milles hagejale siiski maksis jätkuvalt töötasu AS XXX, kuid pärast

18.03.2010 ei maksnud töötasu AS XXX, peab kohus usutavaks hageja selgitust, et rahaliste

vahendite puudumise tõttu ei olnud AS-l XXX võimalik hagejale töötasu välja maksta, kuid

hageja usaldas kostja juhatuse liikmeid ja lootis, et kostja majandusliku seisundi paranemisel

maksab kostja talle saamata jäänud töötasu.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja ja

kostja vahel eksisteeris kokkulepe, mille kohaselt hageja teeb raamatupidamist AS-le XXXja

AS-le XXX ja saab töötasu selle eest üksnes AS-lt XXX. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel

kehtis töösuhe 01.09.2008 kuni 12.07.2012.

TLS 15 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt on töötaja töölepingujärgseteks kohustusteks muuhulgas teha

kokkulepitud tööd ja täita töö iseloomust tulenevaid kohustusi ning täitja õigel ajal ja täpselt

tööandja seaduslikke korraldusi. Kohustus kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ning anda

selgeid ja õigeaegseid korraldusi lasub TLS § 28 lg 1 p 1 kohaselt tööandjal. TLS § 35 kohaselt

peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma töötasu ka

juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö

tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud

juhul, kui töö andmata jätmine on põhjustanud töötaja süü. Kohus leiab, et hageja ja kostja

seadusliku esindaja vande all antud ütlusega ning tunnistaja XXXütlustega on leidnud

tõendamist, et hageja täitis kostja juures raamatupidaja tööülesandeid kuni töölepingu

lõppemiseni 12.07.2012. Hageja vande all antud ütluste kohaselt kuna AS-i XXX mastid asusid

erakisikute maal, siis igakuiselt maksis AS XXX renditasu. Kuna AS XXX oli

käibemaksukohustuslane, siis esitas hageja igakuiselt käibemaksudeklaratsioone. Maksis

töötasu XXXle. Koostas bilansi, majandusaasta aruande, töötas audiitori ja maksuametiga.

Hageja tegi kõike, mis oli seotud AS-i XXX ja AS-i XXX raamatupidamisega (tlk 137-128).

Tunnistaja XXXütlustest nähtuvalt puutus ta hagejaga kokku. Eestis käies suhtles firma

töötajatega. Kui hageja võeti tööle, siis Valeri selgitas, kes hakkab tööle ja mis on töövaldkond.

Valeri rääkis, et tuleb võtta tööle raamatupidaja, kes tegeleb kõikide firmade

raamatupidamisega. Hageja tegi raamatupidamist AS-s XXX, tunnistaja alati vaatas mõlemat

firmat tervikuna. XXX AS polnud aktiivne firma, võib olla maksekorraldus kahe-kolme kuu

jooksul tuli teha. Kui hageja võeti tööle AS-s XXX mõeldi seda, et hageja teostab vajaduse

korral mõned maksekorraldused, mis on seotud XXX AS-ga. XXX AS tegi mõned maksed, aga

neid oli vähe ja neid ei teostatud igakuiselt, makseid tegi hageja (tlk 132-134). Kostja

seadusliku esindaja XXXvande all antud ütlustest nähtuvalt teadis ta seda, et hageja on AS-i

XXX raamatupidaja, kes tegi raamatupidamist ka AS-le XXX. Ilmselt on ta kokku puutunud

hagejaga siis kui aktiivselt hakkas Eestis käima. XXX oli selge, et hageja töötab

raamatupidajana AS-is XXX ja AS-is XXX. Talle ei ole selge kuidas on korraldatud

raamatupidamine Eestis (tlk 140-141). Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist, et

hageja täitis hageja ja AS-i XXX vahel sõlmitud töölepingust tulenevaid raamatupidaja

tööülesandeid. Kuna AS-i XXX tegevus ei olnud viimastel aastatel aktiivne, siis hageja

töömaht

oli

tõenäoliselt

üsna

väike.

Samas

tuleb

äriühingutel

sõltumata

nende

majandustegevuse aktiivsusest esitada igakuiselt Maksu-ja Tolliametile deklaratsioone ja üks

kord aastas Äriregistrile äriühingu majandusaasta aruanne. Vaidlust pole poolte vahel selle üle,

et hageja on neid raamatupidaja tööülesandeid täitnud. Kohus märgib, et hageja ja kostja vahel

sõlmitud töölepinguga kokku lepitud hageja töötasuks oli 4350 krooni, mis töölepingu

sõlmimise ajal 01.09.2008 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu miinimummäär

ning arvestades, et hageja töötas kostja raamatupidajana miinimumpalga eest, ei saanudki

eeldada, et hagejal oleks olnud märkimisväärne töökoormus. Asjaolu, et XXXja XXXei

teadnud, et hageja teostas AS-i XXX raamatupidamist kostjaga sõlmitud töölepingu alusel ei

oma käesoleval juhul tähtsust, sest kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejaga on töölepingu

sõlminud kostja juhatuse liige ning kostja nõukogu liikmel ei ole seadusest tulenevalt pädevust

kostja esindamiseks ja kostja nimel tehingute tegemiseks.

TLS § 28 lg 2 p 2 alusel on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud

tingimuste ja ajal. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu kohaselt oli hageja töötasu

suuruseks 4350 krooni ehk 278,02 eurot. Vaidlust pole selle üle, et kostja ei ole hagejale

maksnud töötasu ajavahemikus 01.03.2010-30.06.2012. Hageja poolt esitatud töötasu arvestuse

kohaselt on tal saamata jäänud töötasu eelnimetatud ajavahemiku eest 7856,44 eurot. Kostja

töötasu arvestusele vastuväited pole esitanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista ajavahemiku 01.03.2010-30.06.2012 eest saamata jäänud töötasu summas 7856,44

eurot.

09.07.2012 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kohaselt ütles kostja hagejaga

sõlmitud töölepingu üles TLS § 89 lg 1 alusel alates 12.07.2012 (TVK tlk 9-10). Vastavalt TLS

§ 100 lg 1 peab tööandja maksma töötajale koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu

ulatuses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt kostja hagejale TLS § 100 lg 1 alusel

koondamishüvitis maksnud ei ole. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et TLS § 100 lg 1 alusel

on hagejale tasunud koondamishüvitist AS XXX. Asja materjalidest nähtuvalt on AS XXX

09.07.2012 öelnud hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles TLS § 89 lg 1 alusel ja

11.07.2012 on hageja arveldusarvele AS XXX poolt tasutud 2724,55 eurot. Kuna samaaegselt

AS-ga XXX on hagejaga sõlmitud töölepingu üles öelnud ka AS XXX, siis AS-i XXX poolt

11.07.2012 hageja arveldusarvele kantud hüvitise näol on AS-i XXX ja hageja vahel sõlmitud

töölepingu ülesütlemisega soetud hüvitisega, mitte AS-i XXX poolt hagejale töölepingu

ülesütlemisel tasumisele kuuluva hüvitisega. Hageja on palunud kostjalt välja mõista

koondamishüvitise 278 eurot. Kuna hageja ei olnud viimase kuue kuu jooksul enne töölepingu

ülesütlemist töötasu saanud, siis tuleb hageja töölepingujärgne tasu lugeda võrdseks hageja

keskmise töötasuga. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks TLS § 100 lg 1

alusel hüvitise 278 eurot (bruto).

TLS § 97 lg 2 p 2 kohaselt tööandaja töölepingu erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette

teatama, kui töösuhe on kestnud tööandja juures üks kui viis aastat- vähemalt 30 kalendripäeva.

Kostja poolt hagejale 09.07.2012 esitatud töölepingu ülesütlemisavalduse kohaselt lõppes

hageja tööleping 12.07.2012. Seega teatas kostja töölepingu ülesültemisest ette hagejale 3

kalendripäeva. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja ütleb töölepingu ülesütlemisest ette

vähem, on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal õigus saada

hüvitist ulatuses, mida ta oleks võinud saada ettetähtaja järgimisel. Vabariigi Valitsuse

22.12.2011 määruse nr 169 alusel kehtestatud töötasu alammääraks alates 01.01.2012 on

täistööajaga töötamisel 1,80 eurot tunnis ja 290 eurot kuus. Hageja on palunud kostjalt välja

mõista hüvitise 19 tööpäeva eest (290:22x19=250,45 eurot). Kostja hageja hüvitise arvestusele

vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks

TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest 250,45

eurot (bruto).

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas

hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele

suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga, seega on hagi hind 8384,89

eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 sätestatust peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud kostja

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik