3-12-1305/35 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask, Viive Ligi ja Lauri Madise

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-1305

Haldusasi

OÜ Vipis kaebus Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa

Veterinaarkeskuse 29.02.2012 kontrollakti nr 2208-

1/12-TH ning Veterinaar- ja Toiduameti 25.05.2012

vaideotsuse nr 29 osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Vipis

Vastustajad – Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Ve-

terinaarkeskus ning Veterinaar- ja Toiduamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24. oktoobri 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Vipis apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Vipis apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24. ok-

toobri 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-12-1305 muutmata.

2. Jätta OÜ Vipis taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajatelt rahuldama-

ta.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 30.10.2013 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

3-12-1305

2(8)

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) koostas 29.02.2012 OÜ Vipis ettevõttes teostatud järele-

valvetoimingute kohta kontrollakti 2208-1/12-TH (tl 19-24). Kontrollakti p 7.1 c lõigus 5 tu-

vastati, et toote „Vipise looduslik köhasiirup“ nimetuses kasutatud sõna „köhasiirup“ viitab

haiguse ravimisele või leevendamisele ja on seetõttu tarbijat toidu olemuse osas eksitav. Toi-

du, sh toidulisandi märgistus ja märgistamise meetodid ei tohi toiduseaduse (ToiduS) § 39 lg 1

kohaselt viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele ega eksitada

tarbijat toidu olemuse osas (tl 21). OÜ-le Vipis kontrollakti p-s 8.1 tehtud ettekirjutusega ko-

hustati äriühingut viima toote „Vipise looduslik köhasiirup“ märgistus nõuetekohaseks ning

määrati ettekirjutuse täitmise tähtajaks 24.09.2012 (tl 24).

2. VTA jättis 25.05.2012 vaideotsusega nr 29 vaide kontrollakti p 7.1 c lõigus 5 tuvastatud

asjaolule ja sellega seotud kontrollakti p 8.1 ettekirjutusele rahuldamata (tl 26-29).

3. OÜ Vipis esitas 22.06.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Ve-

terinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse 29.02.2012 kontrollakti nr 2208-1/12-TH

ja sellega tehtud ettekirjutuse osas, mis puudutab toodet „Vipise looduslik köhasiirup“ ja selle

märgistuses sõna „köhasiirup“ kasutamist (kontrollakti punkti 7.1 c alapunkt 5 ja punkt 8.1)

ning tühistada Veterinaar- ja Toiduameti 25.05.2012 vaideotsus nr 29 osas, millega jäeti OÜ

Vipis vaie rahuldamata. Kaebust põhjendati järgmiselt.

Siirupi nimetus on turul eristuv ja tarbijatele hästi tuntud, inimesed seostavad seda kaebajaga.

Siirupi nimetust on kasutatud vastustaja teadmisel ja sisulisel heakskiidul juba üle 8 aasta.

Siirupi marginimetus on 01.03.2004 vastustaja poolt kantud ametlikku toidulisandite nimekir-

ja ning vastustaja ei ole teinud siirupi nimetuse suhtes varem märkusi. Vastustajal pole siirupi

nimetuse muutmise nõudmiseks seaduslikku alust. Ettekirjutusega rikutakse kaebaja PS §-

dega 19 ja 31 tagatud üldist ettevõtlusvabadust, sest sunnitakse muutma legaalse kaubamärgi

nime. Samuti rikutakse PS §-ga 32 tagatud õigust omandi kaitsele, sest siirupi nimetuse

muutmise tulemusel ei saaks kaebaja näiteks marginimetuse turustamiseks tehtud investeerin-

gutelt tulu ja need muutuvad kasutuks, marginime kadumine tingiks ilmselt olulise turuosa

vähenemise, kulukat turundust tuleks uuesti otsast alustada. Kaebajal on tekkinud vastustaja

pikaajalise siirupi nimetust heakskiitva aktiivse tegevuse (sh toidulisandi nimetuse ametlik

registreerimine ja nimetuse iga-aastane kontroll) tõttu õiguspärane ootus, et siirupi nimetust

võib jätkuvalt kasutada.

Sõna „köhasiirup“ ei viita haiguse ravimisele. Kontrollaktis puuduvad sisulised põhjendused.

„Vipise looduslik köhasiirup“ on toote neutraalne marginimetus. Marginimetuses „Vipise loo-

duslik köhasiirup“ puudub omadussõna või tegusõna, mis viitaks mingi haiguse ravimisele või

leevendamisele. Köha näol ei ole tegemist haigusega, vaid hingamisteede limaskestade tunde-

närvide ärritusest tingitud järsu hääleka reflektoorse väljahingamisega. Vastustaja on vastu-

olulisel seisukohal, et lubatud on kasutada nii sõna „köha“ kui ka „siirup“, kuid ei ole lubatud

kasutada sõna „köhasiirup“. Vastustaja on väitnud, et märgistust „köhasiirup“ kannavad pal-

jud ravimid ning sellest tulenevalt on see tarbijat eksitav. Seadused ei näe ette, et ravimite

nimetustel oleks eelisseisund või privileegid mistahes muude toodete nimetuste ees. Pigem

peaks olema vastupidi, see tähendab ravimid ei tohiks kanda nimetusi, mis ei viita selgelt, et

tegu on ravimiga.

3-12-1305

3(8)

Kuna siirupi marginimetus oli olemas 2004. a, siis Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

nr 1924/2006 kohaselt on siirupi nimetuse kasutamine seaduslikult lubatud kuni 2022. aastani.

Seega võib siirupi nimetust kasutada kuni 19.01.2022, isegi kui see nimetus oleks väidetavalt

toiduseadusega vastuolus. Kontrollaktist jääb ebaselgeks, millistel sisuliselt põhjendatud mo-

tiividel on tehtud ettekirjutus. Vaideotsuses toodud väärväited ei paranda kontrollakti puudu-

seid. Kuna kontrollaktis ja vaideotsuses on esitatud arusaamatuid ja vastuolulisi hüpoteese,

siis on takistatud ka kaebaja kaitseõiguste teostamine. Toidulisandite nimekirjast nähtuvalt

müüvad ka paljud teised ettevõtjad siirupiga sarnase nimetusega tooteid, mis on määratletud

toidulisandina (Võluvits köhasiirup, Köhasiirup Astromar, Dr Müller Pharma köhasiirup,

Bronchicum S köhasiirup). Keelates siirupi marginimetuse kasutamine, antakse kaebaja kon-

kurentidele põhjendamatu eelis.

4. Veterinaar- ja Toiduamet ja Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskus

palusid jätta OÜ Vipis kaebuse rahuldamata.

Sõnaga „köhasiirup“ tähistatakse igapäevases tähenduses toodet, mida kasutatakse köha kui

haigusseisundi või -sümptomi ravimiseks või leevendamiseks. Järelikult viitab selline sõna

toote nimetuses ravimile. Nimisõna saab oma tähenduse ja kasutamise tavalise konteksti kau-

du otseselt viidata konkreetsele toimele ehk omadustele (s.t. omadustele viitamiseks ei pea

sõna olema tingimata omadussõna). Vaidlust ei saa olla selles, et haigusi ravivatele, ennetava-

tele või leevendavatele omadustele viitavad näiteks nimisõnad „ravim“, „valuvaigisti“, „söe-

tablett“, „silmatilgad“ jne. Sõna „köhasiirup“ kuulub samasse ravimi omadustele viitavate

sõnade kategooriasse. Seisukohta, et sõna „köhasiirup“ kasutamine toidulisandi nimetuses

viitab toote ravivatele omadustele, jagab ka Ravimiamet.

Väide, et köha ei ole haigus, on asjassepuutumatu. Toidulisandi märgistus on eksitav, kui see

tekitab tarbijas eksliku mulje, et toote näol võib tegemist olla ravimiga. Pole vahet, kas toote

toime mõjub haigusele, haigussümptomile või haigusseisundile. Mõiste „siirup“ üks tähendusi

on seotud ravimitega – tegemist on ravimi vormiga, mis kujutab endast ohtralt suhkrut sisal-

davat ravimilahust. Kui sõna „siirup“ on kasutusel sõnaühendis „köhasiirup“, peetakse iga-

päevases keelekasutuses silmas ravimi omadustega toodet.

Põhjendatud ei ole väide, et tootenimetuse kasutamine on lubatud kuni 19.01.2022 Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1924/2006 art 28 lg 2 kohaselt. Määruse 1924/2006 art 3

sätestab, et määruse sätted tervisealaste väidete kohta ei piira EL direktiivi 2000/13/EÜ ko-

haldamist. Seega saab määruse nr 1924/2006 art 28 lg 2 erand olla kohaldatav vaid sellistele

toodetele, mille nimetused vastasid enne selle määruse jõustumist kehtinud nõuetele. Põhimõt-

te, et toidu (sh toidulisandi) märgistus ei või olla tarbijaid eksitav ega viidata haigusi ärahoid-

vatele, ravivatele või leevendavatele omadustele, sätestas juba EL direktiivi 2000/13/EÜ art 2

lg 1.

Vastustajad nõustuvad kaebusega osas, mis puudutab vaideotsuses võetud seisukohta, nagu

polekski määrus nr 1924/2006 antud toote suhtes kohaldatav, sest tegemist on ravimiga. Selli-

ne järeldus on ekslik, sest vastustajad on varasemalt käsitlenud ja käsitlesid ka antud haldus-

menetluses kõnealust toodet toidulisandina. Kõnealune ekslik seisukoht vaideotsuses ei too-

nud aga kaasa ebaõiget lõpplahendit. Riigikohus leidis otsuses nr 3-3-1-53-04, et kuigi hal-

dusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usal-

duse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat. Ebaõige halduspraktika

jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes. Varem ei

ole sõna „köhasiirup“ kasutamise õiguspärasust vaidlustatud ei kaebaja ega teiste sellist sõna

toidulisandite tähistamisel rakendatud tootjate suhtes, nüüd ja edaspidi aga rakendavad vastus-

tajad oma seisukohta kõigi analoogsete toodete osas.

3-12-1305

4(8)

5. Tallinna Halduskohus jättis 24.10.2012 otsusega OÜ Vipis kaebuse rahuldamata. Ko-

hus põhjendas otsust järgmiselt.

Sõna „köhasiirup“ ei ole neutraalne nimisõna. Riigikohus selgitas kohtuasjas nr 3-4-1-18-08,

et keelelisel tõlgendamisel tuleb eelkõige lähtuda sättes kasutatud sõnade tavapärasest tähen-

dusest üldkeeles. Sõnaga „köhasiirup“ tähistatakse igapäevases tähenduses toodet, mida kasu-

tatakse köha kui haigusseisundi või -sümptomi ravimiseks või leevendamiseks. Eesti keele

seletava sõnaraamatu kohaselt on siirupi tähenduseks antud ohtralt suhkrut sisaldav ravimila-

hus. Kui sõna „siirup“ on kasutatud sõnaühendis „köhasiirup“, peetakse igapäevases keeleka-

sutuses silmas ravimi omadustega toodet, mida kasutatakse köha kui haigusseisundi või hai-

gussümptomi ravimiseks. Liitsõna üheks tunnuseks on selle erinev tähendus kui liitunud sõ-

nadel. Eesti keele reeglite kohaselt kirjutatakse ainsuse omastavas käändes nimisõna järgneva

nimisõnaga kokku, kui ta väljendab teatud liiki, laadi või otstarvet, moodustades järgneva

sõnaga koos ühe kindlakskujunenud mõiste ( näiteks „silmaarst“, „raamatukapp“, aga ka „kö-

hasiirup“). Liitsõna „köhasiirup“ väljendab teatud liiki või otstarvet ja moodustab kindlaksku-

junenud mõiste. Seega saab nimisõna „köhasiirup“ viidata teatud toime omamisele köha suh-

tes.

ToiduS § 39 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi toidu märgistus ja märgistamise meetodid viidata haigusi

tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele. Ravimiseaduse tähenduses on tege-

mist ravimiga ka siis, kui toode on mõeldud haigussümptomite vältimiseks, ravimiseks või

kergendamiseks. Kui toidulisandi märgistus tekitab tarbijas eksliku mulje, et toote näol võib

tegemist olla ravimiga, on märgistus eksitav. Kaebaja on õigesti märkinud, et rahvusvahelise

haiguste klassifikaatori RHK-10 järgi on köha sümptom, ent väär on järeldus, et tarbija eksi-

tamisega toidu olemuse kohta ei ole tegemist juhul, kui toidu märgistus tekitab tarbijas eksliku

mulje, et tegemist võib olla haiguse teatavat sümptomit leevendava tootega.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 1924/2006 on soovitud täiendada direktiivi nr

2000/13/EÜ üldpõhimõtteid. Määruse nr 1924/2006 art 3 sätestab, et määruse sätted tervise-

alaste väidete kohta ei piira EL direktiivi nr 2000/13/EÜ kohaldamist. Direktiivi art 2 lg 1

sätestab põhimõtte, et toidu märgistus ei või olla tarbijaid eksitav ega viidata haigusi ärahoid-

vatele, ravivatele või leevendavatele omadustele. Määruse nr 1924/2006 art 28 lg 2 sätestab

erandi nendele toodetele, mille kaubamärgid või marginimetused olid kasutusel enne 1. jaa-

nuari 2005 ja mille märgistused vastasid enne määruse nr 1924/2006 jõustumist kehtinud

nõuetele (sh Euroopa parlamendi ja Nõukogu 20.03.2000 direktiiviga nr 2000/13/EÜ sätesta-

tule).

Riigikohus on leidnud, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspära-

se ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget haldus-

praktikat. Ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka toetudes võrdse

kohtlemise põhimõttele. Seetõttu ei ole antud juhul rikutud kaebaja õiguspärast ootust, samuti

ei ole kohtupraktika kohaselt kujunenud olukord hinnatav võrdse kohtlemise põhimõtte rik-

kumisena. Ebaõige halduspraktika lõpetamine on suunatud seaduslikkuse tagamisele.

Vaidlustatud kontrollaktis sisaldub haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Sealjuures

nähtub ka kaebusest, et kontrollakt on vaidlustatud osas olnud kaebajale arusaadav. Käesole-

val juhul on järelevalveametnik tuvastanud kontrollaktis ToiduS § 39 lg 1 rikkumise, kontroll-

akti p 8.1 tehtud ettekirjutuses on esitatud nõue viia köhasiirupi märgistus nõuetekohaseks.

Kuna kontrollaktis on märgitud, et sõna „köhasiirup“ kasutamine toote nimetuses on tarbijat

eksitav ja seega vastuolus ToiduS § 39 lg-ga 1, siis on põhjendamatu väita ettekirjutuse eba-

selgust. Ei saa kuidagi järeldada, et kaebajale on selgusetu, milles märgistuse nõuetekohaseks

viimine seisneb ehk mida kaebajalt sisuliselt nõutakse.

3-12-1305

5(8)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. OÜ Vipis esitas 23.11.2012 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles

palub tühistada Tallinna Halduskohtu 24.10.2012 otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, mille-

ga rahuldada OÜ Vipis kaebus ning tühistada Veterinaar- ja Toiduameti kontrollakt nr 2208-

1/12-TH ja sellega tehtud ettekirjutus toodet „Vipise looduslik köhasiirup” ning selle märgis-

tuses sõna „köhasiirup” kasutamist puudutavas osas (kontrollakti punkti 7.1.c alapunkt 5 ja

punkt 8.1). Samuti palub kaebaja tühistada Veterinaar- ja Toiduameti 25.05.2012 vaideotsus

nr 29 osas, millega jäeti OÜ Vipis vaie osaliselt rahuldamata ning kontrollakt nr 2208-1/12-

TH ja sellega tehtud ettekirjutus osaliselt kehtetuks tunnistamata. Alternatiivselt palub OÜ

Vipis tühistada halduskohtu otsus ja saata haldusasi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

Vastavalt halduskohtu poolt viidatud Eesti keele seletavale sõnaraamatule on sõna „siirup“

esimeseks tähenduseks kontsentreeritud suhkrulahus, millele võib olla lisatud marja või puu-

viljamahla, essentsi vms. Seega ei ole sõna „siirup“ keeleliselt esimeseks tähenduseks mitte

ravim, vaid toit. Keelelisel tõlgendamisel tuleb eelkõige lähtuda sättes kasutatud sõnade tava-

pärasest tähendusest üldkeeles. Eesti keele seletavas sõnaraamatus toodud sõnade tähendus on

toodud prioriteetsuse järjekorras.

Teatud juhtudel omandab liitsõna erineva tähenduse kui liitsõna aluseks olevad sõnad eraldi

kirjutatuna, kuid arusaamatuks jääb, miks kohus on seisukohal, et see on alati nii. Halduskoh-

tu otsusest jääb mulje, justkui oleks toote nimetus „Vipise looduslik köha siirup“ lubatud.

Halduskohus ei ole käsitlenud kaebaja poolt esitatud argumente, et Veterinaar- ja Toiduamet

on lubatavaks pidanud liitsõna „köhakompvek“ kasutamist. Kui on lubatud kasutada sõna

„köhakompvek“, siis peaks olema lubatud kasutada ka sõna „köhasiirup“.

Isegi kui ringkonnakohus peaks asuma seisukohale, et sõna „köhasiirup“ viitab köha kui

sümptomi leevendamisele, siis sellele vaatamata ei oleks tegemist tarbija eksitamisega. Hal-

duskohtu käsitlus ToiduS § 39 lg 1 p 1 ja ravimiseaduse (RavS) § 2 lg 1 tõlgendamisel on

ebamõistlikult lai. Ei ole põhjendatud seisukoht, et mistahes toiduaine mõju mõne sümptomi

osas „leevendavana“ või „kergendavana“ toob automaatselt kaasa, et vastav toit tuleks kvali-

fitseerida ravimina. Halduskohtu käsitlus viiks selleni, et ebamõistlikult paljud toiduained

tuleks kvalifitseerida ravimitena.

Tavaline keskmine tarbija tõenäoliselt ei eelda, et „köhasiirup“ on ravim, vaid eeldab seda, et

see on magus lääge toit, mida ta võib juua ka köha korral ilma, et see tema köha hullemaks

teeks. Mõni tarbija võib arvata, et köhasiirup ravib kõik tema hädad, kuid siis ei ole tegemist

mõistliku keskmise tarbijaga.

Halduskohtu poolt on ebaõigesti jäetud kohaldamata EL määruse nr 1924/2006 art 28 p 2.

Kuna direktiiv kehtib kohustuslikuna üksnes riigivõimu suhtes ja ei ole üksikisiku suhtes ne-

gatiivselt otsekohalduv, kuid määrus on reeglina mõlemale otsekohalduv, siis ei oma tähtsust,

kas ja mida direktiiv varem reguleeris. Samuti on EL määrus siseriikliku seaduse suhtes üli-

muslik. Kõnealune EL määrus keelab selgesõnalt liikmesriigi tegevuse, mis piiraks selle mää-

rusega lubatud toote nimetuse kasutamist. Kahtluse korral tuleb küsida Euroopa Kohtult eelot-

sust.

Halduskohus on vääralt pidanud õiguskindluse riivet lubatuks ja leidnud ebaõigesti, et rikutud

ei ole võrdse kohtlemise printsiipi. Kaebuses esitatud asjaoludest ja argumentidest nähtub sel-

gelt nende põhiseaduslike õigusnormide rikkumine, mh kuna siirupi marginimetust on kasuta-

tud vastustajate teadmisel ja heakskiidul juba 8 aastat. Isegi kui siirupi nimetus poleks õigus-

pärane, siis oleks pidanud kontrollaktis andma usalduskaitse ja proportsionaalsuse printsiibist

lähtuvalt palju pikema üleminekuaja siirupi nimetuse muutmiseks. Enne kontrollakti tegemist

tuli rakendada uurimisprintsiipi ja tagada kaebaja ärakuulamisõigus.

3-12-1305

6(8)

7. Veterinaar- ja Toiduamet ja Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskus

paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Asjakohatu on kaebaja käsitlus sõna „siirup“ alternatiivsete tähenduste kohta. Analüüsimisele

ei kuulu sõna „siirup“, vaid „köhasiirup“. On ilmselge, et sõna „köhasiirup“ tavatähendus on

köha kui haigussümptomit leevendav ohtra suhkruga ravimilahus.

See, et üks Veterinaar- ja Toiduameti ametnik kaebajale saadetud e-kirjas sõna „köhakompve-

kid“ kasutamist lubatavaks pidas, ei ole vastustajate ametlik tõlgendus. Vastustajad ei pea

sõna „köhakompvekid“ kasutamist toidu või toidulisandi märgistusel ToiduS § 39 lg-ga 1

kooskõlas olevaks. Lisaks, kui sõna „siirup“ üks kahest tavatähendusest viitab ühemõtteliselt

ravimile, siis sõnal „kompvek“ selline tähendus puudub.

Väär on väide, et halduskohtu tõlgendus tooks kaasa mistahes toiduaine, mille mõju mõne

haiguse või sümptomi osas on „kergendav“, kvalifitseerimise ravimina. Ravimiseaduse koha-

selt peab ravim olema mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks,

ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks. Mõistega „köhasiirup“ tähistatud tootelt sellist

eesmärki eeldatakse.

Apellatsioonkaebuse väited seoses EL määruse nr 1924/2006 art 28 p 2 kohaldamisega on

alusetud ning halduskohus on vastavad väited põhjendatult tagasi lükanud. Vastustajad nõus-

tuvad halduskohtu seisukohaga. Apellatsioonkaebuse väited õiguskindluse põhimõtte ja hal-

dusakti proportsionaalsuse osas on alusetud ning vastustajad nõustuvad ka selles osas haldus-

kohtu seisukohaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. EL määruse 1924/2006 art 28 p 2 sätestab, et toodete, mis kannavad käesoleva määruse

sätetele mittevastavaid enne 1. jaanuari 2005 olemas olnud kaubamärke või marginimetusi,

turustamist võib jätkata kuni 19. jaanuarini 2022, mille möödudes kohaldatakse käesoleva

määruse sätteid. Apellant leiab, et sellest sättest tulenevalt võib siirupit nimetusega „Vipise

looduslik köhasiirup“ turustamist jätkata, sest toode oli sellise nimetusega olemas enne

01.01.2005, ning vaidlustatud haldusaktid on seega õigusvastased.

9. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Määruse preambuli p 3 kohaselt sisalduvad üldi-

sed märgistamist käsitlevad sätted Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta di-

rektiivis 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õi-

gusaktide ühtlustamise kohta. Direktiiv 2000/13/EÜ keelab üldjuhul sellise teabe kasutamise,

mis võib ostjat eksitada või omistada toidule raviomadusi. Käesolev määrus peaks täiendama

direktiivi 2000/13/EÜ üldpõhimõtteid ning sätestama toitumis- ja tervisealaste väidete kasu-

tamist käsitlevad erisätted, mis puudutavad tarbijale sellisel kujul tarnitavat toitu. Määruse art

3 lg 2 sätestab, et ilma et see piiraks direktiivide 2000/13/EÜ ja 84/450/EMÜ kohaldamist, ei

tohi toitumis- ja tervisealaste väidete kasutamine olla vale, mitmeti mõistetav või eksitav.

Eelnevaid sätteid saab ringkonnakohtu arvates tõlgendada vaid nii, et enne 01.01.2005 olemas

olnud marginimetuste kasutamist võib jätkata vaid juhul, kui sellise marginimetuse kasutami-

ne oli lubatav direktiivi 2000/13/EÜ alusel.

10. EL direktiivi 2000/13 art 2 lg 1 p b sätestab, et märgistus ja selle meetodid ei tohi omista-

da toidule inimeste haigusi ärahoidvaid, ravivaid või leevendavaid omadusi või sellistele

omadustele viidata, kui loodusliku mineraalvee ja eritoidu suhtes kohaldatavates ühenduse

sätetes ei nähta ette teisiti. Selle direktiivi preambuli p 14 kohaselt tuleks märgistamiseeskir-

jadega keelata ka sellise info kasutamine, mis võib ostjat eksitada või omistada toidule ravi-

omadusi. Tõhususe huvides peaks selline keeld kehtima ka toidu esitlemise ja reklaamimise

3-12-1305

7(8)

suhtes. Preambuli p 6 kohaselt tuleks toidu märgistamise eeskirjade puhul esmajoones silmas

pidada tarbija teavitamise ja kaitsmise vajadust.

Nimetatud sätetest nähtub, et toitu ei tohi esitleda selle nimetuse kaudu kui raviomadustega

toodet. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle toiduseaduses tehtud muudatustega, mis jõustusid

01.05.2004. ToiduS § 39 lg 1 p-d 1 ja 2, mille kohaselt ei tohi toidu märgistus ja märgistamise

meetodid viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele ega eksitada

tarbijat, eelkõige andes ebaõiget teavet toidu iseloomulike tunnuste, eelkõige toidu olemuse,

määratluse, omaduste, koostise, koguse, säilivuse, päritolu, valmistamis- või tootmismeetodi

kohta ja omistades toidule omadusi või toimet, mida toidul ei ole, oli kooskõlas viidatud di-

rektiivi sätetega. Määruse nr 1924/2006 eesmärk ei olnud lubada direktiivi alusel mittelubata-

vate toidu nimetuste kasutamist määruse jõustumise järel, vaid kaitsta nende toidu nimetuste

edasist kasutamist, mis olid direktiiviga kooskõlas, kuni 2022. aastani. ToiduS § 39, mis oli

vastavuses direktiivi nõuetega, ei ole seetõttu määruse nr 1924/2006 art 28 p-ga 2 vastuolus.

11. Halduskohus ja vastustajad leiavad õigesti, et sõna „köhasiirup“ viitab toote raviomadus-

tele. Siirupi mõistet seletatakse Eesti keele seletavas sõnaraamatus kui kontsentreeritud suhk-

rulahust, millele võib olla lisatud marja- või puuviljamahla, essentsi vms, või ohtralt suhkrut

sisaldavat ravimilahust. Kui sõna „pohlasiirup“ viitab pohlamahla lisamisele suhkrulahusele,

siis köhasiirupi terminis ei viita „köha-“ mitte üksnes suhkru ja vee olemasolule ega mõne

mahla lisamisele lahusele, vaid sellistele lisanditele, mis aitavad köha vastu. Kui siirupi termi-

ni üks tähendustest on tõepoolest toit, siis mistahes haiguse sümptomit või haigust väljendava

eesliite korral saab ka ringkonnakohtu arvates sõna tähendus seonduda vaid siirupi ravioma-

dustega. Apellandi vastupidised väited on ekslikud. Apellandi väited sõnade „köha“ ja „sii-

rup“ lahkukirjutamisel erinevast tähendusest ei ole asjakohased, sest sõnaühend „Vipise loo-

duslik köha siirup“ ei ole kooskõlas eesti keele reeglitega.

12. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole köhakompvekkide nimetuse kasutamise lubamine

asjakohane, sest vaidlustatud haldusaktid ei näe ette, et termin „köhakompvek“ toidu nimetu-

ses on lubatav. Veterinaar- ja Toiduameti eelviidatud väide võis tugineda EL määruse nr

1924/2006 preambuli p-le 5, mille kohaselt üldnimetused, nagu digestiivid või köhakompve-

kid, millega on tavapäraselt tähistatud mingi toidu- või joogigrupi iseärasus, mis võib jätta

mulje mõju avaldamisest inimese tervisele, tuleks määruse reguleerimisalast välja jätta. Koh-

tule ei ole esitatud vaideotsusele lisatud Veterinaar- ja Toiduameti 30.07.2007 e-kirja OÜ-le

Vipis, milles väidetavalt köhakompvekkide termini kasutamist lubatavaks peeti. Ringkonna-

kohtu arvates ei saa aga ka juhul, kui nimetatud e-kirjas selline tõlgendus esitati, pidada vaid-

lustatud haldusakte õigusvastaseks, sest köhasiirupi nimetuse kasutamise keeld toidulisandil

pole ToiduS § 39 lõikega 1 kooskõlas.

13. Ringkonnakohtu arvates pole asja lahendamisel oluline, kas toode, mida apellant turustab

nimetuse all „Vipise looduslik köhasiirup“, on ravim RavS § 2 lg 1 tähenduses või mitte, st

kas tootel on tegelikult raviomadused olemas. Kui toode oleks ravim, eeldaks selle käitlemine

Ravimiameti sellekohast luba. Vaidlustatud kontrollaktis pole seisukohta, et toode on ravim,

väljendatud. Ka vaideotsuses ei leitud, et toode on käsitletav ravimina, küll aga selgitati, et

Ravimiameti arvates viitab sõna „köhasiirup“ kasutamine toidulisandi märgistuses toote ravi-

vatele omadustele ning Ravimiametil on õigus toode ravimina määratleda. Vaideotsuse reso-

lutsioonis ei ole toodet ravimina määratletud ning kontrollaktis on nõutud toote nimetuse

kooskõlla viimist ToiduS § 39 lõikega 1. Asjaolu, et määruse nr 1924/2006 kohaldamise kü-

simust on vaideotsuses põhjendatud sellega, et toode ei ole toit (toidulisand), ei too kaasa

kontrollakti ega vaideotsuse osalist tühistamist. Kui toode ei ole mõeldud köha sümptomite

leevendamiseks, siis on tegemist toidulisandiga, mille nimetuses ei tohi kasutada köha sümp-

tomit leevendavat omadust ToiduS § 39 lg 1 järgi, kui selline eesmärk tootel on, on toode kä-

sitletav ravimina. Apellant ei pea toodet ise ravimiks.

3-12-1305

8(8)

14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ka osas, mis puudutab kaeba-

ja väiteid tema ebavõrdsest kohtlemisest nende toodete turustajatega, kelle müüdavate toodete

nimetused viitavad toidu raviomadustele. Vastustajate selgitustest nähtuvalt ei pea vastustajad

lubatavaks ka teiste isikute poolt köhasiirupi ega köhakompvekkide nimetuste kasutamist toi-

dulisandite nimetustes. Asjaolu, et vastustajad ei ole keelanud teiste isikute poolt selliste ni-

metuste kasutamist toodetel, ei too kaasa vaidlustatud kontrollakti õigusvastasust. Haldusor-

ganil on õigus muuta oma ebaõiget praktikat, viies selle seadusega kooskõlla ka nii, et kõigile

isikutele ei tehta ettekirjutusi samaaegselt. Vastasel korral ei oleks võimalik seaduse tõhus

kohaldamine ning tarbijate huvide kiire kaitse.

15. Nõustuda tuleb halduskohtu otsuse põhjendustega ka osas, milles kohus vastas ettekirju-

tuse ebaproportsionaalsuse ja kaebaja usalduse kaitsega seonduvatele kaebuse väidetele. Ette-

kirjutuse tegemine oli ToiduS § 50 lg 1 kohaselt nõutav. Ka vaidemenetluses ega kohtumenet-

luses ei ole kaebaja näidanud, et tema ootus toote senise nimetuse kasutamise jätkamiseks

oleks kaalukam kui huvi tarbijate kaitsmiseks ning ToiduS § 50 lg 1 koosmõjus § 39 lõikega 1

tuleks jätta kohaldamata. Vaideotsuses leiti põhjendatult, et kui 2007. aastal selgitati kaebajale

toidulisandil köhasiirupi nimetuse kasutamise õigusvastasust, ei saanud kaebajal tekkida ka

ootust, et vastustajad ettekirjutust sellise nimetuse kasutamise lõpetamiseks ei tee. Kui kaebaja

leiab, et ta on asunud vastustajate tegevusetust usaldades oma tegevust korraldama nii, et ka

edaspidi saab toodet tähistada Vipise loodusliku köhasiirupina, siis oleks ta pidanud näitama,

millist kahju ettekirjutuse täitmine talle kaasa toob. Kaebuses on sellekohased väited sedavõrd

üldsõnalised, et ringkonnakohtu arvates ei saa kaebajale tekkinud kahju pidada põhistatuks.

16. Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud – tasutud

riigilõiv 30 € ja esindajatasu 600 € – tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Lauri Madise