2-13-35502/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik Raivo Einula Määruse kuupäev

10. september 2013 Tsiviilasja number 2-13-35502 Kohtuasi XXXavaldus nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Avaldaja lepinguline esindaja: advokaat Helen Hääl (Advokaadibüroo Concordia, helen.haal@concordia.ee ) Puudutatud isikud: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, XXX) Eestkosteasutus: Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsus, kristiine@tallinnlv.ee ) Menetlustoiming Lõpplahend kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus.

2. Anda XXX(isikukood XXX) kohtu nõusolek alaealisele lapsele XXX(isikukood XXX) kaasomandina kuuluva kinnisasja, milleks on kinnistu asukohaga XXXTallinnas, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX, katastritunnusega XXX, notariaalse kasutuskorra kindlaksmääramise kokkuleppe sõlmimiseks ja kinnistamisavalduse esitamiseks ning asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja XXXTallinnas asuva kinnistu (kinnistusregistriosa nr XXX) reaalosadeks jagamise kokkuleppeks vajaminevate toimingute tegemiseks ning kinnistamisavalduse esitamiseks ning asjaõiguslepingu sõlmimiseks.

3. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

2-13-35502

Kohtumääruse jõustumine Kohtumääruse peale on sellega mittenõustumisel menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse jõustumisest.

Asjaolud ja menetluse käik

XXXesitas 30.07.2013 Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks lapse XXXnimel tehingu tegemiseks. Avalduse kohaselt soovib XXXkohtu nõusolekut alaealise XXX nimel XXXTallinnas asuva kinnistu notariaalse kasutuskorra kindlaksmääramise kokkuleppe sõlmimiseks ja kinnistamisavalduse esitamiseks ning asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja XXXTallinnas asuva kinnistu reaalosadeks jagamise kokkuleppeks vajaminevate toimingute tegemiseks ning kinnistamisavalduse esitamiseks ning asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kortermaja omanike esmaseks sooviks on sõlmida kortermaja XXX notariaalne kasutuskorra kokkulepe. Kaasomanike lõplikuks eesmärgiks on mõtteliste osade reaalosadeks jagamine. Seda kavatsevad kaasomanikud teha paari kuu pärast, kui saab valmis maja uus siseprojekt. Kohus võttis avalduse menetlusse 06.08.2013 määrusega ja küsis Tallinna linnalt Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu ja lapse emalt arvamust esitatud avalduse osas.

Avaldus

Alaealisele XXX kuulub XXX suurune mõtteline osa kaasomandist XXX majas. Kaasomandi ehk mõtteliste osade puhul ei ole kindlaks määratud, milline osa omanikule kuulub. Seetõttu on kasutuskorra kokkuleppe sõlmimine ning ka hilisem mõtteliste osade reaalosadeks jagamine vajalik. Reaalosa on erinevalt mõttelisest osast alati kindlaks määratud. Kui isikutel on kindlapiirilised osad korterite näol, siis tekitab see hulgaliselt vähem probleeme kui mõtteliste osadega. Seda näiteks pärimise korralkui kasutuskorra kokkulepe on notariaalsel kujul sõlmitud, siis on tõendamine oluliselt lihtsam. Kortermaja reaalosadeks jagamine lihtsustab õiguskäivet suurel määral. Reaalosadeks jagamise korral on näiteks tulevikus korteri võõrandamise võimalus palju lihtsam. Reaalosadeks jagatud omandi puhul on ka vara tunduvalt väärtuslikum. Selleks, et kindlustada avaldaja tütre tulevikku, oleks nii kasutuskorra seadmine kui ka hilisem reaalosadeks jagamine lapse huvides.

2-13-35502

Eestkosteasutuse arvamus

Arvamuse koostamiseks kohtus Kristiine Linnaosa Valitsuse lastekaitse vanemspetsialist 19.08.2013 lapse ema XXX ja XXX . XXXja XXXabielust sündis laps

XXX. Vanemate abielu lahutati XXX ning isa asus perest eraldi elama. Ema ja tütar jäid elama isale kuuluvasse korterisse aadressile XXX, Tallinn. XXX kinkis nimetatud korteri kinkelepingu alusel tütrele. 11.07.2013 notariaalakti nr XXX alusel kuulub suurune mõtteline osa kaasomandist XXX majas. XXX sõnul on isa ja tütre omavaheline läbisaamine hea ning nad kohtuvad regulaarselt. XXX õpib 3. klassis. Ta on rõõmsameelne ja suhtlemisel julge, suudab eakohaselt arutleda ja analüüsida. Vestlusest järeldus, et XXX on teadlik ning nõustub XXX sooviga saada kohtu nõusolek tütre nimel XXX asuva kinnistu notariaalse kasutuskorra kindlaksmääramise kokkuleppe sõlmimiseks, reaalosadeks jagamise kokkuleppeks vajaminevate toimingute tegemiseks, kinnistamisavalduse esitamiseks ning asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kortermaja XXX omanike esmaseks sooviks on sõlmida notariaalne kasutuskorra kokkulepe. Kaasomanike lõplikuks eesmärgiks on mõtteliste osade reaalosadeks jagamine, mida on plaanis teha paari kuu pärast, kui saab valmis maja uus siseprojekt. Eestkosteasutus on arvamusel, et tehing on lapse huvides, mistõttu toetab XXX nõusoleku andmist lapse XXX nimel tehingu tegemiseks.

Kohtu seisukoht

Kohus peab avaldust, milles taotletakse nõusolekut alaealisele lapsele XXX kaasomandina kuuluva kinnisasja (kinnistusregistriosa nr XXX) notariaalse kasutuskorra kindlaksmääramise kokkuleppe sõlmimiseks ja kinnistamisavalduse esitamiseks ning asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja XXXTallinnas asuva kinnistu reaalosadeks jagamise kokkuleppeks vajaminevate toimingute tegemiseks ning kinnistamisavalduse esitamiseks ning asjaõiguslepingu sõlmimiseks, põhjendatuks ja nõustub avaldaja poolt esitatud põhjendustega ja eestkosteasutuse seisukohaga. Lapse ema XXX menetluses oma arvamust ei esitanud. Kohus leiab, et taotletav tehing lähtub alaealise lapse huvidest. Kohus on tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ning tuvastanud, et avalduse aluseks olevad asjaolud on leidnud kinnitust kohtule esitatud tõenditega, mistõttu avaldus tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest.

2-13-35502

PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 131 lg 1 ja § 187 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. PKS § 188 lg 1 p 10 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet.

Kohus leiab, et ei esine takistusi lapse nimel lapse varaga tehingu tegemiseks. Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb anda nõusolek lapse XXX nimel lapse kaasomandis oleva kinnisasjaga tehingu tegemiseks – so kaasomandina kuuluva kinnisasja, milleks on kinnistu asukohaga XXX Tallinnas (kinnistusregistri osa nr XXX), notariaalse kasutuskorra kindlaksmääramise kokkuleppe sõlmimiseks ja kinnistamisavalduse esitamiseks ning asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja XXXTallinnas asuva kinnistu reaalosadeks jagamise kokkuleppeks vajaminevate toimingute tegemiseks ning kinnistamisavalduse esitamiseks ning asjaõiguslepingu sõlmimiseks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuigi käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Raivo Einula