2-13-26941/24 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27. september 2013. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-26941

Tsiviilasi

XXXhagi XXX(X ) ja XXX vastu valduse nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX , isikukood XXX, elukohad XXX

Hageja lepinguline esindaja: Ülo Kivi,

e-post ylokivi@windowslive.com

Kostja I: XXX , isikukood XXX, elukoht XX

Kostja I lepinguline esindaja: Ahti Kuuseväli,

e-post ahti.kuusevali@heta.ee

Kostja II: XXX , isikukood XXX, elukoht XXX,

e-post XXX

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 11. septembril 2013, millel osalesid hageja

XXX , hageja lepinguline esindaja Ülo Kivi ja kostja

XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Kohustada kostjat XXX (isikukood XXX ) andma hagejale XXX(isikukood

XXX ) üle Tallinnas aadressil XXX asuval kinnistul (registriosa nr XXX )

paikneva elamu valdus. Kui kostja ei täida valduse üleandmise kohustust

vabatahtlikult, siis tõsta XXX Tallinnas aadressil XXX asuval kinnistul

paiknevast elamust välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3. Jätta rahuldamata hageja XXX hagi XXX vastu Tallinnas aadressil XXX asuva

kinnistu valduse saamise nõudes kinnistul paikneva kõrvalhoone ja kinnistu

hoonestamata osa suhtes.

4. Jätta rahuldamata kostja XXX 16. septembri 2013 taotlus 11. septembri 2013

istungi protokolli parandamiseks.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

2-13-26941

2 (4)

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX(edaspidi „hageja”) esitas 28. mail 2013 e-kirja teel kohtule hagiavalduse

XXX(edaspidi „kostja I”) ja XXX (edaspidi „kostja II”) vastu Tallinnas aadressil XXX asuva

kinnistu (registriosa nr XXX , edaspidi „vaidlusalune kinnistu”) valduse saamise ja kostjate

väljatõstmise nõudes.

2. Kohus võttis hagiavalduse 31. mai 2013. aasta määrusega menetlusse. Hageja ja kostja I

esitasid 25. juunil 2013 kohtule kompromissi, mille kohus 12. augusti 2013. aasta määrusega

kinnitas. Sellega lõppes menetlus hageja nõudes kostja I suhtes. Kostja esitas 25. juunil 2013

vastuse hagile ja 2. septembril 2013 täiendava vastuse. Hageja esitas 1. augustil 2013

arvamuse kostja II vastuse kohta, milles jäi hagi juurde.

3. Kohus kuulas pooled ära 11. septembri 2013 istungil. Kostja II esitas 16. septembril 2013

taotluse istungi protokolli parandamiseks. Hageja vaidles kostja taotlusele vastu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hageja nõue ja väited

4. Hageja nõuab kostjalt II sisuliselt kogu vaidlusaluse kinnistu valduse üleandmist ja sellest

keeldumise korral kostja II väljatõstmist. Hageja põhiväited on järgmised:

− hageja on vaidlusaluse kinnistu omanik; hageja päris kinnistu oma isalt;

− juba enne isa surma elasid kinnistul paiknevas elamus kostjad ja XXX , kes lahkus

kinnistult enne hagi esitamist. Hageja suhted kostjaga II, kes on hageja ja kostja I poeg,

halevenesid juba isa eluajal ja hageja lahkus kinnistult 2008. aastal;

− hageja saatis 11. aprillil 2013 kostjatele tähitud kirjaga teated tasuta kasutamise

lepingu ülesütlemise ja eluruumide vabastamise kohta, kuid kostjad ei ole neil

postiasutuses järel käinud. Seejärel andis hageja 22. aprillil 2013 kostjatele sama

sisuga teated üle tunnistajate juuresolekul;

− kostjate eluruumide kasutamise õigus lõppes 12. mail 2013.

5. Menetluskulud palub hageja panna kostja II kanda.

Kostja II vastuväited

6. Kostja II vaidleb hagile vastu. Kostja II peamised vastuväited on järgmised:

− hageja pidi kasutuslepingu ütlema üles kõigi kolme kasutaja suhtes ühiselt, aga hageja

11. aprilli 2013 avaldus on adresseeritud ainult kostjatele;

2-13-26941

3 (4)

− hageja ütles tasuta kasutamise lepingu üles ainult elamu suhtes, aga ülejäänud kinnistu,

st kõrvalhoone ja kinnistu hoonestamata osa suhtes kehtib leping edasi;

− ülesütlemisavalduse kättesaamise ja elamu vabastamise tähtpäeva vahele jäi liiga

lühike aeg.

7. Menetluskulud palub kostja II panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi saab rahuldada

osaliselt. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse

resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused.

Käesolevas asjas on seni lahendamata kostja II 16. septembri 2013 taotlus 11. septembri 2013

istungi protokolli parandamiseks. Kohus jätab kostja II taotluse rahuldamata, sest protokoll

vastab TsMS § 50 lg 1 nõuetele, st kajastab piisavalt menetlustoimingu olulist käiku ja muud

asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.

10. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 alusel

tuvastatuks:

− hageja on vaidlusaluse kinnistu (tlk 7) omanik;

− vaidlusalusel kinnistul asuvad elamu ja kõrvalhoone;

− enne hageja omandiõiguse tekkimist oli kinnistu koormatud tasuta kasutamise

lepinguga kostjate kasuks;

− hageja koostas 11. aprillil 2013 kostjate I ja II suhtes kasutuslepingu ülesütlemise

avalduse, mille kostja II sai kätte 22. aprillil 2013.

11. Hageja nõude õiguslikud alused on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-d 1 ja 2 ning

võlaõigusseaduse (VÕS) § 393 lg 3. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus

igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt on omaniku

nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust

valdusest oma valdusse. VÕS § 393 lg 3 näeb tasuta kasutamise lepingu puhul ette, et kui

eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib

kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu

sõlmimist. Vaidlust ei ole selles, et hageja on vaidlusaluse kinnistu omanik ja kostja II selle

valdaja varasema tasuta kasutamise lepingu alusel. Vastavalt AÕS § 82 lg-le 1 ei vaja need

asjaolud vaidluse puudumise tõttu täiendavat tõendamist. Järelikult tuleb kohtul AÕS § 83

lg 1 järgi kontrollida, kas kostjal II on õigus vaidlusalust kinnistut vallata. Selline õigus saab

poolte märgitud asjaolude kohaselt tuleneda tasuta kasutamise lepingust, kui seda ei ole

kehtivalt üles öeldud.

12. Kostja II esimese vastuväite kohaselt pidi hageja ütlema kasutuslepingu üles kõigi

kasutajate suhtes ühiselt, sest VÕS § 195 lg 4 teine lause näeb ette, et kui lepingupool ütleb

üles lepingu, mille teisel poolel osaleb mitu isikut, võib lepingu üles öelda üksnes kõigi nende

isikute suhtes ühiselt. Kohus leiab, et kinnistu mitmele isikutel tasuta kasutada andmise

lepingu puhul ei ole üldjuhul tegemist kasutajate paljususega ühes lepingus, vaid iga

kasutajaga on sõlmitud eraldi kasutusleping. Vastasel juhul oleks VÕS § 195 lg 4 esimene

lause tõttu ühel kasutajal sisuliselt võimatu seda lepingut üles öelda olukorras, kus tema

soovib kinnistu kasutamise lõpetada, aga teised kasutajad seda jätkavad. Kasutajate õigused ja

kohustused tasuta kasutamise lepingu puhul ei ole ka sellised, mis vastaksid VÕS §-de 63–65

ja 71–73 tunnustele. Kohtu hinnangul on sarnase kokkuleppe puhul sõlmitud tasuta

kasutamise lepingud asja kasutusse andja ja iga kasutaja vahel eraldi. Selliste lepingute

korraga sõlmimine ei muuda neid ühiselt kõigi kasutajate suhtes sõlmitud lepinguks. Neil

2-13-26941

4 (4)

kaalutlustel leiab kohus, et hageja võis tasuta kasutamise lepingu öelda üles kas osade või

kõigi kasutajate suhtes vastavalt oma valikule. Seetõttu ei ole ka vaja tuvastada, kas kinnistut

kasutanud kolmas isik on pärast 12. maid 2013 jätkanud kinnistu kasutamist või mitte.

13. Kostja II teine vastuväide on suunatud sellele, et hageja ütles tasuta kasutamise lepingu

üles ainult elamu suhtes ja ülejäänud kinnistu, sh kõrvalhoone suhtes kehtib leping edasi.

Hageja väidab, et tema 11. aprilli 2013 avaldusest (tlk 6) on võimalik aru saada

kasutuslepingu ülesütlemist kogu kinnistu suhtes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 71 esimene lause sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise

sisuga, nagu see kätte saadi. Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb TsÜS § 75 lg 1 järgi

tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või

pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega

pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane

mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Hageja avaldus on pealkirjastatud

„Eluruumi tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise teade” ja avalduses on korduvalt viidatud

eluruumidele. Hageja ei ole väitnud, et kostja II teadis või pidi teadma hageja avalduses

väljendatust erinevat tahet. Sellise sisuga avalduse saamisel ei pea mõistlik isik eeldama, et

sellega on hõlmatud ka mitteeluruumide ja kinnistu hoonestamata osa kasutamine. On

tavapärane, et kinnistu osasid antakse eraldi kasutada ja pooled ei ole käesolevas asjas toonud

esile kinnistu osadena kasutusse andmist välistavaid asjaolusid. Sellest järeldab kohus, et

hageja ütles 11. aprilli 2013 avaldusega üles tasuta kasutamise lepingu üksnes elamus asuvate

ruumide osas. Sellisena on kostja II avaldusest ka aru saanud. Kuna kohus ei tuvasta, et

pooltevaheline tasuta kasutamise leping oleks lõppenud muus osas peale elamu, siis jääb hagi

kõrvalhoone ja kinnistu hoonestamata osa suhtes rahuldamata.

14. Kostja II

kolmanda

vastuväite

kohaselt

jäi

ülesütlemisavalduse

kättesaamise

(22. aprill 2013) ja elamu vabastamise tähtpäeva (12. mai 2013) vahele liiga lühike aeg.

Pooltel ei ole siiski vaidlust selles, et avaldusega algselt määratud ühe kuu pikkune tähtaeg on

mõistlik. Hageja pöördus kohtusse 28. mail 2013, st enam kui üks kuu pärast avalduse

kostjale kättetoimetamist. Järelikult oli mõistlik aeg elamu üleandmiseks möödunud enne hagi

esitamist. Kohus peab hindama hageja õiguste rikkumist hagiavalduse esitamise aja seisuga

(vt nt Riigikohtu 28. novembri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-12, p 16). Seetõttu

leiab kohus, et ülesütlemisavaldusele vastavas osas on hageja nõue põhjendatud.

15. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata kostja I kinnistu

kohta esitatud väljatrüki (tlk 8) ja kirjavahetuse poliseiga (tlk 9–11), sest neist tõenditest ei

nähtu asja lahendamiseks olulisi asjaolusid.

16. Tsiviilasja hind on TsMS § 128 teise lause ja § 132 lg 1 alusel 3 500 eurot.

17. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

poolte endi kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik