2-11-34030/53 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2013.a Tartu

Tsiviilasja number

2-11-34030

Tsiviilasi

AS Textuur hagi OÜ Oga Invest ja Dirolex OÜ

(pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks Dirolex OÜ

pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. juuni 2012.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Textuur apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

03. september 2013

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): AS Textuur (RK: 10044317), seaduslik

esindaja Argo Jõgi, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Nikolai Kõiv

Vastustajad (kostjad):

1. OÜ Oga Invest (RK: 11070676), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Karin Antsov;

2. Dirolex OÜ (pankrotis, RK: 10696735) juhatuse liikmed

Ago Kasak ja Agu Alikas

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 27. juuni 2012.a otsus.

2. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada AS Textuur

hagi OÜ Oga Invest ja Dirolex OÜ (pankrotis) vastu

nõude tunnustamiseks Dirolex OÜ pankrotimenetluses.

Tunnustada

AS

Textuur

nõuet

Dirolex

OÜ

pankrotimenetluses

summas

65 517,81

eurot

(kuuskümmend viis tuhat viissada seitseteist eurot ja

kaheksakümmend üks senti) teise rahuldamisjärgu

nõudena.

3. Rahuldada AS Textuur apellatsioonkaebus.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud OÜ Oga Invest kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AS Textuur (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi OÜ Oga Invest (kostja 1) ja Dirolex OÜ

(kostja 2) vastu võlanõude tunnustamise nõudes Dirolex OÜ pankrotimenetluses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 27. veebruaril 2009 hageja ja kostja 2 ostu-müügilepingu,

mille kohaselt hageja müüs Dirolex OÜ-le ajavahemikul 20. märts 2009 kuni 4. mai 2009

männi- ja kasekilpi kokkulepitud hinnaga. Dirolex OÜ kohustus tasuma vastuvõetud kauba

eest 30-40 kalendripäeva jooksul vastavalt arvel näidatud tähtajale. AS Textuur andis kauba

Dirolex OÜ-le üle ja vastavalt müüdud kaubale ja kokkulepitud hinnale esitas AS Textuur

Dirolex OÜ-le arved ajavahemikul kogusummas 993 524,70 kr. Dirolex OÜ aga jättis arved

tasumata. AS Textuur pöördus mitmel korral võlanõudega Dirolex OÜ juhatuse liikmete

poole, kes lubasid võla tasuda, kuid vaatamata lubadustele jäeti võlg tasumata.

Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 12. oktoobri 2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-

30987 kuulutati välja Dirolex OÜ pankrot, pankrotihalduriks määrati vandeadvokaat Margo

Normann. AS Textuur esitas Dirolex OÜ-le (pankrotis) nõudeavalduse võlasummas

1 025 131 kr. Pankrotihaldur leidis, et võlanõue on selge, ta tunnistas esitatud võlanõuet ja

nõudeavaldusele ta vastu ei vaielnud. 23. aprillil 2010 ja 12. mail 2010 toimunud nõuete

kaitsmise koosolekul ei leidnud hageja võlanõue tunnustamist, kuna kostja Inkasso Center OÜ

vaidles hageja poolt esitatud võlanõudele vastu. AS Textuur esitas hagi Inkasso Center OÜ

vastu võlanõude tunnustamise nõudes. Antud hagi on Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

menetluses.

OÜ Oga Invest esitas Tartu Maakohusse hagi OÜ Dirolex (pankrotis) võlausaldajate

23. aprilli 2010 ja 12. mai 2010 koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes, vaidlus

lõpetati kompromissiga. Kompromissi sisuks oli OÜ Dirolex (pankrotis) võlausaldajate

23. aprilli 2010 ja 12. mai 2010 koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamine ja uue

võlausaldajate koosoleku kokkukutsumine. Uus koosolek kutsuti kokku 21. juunil 2011.

Vahetult enne OÜ Dirolex (pankrotis) uue võlanõuete kaitsmise koosolekut esitasid kostjad

OÜ Oga Invest ja OÜ Dirolex (pankrotis) esindajad Ago Kasak ja Agu Alikas kirjalikud

vastuväited AS Textuur poolt esitatud võlanõudele. Kostjate poolt esitatud vastuväidetest ja

nõuete kaitsmise koosoleku protokollist ja nõuete kaitsmise koosoleku lisadeks olevatest

dokumentidest ei nähtu, mis motiivil ja millistel õiguslikel alustel kostjad vaidlesid hageja

poolt esitatud võlanõudele vastu. Hageja leiab, et antud juhul on tegemist kostjatepoolse

pahatahtliku käitumisega. Kostjatel oli võimalus esitada oma vastuväited juba 23. aprilli 2010

ja 12. mai 2010 võlanõuete kaitsmise koosolekul, mida aga kostjad ei teinud. Isik, kes vaidleb

teise võlausaldaja võlanõudele vastu peab põhjendama, milles seisneb tema vastuväide

esitatud võlanõudele. Antud juhul aga kostjad seda teinud pole.

2. OÜ Oga Invest hagi ei tunnistanud. Hageja esitatud nõue on põhjendamata ja hageja ei ole

tõendanud hagiavalduse aluseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel

väidetavalt sõlmitud müügilepingut võlgniku poolt ka tegelikkuses rikuti. Hageja on esitanud

koos hagiavaldusega väidetavalt hageja poolt kostjale esitatud arved ja kaubaveo saatelehed.

Kostja on seisukohal, et nimetatud arvete ja kaubaveo saatelehtede kui raamatupidamislike

dokumentidega ei ole võimalik tõendada kauba üleandmist kostjale. Hageja poolt esitatud

dokumentide hulgas ei ole ostja poolt kinnitatud tellimusi, mistõttu puudub lepingus

kokkulepitud dokument, mis oli pidi olema aluseks tellimise täitmisele.

Samuti ei ole hageja poolt esitatud dokumentidega võimalik tõendada kauba üleandmist

hagejalt võlgnikule. Kaubaveo saatelehtedelt ei selgu, kes on kaubad vastu võtnud ja milline

on kauba vastuvõtnud isiku seotus võlgnikuga. Kostja jaoks nähtuvad nimetatud kaubaveo

saatelehtedelt üksnes tundmatute isikute allkirjad, kelle isik, seotus võlgnikuga, sealhulgas

volituse olemasolu võlgniku nimel kaupasid vastu võtta, on kostja jaoks teadmata.

3. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud ja märkis, et kostja esindaja on jätnud alusetult

tähelepanuta, et võlanõude aluseks üleantud kauba eest ei ole mitte tellimuste olemasolu, vaid

tegelik kauba üleandmine ostjale. Antud juhul on kaup ostjale üle antud ja ka ostja poolt vastu

võetud. Seega on õiguslik alus kauba eest tasumise nõudes. Ilma tellimuse olemasoluta ei saa

kauba müüja kaupa ostjale üle anda. Sellisel juhul oleks kaup kauba saatjale tagastatud. Seda

aga tehtud ei ole.

OÜ Dirolex võlgnevus AS-ile Textuur kajastub OÜ Dirolex raamatupidamises. Seda on

märkinud OÜ Dirolex ajutine pankrotihaldur oma aruandes ja OÜ Dirolex tasumata

ostuarvete nimekirjas on üleval OÜ Dirolex võlgnevus AS-ile Textuur summas 1 184 426,25

kr. Seega on OÜ Dirolex tunnustanud AS-ile Textuur oma võlgnevust. Ka OÜ Dirolex

(pankrotis) pankrotihaldur Margo Normann ei ole vaielnud vastu esitatud võlanõudele vaid on

tunnustanud esitatud võlanõuet.

4. Kostja 2 nimel vastas hagile juhatuse liige Ago Kasak, kes leidis, et hageja ei ole

tõendanud, et oleks täielikult täidetud poolte vahel kokkulepitud tingimused tellimuste

vastuvõtmisel ja kauba üleandmisel, samuti püüab hageja tõendite esitamisel osa tõendeid

kõrvale jätta või esitada ebaõigeid tõendeid, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus jättis 27. juuni 2012 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Otsuse põhjenduste kohaselt on kohtule esitatud e-kirjavahetusega tõendatud, et 3. märtsil

2009, 9. märtsil 2009, 12. märtsil 2009, 27. märtsil 2009, 30. märtsil 2009, 31. märtsil 2009,

1. aprillil 2009, 3. aprillil 2009, 8. aprillil 2009, 17. aprillil 2009, 22. aprillil 2009, 27. aprillil

2009 tegi AS-ile Textuur OÜ Dirolex nimel tellimuse E. N.. TsÜS § 116 lg-st 2 tulenevalt

tuleb eeldada, et töötajal on olemas volitus majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku

nimel. Dirolex OÜ ja Textuur AS on ostu-müügilepingu p-s 1.3. leppinud kokku, et ostja

kohustub esitama müüjale volikirja isikute kohta, kes võivad OÜ Dirolex nimel müüjalt kaupa

tellida. Kohus leidis, et nimetatud sättega soovisid pooled määrata kindlaks need isikud, kellel

on õigus AS-ilt Textuur kaupa tellida. Hageja ei ole esitanud kohtule volikirja, mis tõendaks,

et E. N. oli volitus OÜ Dirolex nimel kauba tellimiseks. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt teise isiku

nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik,

kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Antud juhul ei ole

tõendatud, et E. N. oli volitus OÜ Dirolex nimel kauba tellimiseks, samuti ei ole OÜ Dirolex

(pankrotis) E. N. poolt tehtud tehinguid heaks kiitnud. Seetõttu on E. N. poolt tehtud tehingud

tühised vastavalt TsÜS § 129 lg-le 1. Kohus nõustub hagejaga selles, et asjaolu, et AS-i

Textuur ees tasumata arved kajastuvad OÜ Dirolex raamatupidamises, ei tähenda nimetatud

nõude põhjendatust. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, kes võttis OÜ Dirolex poolt kauba vastu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega hagi rahuldada ja menetluskulud panna kostjate kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on ebaõige on kohtu seisukoht, et OÜ Dirolex poolt ei ole AS-lt Textuur kaupa tellitud ja

E. N. poolt kauba tellimused on oma olemuselt tühised. Antud asjas olid hageja ja OÜ

Dirolex vahel väljakujunenud pikaajalised lepingulised suhted ja kauba tellijaks ei olnud ostja

poolt kirjalikult kindlat isikut määratud. Pikaajalisel lepinguperioodil oli kauba tellijaks kogu

aeg OÜ Dirolex töötaja E. N.. OÜ Dirolex kiitis kõik E. N. poolt esitatud tellimused heaks ja

vastuvõetud kauba eest tasuti vastavalt kauba saatedokumentidele arvetele. OÜ Dirolex ei ole

mitte ühelgi korral esitanud AS-le Textuur vastuväidet selles osas, seda ei ole teinud ka

pankrotihaldur;

2) sai E. N. käsitada OÜ Dirolex esindajana tulenevalt TsÜS § 118 lg-st 2. Müüja ei

kahtlustanud, et E. N. puudusid volitused kauba tellimiseks. E. N. tegutses ostja nimel, tellis

ostja nimel kaupa, kaup võeti OÜ Dirolex teiste töötajate poolt vastu, kaup läks OÜ Dirolex

tootmisse ümbertöötlemiseks. OÜ Dirolex on oma käitumisega E. N. poolt esitatud

kaubatellimused heaks kiitnud. Heakskiit avaldub kauba tegelikus vastuvõtus ja kauba müüja

esitatud arvete aktsepteerimises. Kauba vastuvõtmisega OÜ Dirolex poolt loetakse ostu-

müügi tehing teostatuks ja ostja ei saa hiljem vaidlustada tellimuse esitanud isiku volitusi;

3) ei ole tellimust vaidlustanud OÜ Oga Invest antud asjas lepingupooleks;

4) on kohus jätnud tähelepanuta hageja viite TsÜS § 116 lg-le 2. Riigikohus asus oma

kohtulahendis 3-2-1-20-02 p.9 seisukohale, et nimetatud isikute puhul volituste olemasolu

eeldatakse ning kolmandad isikud ei pea esindusõiguse olemasolu eraldi kontrollima.

Praegusel juhul olid kauba tellijateks ja vastuvõtjateks OÜ Dirolex töötajad, keda hageja

esindajad tundsid oma pikaajaliste suhete põhjal;

5) lubasid OÜ Dirolex juhatuse liikmed tasuda AS-ile Textuur oma võla, kuid võla

tasumiseks seoses majandusraskustega puudusid rahalised vahendid. Seega OÜ Dirolex

juhatuse liikmed on tunnustanud OÜ Dirolex võlgnevust;

6) on müügitehingute puhul on oluline kauba tegelik üleandmine. Müüja ei saa ostjalt nõuda

kauba eest tasumist, kui kaup müüja poolt ostjale tegelikult üle antud ei ole. Samuti on

ebaõige ka kohtu seisukoht, et võlgnevuse kajastumine OÜ Dirolex raamatupidamises ei oma

tähtsust. Siiani ei ole mitte keegi vaidlustanud OÜ Dirolex raamatupidamise õigsust.

Võlgnevuse kajastamine OÜ Dirolex raamatupidamises tähendab sisuliselt OÜ Dirolex

poolset võla tunnistamist AS-ile Textuur. OÜ Dirolex aktsepteeris AS-i Textuur poolt esitatud

arveid ja esitas maksuametile käibedeklaratsioonid, mille kohaselt küsis ta maksuametilt

tagasi käibemaksu AS-ilt Textuur ostetud kauba eest. Kauba ost- müük on kajastunud mõlema

lepingupoole raamatupidamises ja sellelt on AS Textuur maksnud riigile käibemaksu;

7) on tehingu puhul tähtis poolte tegelik tahe. OÜ Dirolex soovis osta AS-lt Textuur

töödeldud puitu oma tootmise jätkamiseks. AS Textuur nõustus sellega ja väljastas

OÜ Dirolex töötaja poolt esitatud tellimuste alusel kaupa, mis võeti OÜ Dirolex poolt vastu ja

tasuti vastuvõetud kauba eest. Kui E. N. puudusid kirjalikud volitused kauba tellimuseks,

tuleb TsÜS § 68 lg 3 kohaselt lugeda, et OÜ Dirolex poolt kauba tellimuste heakskiit on

olemas, mis väljendus kauba tegelikus vastuvõtmises OÜ Dirolex poolt ja AS-i Textuur

poolt esitatud arvete aktsepteerimises. Kui OÜ Dirolex ei oleks tehinguid aktsepteerinud,

oleks tulnud keelduda kauba vastuvõtmisest ja see tagastada.

7. OÜ Oga Invest (vastustaja 1) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle

rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on õige maakohtu seisukoht, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd tõendamata on

pooltevahelises müügilepingus kokkulepitud tingimuste täitmine OÜ Dirolex esindajal

volituse olemasolu osas. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel

lepingupoolte ühisest tegelikust tahtes ning käesoleval juhul on lepingupoolte ühine tegelik

tahe fikseeritud pooltevahelises ostu-müügilepingus. Olukorras, kus pooled on kirjalikus

lepingus kokku leppinud, et esindusõiguse aluseks on volikiri, tuleb lähtuda antud

kokkuleppest ning lugeda esindusõigusega tehtud tehinguks üksnes sellise tehingu, mis on

tehtud volikirjas nimetatud isikute poolt. OÜ Oga Invest on seisukohal, et juhul, kui pooled ei

oleks volikirja olemasolu pidanud oluliseks, oleks vastav punkt ka lepingust välja jäetud ning

sellisel juhul oleks kuulunud kohaldamisele seaduses sätestatu;

2) on esindusõiguseta mitmepoolne tehing TsÜS §-s 129 lg 1 kohaselt tühine, välja arvatud

juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.

Maakohtule ei ole esitatud tõendeid E. N. poolt esindusõiguseta tehtud tehingu heakskiitmise

kohta OÜ Dirolex pädevalt isikult TsÜS § 129 lg 4 tähtaja jooksul. Seega juhul, kui

esindusõiguseta tehtud tehingut ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul heaks kiidetud,

loetakse tehing lõplikult tühiseks ning hilisem heakskiit ei too enam kaasa tehingu kehtivaks

muutmist. Kuivõrd OÜ Dirolex (pankrotis) on esitanud nõuete kaitsmise koosolekul

vastuväite AS Textuur nõudele, siis nähtub ka vastuväite esitamise faktist asjaolu, et OÜ

Dirolex (pankrotis) ei pea AS Textuur nõuet põhjendatuks;

3) saanuks esindusõiguseta tehingu OÜ Dirolex poolt heaks kiita isik, kes on pädev vastu

võtma OÜ-le Dirolex (pankrotis) õiguslikult siduvaid kohustusi, mistõttu ei saa heakskiiduna

käsitleda kauba väidetavat vastuvõtmist isikute poolt, kes on alla kirjutanud kaubaveose

saatelehtedele;

4) kuivõrd tehingu heakskiitmine peab toimuma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, siis on

õige maakohtu seisukoht, et arvete kajastamine raamatupidamises ei tähenda tehingu

heakskiitmist;

5) ei ole õige apellatsioonkaebuse väide, et kuivõrd OÜ Oga Invest ei ole vaidlusaluse

tehingu pooleks, siis ei oma OÜ Oga Invest kui kolmanda isiku vastuväited tähtsust.

Riigikohtu lahendist nr. 3-2-1-95-11 tulenev, et OÜ-l Oga Invest on õigus esitada seisukohti

ja vastuväiteid OÜ Dirolex ja AS Textuur vahelisetele tehingule, muuhulgas tehingu

kehtetuse vastuväite.

8. OÜ Dirolex (pankrotis /vastustaja 2) juhatuse liige A. Kasak esitas e-posti teel

ringkonnakohtule allkirjastamata vastuse, milles vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub

jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Vastustaja nõustub maakohtu

seisukohaga, mille kohaselt on tõendamata pooltevahelises müügilepingus ettenähtud

tingimuste täitmine OÜ Dirolex esindajal volituse olemasolu osas. Lepingu sõlmimisel oli OÜ

Dirolex huviks piiritleda konkreetselt isikute ring, kellel on õigus äriühingu nimel tehinguid

teha. E. N. niisugune õigus puudus ning sellest oli teadlik ka apellant. Vastustaja ei nõustu

apellandi käsitlusega sellest, nagu oleks OÜ Dirolex pooltevaheliste lepingusuhete käigus

muutnud oma käitumisega lepingu tingimusi. OÜ Dirolex ei nõustu ka sellega, nagu võiks

allkirju saatelehtedel käsitada tehingu heakskiitmisena.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige

kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus peab

võimalikuks teha asjas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uus otsus, millega rahuldada AS Textuur

hagi ja tunnustada AS Textuur nõuet Dirolex OÜ pankrotimenetluses summas 65 517,81

eurot. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

2. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas AS-i Textuur ja OÜ Dirolex (pankrotis) vahel

loodi ajavahemikus märtsist maini 2009 lepinguline võlasuhe, mille alusel tekkis AS-l

Textuur õigus nõuda OÜ-lt Dirolex 1 025 131 krooni ehk 65 517,18 euro tasumist.

Vaidluse all ei ole asjaolu, et OÜ Dirolex ja AS Textuur sõlmisid 27.02.2009.a kirjalikus

vormis ostu-müügilepingu nr 1 ehk nn raamlepingu, milles lepiti kokku AS-i Textuur poolt

(müüja) OÜ-le Dirolex (ostja) kaupade tarnimise üldistes tingimustes. Lepingu p 1.1 kohaselt

kohustus müüja müüma ja ostja ostma lepingus ettenähtud tingimustel ostja poolt eelnevalt

kinnitatud tellimuse alusel kaupa, mille nomenklatuur, kvaliteet, kogus ja hind kuulus

fikseerimisele tellimusel. Lepingu p 1.2 kohaselt kohustus müüja väljastama ostjale koos

kaubaga koheselt saatelehe ja arve. Punktis 1.3 sätestati ostja kohustus esitada müüjale

volikiri isikute kohta, kes võivad OÜ Dirolex nimel müüjalt kaupa tellida.

Seega ei tekkinud AS-l Textuur kui müüjal OÜ Dirolex kui ostja vastu rahalist nõuet veel

ainuüksi 27.02.2009.a kirjaliku ostu-müügilepingu alusel, vaid nõuete tekkimise ning

sissenõutavaks muutumise eelduseks oli OÜ Dirolex poolt müüjale kaubatellimuste esitamine

ning AS-i Textuur poolt nende tellimuste täitmine.

3. Tartu Maakohtu on oma 27.06.2012.a otsuses tuvastanud ja pooled ei ole

apellatsioonimenetluses vaidlustanud asjaolu, et 3. märtsil 2009, 9. märtsil 2009, 12. märtsil

2009, 27. märtsil 2009, 30. märtsil 2009, 31. märtsil 2009, 1. aprillil 2009, 3. aprillil 2009, 8.

aprillil 2009, 17. aprillil 2009, 22. aprillil 2009 ja 27. aprillil 2009 (s.o kokku 12-l korral) on

e-kirja teel AS-ile Textuur OÜ Dirolex nimel esitanud kaubatellimused E. N.

Kostjad (vastustajad) asusid menetluses seisukohale, et E. N.’e poolt e-posti teel esitatud

tellimuste alusel ei tekkinud äriühingute vahel lepingulisi võlasuhteid (s.o eelkõige ostja

kohustust tasuda müügilepingu alusel tarnitava kauba eest), kuna esiteks puudus E. N.’el

vormikohane volikiri OÜ Dirolex nimel tellimuste esitamiseks ja teiseks ei olevat tõendatud

ka kauba tegelik üleandmine OÜ-le Dirolex.

Maakohus jättiski hagi rahuldamata eeskätt põhjendusel, et kaupu tellinud isikul E. N.’el

puudus tellimuste esitamiseks nõuetekohane volikiri. Kohus asus seisukohale, et 27.02.2009.a

ostu-müügilepingu nr 1 p 1.3 kohaselt soovisid pooled määrata kirjaliku volikirja alusel

kindlaks need isikud, kellel on õigus AS-lt Textuur kaupa tellida. Vaidlust ei ole selles, et AS-

le Textuur (müüjale) ei olnud esitatud niisugust volikirja, milles OÜ Dirolex oleks kirjalikult

kinnitanud E. N.’e õigust tellida OÜ Dirolex nimel AS-lt Textuur kaupa. Eeltoodust järeldas

kohus, et E. N.’e poolt OÜ Dirolex nimel tehtud tellimusi tuleb käsitada tühiste tehingutena,

s.o tekkinud ei ole lepingulist suhet (müügilepingu järgi tasu maksmise kohustust), mille

täitmist AS-l Textuur oleks õigus OÜ-lt Dirolex nõuda.

4. Maakohus on oma otsuse põhjendustes küll viidanud TsÜS § 116 lg-le 2, kuid ei ole võtnud

sisulist seisukohta selle kohalduvuse osas. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt eeldatakse juhul, kui

tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle

eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise

majandus- või kutsetegevusega, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva

isiku nimel. Nimetatud sättest tuleneb, et kui E. N. oli OÜ Dirolex töötaja ja ta tegi tehingu,

mis on seotud OÜ Dirolex majandustegevusega, siis kehtib seadusest tulenev eeldus, et tehing

tehti tööandja (OÜ Dirolex) nimel, s.o töötajal ei tule tehingu tegemisel igakordselt rõhutada

oma tegutsemist tööandja nimel. Nende eelduste täidetuse korral rakendub TsÜS § 115 lg 1

teine lause (esindaja tehtud tehing kehtib vahetult esindajatava suhtes) ning tehingust ei

tekkinud õigusi ega kohustusi E. N.’ele kui füüsilisele isikule.

TsÜS § 116 lg 2 ei sätesta iseenesest seadusest tulenevat esindusõiguse olemasolu eeldust

majandus- või kutsetegevuses tegutsenud ettevõtja töötajale (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-20-

02 viitab TsÜS-i 1994.a redaktsioonile). TsÜS § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõigus olla

antud tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus).

Töötaja puhul, kes tegutseb oma ettevõtjast tööandja majandus- või kutsetegevuses, saab

tegemist olla tehingulise esindusõigusega ehk volitusega.

5. Volituse andmine toimub TsÜS § 118 lg 1 kohaselt esindatava poolt vastava tahteavalduse

tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või

avalikkusele. Seega võis tööandja anda (mh suulises vormis) volituse, mille kohaselt E. N.’el

tekkinuks õigus tööandja nimel tehinguid teha, kas töötajale endale või AS-le Textuur, kellelt

kavandati kaupu tellida. Kuna volitus antakse tahteavalduse tegemisega, siis kohaldub

volituse andmisele TsÜS § 69, mille lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja)

suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks

kättesaamisega.

Käesoleval juhul ei ole kostjad vaidlustanud asjaolu, et E. N. oli enne 27.02.2009.a lepingu

sõlmimist tegutsenud OÜ Dirolex esindajana ja tellinud mh AS-lt Textuur kaupu.

Pooled vaidlevad selle üle, kas alates 27.02.2009.a kirjaliku ostu-müügilepingu sõlmimisest

oli E. N. õigustatud OÜ Dirolex nimel kaupu tellima. Vastavalt eelmärgitule sätestati lepingu

p-s 1.3 ostja (OÜ Dirolex) kohustus esitada müüjale (AS-le Textuur) volikiri isikute kohta,

kes võisid OÜ Dirolex nimel müüjalt kaupa tellida. Kõnealusest lepingupunktist ei nähtu

iseenesest OÜ Dirolex tahe võtta tagasi kõik enne lepingu sõlmimist antud võimalikud

volitused (TsÜS § 125 lg 2 p 5, § 126 lg 1). Kokkuleppe sisuks on sätestada, et volitus OÜ

Dirolex nimel kaupade tellimiseks antakse edaspidi kirjalikus vormis. Kohtule ei ole esitatud

niisugust kirjalikku volikirja, millest nähtuks E. N.’e esindusõigus OÜ Dirolex suhtes.

6. Maakohus on aga jätnud kohaldamata asjassepuutuvad TsÜS-i sätted esindusõiguse

olemasolu tõendamise vajalikkuse ning tehingute tegemise kohta kokkulepitud vorminõuetest

kõrvalekalduvas vormis. Seega on maakohus kohaldanud materiaalõigust olulises osas

ebaõigesti ning rikkunud ka menetlusnormi, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi

tegemise.

Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et käesoleval juhul on asjakohane juhinduda

TsÜS § 118 lg-st 2. Nimetatud sätte kohaselt loetakse volitus esindatava poolt antuks, kui

esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma,

et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või

peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust.

Tegemist on volituse tekkimisega nn õigusnäivuse alusel, kus esindusõiguse tekkeks ei ole

vajalik esindatava poolt esindusõiguse (volituse) andmisele suunatud tahteavalduse tegemine,

vaid volitus loetakse erandina tekkinuks seaduse alusel. TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatu ei kujuta

endast pelgalt eeldust esindusõiguse andmise kohta, mille esindatav saaks volituse puudumist

kinnitavate tõendite esitamise kaudu ümber lükata.

7. Kolleegiumi arvates on põhjendatud apellandi seisukoht, et OÜ Dirolex esindajana

tegutsenud E. N.’e avaldused ning käitumine lõid apellandile (hagejale) mõistliku aluse

uskumaks, et E. N.’ele oli antud volitus tehingu tegemiseks – s.o kaupade tellimiseks.

Volituse olemasolu eeldamist õigustavaks seoseks OÜ Dirolex ja E. N.’e vahel oli töösuhe

ning asjaolu, et ka äriühingute vahelises varasemas koostöös oli sama isik OÜ Dirolex nimel

kaupu tellinud.

Vastustajad on esitanud menetluses väiteid, nagu ei oleks OÜ Dirolex ja E. N.’e vahelise

töösuhte olemasolu või kestmine vaidlusaluste tehingute tegemise ajal piisavalt tõendatud.

Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Hageja on kohtule tõendina esitanud Dirolex

OÜ (pankrotis) töötajate tunnustatud nõuete nimekirja (21.06.2011.a seisuga, t I kd lk 150 jj).

Nimekirjast nähtuvalt on töötaja E. N.’e nõuet tunnustatud OÜ Dirolex pankrotimenetluses II

järgu nõudena summas 2570,28 eurot (t lk 150). Kohtule ei ole esitatud mistahes tõendeid

selle kohta, et E. N.’e töösuhe OÜ-ga Dirolex oleks lõppenud enne tööandja pankroti

väljakuulutamist. Hagejal ei tekkinud töösuhte olemasolu tõendamise osas täiendavat

tõendamiskoormist ainuüksi kostjate üldsõnalistest väidetest, et ei ole täpselt teada,

missugusel ajavahemikul E. N. OÜ-s Dirolex konkreetselt töötas. Nõustuda tuleb apellandi

seisukohaga, et töösuhte puudumise tõendamise võimalus oli tööandja juhatuse liikmel.

Eeltooduga loeb ringkonnakohus tõendatuks, et E. N. oli vaidlusaluste tehingute tegemise ajal

OÜ Dirolex töötaja.

8. TsÜS § 118 lg 2 alusel volituse tekkimine eeldab ühtlasi, et esindatav (OÜ Dirolex) teadis

või pidi teadma, et esindaja (E. N.) tegutses tema nimel esindajana, ja talus sellist tegevust.

Esindaja tegevusest teadmine ning selle talumine võib seisneda nii positiivses teadmises kui

ka esindatava poolses hooletuses, s.o olukorras, kus esindajal on faktiliselt võimalik pikema

aja jooksul tehinguid teha ning esindatav sellesse ei sekku, ehkki tal oleks selleks võimalus.

Ringkonnakohus leiab, et käesoleva vaidluse asjaoludel tuleb lugeda tuvastatuks, et OÜ

Dirolex teadis või pidi teadma, et E. Naaris tegutses tema nimel esindajana ning talus sellist

tegevust. Ajavahemikul märtsi algusest aprilli lõpuni 2009 on E. N.’e poolt esitatud 12

tellimust, kusjuures tellimuste alusel tekkinud maksekohustused leidsid kajastamist OÜ

Dirolex raamatupidamises (vt OÜ Dirolex ajutise pankrotihalduri koostatud nimekiri tasumata

ostuarvetest, t I kd lk 64). Eeltoodust lähtudes asub kolleegium seisukohale, et E. N.’e poolt

AS-le Textuur tellimuste esitamine ei saanud olla OÜ-le Dirolex teadmata ning esindatavana

talus ta sellist tegevust.

9. Tulenevalt sellest, et TsÜS § 118 lg 2 kohaselt tekib volitus (esindusõigus) vahetult seaduse

alusel ega eelda esindatava poolse tahteavalduse tegemist, ei oma asja lahendamisel sisulist

tähendust see, kas OÜ Dirolex oli andnud E. N.’ele AS-ga Textuur tehingute tegemiseks

kirjaliku volikirja või mitte. Kokkulepe, mille kohaselt volitused tellimuste esitamiseks

pidanuksid olema vormistatud kirjalikult, ei välista seadusest (TsÜS § 118 lg 2) tuleneva

taluvusvolituse tekkimist. OÜ-l Dirolex oli võimalik soovi korral takistada E. N.’e poolt

kaupade tellimist, kuid seda võimalust ta ei kasutanud. Ka TsÜS § 118 lg 2 alusel tekkinud

taluvusvolituse saanuks tagasi võtta TsÜS § 126 lg 1 alusel, s.o teisele lepingupoolele

sellekohase tahteavalduse tegemisega.

Samal põhjusel puudub vajadus hinnata esindusõiguseta isiku tehtud tehingu heakskiitmist

TsÜS § 129 lg 1 alusel. Kuna esindusõigus tuli lugeda tekkinuks TsÜS § 118 lg 2 alusel, ei

olnud tegemist esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehingutega.

Eeltoodu põhjal asub ringkonnakohus seisukohale, et E. N.’el oli vaidlusalusel ajavahemikul,

s.o alates märtsi algusest kuni aprilli lõpuni 2009.a, õigus esitada Dirolex OÜ nimel kaupade

tellimusi AS-le Textuur. Esindusõiguse olemasolust tulenevalt puudub alus lugeda tehinguid

tühisteks TsÜS § 129 järgi.

10. Ainuüksi tellimuste esitamisega ei tekkinud Dirolex OÜ-l veel AS-i Textuur ees raha

maksmise kohustust. Pooltevahelise kirjaliku ostu-müügilepingu p 4.1 kohaselt tekkis ostjal

kohustus tasuda kvaliteedinõuetele vastavate kaupade eest 30-40 kalendripäeva (vastavalt

arvel näidatud tähtajale) jooksul alates kauba kättesaamise momendist. Lepingu p 1.2 kohaselt

kohustus müüja väljastama ostjale koos kaubaga koheselt saatelehe ja arve.

OÜ Oga Invest esitas väite, et hageja poolt esitatud arved ja kaubaveo saatelehed kui

raamatupidamislikud dokumendid ei tõenda kauba üleandmist. Ringkonnakohus selle väitega

ei nõustu. Kohtule esitatud kaubaveo saatelehtedel on Dirolex OÜ töötajate R. V., K. D.’i, E.

N.’e ja R. S.’i allkirjad (loetelu t I kd lk 149). Ringkonnakohus märgib, et ka R. V., K. D.’i ja

R. S.’i töösuhe OÜ-ga Dirolex tuleb lugeda tõendatuks samal alusel nagu E. N. töösuhe (vt

eelpool p 7 ja nimekiri töötajate tunnustatud nõuetest tööandja pankrotimenetluses, t I kd lk

150 jj). Vaidlustatud ei ole asjaolu, et kaubaveo saatelehtedel olevad allkirjad kuuluvad

nimetatud isikutele.

Kolleegium leiab, et Dirolex OÜ töötajate poolt allkirjastatud kaubaveo saatelehtedega on

võimalik kauba üleandmist tõendada, kuivõrd tavapärases praktikas toimubki saatelehtede

allkirjastamine kauba üleandmisel. Saatelehele allkirja andmisega kinnitab isik, et on

saatelehel näidatud kauba kätte saanud. Ka pooltevahelise lepingu p 1.2 kohaselt nähti ette, et

nii saatelehed kui arved väljastatakse koos kauba üleandmisega. Seega on põhjendamatu

vastustaja seisukoht, nagu omaksid kaubaveo saatelehed ainuüksi raamatupidamislikku

tähendust. Kuna käesoleval juhul on saatelehtedel kauba kättesaamist oma allkirjadega

kinnitanud OÜ Dirolex töötajad, loeb ringkonnakohus tõendatuks, et saatelehtedel märgitud

kaup anti OÜ-le Dirolex üle.

Kauba üleandmine ja vastavalt selle kättesaamine oli aluseks OÜ-l Dirolex arvetel näidatud

rahasummade tasumise kohustuse tekkimisele.

11. Vastustaja OÜ Oga Invest on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei vasta E. N.’e poolt e-

posti teel esitatud tellimused osaliselt AS-i Textuur poolt väljastatud arvetele ja

kaubasaatelehtedele tellitava kauba liigi, koguste jm oluliste omaduste osas. Vastuväide

puudutas 03. aprilli 2009.a arvet nr 90240 ja sellele vastavat saatelehte nr 240 (t I kd lk 22-

23). Arvel on müüdava kaubana märgitud männikilp, kuid arvel viidatud saatelehe kohaselt

on üle antud kasekilp. Hageja on selle arve ja saatelehega seonduvalt esitanud 24.04.2012.a

dateeritud õiendi, mille kohaselt on saatelehel nr 240/03.04.2009 ekslikult märgitud ülemisele

reale „kasekilp“ ja õigeks tuleb lugeda „männikilp (t I kd lk 153).

Kolleegium on seisukohal, et hageja (apellant) on veenvalt tõendanud, et AS Textuur poolt

03.04.2009.a väljastatud saatelehel nr 240 on ülareal märgitud ekslikult tarnitava kauba liigina

„kasekilp“, kuid tegelikult oli tellitud ja mõlemad pooled pidasid ka silmas männikilpi.

Toimikus oleva e-kirjavahetusega (t I kd lk 156 ja lk 159) on tõendatud, et OÜ Dirolex töötaja

E. N. esitas 01.04.2009.a tellimuse männikilpide saamiseks 5-l real ning 31.03.2009.a

männikilpide saamiseks 2-l real. Lisaks esitati 09.03.2009 tellimus kasekilpide saamiseks (t lk

163). Eelnimetatud männikilpide tellimused täideti täies mahus 03.04.2009 ning samaaegselt

täideti osaliselt ka 09.03.2009.a kasekilbi tellimus (tellimuse IV rida). Nii 03.04.2009.a arvelt

nr 90240 kui ka sama kuupäeva kandvalt kaubaveosaatelehelt nähtub, et tarnitud kauba kõik

mõõdud ja kogused vastavad tellimustele. Samuti vastab arvel nr 90240 näidatud kauba

maksumus männikilbi tellimuse alusel hageja poolt tehtud hinnapakkumusele. Kuna arve nr

902240 ja kaubaveosaatelehe nr 240 alusel tarniti nii männi- kui kasekilpi, on

kaubaveosaatelehel nr 240 tarnitud kaup tähistatud osaliselt ebaõigesti. Kolleegiumi arvates ei

muuda tarnitud kauba osaliselt ebaõige tähistus saatelehel vaieldavaks asjaolu, et telliti ja

tarniti männikilpi, mille eest tekkis OÜ-l Dirolex ka kohustus tasuda.

Ka ülejäänud osas on hageja nõude arvestus ringkonnakohtu arvates kooskõlas esitatud

tõenditega. Asja materjalidest nähtub, et tellimusi esitati e-kirja teel jooksvalt vastavalt

tootmistegevuses tekkinud vajadusele, s.o mitte ühtselt vormistatud tellimustena, vaid kohati

edastati ka mitu tellimust eri toodetele (mõõtudele ja kogustele) ühe päeva jooksul.

Kolleegium ei tuvastanud mittevastavusi esitatud tellimuste ning kauba tarneid kajastavate

arvete ning kaubaveosaatelehetede vahel. Kostjad ei ole vastuväiteid esitanud ka viiviste

arvestusele (OÜ Dirolex pankroti väljakuulutamise aja seisuga).

12. TsMS § 173 lg 3 alusel muudab ringkonnakohus maakohtu otsuses märgitud

menetluskulude jaotust. Kuna AS Textuur hagi rahuldatakse, tuleb asjas kantud

menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel OÜ Oga Invest kanda.

Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt PankrS §-de 104 ja 106 koostoimest puudub alus jätta

menetluskulusid OÜ Dirolex (pankrotis) kanda. PankrS § 104 lg 1 kohaselt ei takista võlgniku

vastuväide võlausaldaja nõude tunnustamist. Hageja ei ole tuginenud hagi esitamisel PankrS §

104 lg-le 2 ega väljendanud menetluses soovi, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud

nõuded, oleks täitedokumendi tähendus. Seega põhjustas vajaduse käesoleva hagi

menetlemiseks asjaolu, et AS Textuur nõudele esitas vastuväite OÜ Oga Invest, puudunuks.

Olukorras, kus pankrotihaldur ei ole võlausaldaja nõudele vastu vaielnud, ei oleks

pankrotiseaduse mõttega kooskõlas jätta pankrotivara arvel kandmiseks menetluskulusid,

mille tekkeks ei ole pankrotihaldur oma tegevusega põhjust andnud ning mille kujunemist ei

ole pankrotihalduril võimalik kontrollida.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/