2-11-51721/38 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. oktoober 2013.a Tallinnas kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-11-51721

Tsiviilasi

XXXhagi OÜ XXX (likvideerimisel) vastu saamata

jäänud juhatuse liikme ja likvideerija tasu nõudes

Tsiviilasja hind

11 200 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja

riigi

õigusabi

korras

määratud

esindaja:

vandeadvokaat Aavo Aadli (Advokaadibüroo Aavo

Aadli, Mustamäe tee 18, 10617 Tallinn, e-post

aavo.aadli@mail.ee)

Kostja: OÜ XXX (likvideerimisel, registrikood XXX,

asukoht XXX)

Kostja esindaja likvideerija XXX (XXX,XXX)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

05. septembril 2013 toimunud kohtuistungil

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta hageja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva

jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja oli kostja juhatuse liige alates äriühingu asutamisest kuni 14.10.2005.a., mil

äriregistrisse tehti lõpetamiskanne ning hageja kanti äriregistrisse kui likvideerija. Hageja

tegutses kostja likvideerijana kuni 17.07.2006.a., mil äriregistrisse kanti likvideerijana XXX.

Hageja nõue koosnebki saamata jäänud juhatuse liikme tasust (osaliselt) ning tasust likvideerija

ülesannete täitmise eest. 06.04.2001.a. kostja juhatus tegi otsuse kohustuste jaotamise kohta

juhatuse liikmete vahel, ühtlasi määrati tasu suurused juhatuse liikmetele ning teistele

töötajatele. Juhatuse otsuse nr 3 kohaselt jäi hageja ülesanneteks üldjuhtimine, puidutöötlus

ning ehitus. Otsuse nr 4 kohaselt kinnitati hageja töötasuks 1600 krooni kuus.

Kuivõrd kostjat kimbutas kogu tema eksistentsi vältel rahaliste vahendite nappus, ei olnud

võimalik täies ulatuses tasu välja maksta. Ajavahemikus alates 06.04.2001.a. kuni

13.10.2005.a. moodustas hagejale arvestatud tasu (bruto) kokku 117 243 krooni, tasuti aga

9600 krooni (bruto). Nimetatud ajavahemiku eest on tasuvõlgnevus hageja ees kokku seega

107 643 krooni.

OÜ XXX 29.12.2004.a. osanike otsusega määrati hageja kostja likvideerijaks töötasuga 7800

krooni kuus. Kuivõrd nimetatud otsuse alusel algselt äriregister keeldus kande tegemisest,

vaidlustas kostja kohtunikuabi Evelin Õunapuu kandeotsuse, mille Tallinna Linnakohus jättis

oma otsusega 12.07.2005.a. ts asjas nr 2/22-5859/05 rahuldamata, kuid lõppkokkuvõttes

Tallinna Ringkonnakohus rahuldas oma 02.09.2005.a. otsusega ts asjas nr 2-2/1589/05 kostja

apellatsioonkaebuse. Hageja kanti ringkonnakohtu otsuse alusel likvideerijana äriregistrisse

14.10.2005.a. Hageja töötas kostja likvideerijana reaalselt kuni uue likvideerija XXX tööle

asumiseni 2006.a. juulis. Hageja, täites oma kohustusi likvideerijana, vormistas võlausaldajate

nimekirja kahel korral, seisuga 28.02.2006.a. ja seisuga 30.06.2006.a. Hageja esitas

likvideerimismenetluses 12.02.2006.a. ka oma nõude summas 144 043 krooni, mis koosnes

juhatuse liikme tasust ja tasust likvideerija ülesannete täitmise eest arvestusega alates

14.10.2005.a. kuni 28.02.2006.a. Eeltoodust lähtudes on hageja põhinõue järgmine: juhatuse

liikme tasu 06.04.2001-13.10.2005 summas 107 643 krooni; likvideerija tasu 14.10.2005-

28.02.2006 summas 36 400 krooni; likvideerija tasu 01.03.2006-30.06.2006 summas 31 200

krooni. Kokku on hageja nõue 175 253 krooni ehk 11 200 eurot.

Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt hagejal ei olnud õigust 12.02.2006.a. kostjale

nõudeavaldust esitada, kuna 01.02.2006.a. kuulutati välja hageja kui füüsilise isiku pankrot.

Kostja arvates sai nõude kostja vastu esitada üksnes hageja pankrotihaldur, mitte aga hageja

ise. Kostja on seisukohal, et PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi läheb pankroti väljakuulutamisega

haldurile üle võlgniku vara käsutamise õigus ning õigus olla menetlusosaliseks vaidluses, mis

puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, p. 3 kohaselt aga kaotab

füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Hageja on seisukohal,

et kostja on meelevaldselt laiendatult tõlgendanud pankrotiseaduses sätestatut. Nii 2006. aasta

veebruaris kehtinud kui ka praegu kehtiva PankrS § 35 lg 1 p 2 redaktsiooni kohaselt läheb

haldurile üle õigus olla võlgniku nimel menetlusosaliseks kohtumenetluses. Nõude esitamine

vastavalt ÄS §-le 213 ei ole aga mingil juhul kohtumenetlus. Ka ei saa sellist nõude esitamist

lugeda pankrotivara käsutamseks.

Nõude tähtaegselt esitamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust

likvideerimisel olevat osaühingut hageda (ÄS § 213 viimane lause).

Kostja on väitnud, et kuna hageja suhtes kehtis alates 01.02.2006.a. ärikeeld, siis hageja poolt

kostja likvideerijana 28.02.2006.a ja 30.06.2006.a. vormistatud ja allkirjastatud võlausaldajate

nimekirjad on õigustühised. Hageja on seisukohal, et nimetatud vastuväide ei oma asja

lahendamisel mingit tähendust. Hageja täitis sellel perioodil likvideerija ülesandeid, sest teda ei

olnud ÄS § 207 kohaselt osanike poolt tagasi kutsutud. Ärikeelu ajal isiku poolt tehtud tehing

võib osutuda tühiseks, kuid vaidlustatud dokumendid ei ole mingil juhul tehingud, vaid

konstateering osaühingule teadaolevatest võlausaldajatest ning nende nõuete suurusest.

Kostja on esitanud ka aegumise vastuväite. Hageja sellega ei nõustu ning on seisukohal, et

osaühingu likvideerimise aja jooksul osaühingule esitatud ja teised osaühingule teadaolevad

nõuded ei aegu, kuna seadus ei sätesta likvideerimisel oleva osaühingu poolt võlausaldajate

nõuete rahuldamise tähtaega.

ÄS § 214 lg 1 kohaselt peavad likvideerijad rahuldama osaühingule teadaolevad võlausaldajate

nõuded. ÄS §-s 214 lg 2 sätestatakse, et kui osaühingule teada olev võlausaldaja ei ole nõuet

esitanud ja nõuet ei ole osaühingust sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada, hoiustatakse

temale kuuluv raha. ÄS § 214 lg 3 kohaselt ei või osaühingu vara osanike vahel jagada, kui

kohustust ei ole võimalik likvideerimise ajal täita või kui nõue on vaieldav ning vaidlusalust

summat ei ole hoiustatud või ei ole antud võlausaldajale piisavat tagatist.

Eeltoodust lähtuvalt saab asuda seisukohale, et likvideerimisel olev osaühing peab

võlausaldajate nõuded rahuldama, sõltumata sellest, kui pikka aega likvideerimine on kestnud.

Samas tekib võlausaldajatel õiguspärane ootus, et hiljemalt enne likvideerimismenetluse

lõppemist nende nõuded rahuldatakse. Käesolevas asjas teatavasti ei ole likvideerimismenetlus

lõppenud. Hageja leiab, et antud juhul on aegumise vastuväide vastuolus hea usu põhimõttega

ning seetõttu kohaldamatu.

Hageja palub välja mõista kostjalt OÜ XXX (likvideerimisel) saamata jäänud tasu summas 11

200 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei tunnista tema vastu

esitatud nõuet alljärgnevatel põhjustel:

Töötasunõude väidetava esitamise hetkel 12.02.2006.a. oli hageja kui füüsilise isiku suhtes

välja kuulutatud pankrot, teade pankroti kohta avaldati Ametlikes Teadannetes 01.02.2006.a.

Pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 2 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle

võlgniku vara käsutamise õigus ning õigus olla menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab

pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; p 3 kohaselt kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva

keeluga vastuolus olev tehing tühine, TsÜS § 84 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale

õiguslikke tagajärgi. Pankrotis oleva füüsilise isiku hageja asjakohast nõuet ei ole esitanud

pankrotihaldur. Seega on hageja poolt 12.02.2006.a. väidetavalt koostatud nõudeavaldus tühine

ja õiguslikke tagajärgi, s.o. kostja kohustusi, kaasa ei too.

Ka juhul, kui jätta tähelepanuta eeltoodud väited, ei kuulu nõue rahuldamisele põhjusel, et

töötasu arvestuse ja nõude aluseks olev osanike otsus 29.12.2004.a., millega määrati

XXXtöötasu 7.800.- krooni kuus, tunnistati Harju Maakohtu 24.2008.a. otsusega tühiseks,

seega on tühine ka selle osanike otsuse alusel määratud tasu nõue.

Ka juhul, kui jätta tähelepanuta kõik ülaltoodud vastuse väited, ei kuulu hageja nõue

rahuldamisele põhjusel, et nõue on aegunud: TsÜS §146 lg.1 kohaselt on tehingust tuleneva

nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Isegi kui jätta tähelepanuta asjaolu, et hageja väidetav

töötasunõue muutus sissenõutavaks 2002.a. 1.jaanuaril (TsÜS § 147 lg.3), ja lugeda

aegumistähtaja alguseks väidetava nõudeavalduse esitamise aeg 12.02.2006.a., on käesolevaks

ajaks möödunud enam kui kolm aastat, mistõttu nõue on aegunud ja ei kuulu rahuldamisele.

Asjaolu, et nõuet hindas kui tühist hageja ise, tõendab fakt, et olles osaühingu juhatuse liige

kuni 13.09.2005.a. ja likvideerija kuni 01.02.2006.a. (ärikeelu kehtestamise päev), ja käsutades

sellega osaühingu vara, ei rahuldanud osaühingu vara arvelt iseenda nõuet töötasu maksmises.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas

esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma

siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevates asjaoludes:

1) Hageja oli kostja juhatuse liige alates kostja asutamisest 10.04.2001 kuni 14.05.2005;

2) Harju Maakohtu 01.02.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-05-21402 kuulutati välja hageja

pankrot.

3) 14.10.2005 kuni 17.07.2006 oli hageja kantud äriregistrisse kostja likvideerijana;

4) 26.06.2006 Harju Maakohtu määrusega määrati kostja likvideerijaks XXX;

5) 09.04.2010 esitas kostja likvideerija XXX Harju Maakohtule avalduse kostja pankroti

väljakuulutamiseks;

6) Harju Maakohtu 17.06.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-16469 lõpetati kostja

pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja kostja

likvideerimine ja registrist kustutamine tehti ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Peeter

Allikverele.

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Poolte vahel on vaidlus alljärgnevates asjaoludes:

1) Kas kostja likvideerimismenetluses hageja poolt väidetavalt 12.02.2006 esitatud

töötasunõudel on õiguslikke tagajärgi kuna hageja suhtes oli nõude esitamise ajal välja

kuulutatud pankrot.

2) Kas hageja poolt väidetavalt 28.02.2006 ja 30.06.2006 kostja likvideerijana tunnustatud

nõuetel on õiguslikke tagajärgi kuna hageja suhtes oli nõuete tunnustamisel välja

kuulutatud pankrot.

3) Kas hageja nõude aluseks olev kostja osanike otsus 29.12.2004.a., millega määrati hagejale

töötasu 7.800.- krooni kuus, on kehtiv.

4) Kas hageja nõue on aegunud.

Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt oli hageja kostja juhatuse liige alates kostja asutamisest

10.04.2001 kuni 14.05.2005, mil äriregistrisse tehti lõpetamiskanne ning hageja kanti

äriregistrisse kui likvideerija. Hageja tegutses kostja likvideerijana kuni 17.07.2006, mil

äriregistrisse kanti likvideerijana XXX. ÄS § 180¹ lg 1 kohaselt juhatuse liikmele makstava

tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu

otsusega. Hageja leiab, et 06.04.2011 kostja juhatuse otsuse nr 4 kohaselt on määratud hageja

juhatuse liikme tasu suuruseks 1600 krooni kuus. ÄS § 209 lg 1 kohaselt likvideerijatel on

juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Hageja leiab, et

kostja 29.12.2004 osanike otsusega määrati hageja kostja likvideerijaks töötasuga 7800 krooni

kuus. Hageja palub kostjat välja mõista juhatuse liikme tasu ajavahemiku 06.04.2001-

13.10.2005 eest summas 107 643 krooni, likvideerija tasu ajavahemiku 14.10.2005-28.02.2006

eest summas 36 400 krooni ja likvideerija tasu 01.03.2006-30.06.2006 summas 31 200 krooni.

Kokku on hageja nõue 175 253 krooni ehk 11 200 eurot.

Kohus lahendab esmalt kostja aegumise vastuväite ning kontrollib kas ja millises osas on

hageja nõuded kostja vastu aegunud.

Hageja on esitanud juhatuse liikme tasu nõude ajavahemiku 06.04.2001-13.10.2005 eest kokku

summas 107 640 krooni ehk 6879,64 eurot ja likvideerija tasu nõude ajavahemiku eest

14.10.2005-30.06.2006 kokku summas 67 600 krooni ehk 4320,43 eurot.

01. juulil 2002 jõustunud TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist

või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast

nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 järgi

on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku

üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus (VÕSRS) § 9 lg 1

kohaselt Tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut

kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele,

peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on

alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui

tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui

enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses

või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Enne 1. juulit 2002

kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 järgi oli hagi korras õiguste kaitse

üldine aegumistähtaeg kümme aastat, väljaarvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud

lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. 01. juulil 2002 kehtima

hakanud TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

Seega VÕSRS § 9 lg-st 1 tulenevalt hageja juhatuse liikme tasu nõude osas, mis on muutunud

sissenõutavaks enne 1. juulit 2002, arvestatakse TsÜS § 146 lg-s 1sätestatud kolme aastast

aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Seega juhatuse liikme tasu, mis oli muutunud

sissenõutavaks enne 1. juulit 2002, nõude aegumistähtaeg lõppes 1. juulil 2005.

1. juulil 2002 jõustunud TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude

sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda

nõudele vastava kohustuse täitmist ja lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude

aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. TSMS § 147

lg-st 3 tulenevalt algas ajavahemiku 01.07.2002- 31.12.2002 eest tasu nõude aegumine

01.01.2003, ajavahemiku 01.01.2003-31.12.2003 eest algas tasu nõude aegumine 01.01.2004,

ajavahemiku 01.01.2004-31.12.2004 eest algas tasu nõude aegumine 01.01.2005, ajavahemiku

01.01.2005-31.01.2005 eest tasu nõude aegumine algas 01.01.2006 ja ajavahemiku 01.01.2006-

30.06.2006 eest tasu nõue aegumine algas 01.01.2007. TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades lõppes

hageja nõude aegumistähtaeg hiljemalt 31.12.2009 kell 24.00. Hagi on esitatud kohtusse

25.10.2011.

Hageja väidete kohaselt on ta oma nõude likvideerimismenetluses esitanud ja olles ise kostja

likvideerija on ta 28.02.2006 tunnistanud kostja võlgnevust hageja ees summas 144 043 krooni

ja 30.06.2006 tunnistanud kostja võlgnevust hageja ees summas 175 243 kooni. Hageja on

seisukohal, et osaühingu likvideerimise aja jooksul osaühingule esitatud ja teised osaühingule

teadaolevad nõuded ei aegu, kuna seadus ei sätesta likvideerimisel oleva osaühingu poolt

võlausaldajate nõuete rahuldamise tähtaega. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. ÄS 22.

peatükk reguleerib osaühingu lõpetamist ja äriregistrist kustutamist. ÄS § 213 kohaselt

võlausaldajad peavad teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul teate avaldamisest kõigist oma

nõuetest osaühingu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse

nõuet tõendavad dokumendid. Nõudest õigeaegne teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust

ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat osaühingut kohtus hageda. Nõuete

aegumine on reguleeritud TsÜS 10. peatükis. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva

nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud

isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TSÜS § 160 lg-s 2 on

esitatud loetelu avaldustest, mis loetakse võrdseks hagi esitamisega. Nimetatud loetellu ei

kuulu nõude esitamine likvideerimismenetluses. Sellest tulenevalt aeguvad äriühingu

likvideerimismenetluses likvideerijale ÄS § 213 alusel esitatud nõuded üldises korras ja nõude

aegumise vältimiseks tuleb võlausaldajal esitada kohtusse hagi.

Kohus leiab, et isegi kui asuda seisukohale, et hageja esitas kostja likvideerimismenetluses oma

nõude 12.02.2006 ja kostja on hageja nõuet 28.02.2006 ja 30.06.2006 likvideerimisemenetluses

tunnustanud ning kostja poolt nõude tunnustamisega on TsÜS § 158 lg 1 alusel hagi aegumine

katkenud ja alanud uuesti, siis ka sellisel juhul algas uuesti hageja nõude aegumine 01.01.2007

ja lõppes TsÜS § 146 lg 1 alusel 31.12.2009 kell 24.00.

Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kuna hagi on esitatud kohtusse 25.10.2011, on

hageja nõue aegunud. Kuna hageja nõe on aegunud, siis kohus ei hinda hageja nõude

põhjendatust ning selle kohta kohtule esitatud tõendeid.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neis lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas

hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele

suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Eeltoodust tulenevalt on hagi

hind 11 200 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud

jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik