1-13-1656/41 · Tartu Ringkonnakohus

1-13-1656

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-1656

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 16. septembri 2013

määrus

vangistusest

tingimisi

enne

tähtaega

elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Aleksander Kääri (Käär) ja tema kaitsja

vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski määruskaebused

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 16. septembri 2013 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu Aleksander Kääri ja tema kaitsja vandeadvokaat Anatoli

Jaroslavski määruskaebused jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. A. Käär tunnistati Harju Maakohtu 12.04.2013 otsusega süüdi KarS § 189 lg 1 järgi ja

karistuseks mõisteti 1 aasta ja 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendati

mõistetud karistust Harju Maakohtu 03.06.2008 otsusega A. Käärile mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 10 kuud 9 päeva vangistust. KarS

§ 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka A. Kääri eelvangistus ning karistusaja alguseks loeti

16.02.2012. Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.2013 määrusega. A. Kääri

karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 25.12.2014.

2. Tallinna Vangla esitas 30.07.2013 Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Kääri

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega. Harju Maakohtu

12.08.2013 määrusega leiti, et materjalid A. Kääri tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks elektroonilise valve alla tuleb edastada kohtualluvusjärgselt menetlemiseks

Tartu Maakohtule, kuna süüdimõistetu oli selleks ajaks üle viidud Tartu Vanglasse.

3. Tartu Maakohtu 16.09.2013 määrusega jäeti A. Käär talle mõistetud vangistusest tingimisi

elektroonilise järelvalvega vabastamata.

Kohtu põhjendused olid järgmised.

3.1 A. Kääri puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ning toetavate lähisuhete

olemasolu. Samuti vastab tema vabastamisjärgne elukoht elektroonilise valve kohaldamise

tingimustele

ning

olemas

on

vajalikud

nõusolekud

elektroonilise

valve

seadme

paigaldamiseks. Vangistuse jooksul ei ole süüdimõistetut distsiplinaarkorras karistatud.

3.2 Samas aga peab kohus arvestama, et süüdimõistetu kannab vangistust juba teist korda.

Kuigi ta esimese vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastati, jätkas ta oma

kuritegelikku käitumist ka sellega kaasneval katseajal ja kannab praegu liitkaristust kahe

kohtuotsuse kogumis. Kohus peab ennetähtaegse vabastamise otsustamisel muuhulgas aluseks

võtma jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse. Käesolevas menetluses ei saa kohus enam kaaluda

isiku süü küsimust, tõendatust või tema võimalikke kaalutlusi enda süüditunnistamisel.

A. Kääri poolt toimepandud kuriteod on jäänud samalaadseks. Esmalt karistati süüdimõistetut

narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja sisseveo eest ning viimati juba

narkootiliste ainete levitamise ettevalmistamise eest. Eeltoodust tuleb järeldada, et esmane

karistamine, vangistuse kandmine ja vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole A. Käärile

piisavat mõju avaldanud ning ta on eeltoodust hoolimata hakanud peagi samalaadse

õigusvastase tegevusaega uuesti tegelema. Kuigi mõlema kriminaalmenetluse puhul on

süüdimõistetu nõustunud kokkuleppemenetlusega, siis nähtub vangla iseloomustusest ja

kohtuistungil avaldatust, et enda karistamist peab süüdimõistetu siiski alusetuks ega näe

seetõttu põhjust oma käitumist muuta. A. Kääri sõnul ei tarvita ta ise narkootikume, kuid

vangla meditsiiniosakonna andmetel on ta siiski kanepi tarvitaja.

3.3 A. Kääri väitel oleks tal vabanedes olemas kindel töökoht. Tema isiklikus toimikus selle

kohta igasugused andmed puuduvad ja seega saab kohus lugeda seda infot vaid süüdimõistetu

paljasõnaliseks väiteks. A. Kääri selgituse kohaselt oleks tema töö seotud samalaadse

tegevusega, mis oli tema tööks ka enne vangistust. Töö eeldaks kontakte välismaaga ja enda

endiste tuttavastega, mis võib olla ohuks süüdimõistetu puhul uuesti kuritegelikule teele

asumisel. Samuti annab garanteeritud töökoha puudumine alust kahelda tema võimalikus

sissetulekus ja majanduslikus toimetulekus vabanemisel, mis on samuti ohuks uute kuritegude

toimepanemisel.

3.4 Eeltoodu põhjal, arvestades süüdimõistetu enda suhtumist oma tegudesse, asjaolu, et

varasem ennetähtaegne vabastamine ei ole tema puhul ennast õigustanud ning käesolevaks

ajaks on tema kandmata karistus rohkem kui aasta, leidis kohus, et A. Kääri tingimisi

ennetähtaegne vabastamine seadusest tuleneval esimesel võimalusel, s.o elektroonilise valve

kohaldamisega, ei ole põhjendatud. Esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal ei

tekkinud kohtul piisavat veendumust, et karistuse eesmärgid oleksid praeguseks täidetud,

süüdimõistetu mõistaks oma kuritegeliku käitumise võimalikke tagajärgi ja kaasnevaid riske

ning oleks motiveeritud oma eluviisi edaspidiselt muutma ja õiguskuulekalt elama. Kohus

leidis, et süüdimõistetul tuleks praegu vangistust edasi kanda ning analüüsida põhjalikumalt

oma varasemat käitumist ja selle võimalikke kahjulikke tagajärgi nii temale endale kui ka

ühiskonnale laiemalt. Kuna süüdimõistetul puudus eelnevalt pikalt võimalus seoses

eeluurimisvanglas viibimisega osaleda erinevates kinnipidamiskoha poolt pakutatavates

tegevustes, siis edaspidi karistust kandes tuleks A. Kääril võimalusel läbida vajalikke

programme või tegeleda muude taasühiskonnastamisele ja seaduskuulekusele kaasaaitavate

tegevustega.

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Käär, kes palub tühistada

maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega rahuldada määruskaebus ja vabastada ta

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. A. Käär põhistab oma taotlust

järgnevalt.

4.1. A. Käär toob välja, et kohus pole arvesse võtnud, et tal on 4 aastane tütar. Lapse ema,

A. Kääri elukaaslane, ei käi hetkel tööl ja kasvatab kodus last. Perekonnas on kombeks olnud,

et A. Käär on käinud tööl ja teeninud perekonnale raha. A. Käär toob veel vabastamist toetava

asjaoluna välja, et süüdimõistetu saab läbida erinevaid sotsiaalprogramme ka vabanedes

kriminaalhooldusel olles. Samuti selle, et A. Kääri vabastamist toetavad ka vangla ja

kriminaalhooldus.

4.2 A. Käär juhib tähelepanu, et ta mõisteti süüdi II astme kuriteo eest. Samuti sellele, et asja

läbivaatamisel hindas kohus A. Kääri kuritegu valesti. A. Kääri ei mõistetud süüdi

narkootikumide levitamise ettevalmistamise eest, vaid legaalse aine valdamise ja

edasiandmise eest. Sellest legaalsest ainest oli võimalik keemilisel teel teha ühte teist legaalset

ainet, mis on vajalik narkootilise aine valmistamiseks.

4.3 Süüdimõistetu leiab, et maakohus ei arvestanud, et garantiikirja puudumine töökohast on

Tallinna Vangla viga, kuna A. Käär andis kirja edasi vangla kontaktisikule. A. Käärile on

vabanemisel garanteeritud töökoht ning ta asub tegelema ehitusvaldkonnas. Tema töö saab

olema seotud riiklike tellimustega. A. Käär suhtleks enda tulevases töös peamiselt riiklike

ettevõtetega ja leiab, et selline suhtlus ei seostu ohuga, et A. Käär võiks pöörduda tagasi

kuritegelikule teele.

5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Kääri kaitsja vandeadvokaat

A. Jaroslavski, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega rahuldada

määruskaebus ja vabastada A. Käär vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise

valvega. Kaitsja põhistab oma taotlust järgnevalt.

5.1 Kaitsja leiab, et maakohtu määrus ei ole põhjendatud ega seaduslik. Üksnes põhjusel, et

süüdimõistetu kannab vangistust juba teist korda, ei saa jätta tema taotlust rahuldamata, sest

lubatav on ennetähtaegselt vabastada ka isikuid, et kannavad karistust teist korda.

5.2 Kaebuse esitaja on seisukohal, et käesoleval juhul on olemas alused kinnipeetava

vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega ja

see annaks kinnipeetavale veel ühe võimaluse tõestada, et ta seekord suudab läbida katseaja

nõuetekohaselt.

Kaebusele on lisatud ka tööandja tõend – xxx OÜ – nõusolekuga A. Käär tööle võtta.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et

kuigi formaalsed eeldused on täidetud, ei ole A. Kääri vangistusest tingimisi ennetähtaegne

vabastamine elektroonilise valvega põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

oma

seisukohti

piisavalt

motiveerinud

ning

ringkonnakohus

nõustub

maakohtu

põhjendustega. Seega ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks

määruskaebustele vaid järgnevat.

6.1 Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebused ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks ja A. Kääri tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtul puudub

alus kahtluse alla seada seda, et maakohus arvestas A. Kääri tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist tervikuna ning võttis arvesse

kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, sealhulgas ka tema isikut positiivselt

iseloomustavaid ja tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks valmisolekut põhistavaid

asjaolusid.

Kuigi A. Kääri vabastamist toetab vangla ning maakohtu istungil avaldas kaitsja, et

vabastamist oli toetanud ka Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Helga

Adamsoo, on tegemist vaid arvamustega, mis ei ole kohtu jaoks mingil viisil siduvad ja

lõpliku otsuse ennetähtaegse vabastamise või vabastamata jätmise osas teeb siiski kohus.

6.2 Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et süüdimõistetul on olemas elukoht ning

toetav perekond. Samuti asjaolu, et vabanedes on A. Käärile garanteerinud töökoha

ehitustegevusele spetsialiseerinud xxx OÜ, mille kohta kaitsja esitas ka garantiikirja. Eriti

positiivseks peab ringkonnakohus A. Kääril kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, kuna

vangistatu õiguspärane käitumine on tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise

oluliseks eelduseks.

Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu

ringkonnakohus leiab, et A. Kääri vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

6.3 A. Kääri on kahel korral karistatud rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemise eest

ning mõlemal korral karistati teda vanglakaristusega. Tartu Maakohtu 16.04.2010 määrusega

vabastati A. Käär vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist ning talle määrati

kriminaalhooldus. Selles hoolimata jätkas A. Käär kuritegude toimepanemist ning pani

katseajal toime uue narkootiliste ainetega seotud kuriteo. Praegu kannab süüdimõistetu

liitkaristust kahe kohtuotsuse kogumis, millest ühe järgi on ta süüdi mõistetu I astme kuriteos.

Seoses süüdimõistetu määruskaebuses toodud seisukohaga, et maakohus pole õigesti

hinnanud A. Kääri kuriteo toimepanemise asjaolusid, märgib ringkonnakohus, et

määruskaebuse lahendamisel ei ole ringkonnakohus pädev hindama A. Kääri süüd kuriteos,

milles ta Harju Maakohtu 12.04.2013 otsusega süüdi mõisteti. Seega lähtub kolleegium Harju

Maakohtu otsuses toodud asjaoludest, mille järgi A. Käär pani toime KarS § 189 lg 1

sätestatud kuriteo, s.o KarS § 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku aine valdamise,

üleandmise ja selleks rahaliste vahendite eraldamise.

6.4 Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A. Kääri on ka varem karistatud, siis on tal olnud

mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski

ei ole A. Käär oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused

on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud.

A. Käärile on antud võimalus jätkata oma elu seadusekuulekalt vabaduses, kuid süüdimõistetu

ei

suutnud

kuritegude

toimepanemisest

hoiduda.

Eelnevast

tulenevalt

ei

teki

kohtukolleegiumil veendumust, et A. Kääri tingimisi ennetähtaegsel vangistusest

vabastamisel hoidub ta edaspidi õigusrikkumistest. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus

kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei

ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada.

6.5 Kolleegium peab oluliseks rõhutada, et KarS § 76 lg 3 loetletud asjaolud ei ole omavahel

astmestatud, st ühelgi nimetatud sättes loetletud asjaolul ei ole ette kindlaksmääratud jõudu

ning kohus hindab neid kõiki kogumis. Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et hindamise käigus ei

võiks mõni loetelus toodud asjaoludest osutuda teistest kaalukamaks, kuigi see ei tulene a

priori seadusest, vaid iga üksikjuhtumi asjaoludest. Seega peab kohus isiku vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustades kaaluma ning arvestama kõiki KarS § 76

lg 3 loetletud asjaolusid, mille põhjal hindama, kas karistus on täitnud oma üld- ja

eripreventiivse eesmärgi ning kas süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on sellest

lähtuvalt põhjendatud.

Sarnaselt maakohtuga ei ole ringkonnakohtul tekkinud veendumust, et A. Käärile mõistetud

karistus on oma eesmärgi täitnud. Kuigi A. Kääri iseloomustavad mitmed positiivsed

asjaolud, ei pea ringkonnakohus arvestades asjaolu, et A. Käär on pannud toime kuriteo

katseajal

ja

olenemata

talle

mõistetud

esimesest

vanglakaristusest

jätkanud

rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemist, A. Kääri ennetähtaegset vangistusest

vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega käesoleval ajal võimalikuks.

6.6 Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt

karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta

üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu

hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid A. Kääri vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada. Samas avaneb A. Kääril uus võimalus taotleda ennetähtaegset

vabastamist juba 12.01.2014.

7. Eeltoodud põhjustel tuleb Tartu Maakohtu 16. septembri 2013 määrus jätta muutmata ning

A. Käär käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega

vabastamata ning määruskaebused rahuldamata.

Mati Kartau Aarne Sarjas Tiit Lõhmus