2-11-51721/38 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedteatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus
Legislator headnote
AI generated2-11-51721/38 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Marget Henriksen
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. oktoober 2013.a Tallinnas kohtukantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-11-51721
Tsiviilasi
XXXhagi OÜ XXX (likvideerimisel) vastu saamata
jäänud juhatuse liikme ja likvideerija tasu nõudes
Tsiviilasja hind
11 200 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
Hageja
riigi
õigusabi
korras
määratud
esindaja:
vandeadvokaat Aavo Aadli (Advokaadibüroo Aavo
Aadli, Mustamäe tee 18, 10617 Tallinn, e-post
aavo.aadli@mail.ee)
Kostja: OÜ XXX (likvideerimisel, registrikood XXX,
asukoht XXX)
Kostja esindaja likvideerija XXX (XXX,XXX)
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
05. septembril 2013 toimunud kohtuistungil
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta hageja kanda.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist
kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva
jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule
asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus
menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb
menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja
tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja põhjendused
Hageja oli kostja juhatuse liige alates äriühingu asutamisest kuni 14.10.2005.a., mil
äriregistrisse tehti lõpetamiskanne ning hageja kanti äriregistrisse kui likvideerija. Hageja
tegutses kostja likvideerijana kuni 17.07.2006.a., mil äriregistrisse kanti likvideerijana XXX.
Hageja nõue koosnebki saamata jäänud juhatuse liikme tasust (osaliselt) ning tasust likvideerija
ülesannete täitmise eest. 06.04.2001.a. kostja juhatus tegi otsuse kohustuste jaotamise kohta
juhatuse liikmete vahel, ühtlasi määrati tasu suurused juhatuse liikmetele ning teistele
töötajatele. Juhatuse otsuse nr 3 kohaselt jäi hageja ülesanneteks üldjuhtimine, puidutöötlus
ning ehitus. Otsuse nr 4 kohaselt kinnitati hageja töötasuks 1600 krooni kuus.
Kuivõrd kostjat kimbutas kogu tema eksistentsi vältel rahaliste vahendite nappus, ei olnud
võimalik täies ulatuses tasu välja maksta. Ajavahemikus alates 06.04.2001.a. kuni
13.10.2005.a. moodustas hagejale arvestatud tasu (bruto) kokku 117 243 krooni, tasuti aga
9600 krooni (bruto). Nimetatud ajavahemiku eest on tasuvõlgnevus hageja ees kokku seega
107 643 krooni.
OÜ XXX 29.12.2004.a. osanike otsusega määrati hageja kostja likvideerijaks töötasuga 7800
krooni kuus. Kuivõrd nimetatud otsuse alusel algselt äriregister keeldus kande tegemisest,
vaidlustas kostja kohtunikuabi Evelin Õunapuu kandeotsuse, mille Tallinna Linnakohus jättis
oma otsusega 12.07.2005.a. ts asjas nr 2/22-5859/05 rahuldamata, kuid lõppkokkuvõttes
Tallinna Ringkonnakohus rahuldas oma 02.09.2005.a. otsusega ts asjas nr 2-2/1589/05 kostja
apellatsioonkaebuse. Hageja kanti ringkonnakohtu otsuse alusel likvideerijana äriregistrisse
14.10.2005.a. Hageja töötas kostja likvideerijana reaalselt kuni uue likvideerija XXX tööle
asumiseni 2006.a. juulis. Hageja, täites oma kohustusi likvideerijana, vormistas võlausaldajate
nimekirja kahel korral, seisuga 28.02.2006.a. ja seisuga 30.06.2006.a. Hageja esitas
likvideerimismenetluses 12.02.2006.a. ka oma nõude summas 144 043 krooni, mis koosnes
juhatuse liikme tasust ja tasust likvideerija ülesannete täitmise eest arvestusega alates
14.10.2005.a. kuni 28.02.2006.a. Eeltoodust lähtudes on hageja põhinõue järgmine: juhatuse
liikme tasu 06.04.2001-13.10.2005 summas 107 643 krooni; likvideerija tasu 14.10.2005-
28.02.2006 summas 36 400 krooni; likvideerija tasu 01.03.2006-30.06.2006 summas 31 200
krooni. Kokku on hageja nõue 175 253 krooni ehk 11 200 eurot.
Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt hagejal ei olnud õigust 12.02.2006.a. kostjale
nõudeavaldust esitada, kuna 01.02.2006.a. kuulutati välja hageja kui füüsilise isiku pankrot.
Kostja arvates sai nõude kostja vastu esitada üksnes hageja pankrotihaldur, mitte aga hageja
ise. Kostja on seisukohal, et PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi läheb pankroti väljakuulutamisega
haldurile üle võlgniku vara käsutamise õigus ning õigus olla menetlusosaliseks vaidluses, mis
puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, p. 3 kohaselt aga kaotab
füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Hageja on seisukohal,
et kostja on meelevaldselt laiendatult tõlgendanud pankrotiseaduses sätestatut. Nii 2006. aasta
veebruaris kehtinud kui ka praegu kehtiva PankrS § 35 lg 1 p 2 redaktsiooni kohaselt läheb
haldurile üle õigus olla võlgniku nimel menetlusosaliseks kohtumenetluses. Nõude esitamine
vastavalt ÄS §-le 213 ei ole aga mingil juhul kohtumenetlus. Ka ei saa sellist nõude esitamist
lugeda pankrotivara käsutamseks.
Nõude tähtaegselt esitamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust
likvideerimisel olevat osaühingut hageda (ÄS § 213 viimane lause).
Kostja on väitnud, et kuna hageja suhtes kehtis alates 01.02.2006.a. ärikeeld, siis hageja poolt
kostja likvideerijana 28.02.2006.a ja 30.06.2006.a. vormistatud ja allkirjastatud võlausaldajate
nimekirjad on õigustühised. Hageja on seisukohal, et nimetatud vastuväide ei oma asja
lahendamisel mingit tähendust. Hageja täitis sellel perioodil likvideerija ülesandeid, sest teda ei
olnud ÄS § 207 kohaselt osanike poolt tagasi kutsutud. Ärikeelu ajal isiku poolt tehtud tehing
võib osutuda tühiseks, kuid vaidlustatud dokumendid ei ole mingil juhul tehingud, vaid
konstateering osaühingule teadaolevatest võlausaldajatest ning nende nõuete suurusest.
Kostja on esitanud ka aegumise vastuväite. Hageja sellega ei nõustu ning on seisukohal, et
osaühingu likvideerimise aja jooksul osaühingule esitatud ja teised osaühingule teadaolevad
nõuded ei aegu, kuna seadus ei sätesta likvideerimisel oleva osaühingu poolt võlausaldajate
nõuete rahuldamise tähtaega.
ÄS § 214 lg 1 kohaselt peavad likvideerijad rahuldama osaühingule teadaolevad võlausaldajate
nõuded. ÄS §-s 214 lg 2 sätestatakse, et kui osaühingule teada olev võlausaldaja ei ole nõuet
esitanud ja nõuet ei ole osaühingust sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada, hoiustatakse
temale kuuluv raha. ÄS § 214 lg 3 kohaselt ei või osaühingu vara osanike vahel jagada, kui
kohustust ei ole võimalik likvideerimise ajal täita või kui nõue on vaieldav ning vaidlusalust
summat ei ole hoiustatud või ei ole antud võlausaldajale piisavat tagatist.
Eeltoodust lähtuvalt saab asuda seisukohale, et likvideerimisel olev osaühing peab
võlausaldajate nõuded rahuldama, sõltumata sellest, kui pikka aega likvideerimine on kestnud.
Samas tekib võlausaldajatel õiguspärane ootus, et hiljemalt enne likvideerimismenetluse
lõppemist nende nõuded rahuldatakse. Käesolevas asjas teatavasti ei ole likvideerimismenetlus
lõppenud. Hageja leiab, et antud juhul on aegumise vastuväide vastuolus hea usu põhimõttega
ning seetõttu kohaldamatu.
Hageja palub välja mõista kostjalt OÜ XXX (likvideerimisel) saamata jäänud tasu summas 11
200 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited
Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei tunnista tema vastu
esitatud nõuet alljärgnevatel põhjustel:
Töötasunõude väidetava esitamise hetkel 12.02.2006.a. oli hageja kui füüsilise isiku suhtes
välja kuulutatud pankrot, teade pankroti kohta avaldati Ametlikes Teadannetes 01.02.2006.a.
Pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 2 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle
võlgniku vara käsutamise õigus ning õigus olla menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab
pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; p 3 kohaselt kaotab füüsilisest isikust
võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva
keeluga vastuolus olev tehing tühine, TsÜS § 84 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale
õiguslikke tagajärgi. Pankrotis oleva füüsilise isiku hageja asjakohast nõuet ei ole esitanud
pankrotihaldur. Seega on hageja poolt 12.02.2006.a. väidetavalt koostatud nõudeavaldus tühine
ja õiguslikke tagajärgi, s.o. kostja kohustusi, kaasa ei too.
Ka juhul, kui jätta tähelepanuta eeltoodud väited, ei kuulu nõue rahuldamisele põhjusel, et
töötasu arvestuse ja nõude aluseks olev osanike otsus 29.12.2004.a., millega määrati
XXXtöötasu 7.800.- krooni kuus, tunnistati Harju Maakohtu 24.2008.a. otsusega tühiseks,
seega on tühine ka selle osanike otsuse alusel määratud tasu nõue.
Ka juhul, kui jätta tähelepanuta kõik ülaltoodud vastuse väited, ei kuulu hageja nõue
rahuldamisele põhjusel, et nõue on aegunud: TsÜS §146 lg.1 kohaselt on tehingust tuleneva
nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Isegi kui jätta tähelepanuta asjaolu, et hageja väidetav
töötasunõue muutus sissenõutavaks 2002.a. 1.jaanuaril (TsÜS § 147 lg.3), ja lugeda
aegumistähtaja alguseks väidetava nõudeavalduse esitamise aeg 12.02.2006.a., on käesolevaks
ajaks möödunud enam kui kolm aastat, mistõttu nõue on aegunud ja ei kuulu rahuldamisele.
Asjaolu, et nõuet hindas kui tühist hageja ise, tõendab fakt, et olles osaühingu juhatuse liige
kuni 13.09.2005.a. ja likvideerija kuni 01.02.2006.a. (ärikeelu kehtestamise päev), ja käsutades
sellega osaühingu vara, ei rahuldanud osaühingu vara arvelt iseenda nõuet töötasu maksmises.
Kohtuotsuse põhjendused
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas
esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma
siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes
nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet
põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis
asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevates asjaoludes:
1) Hageja oli kostja juhatuse liige alates kostja asutamisest 10.04.2001 kuni 14.05.2005;
2) Harju Maakohtu 01.02.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-05-21402 kuulutati välja hageja
pankrot.
3) 14.10.2005 kuni 17.07.2006 oli hageja kantud äriregistrisse kostja likvideerijana;
4) 26.06.2006 Harju Maakohtu määrusega määrati kostja likvideerijaks XXX;
5) 09.04.2010 esitas kostja likvideerija XXX Harju Maakohtule avalduse kostja pankroti
väljakuulutamiseks;
6) Harju Maakohtu 17.06.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-16469 lõpetati kostja
pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja kostja
likvideerimine ja registrist kustutamine tehti ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Peeter
Allikverele.
Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud
faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete
tõenditega.
Poolte vahel on vaidlus alljärgnevates asjaoludes:
1) Kas kostja likvideerimismenetluses hageja poolt väidetavalt 12.02.2006 esitatud
töötasunõudel on õiguslikke tagajärgi kuna hageja suhtes oli nõude esitamise ajal välja
kuulutatud pankrot.
2) Kas hageja poolt väidetavalt 28.02.2006 ja 30.06.2006 kostja likvideerijana tunnustatud
nõuetel on õiguslikke tagajärgi kuna hageja suhtes oli nõuete tunnustamisel välja
kuulutatud pankrot.
3) Kas hageja nõude aluseks olev kostja osanike otsus 29.12.2004.a., millega määrati hagejale
töötasu 7.800.- krooni kuus, on kehtiv.
4) Kas hageja nõue on aegunud.
Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt oli hageja kostja juhatuse liige alates kostja asutamisest
10.04.2001 kuni 14.05.2005, mil äriregistrisse tehti lõpetamiskanne ning hageja kanti
äriregistrisse kui likvideerija. Hageja tegutses kostja likvideerijana kuni 17.07.2006, mil
äriregistrisse kanti likvideerijana XXX. ÄS § 180¹ lg 1 kohaselt juhatuse liikmele makstava
tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu
otsusega. Hageja leiab, et 06.04.2011 kostja juhatuse otsuse nr 4 kohaselt on määratud hageja
juhatuse liikme tasu suuruseks 1600 krooni kuus. ÄS § 209 lg 1 kohaselt likvideerijatel on
juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Hageja leiab, et
kostja 29.12.2004 osanike otsusega määrati hageja kostja likvideerijaks töötasuga 7800 krooni
kuus. Hageja palub kostjat välja mõista juhatuse liikme tasu ajavahemiku 06.04.2001-
13.10.2005 eest summas 107 643 krooni, likvideerija tasu ajavahemiku 14.10.2005-28.02.2006
eest summas 36 400 krooni ja likvideerija tasu 01.03.2006-30.06.2006 summas 31 200 krooni.
Kokku on hageja nõue 175 253 krooni ehk 11 200 eurot.
Kohus lahendab esmalt kostja aegumise vastuväite ning kontrollib kas ja millises osas on
hageja nõuded kostja vastu aegunud.
Hageja on esitanud juhatuse liikme tasu nõude ajavahemiku 06.04.2001-13.10.2005 eest kokku
summas 107 640 krooni ehk 6879,64 eurot ja likvideerija tasu nõude ajavahemiku eest
14.10.2005-30.06.2006 kokku summas 67 600 krooni ehk 4320,43 eurot.
01. juulil 2002 jõustunud TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist
või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast
nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 järgi
on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku
üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus (VÕSRS) § 9 lg 1
kohaselt Tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut
kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele,
peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on
alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui
tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui
enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses
või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Enne 1. juulit 2002
kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 järgi oli hagi korras õiguste kaitse
üldine aegumistähtaeg kümme aastat, väljaarvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud
lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. 01. juulil 2002 kehtima
hakanud TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
Seega VÕSRS § 9 lg-st 1 tulenevalt hageja juhatuse liikme tasu nõude osas, mis on muutunud
sissenõutavaks enne 1. juulit 2002, arvestatakse TsÜS § 146 lg-s 1sätestatud kolme aastast
aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Seega juhatuse liikme tasu, mis oli muutunud
sissenõutavaks enne 1. juulit 2002, nõude aegumistähtaeg lõppes 1. juulil 2005.
1. juulil 2002 jõustunud TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude
sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2
kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda
nõudele vastava kohustuse täitmist ja lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude
aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. TSMS § 147
lg-st 3 tulenevalt algas ajavahemiku 01.07.2002- 31.12.2002 eest tasu nõude aegumine
01.01.2003, ajavahemiku 01.01.2003-31.12.2003 eest algas tasu nõude aegumine 01.01.2004,
ajavahemiku 01.01.2004-31.12.2004 eest algas tasu nõude aegumine 01.01.2005, ajavahemiku
01.01.2005-31.01.2005 eest tasu nõude aegumine algas 01.01.2006 ja ajavahemiku 01.01.2006-
30.06.2006 eest tasu nõue aegumine algas 01.01.2007. TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades lõppes
hageja nõude aegumistähtaeg hiljemalt 31.12.2009 kell 24.00. Hagi on esitatud kohtusse
25.10.2011.
Hageja väidete kohaselt on ta oma nõude likvideerimismenetluses esitanud ja olles ise kostja
likvideerija on ta 28.02.2006 tunnistanud kostja võlgnevust hageja ees summas 144 043 krooni
ja 30.06.2006 tunnistanud kostja võlgnevust hageja ees summas 175 243 kooni. Hageja on
seisukohal, et osaühingu likvideerimise aja jooksul osaühingule esitatud ja teised osaühingule
teadaolevad nõuded ei aegu, kuna seadus ei sätesta likvideerimisel oleva osaühingu poolt
võlausaldajate nõuete rahuldamise tähtaega. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. ÄS 22.
peatükk reguleerib osaühingu lõpetamist ja äriregistrist kustutamist. ÄS § 213 kohaselt
võlausaldajad peavad teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul teate avaldamisest kõigist oma
nõuetest osaühingu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse
nõuet tõendavad dokumendid. Nõudest õigeaegne teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust
ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat osaühingut kohtus hageda. Nõuete
aegumine on reguleeritud TsÜS 10. peatükis. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva
nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud
isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TSÜS § 160 lg-s 2 on
esitatud loetelu avaldustest, mis loetakse võrdseks hagi esitamisega. Nimetatud loetellu ei
kuulu nõude esitamine likvideerimismenetluses. Sellest tulenevalt aeguvad äriühingu
likvideerimismenetluses likvideerijale ÄS § 213 alusel esitatud nõuded üldises korras ja nõude
aegumise vältimiseks tuleb võlausaldajal esitada kohtusse hagi.
Kohus leiab, et isegi kui asuda seisukohale, et hageja esitas kostja likvideerimismenetluses oma
nõude 12.02.2006 ja kostja on hageja nõuet 28.02.2006 ja 30.06.2006 likvideerimisemenetluses
tunnustanud ning kostja poolt nõude tunnustamisega on TsÜS § 158 lg 1 alusel hagi aegumine
katkenud ja alanud uuesti, siis ka sellisel juhul algas uuesti hageja nõude aegumine 01.01.2007
ja lõppes TsÜS § 146 lg 1 alusel 31.12.2009 kell 24.00.
Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kuna hagi on esitatud kohtusse 25.10.2011, on
hageja nõue aegunud. Kuna hageja nõe on aegunud, siis kohus ei hinda hageja nõude
põhjendatust ning selle kohta kohtule esitatud tõendeid.
Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse
läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neis lahendis ei käsitle.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on
tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas
hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele
suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Eeltoodust tulenevalt on hagi
hind 11 200 eurot.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude
jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Vajaduse
korral
määrab
kohus
kindlaks
menetluskulude
proportsionaalse
jaotuse
menetlusosaliste vahel.
TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud
vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud
jätta hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Marget Henriksen
kohtunik