2-13-10795/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-10795

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

25. september 2013, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-10795

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi hagi Peeter Waaksi vastu 9590 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

9590 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu

(registrikood 70001975; asukoht Lembitu 12, 15092

Tallinn),

esindaja

Pille

Martin,

e-post

pille.martin@ensib.ee;

kostja

Peeter

Waaks

(isikukood

37710180310;

viibimiskoht Tartu Vangla, Turu 56, 51014 Tartu), esindaja

vandeadvokaat Tõnu Meidra (THOR Advokaadibüroo;

asukoht

Pärnu

mnt

20,

10141

Tallinn;

e-post

menetlus@thor.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Eesti Vabariigi hagi Peeter Waaksi vastu 9590 euro nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

2(5)

esitama kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused (tl 1-4)

Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (hageja) esitas 07.03.2013 Tartu Maakohtusse hagi

Peeter Waaksi (kostja) vastu 9590 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja Tartu Maakohtu 17.05.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-

12-2591 süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver T.L. suri. Kuriteo ohvri

ülalpeetavate

(alaealised

lapsed)

seaduslik

esindaja

K.L.

esitas

05.08.2011

Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroole ohvriabi seaduse (OAS) alusel taotluse riikliku hüvitise

määramiseks. Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo 31.08.2011 otsusega nr 00133K/1 hüvitati

ohvri surmast tulenev kahju ajavahemikul 04.05.2011 kuni 31.01.2012 kogusummas 9590 eurot,

mis on hüvitise piirmäär. OAS § 31 lg 1 kohaselt läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju

hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses

üle riigile.

Hageja palub hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 9590 eurot. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja lisas avaldusele koopiad Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo 11.02.2013 tõendist

nr 12.TA28-2/55 ja Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo 31.08.2011 otsusest nr 00133K/1 (tl 9-

11).

Kostja vastus hagile (tl 32-39)

Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt on hageja nõue ebaselge. Kostja märgib, et

hagis puudub mistahes sisuline argumentatsioon nõude põhistuse kohta. Samuti on puudu

terviklik asjaolude kirjeldus, mis omab tähtsust nõude põhjendatuse üle otsustamisel. Hageja on

jätnud viitamata tõenditele, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kostja on seisukohal,

et lisaks nõude ebaselgusele ei ole tema kohustatud isikuks OAS alusel, kuivõrd regressiõiguse

vahetu subjekt saab olla üksnes teo otsene toimepanija, kuid kostja selleks Tartu Maakohtu

17.05.2012 kriminaalasjas nr 1-12-2591 tehtud otsuse järgi ei ole. Kostja märgib vastuses, et

delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju

põhjustamine kostja poolt, teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse kostja süüd. Kostja

vabaneb vastutusest juhul, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või

süü puudumise. Kostja hinnangul on tema süü delikti osas tõendamata. Kostja pani talle

kriminaalasjas etteheidetava teo toime oma igapäeva kodus, kus tal ei olnud kuidagi võimalik

ette näha A.U.W. prognoosimatut käitumist, milleks on afektiseisundis relvakapist relvade

haaramine. Kõige vähem oli sisemise hooletuse poolelt võimalik kostjal ette näha asjaolu, et

tema astub tulevahetusse politseiametnikega. T.L. surma vahetu põhjustaja ei olnud kostja.

A.U.W. tegudes eeluurimist olulisel määral ei toimunud ja kriminaalmenetlus kuulus

lõpetamisele tema hukkumise tõttu. Juhul, kui asjas leiab tõendamist kostja vastutus õigusvastase

teoga tekitatud kahju eest, tuleks hagejale väljamõistetavat hüvitist vähendada. Kostjale ei ole

teada, kas T.L. hukkumisest tekkinud kahju on hüvitatud tema perekonnaliikmetele muude

allikate abil (nt vabatahtlik elukindlustus).

Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja

vastutuse tuvastamise korral vähendada temalt väljamõistetavat kahjuhüvitist arvestades tema

tegelikku tahtmatut osalemist asetleidnus.

Kostja lisas vastusele koopiad Euroopa Inimõiguste Kohtu 22.02.2013 kinnituskirjast, Tartu

Ringkonnakohtu 05.09.2012 määrusest kriminaalasjas nr 1-12-8064, Kaitsepolitseiameti

23.05.2011

kahtlustatava

ülekuulamise

protokolli

väljavõttest,

04.05.2011

teatisest

kriminaalmenetluse alustamise kohta ning Politsei- ja Piirivalveameti 12.01.2012 määrusest

kriminaalmenetluse osalise lõpetamise kohta (tl 40-51).

Hageja seisukoht kostja vastuse osas (tl 55-59)

Kuriteoohvri T.L. vastu toimepandud kriminaalkorras karistatud kuritegu on mõistetav

vägivallakuriteona, mis annab õiguse riikliku hüvitise määramiseks. Antud juhul olid õigustatud

3(5)

hüvitist saama ohvri alaealised lapsed. Kostja on tunnistatud süüdi tulirelva, selle helisummuti ja

suures koguses laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ning tulirelva lohakas hoidmises, mille

tulemusel pandi selle relvaga toime kuritegu. 04.05.2011 tulistas XXX talus toimunud

tulevahetuse käigus kostjale kuulunud vintraudsest püssist politseiametnikke A.U.W..

Tulevahetuse tagajärjel hukkusid nii T.L. kui ka A.U.W. ise. Kohtuotsuses on leitud, et kostja

poolt tulirelva lohaka hoidmise ja A.U.W. poolt kuriteo toimepanemise vahel esineb põhjuslik

seos, puuduvad aga õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Hageja märgib, et kui kostja

oleks täitnud oma hoolsuskohustust, siis ei oleks A.U.W. olnud võimalik kuritegu toime panna

ning kahju ei oleks tekkinud. Seega on tõendatud põhjuslik seos kostja tegevuse (tegevusetuse)

vahel riikliku hüvitise maksmisega kuriteoohvri ülalpeetavatele. Hageja on seisukohal, et kostja

vastuväited kohustuse, vastutuse ja delikti osas on ümber lükatud asjas esitatud tõendite ning

õiguslike ja faktiliste põhjendustega, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta.

Kostja seisukoht hageja vastuse osas (tl 64-70)

Kostja arvates on hageja nõue jätkuvalt ebaselge. Kostja kahju hüvitamise määr on otseses

sõltuvuses faktist, kui hoolikalt on haldusorgan menetlust läbi viinud. Kostja väide on see, et

hageja ei ole OAS alusel menetlust läbi viies arvestanud kõiki hüvitise vähendamise aluseid ning

ainuüksi selle tõttu on mistahes nõude esitamine väär ning ebaproportsionaalselt kostja õigusi

riivav. Hageja peab tõendama, et hüvitise väljamaksmine maksimaalses võimalikus mahus on

olnud põhjendatud ning pole muid aluseid, mis vähendaksid hüvitise määra. Kostja hinnangul ei

ole piisavad ka üldsõnalised viited kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludele, kusjuures hageja

käsitleb Tartu Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-12-2591 tehtud lahendit õigustundmatult.

Kostja selgitab, et isiku kriminaalkorras süüdimõistmine ei tähenda absoluutselt veel tema

tsiviilõiguslikku vastutust ja et kohus peab antud tsiviilasja lahendamiseks ise tuvastama

faktilised asjaolud. Kostja vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi

samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema

kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine

ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema

tekitatud õigusvastaselt ja 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või

hooletuse tõttu. Kasvõi ühe elemendi puudumine välistab kostja vastutuse. Kostja hinnangul

puudub tema tegudes sisemine (subjektiivne) hooletus, mis on etteheide konkreetsele kahju

tekitajale. Kuna antud tsiviilasjas ei ole tõendatud kostja süü hukkunu surma põhjustamises, siis

ei vastuta kostja kannatanule tekitatud kahju eest.

Hageja seisukoht kostja vastuse osas (tl 77-80)

Hageja märgib, et on riikliku hüvitise määramise otsustamisel ohvri ülalpeetavatele võtnud

arvesse kõik vajalikud dokumentaalsed tõendid ning vestelnud ka ohvri ülalpeetavate esindajaga.

Hageja kinnitab, et mingeid täiendavaid tõendeid, millistele kostja viitab, hagejale hüvitise

taotlejate poolt esitatud ei ole. Hagejale jääb selgusetuks, mispärast kostja niivõrd kordab ennast

hüvitist vähendavate asjaolude selgitamisel, kuna hüvitise piirmäär hüvitise vähendamisel ei

muutu ning jääb kostja jaoks endiselt 9590 eurot. Hageja on toonud välja õigusliku põhjenduse

ning põhjusliku seose kostja teo ning tagajärje vahel. Kahju hüvitamine tuleneb kostja

ettevaatamatust käitumisest ning kostja üritab hageja väidetele vastu vaieldes tulutult ümber

lükata Tartu Maakohtu 17.05.2012 kohtuotsust, millega on tõendatud kostja subjektiivse külje

olemasolu karistusseadustiku (KarS) § 419 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel ning

puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Hageja lisas vastusele koopiad 22.08.2011 telefoniprotokollist ning Maksu- ja Tolliameti Lõuna

maksu- ja tollikeskuse 24.08.2011 tõendist nr 7.1-4/44432 (tl 81-83).

Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel lahendab kohus tsiviilasja

kirjalikus menetluses (tl 71-72).

2. Asjas ei ole vaidlust selles, et 04.05.2011 toimus XXXX talus tulistamine, mille tagajärjel

hukkusid kaitsepolitseiametnik T.L. ja A.U.W. ning tervisekahjustusi said kaitsepolitseiametnik

4(5)

G.K. ja politseiametnik T.T.. Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo on hukkunud T.L.

ülalpeetavatele R.L. ja R.L. (ohvri alaealised lapsed) hüvitanud OAS § 14 p 2 järgi ohvri surmast

tuleneva kahju ajavahemikul 04.05.2011 kuni 31.01.2012 kogusummas 9590 eurot, mis on OAS

§ 15 kohaselt hüvitise piirmäär (tl 9, 10-11).

3. Hageja on esitanud kostja vastu regressinõude OAS § 31 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt

läheb pärast ohvriabi seaduse alusel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju

hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses

üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast.

Kostja on hagile vastu vaielnud.

4. Hageja nõude näol on tegemist õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Vastavalt

võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 1050 lg 1

sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju

tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja

tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu)

ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt,

vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või

süü puudumise.

Kohus selgitab, et delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt,

mis tähendab, et esmalt tuleb tuvastada objektiivne teokoosseis ja seejärel õigusvastasus. Juhul,

kui objektiivset teokoosseisu ei esine, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta.

Juhul, kui esineb objektiivne teokoosseis, kuid puudub õigusvastasus, siis ei arutata enam

süüküsimust.

5. Riigikohus on selgitanud, et OAS § 31 lg 1 järgi saab riik esitada regressinõude üksnes osas,

milles ta oli OAS-i järgi kohustatud hüvitist maksma (lahend 3-2-1-72-12 p 14).

OAS § 9 lg 1 kohaselt on õigus saada hüvitist OAS § 8 lg-s 1 nimetatud teo tagajärjel tekkinud

kahju kannatanud Eesti kodanikul. OAS § 8 lg 1 sätestab, et OAS-s mõistetakse

vägivallakuriteona otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat

tegu, mille tagajärg on kannatanu: 1) surm; 2) raske tervisekahjustus või 3) vähemalt kuus kuud

kestev tervisehäire.

Asja materjalidest nähtuvalt tunnistati kostja Tartu Maakohtu 17.05.2012 kohtuotsusega (tl 15-

20) lühimenetluses süüdi KarS § 418 lg 2 p 1 ja 2, § 420 lg 1 ning § 419 järgi kvalifitseerivates

kuritegudes, see on suures koguses tulirelva laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, vähemalt

teist korda tulirelva ebaseaduslikus käitlemises, tulirelva helisummuti ebaseaduslikus käitlemises

ning tulirelva lohakas hoidmises, mille tulemusel pandi selle relvaga toime kuritegu. Viidatud

kohtuotsusest nähtub, et kuivõrd kostja rikkus relvaseaduses (RelvaS) sätestatud tulirelva

hoidmise nõudeid, võimaldas ta sellega A.U.W. ligipääsu vintraudsele püssile OP-SKS, mistõttu

A.U.W. õnnestus 04.05.2011 XXX talus eelnimetatud vintraudne püss enda valdusse saada ning

kella 13.00 paiku sellest tulirelvast tulistada kohapeal läbiotsimist teostanud politseiametnikke

ning kaitsepolitseiametnikke. Kohtuotsuse kohaselt pani A.U.W. sellega toime KarS § 114 p-des

3 ja 6 – § 25 lg-s 1 sätestatud kuriteo – teise inimese tapmise, tapmise katse kahe või enama isiku

suhtes teise süüteo varjamise eesmärgil. A.U.W. poolt toimepandu tagajärjel hukkus

kaitsepolitseiametnik T.L.. Samuti tekitas A.U.W. tervisekahjustusi kaitsepolitseiametnik G.K.

ning politseiametnik T.T.. Maakohus tuvastas kriminaalasjas nr 1-12-2591 tehtud lahendis, et

kostja poolt tulirelva lohaka hoidmise ja A.U.W. poolt kuriteo toimepanemise vahel esineb

põhjuslik seos, puuduvad õigusvastasust ja kostja süüd välistavad asjaolud.

5(5)

Eeltoodust tuleneb, et otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras

karistatava teo, mille tagajärjeks on kannatanu surm ehk vägivallakuriteo OAS-i tähenduses, pani

toime A.U.W., kelle suhtes lõpetati KarS § 114 p 3, 6 – § 25 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi menetlus

seoses tema surmaga (tl 50-51). Kostja 23.05.2011 kahtlustatavana ülekuulamise protokollist

(tl 46-48) nähtub, et kostjale ei ole esitatud kahtlustust elu- ja tervisevastases süüteos, vaid

eeskätt tulirelva ja laskemoonaga seotud süütegudes.

Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo 31.08.2011 otsusest nr 00133K/1 (tl 10-11) nähtuvalt

tugineti otsustuse tegemisel Riigiprokuratuuri juhtiva prokuröri Heili Sepa (Sepp) poolt

01.08.2011 koostatud tõendile, mille kohaselt on tuvastatud, et 04.05.2011 toimus XXXX talus

tulistamine, mille käigus sai surma T.L.. Viidatud on veel Politsei- ja Piirivalveameti

kriminaalosakonna menetlusbüroo poolt alustatud menetlusele KarS § 113 (teise inimese

tapmine) tunnustel. 22.08.2011 telefoniprotokolli (tl 81-82) kohaselt ei olnud kriminaalasja

esimese astme kohtus veel arutatud, kuid kahtlustatav on vahi all.

Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendite põhjal saab vägivallakuriteoga tekitatud kahju eest

vastutavaks isikuks pidada A.U.W., mitte aga kostjat. Kostja kuritegu – tulirelva lohakas

hoidmine (KarS § 419) – võimaldas A.U.W. poolt kuriteo – teise inimese tapmise, tapmise katse

kahe või enama isiku suhtes teise süüteo varjamise eesmärgil (KarS § 114 p-d 3, 6 – § 25 lg 1) –

toimepanemist. Hageja ei ole antud juhul tõendanud kostja poolt vägivallakuriteo toimepanemist.

Kuivõrd kaitsepolitseiametnik T.L. hukkus A.U.W. poolt toimepandu tagajärjel, on tõendamata

üks kahju hüvitamise objektiivse teokoosseisu element – kostja tegu – ja seega ei ole alust

rahuldada hageja nõuet kostja vastu.

6. Kokkuvõttes jätab kohus Eesti Vabariigi hagi Peeter Waaksi vastu 9590 euro nõudes

rahuldamata.

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus tegi otsuse hageja kahjuks, jättes hagi rahuldamata täies ulatuses, tuleb menetluskulud

jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik