2-12-21614/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. september 2013.a; Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-21614

Tsiviilasi

OÜ Xxx hagi Xxx vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1309,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Xxx (registrikood xxx; asukoht: xxx)

Hageja volitatud esindaja: Sven Soeson (e-post:

menetlus@jurist.ee );

Kostja: Xxx(isikukood xxx; elukoht: xxx; e-post: xxx )

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

lihtmenetlus

Hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks (TsMS § 444 lg 1). Ringkonnakohus võtab

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud loa

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30

päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Kostja ja AS Balti Investeeringute Grupi Pank sõlmisid 17.06.2008 laenulepingu nr xxx, mille

kohaselt sai kostja enda kasutusse krediidisumma 1309.64 eurot intressimääraga 31.8% aasta

kohta. Hageja omandas nõude kostja vastu 26.09.2011. Nõude loovutamise lepingu p 2.1.

kohaselt omandas hageja nõuded kostja vastu täies ulatuses. 12.10.2009 ütles krediidiandja

lepingu üles ja nõudis hiljemalt 22.10.2009 laenu tagastamist.

Hageja palub kostjalt välja mõista 2395.87 eurot s.h tagastamata krediidisumma 1309.64 eurot,

1086.23 eurot viivis kuni 01.06.2012 ning TsMS § 367 alusel viivis 31.80 % aastas

põhisummalt 1309.64 EUR kuni põhisumma tasumiseni. Hageja palub menetluskulud jätta

kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja vastusest nähtuvalt on ta võtnud aastal 2007 AS-lt Balti Investeeringute Grupi Pank

kolm kiirlaenu ja ühe tarbimislaenu, kogusummas 929,02 eurot (14 536 krooni). Neist kaks

kiirlaenu summas 172,82 eurot (s.o 2000 krooni) tagastas kostja krediidiandjale õigeaegselt.

Tarbijalaenu 639,12 euro (s.o 10 000 krooni) ja kolmanda kiirlaenu 191,73 eurot (s.o 3000

krooni) tagasimaksmisega tekkisid raskused. Krediidiandja pakkus võlgnevuse tasumiseks

maksegraafikut, mis osutus uueks tarbijakrediidilepinguks. Lepingus oli intressidele,

leppetrahvile ja sissenõudekulule omakorda lisatud intress. Kostja on seisukohal, et tagastas

krediidiandjale laenu koos õiglase intressiga.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis

leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus on antud tsiviilasja

lahendamisel juhindunud TsMS § 405 lg 1 p-des 2-3, 5, 6 sätestatust.

Poolte vahel puudub vaidlus järgnevas asjaolus: AS Balti Investeeringute Grupi Pank sõlmis

kostjaga 17.06.2008 tarbijakrediidilepingu nr xxx, krediidisummaks oli 1309,64 eurot s.o

20 491,42 krooni. Krediidisumma väljamaksmisel tehti tasaarvestus krediidiandja ja kostja

vahel varasemalt sõlmitud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuetega 1309,64 eurot s.o 20

491,42 krooni ulatuses (tl 12-18).

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2

kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on AS Balti Investeeringute Grupi Pank loovutanud nõude Xxx OÜ-le (tl 8-10).

VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 401 lg 1

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku

(krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt

intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiettevõte annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtule esitatud

tõenditest ja selgitustest nähtuvalt on krediidiandja ja kostja sõlminud järjestikku ja

omavahelises seoses olevaid krediidilepinguid (17.06.2008 sõlmitud tarbijakrediidilepinguga nr

xxx tehti poolte vahel tasaarvestus krediidilepingutest nr xxx ja xxx tulenevate nõuetega).

Osapoolte vahel 17.06.2008 sõlmitud lepingule nr xxx kohalduvad VÕS § 402 jj

tarbijakrediidilepingu sätted.

Tsiviilasja lahendamiseks selgitab kohus järgmiseks, kas krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud

tarbijakrediidileping nr xxx võib olla heade kommete vastane ja seetõttu tühine. Kohus

selgitab, et võib ise omal algatusel tehingu tühisuse alusele tuginedes tühisuse tuvastada ilma,

et keegi menetlusosalistest oleks seda taotlenud. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab ise seadust tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 436 lg-s 7 ja § 438 lg-s 1 sätestatust.

Lepingu

põhitingimuste

kohaselt

toimus

tarbijakrediidilepingust

nr

xxx

tuleneva

krediidisumma 1309,64 euro väljamaksmine tasaarvestuse teel, mille tulemusena 1309,64 eurot

tasaarvestati krediidiandja nõuetega krediidisaaja vastu, mis tulenesid krediidiandja ja

krediidisaaja vahel sõlmitud krediidilepingutest nr xxx ja xxx. Eelnevatest krediidilepingutest

tulenevad kohustused on VÕS § 186 alusel lõpetatud, VÕS § 30 lg 1 alusel omandasid pooled

uue krediidilepinguga uued õigused ja kohustused.

TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine.

TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või

peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest

vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: p 1 kohaselt

tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kohus on seisukohal, et

lepingu heade kommete vastasus tuleb kindlaks teha koguhinnangu andmise teel, kusjuures

arvesse tuleb võtta nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi,

ajendeid ja eesmärke.

Kohus leiab, et kajastades kogu senise nõude uues krediidilepingus krediidisummana tekitas

krediidiandja olukorra, mis on kostjale äärmiselt ebasoodne, kuna ei võimalda enam esitada

vastuväiteid varasematest lepingutest tulenevale nõudele. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on

ka hageja seisukohal, et uue krediidilepingu nõuete rahuldamisel ei saa kostja varasematele

krediidilepingutele tugineda. Nimetatud asjaoludel on tarbijakrediidileping nr xxx sõlmitud

kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, seega on täidetud TsÜS §-s 86 lg 2 p 1

sätestatud eeldus.

Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja sõlminud lepingu sundolukorras nii

erakorralisest vajadusest kui ka sõltuvussuhtest tulenevalt. Kostja on püüdnud krediidiandjaga

jõuda kokkuleppele võlgnevuse likvideerimise osas, seega on palunud maksegraafikut igakuiste

osamaksetena võlgnevuse tasumiseks (tl 48-55) m.h nõustus sõlmima eelnevatest lepingutest

tekkinud võlgnevuse katteks uue krediidilepingu. Kohtule nähtub esitatud tõenditest, et kostja

on püüdnud maksegraafikutes sätestatud osamakseid tasuda, kuid täielikku nõude täitmist ei ole

toimunud (tl 56-62, tl 84-127). Sellise täiendava krediidilepingu sõlmimine on kohtule

nähtuvalt ilmselt kasulik krediidiandjale, kuna eelnevatest lepingutest tulenevale võlgnevusele

(k.a intressid) on uue lepingu sõlmimisel lisatud intressi tasumise kohustus määras 31,80%.

Kohus on seisukohal, et krediidiandja oleks eraõigusliku juriidilise isikuna saanud kostjale

võimaldada viimase makseraskuste korral maksepuhkust ka esmase lepingu sõlmimisel.

Kohtule nähtub tsiviilasja materjalidest krediidiandja eesmärgipärane krediidisummasid

suurendav kokkuleppe sõlmimine, mis ilmselgelt ei ole antud juhul tarbijast kostja huvisid

arvestav.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-136-12 asunud seisukohale, et professionaalsel

krediidiandjal sõltuvalt krediidi ulatusest ja tingimustest ning krediiditaotleja isikust on VÕS §

14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja n-ö

krediidivõimekuse analüüs. Viidatud sätte järgi peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad

või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide

ja õigustega. See tähendab, et krediidiandja võib olla kohustatud koguma andmeid ja hindama

erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes

kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Krediidiasutustele on krediidi andmisel vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise kohustus sõnaselgelt sätestatud alates 1. jaanuarist 2007

kehtivas krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 redaktsioonis ning see on põhimõtteliselt järeldatav

ka sama sätte varem kehtinud redaktsioonist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste

kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi

jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Seega peab krediidiasutus vastutustundliku

laenamise printsiibi kohaselt tundma oma klienti, mis tähendab kohustust hinnata enne

krediidilepingu sõlmimist tarbija võimekust laen tagasi maksta. Eeskätt peab krediidiandja

hindama krediidisaaja varasemat maksekäitumist ja teavet kliendi rahaliste võimaluste kohta

enne laenuotsust. Käesoleval juhul on kostja rikkunud krediidilepingutest tulenevat

maksekohustust. Vaatamata sellele sõlmis krediidiandja kostjaga tarbijakrediidilepingu nr xxx.

Kohtu hinnangul lasus krediidiandjal vastutustundliku laenamise printsiibist tulenevalt

kohustus sellises olukorras uue lepingu, s.o tarbijakrediidilepingu nr xxx sõlmimisest keelduda.

Kohus on seisukohal, et uue lepingu sõlmimisel ei võinud arvestada kostja laenusumma hulka

viivist ja intressi selliselt, mis võimaldas krediidiandjal veelkord nõuda nendelt summadelt

intressi ja viivist. Tegemist on VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud piiranguga. Kohus leiab, et

krediidiandja, olles teadlik kostja eelnevatest maksejõuetuse probleemidest, kasutas oma

positsiooni, et sõlmida uus leping, millega sisuliselt refinantseeriti eelmist lepingut

krediidiandja seatud tingimustel, kusjuures krediidisaaja seoti talle kulukama ning tühiseid

kokkuleppeid

sisaldava

lepinguga.

Taolise

käitumisega,

kus

krediidiandja

sõlmib

krediidivõtjaga korduva uue lepingu eelmiste võlgnevuste tasaarvestamiseks, suurendab

krediidiandja krediidisaaja laenukoormuse üle jõu käivaks. Antud juhul käsitleb kohus

vastutustundliku laenamise printsiibi rikkumist heade kommetega vastuolus olevana. Kohtu

hinnangul ei ole krediidiandja krediidiasutusena toiminud hoolsusega, mida käibes vajalikuks

peetakse, vaid on käitunud vastutustundetult ning rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

Kohus asub seisukohale, et tarbijakrediidileping nr xxx on tühine TsÜS § 85 ja 86 alusel, kuna

on sõlmitud vastuolus heade kommetega, mistõttu tuleb hagi kostja vastu jätta rahuldamata.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas

hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele

suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga.

Menetluskulude jaotus

TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses hagi menetlemisel näha

menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades

menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirja. Kohus on 02.05.2013

kirjaga andnud pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja menetluskulusid

ei nõua. Seega poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik