2-10-17654/69 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12. september 2013, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-10-17654

Tsiviilasi

Margo Kippasto hagi Catwees OÜ vastu ja OÜ

Catwees vastuhagi Margo Kippasto vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

hagihind 1498 eurot 37 senti; vastuhagi hind 2264 eurot

50 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja / vastuhagi kostja: Margo Kippasto (isikukood

37309292738; elukoht XXXX)

Margo Kippasto lepinguline esindaja: Gaabriel Tavits

(e-post gaabriel.tavits@abpacta.ee )

kostja / vastuhagi hageja: OÜ Catwees (registrikood

10645726; aadress Ehitajate tee 2, Pärnu ja Narva mnt 3,

Tartu)

OÜ Catwees lepinguline esindaja: advokaat Tanel Mällas

(e-post tanel.mallas@lplaw.ee)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Margo Kippasto hagi OÜ Catwees vastu osaliselt:

1.1. tunnustada Margo Kippasto nõuet OÜ Catwees vastu saamata töötasu 335 eurot

88 senti osas;

1.2. välja mõista OÜ-lt Catwees puhkusehüvitis 28 eurot 38 senti ja täiendav hüvitis

TLS § 109 lg 1 alusel 263 eurot 17 senti, kokku 291 eurot 55 senti Margo

Kippasto kasuks.

1.3. jätta välja mõistmata OÜ-lt Catwees puhkusehüvitis 119 eurot 51 senti ja

täiendav hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 751 eurot 43 senti, kokku 870 eurot 94

senti Margo Kippasto kasuks.

2. Rahuldada OÜ Catwees vastuhagi Margo Kippasto vastu. Välja mõista Margo

Kippastolt 2264 eurot 50 senti OÜ Catwees kasuks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jaotada

menetluskulud

järgmiselt:

jätta

Margo

Kippasto

kanda

riigilõiv

puhkusehüvitiselt osas, mis ületab avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel

tasumisele kuuluvat madalamat riigilõivumäära, ülejäänud puhkusehüvitise riigilõivust

2/10

jätta Margo Kippasto kanda 80% ja OÜ Catwees kanda 20%; jätta riigilõiv vastuhagilt

Margo Kippasto kanda; muud poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

4. Menetlusosaline

võib

nõuda

Tartu

Maakohtult

menetluskulude

rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega.

5. Välja mõista riigilõiv puhkusehüvitise nõudelt Margo Kippastolt 63 eurot ja OÜ-lt

Catwees 12 eurot riigi kasuks.

Raha tasuda 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi kontole

nr 10220034796011

(AS

SEB

Pank),

nr 221023778606

(AS

Swedbank),

nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või nr 17001577198 (Nordea Bank

Finland PLC Eesti filiaal), viitenumber 2900078538. Selgitusse märkida kohtuasja

number ja isiku nimi, kelle eest raha tasuti.

Kui Margo Kippasto ja OÜ Catwees ei täida kohustust otsuses märgitud tähtpäevaks, võib

otsuse saata sundtäitmisele.

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

6. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

7. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Otsuse kättetoimetamine

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele ning saata p-i 5 osas Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10. veebruaril 2010 esitas Margo Kippasto Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjonile

avalduse OÜ Catwees vastu, paludes tuvastada OÜ Catwees poolt töölepingu

ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ning välja mõista OÜ-lt

Catwees kolme kuu keskmine töötasu 53 150 krooni. Samuti palus Margo Kippasto

mõista OÜ-lt Catwees välja täiendava kompensatsiooni 53 150 krooni, vähem arvestatud

töötasu 5255 krooni 35 senti ja puhkusetasu 434 krooni (III kd lk 27-28).

3. märtsi 2010 otsusega töövaidlusasjas nr 9.2-2/514-2010 rahuldas töövaidluskomisjon

Margo

Kippasto

avalduse

osaliselt.

Töövaidluskomisjon

tunnistas

töölepingu

ülesütlemise OÜ Catwees poolt 20. jaanuaril 2010 TLS § 89 lg 1 alusel tühiseks ja luges,

et tööleping ei ole lõppenud ülesütlemisega. Töövaidluskomisjon lõpetas Margo Kippasto

töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 21. märtsil 2010. Töövaidluskomisjon mõistis OÜ-lt

3/10

Catwees Margo Kippasto kasuks välja töötasu 5255 krooni 35 senti, puhkusetasu 434

krooni ja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 3 keskmise kuupalga ulatuses 37 273 krooni 26

senti (I kd lk 6-7, III kd lk 9-10).

14. aprillil 2010 esitas OÜ Catwees Tartu Maakohtule taotluse töövaidluse

läbivaatamiseks hagimenetluse korras. OÜ Catwees ei nõustunud töövaidluskomisjoni

otsusega palga ja puhkusetasu osas ning osas, mis puudutas töötajale määratud kolme

keskmise kuupalga hüvitise suurust (tsiviilasi nr 2-10-17247; I kd lk 3-4).

16. aprillil 2010 esitas Margo Kippasto Tartu Maakohtule hagi, milles ei nõustunud

keskmise töötasu arvestusega ning palus OÜ-lt Catwees välja mõista hüvitise täiendavalt

20 829 krooni 84 senti (tsiviilasi nr 2-10-17654; III kd lk 3). 3. septembri 2010 nõude

täpsustuses palus Margo Kippasto OÜ-lt Catwees välja mõista mitte 20 829,84 krooni,

vaid 18 330 krooni 54 senti. Lisaks palus ta välja mõista töötasu 20. jaanuari kuni

21. märtsi 2010 eest 37 069 krooni 20 senti (III kd lk 40-41).

2. 23. märtsil 2010 esitas OÜ Catwees Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse

Margo Kippasto vastu, paludes Margo Kippastolt välja mõista OÜ Catwees poolt Margo

Kippastole tühise ülesütlemise alusel ülekantud 52 903 krooni.

19. aprilli 2010 otsusega töövaidlusasjas nr 9.2-2/1092-2010 rahuldas töövaidluskomisjon

OÜ Catwees avalduse osaliselt ning mõistis Margo Kippastolt OÜ Catwees kasuks välja

koondamishüvitusena makstud 9895 krooni (II kd lk 12-13).

31. mail 2010 esitas OÜ Catwees Tartu Maakohtule hagi, milles palus Margo Kippastolt

TsÜS § 84 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel välja mõista alusetult saadud 43 008 krooni –

etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest tasutud 24 848 krooni 84 senti ja ekslikult

rohkem tasutud 18 159 krooni 16 senti (tsiviilasi nr 2-10-25866; II kd lk 5-8).

3. 25. juuni ja 4. oktoobri 2010 määrustega liitis Tartu Maakohus tsiviilasjad nr 2-10-17247,

2-10-17654 ja 2-10-25866 ühte menetlusse ja jättis liidetud tsiviilasja numbriks 2-10-

17654 (I kd lk 36, II kd lk 41).

4. 15. septembri 2011 otsusega otsustas Tartu Maakohus järgmist:

I. rahuldada Margo Kippasto hagi OÜ Catwees vastu osaliselt: 1.1. kohus lõpetab OÜ

Catwees ja Margo Kippasto vahelise töölepingu nr 27 TLS § 107 lg 2 alusel alates

21. jaanuarist 2010; 1.2. välja mõista OÜ-lt Catwees Margo Kippasto kasuks saamata

jäänud töötasu 1014 eurot 60 senti (15 875 krooni 4 senti); 1.3. jätta muutmata

töövaidluskomisjoni 3. märtsi 2010 otsus nr 9.2-2/514-2010 osas, millega OÜ-lt

Catwees mõisteti välja Margo Kippasto kasuks 2382 eurot 20 senti (37 273 krooni 26

senti); 1.4. jätta rahuldamata Margo Kippasto töötasu nõue perioodi 20. jaanuar kuni

21. märts 2010 eest summas 2369 eurot 15 senti (37 069 krooni 20 senti);

II. rahuldada OÜ Catwees vastuhagi Margo Kippasto vastu osaliselt: 2.1 välja mõista

Margo Kippastolt OÜ Catwees kasuks enammakstud töötasu 331 eurot 88 senti

(5192 krooni 80 senti); 2.2. jätta rahuldamata OÜ Catwees nõue summas 2416 eurot

83 senti (37 815 krooni 20 senti) (III kd lk 111-114).

5. 19.

juuni

2012

otsusega

rahuldas

Tartu

Ringkonnakohus

OÜ

Catwees

apellatsioonkaebuse osaliselt (III kd lk 146-153).

Ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 15. septembri 2011 otsuse osaliselt, s.o osas,

millega maakohus lõpetas OÜ Catwees ja Margo Kippasto vahelise töölepingu nr 27

alates 21. jaanuarist 2010, ning tegi selles osas uue otsuse, millega lõpetas OÜ Catwees ja

Margo Kippasto vahelise töölepingu nr 27 TLS § 107 lg 2 alusel alates 21. märtsist 2010.

Samuti tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis OÜ-lt

Catwees Margo Kippasto kasuks välja saamata jäänud töötasu 1014 eurot 60 senti

4/10

(15 875 krooni 4 senti) ja jättis osaliselt rahuldamata OÜ Catwees vastuhagi Margo

Kippasto vastu summas 2264 eurot 53 senti (35 432 krooni 20 senti), ning saatis asja

selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Lisaks saatis ringkonnakohus tsiviilasja maakohtule läbivaatamiseks Margo Kippasto

nõuetes OÜ Catwees vastu töötasu 355 eurot 88 senti (5255 krooni 35 senti) ja

puhkusetasu 27 eurot 74 senti (434 krooni) saamiseks.

Rinkonnakohus märkis, et menetluskulud jaotab maakohus vastavalt asjas tehtavale

lahendile.

Ringkonnakohus ei ole oma otsuse resolutsioonis välja toonud, millises osas jäi OÜ

Catwees apellatsioonkaebus rahuldamata.

6. 18. oktoobri (III kd 164-167), 12. detsembri 2012 (III kd lk 190-192), 21. veebruari, 5.

märtsi, 13. mai 2013 (IV kd lk 1-6, 22-25, 43-47) seisukohtades palus Margo Kippasto

tunnustada oma nõuet välja mõistetud saamata jäänud töötasu osas summas 335 eurot 88

senti (esialgses avalduses trükiviga 355 eurot 88 senti) ja välja mõista OÜ-lt Catwees

vahe 1014 eurot 60 senti, mis on tingitud keskmise töötasu arvestamise korra ebaõigest

tõlgendusest. Samuti palus Margo Kippasto mõista OÜ-lt Catwees välja vähem

arvestatud puhkusetasu: 18. oktoobri 2012 avalduses märkis hageja puhkusetasu nõude

suuruseks 27 eurot 74 senti; edaspidi märkis hageja puhkusetasu nõude suuruseks nii

27 eurot 74 senti kui 147 eurot 89 senti ning palus välja mõista 147 eurot 89 senti.

Margo Kippasto töötas autoremondilukksepana täistööajaga, tema suhtes kohaldati

tööajanormi 8 tundi päevas. Töölepingu p-i 4.1 kohaselt maksti talle palka tükitöö eest

tariifiga 115 kr/h, palga arvutamiseks korrutati kliendile müüdud tükitöötundide arv

tükitöötariifiga. Kuigi töötaja viibis tööl 8 tundi päevas, tuli tal tegelikult tööd teha

erinevatel päevadel erinevalt, sest tööandjal rohkem tööd pakkuda ei olnud. Töötaja ei

saanud töölt lahkuda, sest see oleks tähendanud töökohustuste rikkumist. Töölepingu p-i

4.2 kohaselt kohustus tööandja tasuma töötajale EV-s kehtivat miinimumpalka, kui ta ei

kindlusta töötajat tööga. Hageja nõuab miinimumtasu aja eest, mil teda tööga ei

kindlustatud (2009. a jaanuaris, veebruaris, märtsis, detsembris ja 2010. a jaanuaris kokku

176,2 h eest miinimumtasu 27 kr/h). Vahe tuleb tegelikult töötatud tundidest ja tundidest,

mille eest palgateatise kohaselt maksti tasu. Samuti nõuab hageja 2008. a detsembris

tehtud ületunnitöö eest täiendavat tasu 497 krooni 95 senti (8,66 h * 115 *0,5). Margo

Kippasto täiendava töötasu nõue on kokku 5255 krooni 35 senti, s.o 335 eurot 88 senti

(arvestus II kd lk 36, IV kd lk 8). Kostja on nimetatud summa hagejale tasunud, sest

töövaidluskomisjon tunnistas nõude viivitamatult täidetavaks.

Margo Kippasto on OÜ-s Catwees töötanud alates 28. septembrist 2004. Alates 1. aprillist

kuni 7. detsembrini 2009 viibis ta lapsehoolduspuhkusel ning naasis tööle 8. detsembril

2009. Oluline on, et Margo Kippasto tegi tööd tööandja kasuks ka lapsehoolduspuhkuse

ajal, mida kinnitavad tunnistaja Lauri Roosi ütlused. Seega tuleb keskmise töötasu

arvestamise aluseks võtta Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 91 § 2 lg-te 1, 2

järgi need kuus kuud, mil Margo Kippasto on OÜ-s Catwees töötanud ja mille eest

töötasu saanud, st 2008. a november ja detsember ning 2009. a jaanuar, veebruar, märts,

detsember. Margo Kippasto kuue kuu brutokuupalk on kokku 82 963 krooni 35 senti,

tööpäevi oli kuue kuu peale kokku 96. Seega on keskmine tööpäevatasu 864 krooni 20

senti (82 963,35 / 96). Kuna antud perioodi kalendaarne tööpäevade arv on ühes kuus

20,5, on keskmine kuutasu 17 716 krooni 10 senti (20,5 * 864,20). Seega on hagejal

õigus TLS § 109 lg 1 alusel hüvitisele kolme keskmise kuupalga ulatuses summas 53 148

krooni 30 senti (3 * 17 716,10). Kuna 37 273 krooni 26 senti on tööandja tasunud, on

Margo Kippastol õigus saada saamata jäänud hüvitise vahe 15 875 krooni 4 senti (1014

eurot 60 senti). Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 91 § 2 lg-t 3 ei saa arvesse

võtta, samuti ei tule kohaldamisele ringkonnakohtu viidatud § 2 lg 4.

5/10

Kuna saamata jäänud töötasu suureneb 335 euro 88 sendi võrra, tuleb teha ümberarvestus

ka puhkusetasu osas. Puhkusetasu suureneb ümberarvestuse tõttu Vabariigi Valitsuse

määruse nr 91 § 4 alusel 434 krooni (27 eurot 74 senti). Samas tuleb teha puhkusetasu

ümberarvestus, arvestades töötaja eelneva kuue kuu töötasu. Kuna töötaja kuue kuu

brutokuupalk on kokku 82 963 krooni 35 senti, on keskmine kalendripäevatasu 605

krooni 57 senti (82 963,35 / 137). Puhkusetasu on hagejal õigus saada 14 päeva eest 8478

krooni 1 sent. Tööandja on tasunud 6164 krooni, vahe on seega 2314 krooni 1 sent (147

eurot 89 senti). Margo Kippasto ei nõustu, et puhkusetasu nõudelt tuleb tasuda riigilõivu.

7. 29. novembri 2012 (III kd lk 179-183), 22. veebruari, 15. märtsi, 13. mai 2013 (IV kd lk

11-12, 29-31, 50-54) seisukohtades palus OÜ Catwees jätta Margo Kippasto nõuded

rahuldamata ja puhkusetasunõude riigilõivu tasumata jätmise tõttu läbi vaatamata.

Samuti palus OÜ Catwees rahuldada oma vastuhagi ja mõista Margo Kippastolt enda

kasuks välja 2264 eurot 50 senti.

Vähem tasutud töötasu nõue on alusetu. Töölepingu p-i 4.1 muudatusega 2. jaanuarist

2007 leppisid pooled kokku, et töötajale makstakse palka kliendile müüdud

tükitöötundide eest. Tükitöö arvutamiseks iga kalendrikuu kohta korrutati arveldatud

tükitöötundide arv tükitöö tunnitariifiga (115 kr/h alates 1. maist 2007). Igal tööl on

normatiivaeg, mille jooksul peab lukksepp töö teostama. Kui töötaja ületab kehtestatud

aega, ei ole tal võimalik kehtestatud aega ületavas osas tasu saada. Palga tasumisel ei ole

oluline töötaja poolt tööl oldud aeg, vaid reaalselt ettevõtte kliendile müüdud

tükitöötunnid. Töötaja kohustus töötama kokkulepitud tööajal, kuid tasu saab mitte

töötatud aja, vaid tehtud töö koguse ehk tükitöö alusel. Isegi kui töötaja nõustub töötama

üle seaduses sätestatud tööajanormi või esialgu kokku lepitust kauem või puhkepäevadel,

riigipühadel ja õhtusel või öisel ajal, ei rakendu töölepingu seaduse, töö- ja puhkeaja

seaduse ja palgaseaduse sätted, mis reguleerivad ületunnitööd või töötamist

puhkepäevadel, riigipühadel ja õhtusel ning öisel ajal. Tööandja suhtes on ebaõiglane, kui

ta peaks maksma töötajale lisaks lisatasusid, mis on ette nähtud ajatöö puhuks.

Kostja ei nõustu ka saamata jäänud puhkusetasu nõudega. TLS § 70 lg 1, § 29 lg 8,

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 91 § 1 lg 1, § 2 lg-te 1, 2, § 4 lg-te 1, 2

järgi tuleb puhkusetasu arvutamisel aluseks võtta hageja kuue kuu töötasu enne 2010. a

jaanuari. Hageja keskmine kuutasu sel perioodil oli 12 424 krooni 42 senti. Hagejal oli

lepingu ülesütlemisel õigus puhkusehüvitisele 14 kalendripäeva eest summas 6164 krooni

(bruto), selle on kostja lõpparvena hagejale välja maksnud.

Hageja nõue täiendava hüvitise väljamõistmiseks ei ole põhjendatud. 29. novembri 2012

vastuses nõustus kostja ringkonnakohtuga, et keskmise töötasu arvestamisel tuleb

kohaldada Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 91 § 2 lg-t 4, mitte lg-t 2. 22.

veebruari 2013 täpsustuses lähtus OÜ Catwees keskmise töötasu arvestamisel Vabariigi

Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 91 § 2 lg-st 3, sest Margo Kippasto on töötasu

saanud nii detsembris 2009 kui jaanuaris 2010. OÜ Catwees võttis keskmise töötasu

arvutamisel aluseks Margo Kippasto töötasu detsembris 2009 ning arvestas keskmiseks

töötasuks 12 424 krooni 42 senti. 13. mai 2013 seisukohas viitas kostja määruse nr 91 § 2

lg-tele 4 ja 6 ja võttis aluseks arvutamise vajaduse kuule eelnenud kuu (s.o 2009. a

detsembri) töötasu 12 424 krooni 42 senti. Hageja ei täitnud lapsehoolduspuhkuse ajal

kostja juures töölepingu alusel tööülesandeid. Hageja ei ole esitanud selle kohta ühtegi

dokumentaalset tõendit, ka tunnistaja ütlused ei anna alust asuda vastupidisele

seisukohale. Hageja võis viibida lapsehoolduspuhkusel olles kostja asukohas, kuid

töölepingust tulenevaid töökohustusi ei ole ta sel ajal täitnud.

2010. a jaanuari palgateatise kohaselt tasus OÜ Catwees Margo Kippastole hüvitist

etteteatamata aja eest 40 625 krooni, s.o 2596 eurot 41 senti (bruto). Hüvitise arvutamisel

võttis OÜ Catwees ekslikult aluseks keskmise päevatasu 990 krooni 85 senti (periood

6/10

oktoober 2008 – märts 2009), mistõttu ta maksis hüvitist ekslikult suuremas summas.

Hüvitise suurus oleks pidanud olema 24 848 krooni 84 senti (12 424,42 * 2). Seega on

OÜ Catwees tasunud Margo Kippastole ekslikult rohkem 15 776 krooni 15 senti, mille

saamiseks puudus Margo Kippastol mistahes õiguslik alus. Töösuhte lõpetamine Margo

Kippastoga TLS § 89 lg 1 alusel on tunnistatud tühiseks ning kuna Margo Kippasto ei

soovinud töösuhet jätkata, lõpetati töösuhe temaga TLS § 107 lg 2 alusel alates 21.

märtsist 2010 ja mõisteti tema kasuks tööandjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 3 kuu

keskmise kuupalga ulatuses. TLS § 109 lg 3 sätestab, et kui töötajale on TLS § 109 lg 1

või 2 alusel hüvitist tasutud, ei ole tal õigust nõuda töötasu, mida tal oleks olnud õigus

saada töösuhte jätkumisel töövaidlusorgani otsuse jõustumiseni. Seega ei ole Margo

Kippastol õiguslikku alust ka 24 848 krooni 84 sendi suuruseks hüvitiseks etteteatamata

aja eest või töötasuks perioodi 20. jaanuari – 21. märts 2010 eest.

Seega on Margo Kippasto alusetult rikastunud OÜ Catwees arvel summas 40 624 krooni

57 senti. Kuna Margo Kippasto on tagastanud 331 eurot 88 senti 20. septembril 2012, on

OÜ Catwees nõue Margo Kippasto vastu 2264 eurot 50 senti.

8. Margo Kippasto palub jätta OÜ Catwees vastuhagi rahuldamata (III kd 164-167, 190-

192, IV kd lk 1-6, 22-25, 43-47).

Tulenevalt VÕS § 6 lg-st 1 peavad töösuhtes töötaja ja tööandja teineteise suhtes käituma

hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kuna Margo Kippasto leiab, et tema keskmine töötasu on

17 716 krooni 10 senti, on ta nõus, et sai hüvitist etteteatamistähtaja järgimata jätmise

eest 5192 krooni 80 senti (40 625 – 35 432,20; 331 eurot 88 senti) ettenähtust rohkem.

Enam saadu on ta OÜ-le Catwees tagastanud.

Ülejäänud 35 432 krooni 20 senti (2264 eurot 53 senti) ei ole töötaja saanud tööandjalt

alusetult. Kuna töötajale teatati töölepingu lõppemisest lühem aega ette, kuulub lühem

etteteatamise periood kompenseerimisele rahaliselt. Nimetatud summat oli töötajal õigus

saada, sest etteteatamise aja vältel on tal õigus teha tööd ja saada selle eest tasu. TLS §

109 lg 3 ei välista asjaolu, et tööandja peab tasuma hüvitist etteteatamistähtaja

mittejärgimise eest. TLS § 100 lg 5 sätestab üheselt, et kui tööandja teatab ülesütlemisest

vähem ette, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida ta oleks olnud õigus saada

etteteatamistähtaja järgmisel. TLS § 109 lg 3 räägib töötasust, kuid § 100 lg 5 hüvitisest.

9. 12. veebruari 2013 kohtuistungil teatas hageja esindaja, et ringkonnakohtu otsusele

vaatamata ei tule keskmise töötasu arvestamisel kohaldada Vabariigi Valitsuse 11. juuni

2009 määruse nr 91 § 2 lg 4. Kostja esindaja oli nõus ringkonnakohtu seisukohaga

keskmise töötasu arvestamise kohta (III kd lk 209). 2. mai 2013 istungil pooled

kokkuleppele ei jõudnud. Kohus kuulas üle tunnistaja Lauri Roosi (IV kd lk 38-49).

KOHTU SEISUKOHT

10. Pooltevahelises vaidluses on lahendamata järgmised nõuded: Margo Kippasto nõue

OÜ Catwees vastu täiendava töötasu 5255 krooni 35 senti (335 eurot 88 senti)

väljamõistmiseks; Margo Kippasto nõue OÜ-lt Catwees täiendava hüvitise 15 875 krooni

4 senti (1014 eurot 60 senti) väljamõistmiseks TLS § 109 alusel tulenevalt sellest, et

keskmine töötasu on töövaidluskomisjonis aluseks võetust suurem; Margo Kippasto nõue

OÜ Catwees vastu täiendava puhkusetasu 2314 krooni 1 senti (147 eurot 89 senti)

väljamõistmiseks; OÜ Catwees nõue Margo Kippasto vastu alusetult makstud 35 432

krooni 4 sendi (2265 eurot 50 senti) väljamõistmine.

Kohus leiab, et Margo Kippasto hagi tuleb rahuldada osaliselt ning OÜ Catwees

vastuhagi täielikult.

11. Margo Kippasto täiendava töötasu 5255 krooni 35 sendi nõue tuleb rahuldada.

7/10

Kohus ei nõustu kostjaga, et poolte vahel oli kokkulepe, et töötaja kohustub töötama

kokkulepitud tööajal, kuid tasu saab mitte töötatud aja, vaid üksnes tehtud töö koguse ehk

tükitöö alusel. Pooled sõlmisid 28. septembril 2004 töölepingu nr 27 (III kd lk 4-5).

Töölepingu p 3.1 näeb töötajale ette täieliku tööaja 40 tundi nädalas. Pooled ei vaidle

selle üle, et 2. jaanuaril 2007 kokku lepitud töölepingu p-i 4.1 muudatuse kohaselt

makstakse töötajale palka kliendile müüdud tükitöötundide eest ning tükitöö arvutamine

iga kalendrikuu kohta toimub nii, et arveldatud tükitöötundide arv korrutatakse tükitöö

tunnitariifiga (III kd lk 180, 190-191, IV kd lk 2, 30, 51). Vastavalt 30. aprillil 2007

sõlmitud töölepingu lisale nr 3 on alates 1. maist 2007 arveldatud tükitöö tunnitariif bruto

115 krooni (III kd lk 6). Töölepingu p 4.2 sätestab, et kui tööandja ei kindlusta töötajat

tööga, kohustub ta tasuma töötajale EV kehtivat miinimumpalka. Seega olukorras, kus

pooled on kokku leppinud täistööajas ja tööandja annab töötajale tööd kokkulepitud

tööajast vähem, tuleb aja eest, mil töötajat tööga ei kindlustatud, maksta vastavalt

töölepingu p-ile 4.2 miinimumtöötasu. Kohus nõustub hagejaga, et kui tööd tehakse, on

tasu 115 kr/h, muul ajal tuleb aga tagada miinimumtöötasu.

Pooled ei vaidle selle üle, et kuigi töötaja viibis tööl ettenähtud aja, oli tal tegelikult tööd

teha erinevatel päevadel erinevalt. Tööajagraafikust ja palgateatistest (II kd lk 30-35, III

kd 196-202) nähtub järgmine: Margo Kippasto oli 2008. a detsembris tööl 12 päeval 93 h,

millest maksti 101,66 tükitöötunni eest 11 691 krooni (115 kr * 101,66 tk); 2009. a

jaanuaris 20 päeval 160 h, millest maksti 111,05 tükitöötunni eest 12 771 krooni (115 kr

* 111,05 h); veebruaris 17 päeval 133 h, millest maksti 86,65 tükitöötunni eest 9965

krooni (115 kr * 86,65 h); märtsis 11 päeval 88 h, millest maksti 64,7 tükitöötunni eest

7441 krooni (115 kr * 64,7 tk); detsembris 16 päeval 122 h, millest maksti 80,4

tükitöötunni eest 9246 krooni (115 kr * 80,4 tk); 2010. a jaanuaris 13 päeval 104 h,

millest maksti 70 tükitöötunni eest 8050 krooni (115 kr * 70 h).

Eeltoodust nähtub ja poolte vahel ei ole vaidlust, et tööandja ei kindlustanud Margo

Kippastot tööga 2009. a jaanuaris 48,95 h, veebruaris 46,35 h, märtsis 23,3 h, detsembris

41,6 h ja 2010. a jaanuaris 34 h, kokku 194,2 h ulatuses ega ole talle selle aja eest ka tasu

maksnud. Töölepingu p-i 4.2 alusel on töötajal õigus nõuda selle aja eest tasu

miinimummääras. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007 määruse nr 254 ja 11. juuni

2009 määruse nr 90 kohaselt oli vaidlusalusel perioodil töötasu alammääraks tunnis

27 krooni. Töötaja arvestusest nähtuvalt nõuab ta miinimumtasu 176,2 h eest 27 kr/h (II

kd lk 36, IV kd lk 8). Kohus leiab, et töötaja nõue tuleb rahuldada ning OÜ-lt Catwees

tuleb Margo Kippasto kasuks välja mõista saamata töötasu 4757 krooni 40 senti.

Hageja töötasu arvestusest ilmneb, et mh sisaldab tema nõue ka tasu ületunnitöö eest

2008. a detsembris (IV kd lk 8). Palgateatise ja töötaja arvestuse (II kd lk 30, 36, IV kd lk

8) kohaselt on töötaja teinud 2008. a detsembris ületunnitööd 8,66 h, mille eest talle on

makstud töötasu 115 kr/h. 2008. a detsembris kehtinud palgaseaduse § 14 lg 2 nägi ette,

et ületunnitöö iga tunni eest töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% selle

töötaja tunnipalga määrast. Seega tuleb ületunnitöö eest maksta hagejale lisatasu 50%

tunnipalga määrast. OÜ-lt Catwees tuleb mõista Margo Kippasto kasuks välja lisatasu

ületundide eest 497 krooni 95 senti (8,66*115*0,5).

Kokku on Margo Kippastol õigus täiendavale töötasule 5255 krooni 35 senti. Margo

Kippasto kinnitusel on OÜ Catwees talle nimetatud summa tasunud, sest

töövaidluskomisjon tunnistas nõude viivitamatult täidetavaks. Seega tuleb tunnustada

Margo Kippasto täiendavat töötasu 335 eurot 88 sendi nõuet OÜ Catwees vastu.

12. Ringkonnakohus märkis 19. juuni 2012 otsuse p-is 13, et käesolevas asjas on

töövaidluskomisjoni 3. märtsi 2010 otsusega TLS § 109 lg 1 alusel mõistetud tööandjalt

töötaja kasuks välja hüvitis 3 kuu keskmise kuupalga ulatuses summas 37 273 krooni 26

senti. Töövaidluskomisjon on seejuures lähtunud keskmise palga suurusest 12 424 krooni

8/10

42 senti (vastavalt tööandja esitatud arvestusele). Ringkonnakohus leidis, et maakohtu

otsus tuleb jätta muutmata osas, millega maakohus jättis jõusse töövaidluskomisjoni

3. märtsi 2010 otsusega töötajale 37 273 krooni 26 senti väljamõistmise. Asja uuel

läbivaatamisel tuleb lahendada küsimus, kas töötajal on alust saada väljamõistetuga

võrreldes suuremat hüvitist tulenevalt sellest, et tema keskmine töötasu oli tegelikkuses

suurem kui töövaidluskomisjoni poolt aluseks võetu (III kd lk 151).

Maakohus leiab, et töötaja nõue väljamõistetuga võrreldes suurema hüvitise saamiseks

tuleb rahuldada osaliselt.

Ringkonnakohtu 19. juuni 2012 otsuse p-id 15 ja 16 on sõnastatud väga ebaselgelt

ega ole üheselt mõistetavad. Siiski loeb maakohus sealt välja, et antud asjas ei ole

töötaja keskmise töötasu arvestamisel rakendatav mitte Vabariigi Valitsuse 11. juuni

2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi Kord) §

2 lg 2, vaid juhinduda tuleb § 2 lg-st 4, mis on erinorm (III kd lk 152). TsMS § 658 lg 2

järgi on ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud

otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse

teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Seega tuleb maakohtul antud asjas

lähtuda Korra § 2 lg-st 4, mille kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise

vajaduse tekke kuul kehtivast töötasust. Lähtuda tuleb Korra redaktsioonis, mis kehtis

perioodil 1. juulist 2009 kuni 31. detsembrini 2011.

Pooled ei ole kohtu korduvatele nõudmistele vaatamata esitanud keskmise töötasu

arvestust Korra § 2 lg 4 järgi (III kd lk 158, 209). OÜ Catwees, kes on enda kinnitusel

nõus ringkonnakohtu seisukohaga Korra § 2 lg 4 kohaldamise kohta (III kd lk 182, 209),

on esitanud arvestuse Korra § 2 lg 3 alusel (IV kd lk 11-12), samuti viidanud Korra § 2

lg-tele 4 ja 6, kuid võtnud arvestuse aluseks arvutamise vajaduse kuule eelnenud kuu

töötasu (IV kd lk 52-53). Margo Kippasto on seisukohal, et kohaldamisele ei kuulu ei

Korra § 2 lg 3 ega ringkonnakohtu seisukohale vaatamata ka Korra § 2 lg 4, ning on

esitanud järjekindlalt arvestuse Korra § 2 lg 2 alusel (III kd lk 209, IV kd lk 3-4, 22-23,

43-44). OÜ Catwees arvates on Margo Kippasto keskmine töötasu 12 424 krooni

42 senti, Margo Kippasto ise peab oma keskmiseks töötasuks 17 716 krooni 10 senti.

Isegi kui Margo Kippasto viibis lapsehoolduspuhkuse ajal töökohas ja tegi seal tööd,

nagu väidab Margo Kippasto ise ja kinnitab tunnistaja Lauri Roos, ei ole Margo Kippasto

selle eest töötasu saanud (II kd lk 20). Seega ei esine asjaolu, mis välistaks Vabariigi

Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 91 § 2 lg 4 kohaldamist.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu on

jaanuar 2010, seda on märkinud ka ringkonnakohus oma otsuse p-is 14 (III kd lk 152).

2010. a jaanuaris töötas Margo Kippasto 13 päeva.

Seega tuleb antud asjas lähtuda Margo Kippasto 2010. a jaanuari töötasust, mis koos

täiendavalt saadaoleva töötasuga on 8968 krooni (8050 kr + 34 h * 27 kr).

Korra § 3 lg 4 kohaselt jagatakse keskmise tööpäevatasu arvutamiseks §-i 2 lg-tes 4, 5 või

6 nimetatud juhtudel töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu

kalendaarse tööpäevade arvuga. Korra § 3 lg 6 kohaselt korrutatakse keskmise kuutasu

arvutamiseks keskmine tööpäevatasu selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe

kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga.

Eeltoodu ja Korra§ 3 lg-te 4 ja 6 alusel on Margo Kippasto keskmine tööpäevatasu 689

krooni 85 senti (8968 kr / 13 tööpäeva) ning keskmine kuutasu 13 797 krooni (689,85 kr

* 20 päeva).

Seega on töötajal õigus TLS § 109 lg 1 alusel hüvitisele 3 kuu keskmise töötasu ulatuses

summas 41 391 krooni (3 * 13 797) ning täiendavalt tuleb mõista OÜ-lt Catwees Margo

9/10

Kippasto kasuks välja hüvitis 4117 krooni 74 senti (41 391 - 37 273,26), s.o 263 eurot

17 senti. Välja mõistmata tuleb jätta 751 eurot 43 senti (1014,60 - 263,17).

13. Pooled ei vaidle selle üle, et töötajale tuleb hüvitada kasutamata põhipuhkus 14 päeva

eest. Tööandja on palgateatisest (II kd lk 35) nähtuvalt maksnud töötajale 2010. a

jaanuaris puhkusekompensatsiooni bruto 6164 krooni (14 päeva * 440,29 kr).

Kohus leiab, et Margo Kippasto nõue täiendava puhkusehüvitise saamiseks tuleb

rahuldada osaliselt.

Korra § 4 lg 6 näeb ette, et §-s 4 sätestatut kohaldatakse ka kasutamata põhipuhkuse

rahalise hüvitamise korral. Korra § 4 lg 1 kohaselt arvutatakse ja makstakse puhkusetasu

töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha

ega riigipühi. Kuna ringkonnakohtu 19. juuni 2012 otsuse p-de 15 ja 16 järgi tuleb antud

asjas rakendad töötaja keskmise töötasu arvestamisel Korra § 2 lg-t 4, tuleb sellest

lähtuda ka töötaja puhkusetasu arvestamisel. Korra § 4 lg 3 näeb ette, et keskmise

kalendripäevatasu arvutamiseks § 2 lg-tes 4, 5 või 6 nimetatud juhtudel jagatakse töötasu

puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendripäevade arvuga. Korra § 4 lg 4 järgi

korrutatakse

puhkusetasu

arvutamisel

keskmine

kalendripäevatasu

puhkuse

kalendripäevade arvuga.

Eespool leidis kohus, et Margo Kippasto keskmine töötasu on 8968 krooni. Seega on

keskmine kalendripäevatasu 472 krooni (8968 krooni / 19 päeva) ning hüvitis

14 kasutamata põhipuhkuse päeva eest 6608 krooni (472 * 14). Töötajal on saamata

hüvitis kasutamata põhipuhkuse eest 444 krooni (6608-6164), s.o 28 eurot 38 senti, mis

tuleb tööandjalt tema kasuks välja mõista. Välja mõistmata tuleb jätta puhkusehüvitis

119 eurot 51 senti (147,89 - 28,38).

14. Kohus leiab, et OÜ Catwees nõue Margo Kippastolt 35 432 krooni 4 sendi

väljamõistmiseks tuleb rahuldada.

2010. a jaanuari palgateatise kohaselt on OÜ Catwees maksnud Margo Kippastole

hüvitist töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja mittejärgimise eest 40 624 krooni

57 senti bruto (IV kd lk 15). Pooled ei vaidle, et sellest 5192 krooni 80 senti on Margo

Kippasto OÜ-le Catwees tagastanud (IV kd lk 4-5, 46, 54).

OÜ Catwees leiab, et on Margo Kippastole eelnimetatud hüvitise maksnud alusetult, sest

alus langes ära seoses töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja töövaidlusorgani

poolt töölepingu lõpetamisega. Samuti on hüvitist makstud ettenähtust rohkem, sest OÜ

Catwees võttis ekslikult aluseks suurema keskmise päevatasu. Margo Kippasto leiab, et

kuna talle teatati töölepingu lõppemisest lühem aega ette, kuulub lühem etteteatamise

periood kompenseerimisele rahaliselt.

Ringkonnakohus märkis oma 19. juuni 2012 otsuses järgmist: “18. Ülesütlemise tühisuse

korral tulenevad töötaja võimalikud hüvitisnõuded seaduse süstemaatilise tõlgendamise

alusel TLS 5. ptk 2. jao 3. jaotisest. Seega kohaldub TLS § 109, mille kohaselt juhul, kui

kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu § 107 lg 2 järgi, maksab tööandja

töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Seejuures võib

töövaidlusorgan hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja

mõlema poole huve. TLS § 109 lg 3 sätestab sõnaselgelt, et kui töötajale on määratud

sama paragrahvi lg 1 nimetatud hüvitis, ei ole töötajal õigust nõuda töötasu, mida tal

oleks olnud õigus saada töösuhte jätkumisel töövaidlusorgani otsuse jõustumiseni. TLS §

109 alusel makstavale hüvitisele ei lisandu hüvitist etteteatamistähtaja järgimata jätmise

eest (TLS § 100 lg 5), kuna töölepingu ülesütlemise tühisuse korral kohaldub nii

töölepingu lõpetamise, sh selle lõppenuks lugemise aja, kui ka hüvitiste osas

eriregulatsioon (TLS §§ 104-110). 19. Käesolevas asjas on töövaidluskomisjoni

03.03.2010.a otsusega TLS § 109 lg 1 alusel mõistetud tööandjalt töötaja kasuks välja

10/10

hüvitis 3 kuu keskmise kuupalga ulatuses summas 37 273,26 krooni. Töövaidluskomisjon

on seejuures lähtunud keskmise palga suurusest 12 424,42 krooni (vastavalt tööandja

esitatud arvestusele). Muid hüvitisi ei ole töötajal perioodi eest 20.01.2010.a kuni

21.03.2010.a alust saada.” TsMS § 658 lg 2 alusel on eeltoodud seisukoht maakohtule

kohustuslik.

Eeltoodut arvestades tuleb mõista Margo Kippastolt VÕS § 1028 lg 1 alusel OÜ Catwees

kasuks välja 2264 eurot 50 senti, sest nimetatud summa on makstud Margo Kippastole

alusetult.

Maakohtu arvates puudub vajadus eraldi välja arvutada, kas ja millises ulatuses on

tööandja hüvitist ebaõigesti arvestanud. Margo Kippastol tuleb tagastada kogu alusetult

saadud summa, sõltumata sellest, kui suur osa sellest oli alusetu võimaliku ebaõige

arvestuse tõttu ja kui suur osa ülesütlemise tühisuse tõttu.

15. Kohus nõustub OÜ-ga Catwees, et puhkusetasunõue ei ole RLS § 22 lg 1 p 1 alusel

riigilõivust vabastatud ning sellelt tuleb tasuda riigilõivu.

16. TsMS § 163 lg 1, § 162 lg 5 alusel ja kogu töövaidluse käiku arvestades peab kohus

õiglaseks jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta Margo Kippasto kanda riigilõiv

puhkusehüvitiselt osas, mis ületab avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel

tasumisele kuuluvat madalamat riigilõivumäära, ülejäänud puhkusehüvitise riigilõivust

jätta Margo Kippasto kanda 80% ja OÜ Catwees kanda 20%; jätta riigilõiv vastuhagilt

Margo Kippasto kanda; muud poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

17. Suurendatud puhkusetasu nõude esitas Margo Kippasto esindaja 12. detsembril 2012

e-posti teel (III kd lk 190), seega tulnuks Margo Kippastol tasuda TsMS § 147 lg 4 I ja II

lause ning RLS lisa 1 järgi riigilõivu täismääras 75 eurot (riigilõivu määr avalduse

esitamisel www. e-toimik.ee kaudu 60 eurot). Margo Kippasto ei ole tasunud

puhkusetasu nõudelt riigilõivu. Eeltoodut, TsMS § 179 lg-t 1 ja menetluskulude jaotust

arvestades tuleb riigituludesse mõista välja riigilõiv puhkusetasu nõudelt järgmiselt:

Margo Kippastolt 63 eurot (15 eurot + 80% 60 eurost) ning OÜ-lt Catwees 12 eurot (20%

60 eurost).

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Kohtunik