Legislator Case Law & Legislation
1-13-7658/5 AI generated

1-13-7658/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-13-7658/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

G.K süüdistatakse selles, et tema 28.05.2008 omandas AS Sampo Pank XXX OÜ palvel ja huvides maasturi Volvo XC90 reg nr XXX väärtusega 595000 EEK (38027,43 EUR). Maastur anti kapitalirendilepingu nr XXX alusel XXX OÜ kasutusse, mille esindajana EUR) väärtuses. 10.12.2008 müüs XXX OÜ sõiduki XXX eesmärgiga pöörata ebaseaduslikult enda kasuks võõras vallasasi allkirjastas G.K XXX OÜ dokumendid ja maasturi üleandmiseja vastuvõtmise akti, mille kohaselt XXX anti maastur Volvo XC90 reg nr XXX üle, kuid tegelikult nimetatud sõidukit XXX üle ei antud vaid see jäi G.K kasutusse. 20.01.2009 nõudis Danske Bank Eesti filiaal vara tagastamist seoses maksekohustuste mittelaekumisega ja lõpetas lepingu. G.K vara ei tagastanud vaid omastas maasturi Volvo XC90 reg nr XXX ning müüs maasturi maha tekitades sellega Danske Bank Eesti filiaalile kahju 442327,40 EEK (28269,90 EUR) väärtuses.

Legislator headnote

AI generated

1-13-7658/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Keywords

AI generated
banking law bank guarantee claim event bank charges bank account information bank credit balance credit and loan fraud
AI generated
1-17-1302/5
märts 2017, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1302 (16284000343) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Kriminaalasi G.Z KarS süüdistuses § 201 lg 1; § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Merike Tikk Süüdistatav Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
2-17-4146/5
K. (avaldaja) esitas 16.03.2017 Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-17- 4146). Avalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetuse põhjuseks hulgalised võlanõuded. Avaldaja on sattunud makseraskustesse ja tal ei ole piisavalt vara ega sissetulekut, et katta võlausaldajate nõudeid. Avaldajal pole vahendeid ning pole oodata ka nende tekkimist, mistõttu ei ole maksejõuetus ajutise iseloomuga. Avaldaja kohustuste mahuks on pankrotiavalduse esitamise seisuga hinnanguliselt
1-23-902/3
K.G-le et tema isikuna, kes on varem pannud on esitatud süüdistus selles, toime väheväärtuslikke asjade vargusi (12.01.2023 ja 16.01.2023) ja on nende toimepanemise eest karistatud KarS § 218 lg 1 järgi, taas 30.01.2023 kella 13.30 paiku viibides x asuvas x kaupluses x võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil riiulilt 0,7 l pudeli viina maksumusega 9,99 eurot, pani kaasas olnud seljakotti ning möödus kaupluse kassaliinist, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Samuti tema 07.02.2023 kella 15.22 paiku viibides x kaupluse Maxima müügisaalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil riiulilt 0,7 l pudeli viina maksumusega 12,49 eurot, pani kaasas olnud seljakotti ning möödus kaupluse kassaliinist, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, kuid oli kinnipeetud kaupluse turvatöötaja poolt ja kaup oli rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Oma teoga pani K.G toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.t. KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo.
1-20-6434/6
G.K-d süüdistatakse selles, et tema pole ilmunud täitma Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 04.07.2019 kohtuotsust nr 1-19-4955, mille alusel ta oli kohustatud 16.08.2019.a.
1-16-3957/7
G.F kuriteos KarS Süüdi tunnistada § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus (1 aasta.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi 1-13-7658

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. septembril 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-13-7658 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kriminaalasi G.K süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 järgi

Prokurör Elle-Mai Velling

Süüdistatav

G.K , isikukood: XXX, Eesti kodanik, keskharidusega, emakeel eesti keel, elukoht xxx, õppeasutus

XXX, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – ei kohaldatud

Menetluse liik Kokkuleppemenetlus

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada G.K KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.

Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, ei pane 3 (kolme) aastase kui G.K

katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt G.K kohustub:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata, et G.K tasub katseaja jooksul igakuiselt vähemalt

150 eurot tsiviilhagi katteks Danske Bank AS Eesti filiaalile.

Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 30.09.2013.

Tsiviilhagi:

Rahuldada Danske Bank AS Eesti filiaali hagi ja VÕS § 128, § 1043 alusel välja mõista

G.K-lt Danske Bank AS Eesti filiaali kasuks 29110,49 eurot, mis kanda arvelduskontole XXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis.

KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse:

G.K-lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 eurot.

Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606

Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-13-7658, sundraha.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik:

G.K süüdistatakse selles, et tema 28.05.2008 omandas AS Sampo Pank XXX OÜ palvel ja huvides maasturi Volvo XC90 reg nr XXX väärtusega 595000 EEK (38027,43 EUR). Maastur anti kapitalirendilepingu nr XXX alusel XXX OÜ kasutusse, mille esindajana

G.K tegutses. XXX OÜ poolt tasuti esinen sissemakse summas 121000 krooni

(7733,30 EUR) ning neli arvet vastavalt maksegraafikule kokku 31672,57 EEK (2024,25

EUR) väärtuses. 10.12.2008 müüs XXX OÜ sõiduki XXX eesmärgiga pöörata ebaseaduslikult enda kasuks võõras vallasasi allkirjastas G.K XXX OÜ dokumendid ja maasturi üleandmiseja vastuvõtmise akti, mille kohaselt XXX anti maastur Volvo XC90 reg nr XXX üle, kuid tegelikult nimetatud sõidukit XXX üle ei antud vaid see jäi G.K kasutusse. 20.01.2009 nõudis Danske Bank Eesti filiaal vara tagastamist seoses maksekohustuste mittelaekumisega ja lõpetas lepingu. G.K vara ei tagastanud vaid omastas maasturi Volvo XC90 reg nr XXX ning müüs maasturi maha tekitades sellega Danske Bank Eesti filiaalile kahju 442327,40 EEK (28269,90 EUR) väärtuses.

Seega G.K pööras enda kasuks suures ulatuses valduses oleva võõra vallasasja, s.o pani toime KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus:

Danske Bank AS Eesti filiaal on esitanud varalise kahju hüvitamiseks tsiviilhagi summas 29110,49 eurot.

Karistuse liik ja määr:

Süüdistatav G.K , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus G.K süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta, mida ei pöörata täielikult täitmisele 3-aastase katseaja jooksul, mil süüdistatav on kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisakohustus määratakse KarS § 75 lg 2 p 1 alusel. Danske Bank AS Eesti filiaali tsiviilhagi summas 29 110,49 eurot kuulub hüvitamisele.

Kohtuistungil jäi süüdistatav G.K sõlmitud kokkuleppe juurde.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetluskulud – sundraha.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel G.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

G.K-lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 480 eurot. Esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada.

Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik