3-13-1110/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Dagmar Maastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.septembril 2013.a. Tallinnas

Haldusasja number

3-13-1110

Haldusasi

OÜ "Viva Elektroonika Pluss" (AS "Leventa" õigusjärglane)

kaebus Maksu- ja Tollimeti 15.05.2013.a. otsuse nr 12.2-3/4076-

30-1 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.

2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallin-

na Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakste-

gemisest arvates ehk hiljemalt 18.oktoobril 2013.a. Samaks kuu-

päevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koos-

tamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellat-

sioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkon-

nakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja arutamist

kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

3.07.2012.a. määrusega haldusasjas nr 3-12-1357 rahuldas Tallinna Halduskohus Maksu- ja

Tolliameti Lääne maksu-ja tollikeskus(LäMTK) poolt maksukorralduse seaduse(MKS) § 130 lg 1

alusel 29.06.2012.a. esitatud taotluse ning andis loa arestida AS "Leventa" ettemaksukonto 252

162,77 euro suuruses summas ja taotleda Eesti Vabariigi kasuks käsutamise keelumärke seadmist

sõidukitele Mercedes-Benz S 500, Merzedes-Benz ML 320 CDI, BMW X6. 6.11.2012.a. kustutati

AS "Leventa" äriregistrist seoses ühinemisega OÜ-ga "Viva Elektroonika Pluss". Tallinna Hal-

duskohtu 13.11.2012.a. määrusega haldusasjas nr 3-12-2373 rahuldati LäMTK-i 13.11.2012.a.

taotlus ja anti luba arestiti OÜ "Viva Elektroonika Pluss" ettemaksukonto 30 957,57 euro suuruses

summas.

3.05.2013.a. esitas OÜ "Viva Elektroonika Pluss" MTA-le taotluse vabastada aresti alt

kohtu 3.07.2013.a. määrusega antud loa alusel 252 162,77 euro suuruses summas ja 13.11.2012.a.

määrusega antud loa alusel 30 957,57 euro suuruses summas arestitud ettemaksukonto, tagastada

need summad ettevõtte tagastusnõuete täitmise avaldustel märgitud pangakontole ning kooskõlas

MKS §-ga 116 lg 2 arvestada ja kanda tagastusnõuete täitmisega viivitamise eest intressi

osaühingu arveldusarvele.

15.05.2013.a. otsusega nr 12.2-3/4076-30-1 jättis MTA taotluse rahuldamata. Otsuse

kohaselt on ettemaksukonto arestimine kogusummas 283 120,34 eurot toimunud seaduslikult ning

praegu puudub MTA-l kohustus ettemaksukontot selle summa ulatuses aresti alt vabastada. Ette-

maksukonto arestimine pole vastuolus seadusega ka sellepärast, et 29.06.2012.a. Tallinna Haldus-

kohtule esitatud loataotluses on ära toodud, et AS "Leventa" osas viiakse 6.10.2011.a. korralduse

alusel muu hulgas läbi üksikjuhtumi kontrolli, mille raames kontrollitakse ettevõtte käibemaksu

arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamisperioodidel juuli-august 2011.a. Selle kontrolli

tulemusel jõudis maksuhaldur 8.03.2013.a. kontrollaktis järeldusele, et kontrollitavate perioodide

käibemaksukohustus suureneb 196 679,86 euro võrra, millele lisandub seisuga 15.05.2013.a.

arvestuslik intress 71 514,33 eurot, mis iga päevaga suureneb 118 euro võrra. Seega on nimetatud

perioodide maksunõude summa koos intressiga 268 194,19 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja palub vaidlustatud otsus tühistada, kohustada MTA-d täitma 2012.a. märtsi, aprilli

ja juuni käibemaksu enammaksu tagastusnõuded ja kandma tagastusnõuete summa 283 120,34

eurot kaebaja pangakontole ning arvestama ja kandma kaebaja pangakontole intressi tagas-

tusnõuete täitmisega viivitamise eest. Alternatiivselt palub kaebaja otsus tühistada ning kohustada

MTA-d kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama kõikide tagastusnõuete täitmise ja nendelt intresside

arvestamise osas.

Ettemaksukonto jätkuv arestimine rikub kaebaja õigusi. Kuna Riigikohus on 30.04.2013.a.

määrustes nr 3-3-1-8-13 ja nr 3-3-1-4-13 andnud oma seisukoha ettemaksukonto arestimise kohta,

tuleb kaebaja ettemaksukonto aresti alt viivitamatult vabastada. Kaebaja tagastusnõude menetlused

ja ettemaksukonto arestimiste asjaolud on sarnased Riigikohtus käsitletud asjadega. Asjas nr 3-3-1-

4-13 lahendati maksuhalduri taotlust anda luba ettemaksukonto arestimiseks, kus maksuhaldur ar-

vas, et ei suuda koguda tagastusnõude kontrollimiseks ettenähtud piiratud tähtaja jooksul kõiki

vajalikke tõendeid. Riigikohus on ka hilisemates lahendites nr 3-3-1-26-13 ja 3-3-1-31-13 korra-

nud, et kui maksuhaldur on ära kasutanud käibemaksuseaduse(KMS) §-s 34 lg 2 sätestatud võima-

luse pikendada tagastusnõude täitmise tähtaega 90 päeva võrra ja tal pole õnnestunud selle aja

jooksul saada kõiki maksumenetluses otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid, mistõttu ta on sunnitud

tagastusnõude õigsuse kontrollimenetlust jätkama ning tõenäoliselt alusetult deklareeritud enam-

maksu kohta maksuotsuse andmine võib toimuda hiljem, on maksuhaldur sellele vaatamata

sunnitud enammaksu kandma äriühingu ettemaksukontole enne maksuotsuse väljastamist. Ka

käsitletavas asjas on vastustaja arestimise taotlemisel tuginenud just sellele, et tagastusnõuete

pikendamise võimalused on ära kasutatud. Sisuliselt on tegemist tagastusnõuete täitmise pikenda-

misega. Kuigi praegusel juhul on olemas ettemaksukontole aresti seadmiseks load, pole haldusko-

hus nende andmisel lähtunud Riigikohtu lahendites märgitud kriteeriumidest. Kohtumäärused

kaebaja ettemaksukonto arestimiseks loa andmiseks on küll jõustunud, kuid maksuhalduril oli

võimalus ja kohustus asjad uuesti Riigikohtu seisukohtade valguses läbi vaadata. Haldusasjades nr

3-12-1357 ja nr 3-12-2373 esitatud taotlustes on vastustaja põhjendanud arestimist sellega, et

maksuhalduril puudub õiguslik alus käibemaksu tagastusnõude täitmata jätmiseks, kuna seadusest

tulenevad võimalused tagastusnõude täitmise pikendamiseks olid juba ära kasutatud. Riigikohus on

rõhutanud, et ettemaksukonto arestimine tagastusnõude tuvastamiseks ettenähtud tähtaegu ei peata

ega pikenda. Summade ettemaksukontole kandmine tähendab tagastusnõude aktsepteerimist, s.t. et

see kinnitab tagastusnõude õigsust ja kontrolli lõppemist. Riigikohtu lahenditest lähtudes tuleb

lugeda tõendatuks, et maksuhaldur on juba aktsepteerinud, s.t. lugenud õiguspäraseks 2012.a.

märtsi, aprilli ja juuni tagastusnõuded.

Vaidlustatud otsus on motiveerimata ega vasta haldusmenetluse seaduse(HMS) §-de 54, 55,

56 ja MKS § 46 nõuetele. Vastustaja pole märkinud, millele tugineb tema seisukoht, et ette-

maksukonto arestimine on toimunud kooskõlas seadusega ja MTA-l puudub kohustus kontot aresti

alt vabastada. Asjakohatu ja ebaõige on otsuse põhjendus, et 29.06.2012.a. halduskohtule esitatud

loataotluses on ära toodud, et AS "Leventa" osas viiakse 6.10.2011.a. korralduse alusel läbi

üksikjuhtumi kontrolli, mille raames kontrollitakse ettevõtte käibemaksu arvestamise ja dekla-

reerimise õigsust maksustamisperioodidel juuli-august 2011.a. Selle kontrolli tulemusel jõudis

maksuhaldur 8.03.2013.a. kontrollaktis järeldusele, et kontrollitavate perioodide käibemaksu-

kohustus suureneb 196 679,86 euro võrra, millele lisandub seisuga 15.05.2013.a. arvestuslik

intress 71 514,33 eurot, mis iga päevaga suureneb 118 euro võrra. Seega on nimetatud perioodide

maksunõude summa koos intressiga 268 194,19 eurot. Sellega on vastustaja asunud arestimist

täiendavate asjaoludega tagantjärele põhjendama. Halduskohtu 3.07.2012.a. määrusega anti luba

arestida ettemaksukonto summas 252 162,77 eurot ning sama oli perioodi märts-aprill 2012.a.

tagastusnõuete kogusumma. Kuigi kohtumääruses viidatakse nii perioodide juuli-august 2011.a.

kui ka märts-aprill 2012.a. kontrollile, on oluline, et kogu määratavaks võimalikuks summaks oli

märgitud 415 041 eurot. Seega isegi kui arest puudutaks mõlemat perioodi, on arestitud summa

suurem kui perioodi juuli-august 2011.a. kontrolli tulemusel määratav võimalik maksusumma 162

878 eurot (415 041 - 252 162,77). Järelikult oleks arestimine olnud võimalik vaid nimetatud

summa suuruses. Samas on vastustaja 29.06.2012.a. taotluse ja 3.07.2012.a. kohtumääruse põhjal

ilmselge, et tegemist oli märtsi-aprilli 2012.a. tagastusnõude arestiga, mis seati sama tagastusnõude

kontrolli käigus võimaliku määratava maksukohustuse tagamiseks. Arestimist põhjendati just

sellega, et tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise võimalused on ammendunud. Seega on

3.07.2012.a. kohtumäärusega antud luba just nimelt perioodi märts-aprill 2012.a. tagastusnõude

täitmise tähtaja pikendamise eesmärgil.

Täiesti põhjendamatu on 8.03.2013.a. kontrollaktile viitamine ja võimalike määratavate

intresside lisamine võimalikule maksukohustusele. Iga konkreetset kohustust saab tagada vaid ole-

masoleva (aktsepteeritud) nõudega. Intressikohustus saab tekkida kas maksuotsuse või intressinõu-

dega. MTA pole halduskohtult loa taotlemisel intressi maininud, mistõttu on alusetu sellele

tugineda ka praeguses menetluses. Ka halduskohtu 13.11.2012.a. määruse alusel tagastusnõude

arestimise puhul summas 30 957,57 eurot on sisuliselt tegemist tagastusnõude täitmise õigus-

vastase pikendamisega.

Vastustaja ei võtnud seisukohta kaebaja intressitaotluse osas. Riigikohus märkis lahendis nr

3-3-1-4-13, et MKS §-s 116 lg 2 sätestatud intressi maksmise kohustust ei välista halduskohtu

antud luba arestida ettemaksukonto, sest ettemaksukonto arest ei pikenda ega peata tagastusnõude

täitmise tähtaega. Tegemist on meetmega, mis peab korvama maksukohustuslasele maksuhalduri

õigusvastasest viivitusest tulenevaid tagajärgi. Kaebaja selgitas MTA-le esitatud taotluses, et mak-

suhaldur pole täitnud mitmeid tagastusnõudeid ja tagastusnõude kontrollimenetlusi on jätkatud

õigusliku aluseta ning palus arvestada kõikidelt tähtaegselt täitmata jäetud tagastusnõuetelt intressi

0,06% päevas iga viivitatud päeva eest vastavalt MKS §-le 106 lg 2. Tagastusnõude täitmise

peatamine ja pikendamine ei oma intressi arvestamisel tähendust(Riigikohtu lahend nr 3-3-1-64-12

p 31).

Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja ettemaksukonto arestimiseks on MTA

saanud load kohtult haldusasjades nr 3-12-1357 ja nr 3-12-2373 ning need kohtumäärused on

jõustunud. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendites toodud seisukohtadel pole tagasiulatuvat

jõudu ning juba seetõttu puudus MTA-l õigus vabastada kaebaja ettemaksukonto aresti alt.

29.06.2012.a. halduskohtule esitatud taotluses selgitas MTA, et kontrollib 6.10.2011.a.,

14.05.2012.a., 14.06.2012.a. korralduste alusel AS "Leventa" käibemaksu arvestamise ja tasumise

õigsust maksustamisperioodidel juuli-august 2011.a. ning enammakse tagastusnõude õigsust mak-

sustamisperioodil märts-aprill 2012.a. ning palus anda lubaMKS §-s 130 lg 1 p 6 sätestatud

täitetoimingute sooritamiseks sissenõude pööramise teel rahalistele nõuetele ja varalistele õigus-

tele, valides meetmena aresti seadmise AS "Leventa" ettemaksukontole Eesti Vabariigi kasuks

äriühingu poolt väidetavalt alusetult deklareeritud enammakstud käibemaksu 252 162,77 euro suu-

ruses summas. Tallinna Halduskohus rahuldas taotluse 3.07.2012.a. määrusega haldusasjas nr 3-

12-1357, kaebaja määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus rahuldamata. 12.11.2012.a. esitas

vastustaja halduskohtule teise taotluse, mille kohaselt MTA kontrollib 3.08.2012.a. korralduse

alusel AS "Leventa" 2012.a. juunikuu käibedeklaratsioonil kajastatud käibemaksu enammakse

kajastamise õigsust ning palus anda luba aresti seadmiseks AS "Leventa" ettemaksukontole Eesti

Vabariigi kasuks äriühingu poolt väidetavalt alusetult deklareeritud enammakstud käibemaksu 30

957,57 euro suuruses summas. Tallinna Halduskohus rahuldas taotluse 13.11.2012.a. määrusega

haldusasjas nr 3-12-2373, kaebaja määrust ei vaidlustanud.

MTA alustas 6.10.2011.a. korralduse alusel AS "Leventa" suhtes üksikjuhtumi kontrolli,

täpsemalt käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli maksustamisperioodidel

juuli-august 2011.a. ning 14.05.2012.a., 14.06.2012.a. ja 3.08.2012.a. korralduste alusel üheaegselt

nii tuvastusmenetlust - AS "Leventa" 2012.a. märtsikuu, aprillikuu ja juunikuu käibemaksu

enammakse tagastusnõuete õigsuse kontrolli - kui ka maksu määramise menetlust - üksikjuhtumi

kontrolli kavatsusega määrata kaebajale täiendav käibemaks. Korraldustes on viidatud MKS §-le

33 lg 11, mis sätestab, et kui tagastusnõude tekkimist kontrollitakse ilma tagastusnõude täitmise

taotluseta(§ 106 lg 1), kohaldatakse MKS §-des 106 lg 2, 22, 3, 7; 107 sätestatut. Viidatust tuleneb,

et maksuhaldur on alustanud tagastusnõude tekkimise kontrolli ehk tuvastusmenetlust. Samaaegselt

alustas maksuhaldur ka maksu määramise menetlust, s.o. üksikjuhtumi kontrolli, millele osutab

selgelt korraldustes märgitud MKS § 59 lg 2 p 1 ning mille eesmärgiks oli kontrollida 2011.a.

juuli-augusti ja 2012.a. märtsi-aprilli käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust. Maksu

määramise menetluse kestel on maksuhaldur pöördunud nii maksukohustuslase kui ka kolmandate

isikute poole ning kõikides korraldustes selgitanud, et viib kaebaja suhtes läbi üksikjuhtumi

kontrolli ja samuti kontrollib käibemaksu enammakse tagastusnõude õigsust. Käibemaksu arves-

tamise, deklareerimise ja tasumise õigsust kogumis, sh enammakse tagastusnõude õigsust on aga

võimalik kontrollida üksnes maksu määramise menetluses, kuna tagastusnõude tuvastamise menet-

lus on sisult piiratum ega saaks hõlmata näiteks käibemaksu tasumise kontrolli.

Eeltoodust nähtuvalt on eelaresti taotlused esitatud kohtule maksu määramise menetluses.

Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.1013.a. määruses haldusasjas nr 3-13-592 nõustunud

vastustaja seisukohaga paralleelmenetluse läbiviimise võimalikkusest ning ka Tartu Ringkonnako-

hus on jõustunud 6.05.2013.a. määruses haldusasjas nr 3-13-70 pidanud võimalikuks kahe menet-

luse paralleelset läbiviimist. Riigikohus on haldusasjades nr 3-3-1-4-13 ja nr 3-3-1-8-13 analüüsi-

nud tuvastusmenetluse ja maksu määramise menetluse eristamise olulisust, kuid pole võtnud sei-

sukohta, kas kohus peab võimalikuks tuvastusmenetluse ja maksu määramise menetluse samaaeg-

set algamist ühe korralduse alusel ning kas niisugune paralleelmenetlus on üldse võimalik. Riigi-

kohtunik Ivo Pilving on määruse nr 3-3-1-8-13 eriarvamuses sedastanud, et ühe menetluse läbi-

viimine ei välista teist ning et kehtiv õigus ei välista maksu määramise menetluse ja tuvastusme-

netluse algatamist üheaegselt sama korraldusega.

Vastustaja arvates on paralleelmenetlus võimalik ning kiirema ja efektiivsema menetluse

läbiviimiseks ka vajalik, HMS, MKS ja käibemaksuseadus selleks takistusi ette ei näe. Tagas-

tusnõude tekkimise kontroll hõlmab valdavalt samu toiminguid mis maksu määramise menetlus.

Kui menetlusi viiakse läbi paralleelselt, on see isikut vähem koormav ja mõistlik. Kui tuvastus-

menetlus ja maksu määramise menetlus samaaegselt toimuda ei saa, tekib küsimus, kuidas lõpeb

tuvastusmenetlus juhul, kui maksuhaldur ei aktsepteeri tagastusnõuet ning kas ja millisel alusel

saab maksuhaldur tagastusnõude esitaja maksuarvestust muuta (enammakstud käibemaks, mille

tagastamist tagastusnõudega taotletakse, on käibemaksu deklaratsiooni vormil ridade 4 ja 5 –

käibemaks ja sisendkäibemaks – vahe). Otsusega, millega jäetakse aktsepteerimata tagastusnõue,

otsustatakse sisuliselt, et maksukohustuslasel puudub enammakse. Tagamaks et pärast tagastus-

nõude tuvastusmenetlust oleks maksukohustuslase deklaratsioon õige, peab olema võimalik tagas-

tusnõude tuvastusmenetluse ja maksu määramise menetluse paralleelne läbiviimine.

Vaidlustatud otsus on motiveeritud ega ole vastuolus kaebaja osutatud HMS-i ja MKS-i

sätetega. Kuivõrd otsuses on vastustaja asunud seisukohale, et ettemaksukonto arestimine pole

seadusega vastuolus ja MTA-l puudub kohustus vabastada ettemaksukonto aresti alt ning intressi

arvutamine on otseselt seotud eelnevaga, polnud maksuhalduril eraldi vaja hakata põhjendama int-

ressitaotluse rahuldamata jätmist. Eksitav on kaebaja väide, et MTA pole intressitaotluse osas üldse

seisukohta võtnud. Otsuses on selgelt kirjas, et MTA jätab rahuldamata taotluse maksta intressi

tagastusnõuete täitmisega viivitamise eest.

Viide otsuses 6.10.2011.a. korralduse alusel alustatud üksikjuhtumi kontrolli kohta on

oluline sellepärast, et 252 162,77 euro suuruse summa ulatuses arestitud ettemaksukonto tagab

6.10.2011.a., 14.05.2012.a. ja 14.06.2012.a. korralduste alusel läbiviidavate kontrollimiste tulemu-

sel kohustuste määramist. 6.10.2011.a. korraldusega alustas maksuhaldur kaebaja suhtes üksikjuh-

tumi kontrolli ning 29.06.2012.a. kohtule edastatud taotlus on tehtud selle konkreetse maksu

määramise menetluse raames. Ettemaksukontol pole võimalik arestida nö konkreetselt märtsi-

aprilli 2012.a. tagastusnõuet, vaid maksuhaldur esitas taotluse ettemaksukonto arestimiseks

summas 252 162,77 eurot. Kohus andis ka sama summa ulatuses MTA-le loa ettemaksukonto

arestimiseks. Kuidas konkreetselt summa ettemaksukontole tekkinud on, ei oma tähtsust.

KOHTU PÕHJENDUSED

MKS § 1361 lg 1 näeb ette, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põh-

jendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib

selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada MKS §-s 130 lg 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäi-

turi poole täitetoimingute sooritamiseks. MKS § 130 lg 1 p 6 kohaselt võib maksuhaldur pöörata

sissenõude rahalistele nõuetele või varalistele õigustele. Osutatud sätete alusel on maksuhalduril

halduskohtu loal õigus tulevase maksukohustuse täitmise tagamiseks arestida maksukohustuslase

rahalisi nõudeid ja keelata isikul neid sisse nõuda. Kuna ettemaksukontol on maksukohustuslase

rahalised nõuded riigi vastu, tuleb ettemaksukonto arestimist käsitleda ettemaksukontol oleva raha-

lise nõude arestimisena MKS § 130 lg 1 p 6 tähenduses.

Tallinna Halduskohtu kahe jõustunud määrusega antud lubade alusel on vastustaja ares-

tinud kaebaja õiguseellase AS "Leventa" ettemaksukonto 252 162,77 euro suuruses summas ja OÜ

"Viva Elektroonika Pluss" ettemaksukonto 30 957,57 euro suuruses summas, kokku 283 120,34

euro suuruses summas, mille vabastamist kaebaja taotleb viitega Riigikohtu lahenditele, väites, et

kuna halduskohus pole lubade andmisel lähtunud Riigikohtu lahendites märgitud kriteeriumidest,

pidanuks vastustaja kaebaja 3.05.2013.a. esitatud taotlust saades ettemaksukonto viivitamatult

aresti alt vabastama.

Kohus kaebaja seisukohta ei jaga. Kaebaja viidatud määrustes 30.04.2013.a. nr 3-3-1-4-13

ja nr 4-4-1-8-13, 6.06.2013.a. nr 3-3-1-26-13 ning 13.06.2013.a. nr 3-3-1-31-13 on Riigikohus

käsitlenud ettemaksukonto arestimise õiguspärasust tagastusnõude õigsuse kontrollimise (tagastus-

nõude tuvastamise) menetluses, avaldades järgmised seisukohad. Kuigi ettemaksukonto arestimine

vajaks seadusandja poolt täpsemat reguleerimist, on ettemaksukontol oleva rahalise nõude aresti-

mine siiski võimalik. Maksuhaldur saab käibemaksu tagastusnõude õigsust kontrollida maksimaal-

selt 120-päevase tähtaja jooksul. Enammakse ei jõua ettemaksukontole enne tagastusnõude aktsep-

teerimist. Tagastusnõude aktsepteerimisel puudub ettemaksukonto arestimiseks eesmärk ja

vajadus. Ettemaksukonto arestimine ei peata ega pikenda tagastusnõude tuvastamiseks ettenähtud

tähtaegu. Kuna tagastusnõude aktsepteerimisega on tagastusnõude tuvastamise menetlus MKS §-

de 106; 107 ja KMS § 34 tähenduses lõppenud, puudub asjas menetlus, mille tagamiseks saaks

täitmist tagava toiminguna isiku ettemaksukontot arestida. Maksuhaldur pole näidanud, et ta oleks

alustanud uuel alusel uue kontrollimenetlusega, mistõttu puudub alus ettemaksukontole aresti

seadmiseks.

Osutatud Riigikohtu lahendid ei tühistanud aga Tallinna Halduskohtu 3.07.2012.a. ja

13.11.2012.a. jõustunud määrusi ega pannud ka MTA-le kohustust vabastada nende määruste

alusel kaebaja ettemaksukontol arestitud summad aresti alt. Jõustunud kohtumääruste tühistamist

võib menetlusosaline taotleda üksnes Riigikohtus teistmise korras halduskohtumenetluse seadus-

tiku(HKMS) §-s 240 lg 1 loetletud teistmisalustest vähemalt ühe esinemisel. Seega lähtub ka kohus

eeldusest, et ettemaksukonto arestimine kogusummas 283 120,34 eurot on toimunud õiguspäraselt.

Käsitletavas kohtuvaidluses peab kohus lahendama küsimuse, kas kaevatud otsuse tegemise

ajal 15.05.2013.a. oli ettemaksukonto aresti all hoidmine põhjendatud ning ka see on jätkuvalt

põhjendatud ka asja kohtuliku arutamise lõpulejõudmise seisuga. MKS § 1361 lg 3 sätestab, et kui

täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud

tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täite-

toimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Niisugust tagatist kaebaja esitanud pole ning vastustaja

kinnitusel pole ka ettemaksukonto arestimist tinginud asjaolu ära langenud. Kaebaja on Riigikohtu

lahenditele tuginedes seisukohal, et kuivõrd tagastusnõuete kontrollimiseks seadusega maksimaal-

selt lubatud 120-päevane tähtaeg on ammu möödunud, tuleb ettemaksukontol arestitud raha viivita-

matult tema pangaarvele kanda olenemata sellest, kas vastustajal on õnnestunud selle aja jooksul

saada kõiki maksumenetluses otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid või mitte.

Vastustaja selgitusel taotles ta 29.06.2012.a. kaebaja ettemaksukonto arestimiseks luba

6.10.2011.a. korralduse alusel alustatud AS "Leventa" 2011.a. juuli-augusti käibemaksu arvesta-

mise ja deklareerimise õigsuse kontrollimise menetluses, s.o. üksikjuhtumi kontrolli käigus, mitte

tagastusnõude kontrollimise menetluses ning see on selgelt kirjas ka osutatud korralduses ja taot-

luses ning Tallinna Halduskohtu 3.07.2012.a. määruses, millega taotlus rahuldati. Taotluse

kohaselt tingis kontrollimise fakt, et äriühing deklareeris 2011.a. augustikuu käibedeklaratsioonis

käibemaksu enammakset 199 113,87 eurot ning osutatud korralduses sisaldub viide MKS §-le 59

lg 2 p 1, mis näeb ette maksuhalduri õiguse kontrollida maksukohustuslase maksude tasumise

õigsust üksikjuhtumi kontrolli raames. Kohtu hinnangul on sellega tõendatud, et AS "Leventa"

2011.a. juuli-augusti käibemaksu osas esitas maksuhaldur taotluse maksuotsuse täitmist tagavate

toimingute tegemiseks maksude tasumise õigsuse kontrollimise maksumenetluse raames(tl 17-28,

93-100).

Vastustaja kinnitab, et 14.05.2012.a., 14.06.2012.a. ja 3.08.2012.a. korralduste alusel alus-

tas ta üheaegselt nii AS "Leventa" 2012.a. märtsikuu, aprillikuu ja juunikuu käibemaksu enam-

makse tagastusnõuete õigsuse kontrollimenetlusi kui ka üksikjuhtumite kontrollimenetlusi kavatsu-

sega määrata kaebajale täiendav käibemaks. Kõigis kolmes korralduses sisaldub viide MKS §-le 59

lg 2 p 1, samuti on vastustaja kohtule 29.06.2012.a. ja 13.11.2012.a. esitatud taotlustes selgitanud,

et viib ülalmärgitud korralduste alusel maksustamisperioodide märts-aprill ja juuni 2012.a. üksik-

juhtumite kontrolle läbi tagastusnõuete menetlemiseks MKS §-s 106 lg 2 ettenähtud piiratud me-

netlustähtaja tingimustes ning et maksuhalduril on kavatsus nendes asjades teha maksuotsused(tl

22-27, 93-100). See viitab selgelt vastustaja kavatsusele mitte piirduda tagastusnõuete kontrolli-

misel esialgsete tuvastamismenetlustega, vaid kontrollida tagastusnõudeid ka maksu määramise

menetlustes. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et AS "Leventa" 2012.a. märtsikuu, april-

likuu ja juunikuu käibemaksu osas esitas maksuhaldur taotlused maksuotsuse täitmist tagavate

toimingute tegemiseks maksude tasumise õigsuse kontrollimise maksumenetluste raames. Kuna

Riigikohus käsitles kaebaja viidatud lahendites ettemaksukonto arestimise õiguspärasust üksnes

tagastusnõude õigsuse kontrollimise (tagastusnõude tuvastamise) menetluses ega avaldanud oma

seisukohta tuvastamismenetluse ja maksu määramise menetluse üheaegse läbiviimise võimalikku-

se/võimatuse küsimuses, on kaebaja viited nendele lahenditele asjakohatud.

Kohus nõustub vastustajaga, et paralleelmenetlus (üheaegselt nii tagastusnõude õigsuse kui

ka maksude tasumise õigsuse kontrollimine) on võimalik ning kiirema ja efektiivsema menetluse

läbiviimiseks ka vajalik ning et kehtiv õigus ei keela tuvastamismenetluse ja maksu määramise

menetluse algatamist üheaegselt sama korraldusega. Tagastusnõude tekkimise kontroll hõlmab val-

davalt samu toiminguid mis maksu määramise menetlus. Otsusega, millega jäetakse aktseptee-

rimata tagastusnõue, otsustatakse sisuliselt, et maksukohustuslasel puudub enammakse. Tagamaks

et pärast tagastusnõude tuvastusmenetlust oleks maksukohustuslase deklaratsioon õige, peab olema

võimalik tagastusnõude tuvastusmenetluse ja maksu määramise menetluse paralleelne läbiviimine.

Kuna maksuhalduril on seadusest tulenev õigus kontrollida igal ajal maksukohustuslase maksude

tasumise õigsust(MKS § 59 lg 2 p 1) ning MKS ei näe üksikjuhtumi kontrolli algatamisest teavita-

miseks ette eraldi korralduse andmist, algasid maksuhalduri menetlused esimese menetlustoimin-

guga(HMS § 35 lg 1 p 3), milleks olid kõnealused neli teabe ja dokumentide nõudmise korraldust.

Ilmselgelt on nende korraldustega nõutud teave ja dokumendid kasutatavad maksude tasumise õig-

suse kontrollimise menetluses, kuigi 14.05.2012.a., 14.06.2012.a. ja 3.08.2012.a. korraldused olid

samamoodi vajalikud ka maksuhalduri poolt läbiviidud tagastusnõude tuvastusmenetluses. Pärast

tagastusnõude täitmise tuvastusmenetluse lõppemist kantakse enammakse ettemaksukontole ning

maksuhaldur jätkab maksude tasumise õigsuse kontrolli, et teha maksuotsus(MKS § 107 lg 4). Ka

Riigikohus on kaebaja viidatud määrustes rõhutanud, et tagastusnõude aktsepteerimine ja isegi

täitmine ei välista selle täielikumat kontrolli ning maksusumma lõplikku kindlaksmääramist MKS

§-s 98 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul.

Eeltoodust nähtuvalt pole ettemaksukonto arestimist tinginud asjaolud ära langenud.

Arestitud rahasumma kohta pole olemas jõustunud maksuotsuseid ning kaebaja pole ka esitanud

tagatisi maksumenetlustes määratavate võimalike rahaliste nõuete või kohustuste tasumise tagami-

seks arestitud summa suuruses. Vastustaja on vaidlustatud otsuses põhjendatult keeldunud kaebaja

taotluse rahuldamisest. Kohus möönab, et otsus võinuks olla detailsemalt motiveeritud. Kaebaja on

3.05.2013.a. MTA-le esitatud taotluses põhjendanud ettemaksukonto aresti alt viivitamatu vabasta-

mise nõuet üksnes ettemaksukonto arestimise asjaolude väidetava sarnasusega Riigikohtu lahendi-

tes nr 3-3-1-4-13 ja nr 3-3-1-8-13 käsitletud kohtuasjadega(tl 29-31). Vastustaja on sellele

vastuseks otsuses märkinud, et ettemaksukonto arestimine kogusummas 283 120,34 eurot on

toimunud seaduslikult ja praegu puudub MTA-l kohustus ettemaksukontot selle summa ulatuses

aresti alt vabastada ning viidanud ka faktile, et 29.06.2012.a. Tallinna Halduskohtule esitatud

loataotluses on ära toodud, et AS "Leventa" osas viiakse 6.10.2011.a. korralduse alusel muu hulgas

läbi üksikjuhtumi kontrolli, mille raames kontrollitakse ettevõtte käibemaksu arvestamise ja

deklareerimise õigsust maksustamisperioodidel juuli-august 2011.a. Siiski ei too puudused

motiveerimisel kaasa sisuliselt õiguspärase otsuse tühistamist, sest samasisuline haldusakt tuleks

uuesti välja anda. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes

põhjusel, et selle andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

need rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja etteheide, et vastustaja pole vaidlustatud otsuses võtnud

seisukohta kaebaja intressitaotluse osas. Intressinõude lahendamine saab kerkida päevakorda alles

siis, kui põhinõue on otsustatud täielikult või osaliselt rahuldada. Kuna vastustaja on otsuses

asunud seisukohale, et ettemaksukonto arestimine oli seaduslik ja MTA-l puudub kohustus vabas-

tada ettemaksukonto aresti alt, polnud maksuhalduril mingit vajadust hakata eraldi põhjendama

intressitaotluse rahuldamata jätmist. Vastustaja pole kaebaja intressinõuet eiranud, vaid on otsuse

resolutsioonis jätnud ka intressi maksmise nõude rahuldamata.

Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §-le 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Pooled pole menetluskulude taotlusi esitanud.

Kohtunik: D.Maastik

/allkirjastatud digitaalselt/