3-13-1865/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-13-1865 Määruse kuupäev

24. september 2013 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Stanislav Issajevi kaebus Tartu Maakohtu tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tartu Maakohtule kohustava ettekirjutuse tegemiseks Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

2. Kohtumääruse ärakiri saata kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Tartu Halduskohtusse saabus 06.09.2013 Stanislav Issajevi kaebus Tartu Maakohtu vastu. Kaebuse kohaselt on kaebaja pöördunud umbes kolm kuud tagasi Tartu Maakohtu poole taotlusega määrata tema suhtes korduv sõltumatu kohtupsühhiaatriline ekspertiis, kuid vastust sellele ei ole kaebaja veel saanud. Kaebaja leiab, et oma tegevusega rikub Tartu Maakohus tema õigust saada riigiasutuselt vastust. Kaebaja palub tunnistada Tartu Maakohtu tegevus õigusvastaseks ning kohustada Tartu Maakohut talle vastust andma. Kaebuses on viide kriminaalasjale nr 1-12-7405.

Kohtu seisukoht

2. Kohus on seisukohal, et vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on S. Issajevi Tartu Maakohtu 30.08.2012 määrusega kriminaalasjas nr 1-12-7405 vabastatud vangistuse kandmisest ja määratud talle psühhiaatriline sundravi SA Viljandi Haigla Jämejala Psühhiaatriakliinikus. Viimati on nimetatud kriminaalasja raames registreeritud kaebaja taotlus sundravi lõpetamiseks 10.07.2013.

Kohus leiab, et kaebaja pöördumisele vastamist ei reguleeri avaliku teabe seadus ega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus, kuna kaebaja on taotlenud kohtult kriminaalasja raames menetlustoimingu tegemist. Vaidlus, mis kohtu poolt kriminaalasjas tehtava menetlustoimingu tegemise aega puudutab, on olemuselt küll avalik-õiguslik, kuid selle lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 2741 sätestab võimaluse taotleda kohtumenetluse kiirendamist. Viidatud paragrahvi lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool kohtult taotleda kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist, kui kriminaalasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal kohtuistungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, või kui on ilmne, et asja arutamiseks planeeritud aeg ei võimalda arutamist viia läbi katkematult, võib kohtumenetluse pool kohtult taotleda kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist. KrMS § 2741 lg 2 sätestab, et kui kohus peab taotlust põhjendatuks, määrab ta kolmekümne päeva jooksul alates taotluse saamisest sellise abinõu rakendamise, mis eelduslikult võimaldab kohtumenetluse mõistliku aja jooksul lõpule viia; sama paragrahvi lg 3 kohaselt teeb kohus taotluse rahuldamata jätmise korral sama tähtaja jooksul põhjendatud määruse.

Seega on KrMS-s sätestatud menetluskord kohtumenetluse kiirendamise taotluse esitamiseks ja sellise taotluse menetlemiseks. Eelnevast tulenevalt puudub halduskohtul pädevus kontrollida maakohtu poolt menetlustoimingute läbiviimise korda ning teha maakohtule ettekirjutust menetlustoimingute tegemiseks lühema aja jooksul.

3. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Nagu kohus eelnevalt juba selgitas, tuleks kohtu menetluses oleva kriminaalmenetluse põhjendamatu venimise korral esitada maakohtule menetluse kiirendamise taotlus vastavalt KrMS § 2741 lg-le 1. Asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebaja taotluse esitamisest möödunud üheksat kuud, mis võimaldaks menetluse kiirendamise taotlust esitada. Lisaks on kohtuinfosüsteemi andmetel registreeritud 09.08.2013 kriminaalasjas nr 1-12-7405 arstliku komisjoni arvamus, mis lubab oletada, et kaebaja taotluse menetlemisel on kohus olnud aktiivne. Kohus selgitab, et kaebajal on vaatamata sellele õigus esitada kohtule ka järelepäring oma kohtuasja menetluse käigu kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik