3-13-1711/36 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

19. september 2013, Tartu

Haldusasja number

3-13-1711

Haldusasi

Veljo Ahase kaebus kahju hüvitamiseks seoses Tartu

Vangla ametnike tegevusega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12.09.2013. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Veljo Ahase määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Veljo Ahas

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.09.2013. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Veljo Ahas esitas 13.08.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 3), milles kirjeldas, et Tartu

Vangla ametnikud I. Poljatšenko ja A. Külm lubavad teistel kinnipeetavatel kaebajat solvata,

mõnitada ja vaimselt taga kiusata ning vangla ametkond osaleb ka ise tagakiusamises.

Kaebaja palub kummaltki nimetatud vanglaametnikult välja mõista 500 eurot kahjuhüvitist.

2. Tartu Halduskohtu 21.08.2013. a määrusega (tl 13-14) tagastati V. Ahase kaebus

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, sest kaebajal oli kohustuslik

kohtueelne menetlus läbimata.

3. V. Ahas esitas 26.08.2013 Tartu Halduskohtu 21.08.2013. a määruse peale määruskaebuse

(tl 18). Tartu Halduskohtu 27.08.2013. a määrusega (tl 24-26) jäeti määruskaebus käiguta ning

paluti kaebajal koostada korrektne, HKMS § 205 nõuetele vastav määruskaebus. Tartu

Halduskohtu 10.09.2013. a määrusega (tl 30-32) jäeti määruskaebus samal põhjusel uuesti

käiguta.

4. V. Ahase 12.09.2013. a määrusekaebuse täpsustuses (tl 35) esitas kaebaja riigi õigusabi

taotluse, kuna vajab käesoleva asja menetluses abi selleks, et saavutada positiivne otsus.

Kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.08.2013. a määruse peale võeti 12.09.2013

menetlusse.

5. Tartu Halduskohtu 12.09.2013. a määrusega (tl 41) jäeti kaebaja riigi õigusabi taotlus

rahuldamata.

Määruse põhjenduste kohaselt jääb riigi õigusabi taotlus rahuldamata, juhindudes riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-st 6 ja HKMS § 110 lg-st 2. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi

õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja

suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kaebaja on kohtule esitanud enda koostatud kaebuse

mittevaralise kahju nõudes. Kaebus on kohtule arusaadav, kuid see on tagastatud kohtueelse

menetluse läbimata jätmise tõttu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. V. Ahas esitas 16.09.2013 määruskaebuse (tl 48), milles palus Tartu Halduskohtu

12.09.2013. a määruse tühistada ning tema riigi õigusabi taotluse rahuldada.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kaebaja maksejõuetu ega suuda oma õigusi kaitsta,

kuna ta on 80 % vaimselt haige ega saa aru, mida kohus mõtleb „tungiva avaliku huvi“ all.

See on iga kord kaebaja komistuskiviks jäänud. Kaebaja leiab, et ametnikud ja teised

kinnipeetavad on teda halvasti kohelnud, kuid oma halva mälu ja nõrga mõistuse tõttu ei ole

ta võimeline edu saavutama. Kaebaja ei soovi I. Poljatšenkolt mitte ainult kahjutasu, vaid ka

tema karistamist selle eest, et ta on kaebajasse vaenulikult suhtunud, tema üle kohut mõistnud

ja tema minevikku laimanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

HKMS § 110 lg 2 järgi kohaldatakse HKMS 12. peatükis (menetlusabi peatükis) sätestatut

menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei

ole sätestatud teisiti. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse

eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei

võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 sätestab aga

riigi õigusabi andmise piirangud, mis tähendab, et nimetatud sättes loetletud tingimuse või

tingimuste esinemise korral ei ole riigi õigusabi andmine lubatud.

Käesoleval juhul kohaldas halduskohus RÕS § 7 lg 1 p 6, mis sätestab, et riigi õigusabi ei

anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei

esine tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohus nõustub, et selle sätte alusel ei ole kaebajale

riigi õigusabi andmine lubatud. Kaebusest ja kaebaja teistest kohtule esitatud dokumentidest

selgub, et kaebaja hinnangul on talle solvangute, mõnitamiste ja vaimse tagakiusamisega

seoses kahju tekkinud. Kaebaja kirjeldused viitavad sellele, et tegemist on moraalse ehk

mittevaralise kahjuga. Asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Riigikohus on tungiva

avaliku huvi olemasolu RÕS § 7 lg 1 p 6 mõttes nentinud näiteks juhul, mil haigla tekitas

isikule tervisekahjustuse ning sellega kaasnes mittevaraline kahju (vt RKTKm 29.10.2012,

asjas nr 3-2-1-120-12). Sellises olukorras oleks riigi õigusabi andmise piiramine ebamõistlik

ja ebaõiglane. Ringkonnakohtule on kirjeldatud tsiviilasjas esinev tungiv avalik huvi

äratuntav, sest haiglate töö puudutab ühiskonnaliikmeid üldisemalt, seega on avalikkusel ka

tungiv huvi selle vastu, et haigla töötajad võimaliku ebakvaliteetse töö eest vastutusele

võetaks. Sealjuures oleks ebaõiglane, kui avalikkuse huve puudutava vaidluse lahendamine

jääks õigusabi kättesaamatuse taha. Kaebaja juhtumi puhul ei näe halduskohus ega ka

ringkonnakohus tungivat avalikku huvi, mis õigustaks talle riigi kulul õigusabi andmist

mittevaralise kahju nõude esitamiseks. Kaebajale riigi õigusabi andmata jätmine ei oleks

ebamõistlik ega ebaõiglane, eriti arvestades, et kaebaja on halduskohtule esitanud arusaadava

kaebuse ning selle menetlemine ei ole jäänud mitte kaebaja puudulike õigusteadmiste, vaid

kohtueelse menetluse läbimata jätmise taha.

Seega on RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaldamise tingimused täidetud ning ei esine ka RÕS § 7 lg-tes 2

ja 3 nimetatud erandeid.

8. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel järgmist.

Kaebaja leiab, et kuna ta ei saa aru, mida tähendab „tungiv avalik huvi“, siis on tal vaja

õigusabi. Ringkonnakohus märgib, et selle määratlemata õigusmõiste tundmist ei ole kaebajal

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise, kaebuse esitamise ja kohtumenetluses osalemise

jaoks vaja. Tungiva avaliku huvi puudumise tõttu jääb kaebajal saamata vaid riigi õigusabi.

Tungiv avalik huvi kas esineb või ei esine ning kaebaja teadmine selle mõiste sisust RÕS

§ 7 lg 1 p 6 kohaldamist ei mõjuta. Ringkonnakohus rõhutab, et kaebuse tagastamist ei ole

põhjustanud mitte kaebaja vähesed teadmised ega nõrk mõistus, vaid asjaolu, et ta pole kahju

hüvitamise nõudes läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Toimiku materjalidest

nähtuvalt kaebaja teab, mida kohtueelne kohustuslik kord kahju hüvitamise nõude esitamise

puhul endast kujutab, kuid ta ei hakanud ennast sellega vaevama (tl 18 p). Määruskaebuse

rahuldamiseks ei anna alust ka kaebaja sooviavaldus vanglaametniku karistamiseks, sest

halduskohtul puudub pädevus kellegi karistamiseks ning antud sooviavaldus on

määruskaebuse lahendamisel asjakohatu.

9. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 12.09.2013. a määruse muutmata.

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/