3-11-1630/45 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Silvia Truman (eesistuja), Viive Ligi ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. september 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1630

Haldusasi

X-X Xi kaebus Tallinna Ülikooli 14.03.2011 käskkirja

nr 366ü p 3 tühisuse tuvastamise või alternatiivselt tü-

histamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – X-X X, volitatud esindaja v.adv Armand

Reinmaa

Vastustaja – Tallinna Ülikool, volitatud esindaja v.adv

Karl Haavasalu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.10.2012 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X-X Xi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta X-X Xi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.10.2012 otsus

haldusasjas nr 3-11-1630 muutmata.

Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.10.2013, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

3-11-1630

2(7)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

X-X Xi ja Tallinna Ülikooli vahel sõlmiti 06.10.2010 õppeleping nr 8.1-20/1983, mille koha-

selt immatrikuleeriti X.-X. X Psühholoogia Instituudi psühholoogia magistriõppe õppekava

riigieelarvevälisele õppekohale. Vastavalt sõlmitud lepingule kohustus üliõpilane 2010/2011

õppeaasta kevadsemestril tasuma õppeteenustasu 830 eurot hiljemalt 25.02.2011. Üliõpilane

tasus 25.02.2011 õppeteenustasu 600 eurot.

Tallinna Ülikooli akadeemilise prorektori 14.03.2011 käskkirja nr 366ü punktiga 3 eksmat-

rikuleeriti X.-X. X viitega Tallinna Ülikooli õppekorralduseeskirja p-le 3.12, mis näeb ala-

punktis 333 ette, et ülikooli algatusel akadeemilise üksuse õppejuhi esildise alusel eksmatri-

kuleeritakse üliõpilane muuhulgas õppeteenustasu tähtajaks mittetasumise tõttu.

X-X X esitas 30.06.2011 halduskohtule kaebuse Tallinna Ülikooli 14.03.2011 käskkirja nr

366ü haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 63 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel tühisuse tuvastamiseks

kaebajat puudutavas osas või alternatiivselt tühistamiseks haldusakti motiveerimisnõuete rik-

kumise ning akti andmisel aset leidnud menetluslike minetuste (ärakuulamisõiguse tagamata

jätmine, teavitamis- ja selgitamiskohustuse eiramine, kaalutlusõiguse mittekohaldamine) ja

haldusaktile esitatavate vorminõuete rikkumise tõttu (haldusakti allkirjastamata jätmine, vaid-

lustamisviite puudumine). Kaebuse rahuldamise korral palus kaebaja mõista tema kasuks vas-

tustajalt välja menetluskulud (riigilõiv+õigusabikulud) kokku 3700,78 eurot.

Tallinna Ülikool vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vaidlusalune käskkiri

on antud selleks pädeva isiku poolt ning on sisuliselt õiguspärane. Kaebaja rikkus õppelepin-

gut, jättes ettenähtud summas õppeteenustasu tähtaegselt tasumata, samuti ei kasutanud ta

õppelepinguga sätestatud õigust taotleda õppeteenustasu maksegraafiku muutmist semestri

esimese nädala jooksul. Väidetavad vormi- ja menetlusnõuete rikkumised ei ole toonud kaasa

ebaõige otsuse tegemist.

Tallinna Halduskohus rahuldas 02.10.2012 otsusega X-X Xi kaebuse, leides, et vaidlusalu-

ne käskkiri on antud ja allkirjastatud pädeva isiku poolt ega ole tühine, kuid käskkirjas sisal-

duv otsustus kaebaja eksmatrikuleerimise kohta on ilmsete põhjendamispuudustega ja kohtu-

menetluses tuvastatud asjaolud, millele käskkirjas ei viidata, viitavad alust asuda seisukohale,

et eksmatrikuleerimisotsustus on ebaproportsionaalne. Kohtuotsusega mõisteti Tallinna Üli-

koolilt menetluskuluna kaebaja kasuks välja kaebuselt ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv

kokku 28,75 eurot ning jäeti rahuldamata kaebaja taotlus õigusabikulu väljamõistmiseks vas-

tustajalt. Õigusabikulude kohta on kaebaja esitanud Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo

OÜ 18.10.2011 arve summas 1440 eurot, 30.11.2011 arve summas 516,78 eurot, 30.06.2011

arve summas 1152 eurot ning 17.09.2012 arve summas 576 eurot. Viimase arve esitas kaebaja

kohtule 25.09.2012, so pärast menetlusosalistele tõendite/taotluste esitamiseks määratud täht-

aja möödumist. HKMS 01.01.2012 jõustunud redaktsiooni § 285 lg 1 kohaselt enne selle sea-

dustiku jõustumist tehtud menetlustoimingutele kohaldatakse menetluskulude jaotusele ja

nende väljamõistmisele seni kehtinud HKMS-s (HKMSvr) sätestatut. HKMSvr sätteid tõl-

gendati kohtupraktikas selliselt, et halduskohtumenetluses on teise poole kasuks võimalik

välja mõista vaid need kulud, mille eest on isik juba tasunud (vt Riigikohtu otsus haldusasjas

3-3-1-48-06). Haldusasjas nr 3-3-1-5-08 tehtud otsuses selgitas Riigikohus, et ainuüksi menet-

3-11-1630

3(7)

luskulude nimekirjas sisalduv advokaadi kinnitus arvete tasumise kohta ei ole piisav tõend,

mis kinnitaks menetluskulude reaalset kantust. Haldusasjas 3-3-1-55-00 tehtud otsuses selgi-

tas Riigikohus, et advokaadibüroole summa tasumise kohta esitatud tõendist peab nähtuma,

millal on kaebaja rahasumma tasunud. Kaebaja on kuludokumendina esitanud tähtaegselt ad-

vokaadibüroo 18.10.2011, 30.11.2011 ja 30.06.2011 arved (summades vastavalt 1440 eurot,

516,78 eurot ja 1152 eurot), millele on kantud käsikirjaline märkus Tasutud ning allkiri, mis

sarnaneb arve väljastaja allkirjaga, kuid kelle allkirjaga on tegemist, arvetelt ei nähtu. Isegi

kui eeldada, et tegemist on õigusteenust osutanud advokaadi allkirjaga, ei saa arvele märgitud

kinnitust eelviidatud Riigikohtu seisukohtade valguses pidada piisavaks tõendiks selle kohta,

et menetluskulud on reaalselt kantud. Pangaülekandega tasumise korral saanuks kaebaja kulu

kandmist tõendada koopiaga maksekorraldusest või pangakonto väljavõttega, sularahas tasu-

mise korral aga nõuetekohase kassadokumendiga. Selliseid dokumente esitatud ei ole ning

seega ei ole viidatud arvetel märgitud kulude kandmine tõendatud.

Lisaks eelnimetatud kuludokumentidele esitas kaebaja 14.09.2012 menetluskulude nimekirjas

taotluse anda täiendav tähtaeg kuni 25.09.2012 viimase arve ja selle tasumist tõendava doku-

mendi esitamiseks ning 25.09.2012 esitas kaebaja kohtule Reinmaa & Partnerid Advokaadibü-

roo OÜ 17.09.2012 arve, millel on käsikirjaline märkus Tasutud 24.09.2012. Ka sellel arvel

kajastatud menetluskulu ei kuulu väljamõistmisele. 31.08.2012 määrusega määrati menetlus-

osalistele kirjalikus menetluses täiendavate tõendite ja taotluste esitamise tähtpäevaks

14.09.2012, millist tähtaega pole pikendatud ja selle pikendamiseks puudunuks ka objektiivne

põhjus. Seega on nimetatud kuludokument esitatud pärast kohtu poolt antud tähtaja möödu-

mist ja tuleb jätta tähelepanuta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

X-X Xi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, milles kohus jättis

õigusabikulud vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmata ning teha uus otsus, millega mõista

vastustajalt välja kaebaja poolt õigusabile tehtud kulutused 3672 eurot. Kohus rikkus oluliselt

menetlusnorme sellega, et HKMS § 109 lg 1 kolmandas lauses sätestatut eirates ei määranud

tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, andes tähtaja kuni

14.09.2012 vaid täiendavate tõendite ja taotluste esitamiseks. See tähendab, et kuni

14.09.2012 oleks saanud pooled esitada täiendavaid tõendeid ja taotlusi (nt tunnistajate üle-

kuulamiseks), misjärel kohtumenetlus oleks jätkunud. Asjaolu, et kaebaja esitas 14.09.2012

igaks juhuks menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega ei tähenda, et kohus oleks

talle viidatud normist tulenevat imperatiivset kohustust täitnud. Halduskohus jättis ebaõigesti

kaebaja 25.09.2012 esitatud kuludokumendi tähelepanuta. 14.09.2012 esitas kaebaja kohtule

taotluse tähtaja andmiseks kuludokumendi esitamiseks, millist taotlust pole kohus sisuliselt

lahendanud. Tegemist oli kohase taotlusega, sest täiendavate tõendite, taotluste ja seisukohta-

de esitamiseks antud tähtajaks (so 14.09.2012) ei saa esitada ühtlasi koheselt kuludokumente,

kuna kulutused võivad samade dokumentide esitamisel alles tekkida.

Õige pole kohtu seisukoht, et kaebaja pole õigusabikulude kandmist tõendanud. Kohtu viida-

tud Riigikohtu lahendites oli tegemist olukorraga, kus menetluskulude nimekirjas sisaldus

advokaadi kinnitus kulude tasumise kohta, kuid kuludokumentidelt ei nähtunud, mille eest

täpselt on tasutud (poolte vahel oli mitmeid vaidlusi). Käesoleval juhul esitas kaebaja kuludo-

kumendina arved, kus on kajastatud toimingud, mille eest on tasu küsitud ning igal arvel on

advokaadibüroo pidaja kinnitus arvel toodud summade tasumise kohta. HKMS ei sätesta eri-

regulatsiooni kohustuse täitmise kohta ja seega kohaldub ka halduskohtumenetluses võlaõi-

gusseaduse (VÕS) § 76 lg 4 ja § 95 lg 1. VÕS § 76 lg 4 järgi eeldatakse täitmise vastuvõtmi-

sel, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu on võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Arvel

oleva tasu maksmise kinnituse näol on tegemist VÕS § 95 lg-s 1 sätestatud kirjaliku kohustuse

3-11-1630

4(7)

täitmise kviitungiga. Kuna kaebaja esitatud kuludokumentidel on võlausaldaja kinnitanud all-

kirjaga kohustuse täitmist, siis tuleb eeldada, et kohustus on täielikult täidetud arvel märgitud

kuupäevaks. VÕS § 95 lg 1 ei näe ette kviitungi vormi. Samuti ei erine halduskohtu viidatud

nõuetekohane kassadokument (ilmselt on mõeldud kassa sissetuleku order) selles sisalduvate

andmete poolest arvega, kus on toodud teenus, maksumus ning tasumise kinnitus võlausaldaja

poolt.

HKMS § 125 lg 1 p 2 kohaselt lõpeb eelmenetlus kirjalikus menetluses kohtu poolt määratud

menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppemisega. Käesolevas asjas andis halduskohus

tõendite ja taotluste esitamise tähtaja kuni 14.09.2012. Kaebaja esitas menetluskulude nime-

kirja koos kuludokumentidega viidatud kuupäevaks, järelikult eelmenetluse jooksul. Seega sai

kohus eelmenetluses teada kaebaja menetluskulude väljamõistmise soovist menetluskulude

nimekirjas toodud summas ja esitatud arvete alusel. Kui kohus leidis, et taotlus menetluskulu-

de kindlaksmääramiseks vajab täiendavat tõendamist, oli kohtul tulenevalt HKMS § 122 lg 2

p-st 7 ja § 157 lg-st 2 kohustus anda kaebajale tähtaeg täiendavate tõendite esitamiseks. Kae-

baja sai alles kohtuotsusest teada, et kohus hindab kaebaja poolt eelmenetluses esitatud asja-

olusid ja tõendeid kaebajast erinevalt. Selgituste andmata jätmine viis lahendini, kus kaebaja

menetluskulu jäi vastupidiselt HKMS § 108 lg-s 1 sätestatule vastustajalt välja mõistmata.

Menetlusnorme rikkudes ei võimaldanud halduskohus kaebaja esitatud tõendeid uurida ja ar-

vamust avaldada ka vastustajal.

Apellant esitab ringkonnakohtule kassa sissetuleku orderid (mida kohus kohasemaks tõendiks

pidas) ja palub võtta need asja materjalide juurde.

23.08.2013 esitas apellant ringkonnakohtule taotluse välja mõista vastustajalt apellatsiooni-

menetluse kulude katteks õigusabi osutaja teenuse kulu 648 eurot ja 15 eurot apellatsioonkae-

buselt tasutud riigilõivu.

Tallinna Ülikool palus jätta A.-M. Xi apellatsioonkaebuse rahuldamata, halduskohtu otsuse

vaidlustatud osas muutmata ning poolte menetluskulud jätta kaebaja kanda. Halduskohus ei

ole menetlusnorme rikkunud. Pooled taotlesid kohtult korduvalt menetlusdokumentide, sh

menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtaja pikendamist seonduvalt

kompromissläbirääkimiste pidamisega, ning kohus rahuldas vastavad taotlused, viimati

31.08.2012 määrusega, millega määras kirjalikus menetluses täiendavate menetlusdokumenti-

de esitamise tähtaja kuni 14.09.2012. Kuna poolte vahel kompromissläbirääkimised ebaõn-

nestusid, pidi halduskohtu 31.08.2012 määruse alusel olema pooltele selge, et hiljemalt

14.09.2012 tuleb esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Apellant on sellest ka

aru saanud, esitades 14.09.2012 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid ja taotledes

samas pikendada viimase arve ja selle tasumist tõendava dokumendi esitamise tähtaega kuni

25.09.2012. Kaevatava otsuse p-s 30 selgitas kohus, miks jäi kaebaja viimane taotlus rahul-

damata.

HKMS järgi saab välja mõista vaid reaalselt tasutud menetluskulud. Riigikohtu suunistest

(Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-94-08; nr 3-3-1-47-08; nr 3-3-1-5-08; nr 3-3-1-39-08; nr 3-3-1-

52-08) tulenevalt ei saa apellandi 14.09.2012 menetluskulude nimekirjale lisatud arvetel sisal-

duv tasumise kinnitus ning vastustajale teadmata isiku allkiri tõendada seda, et need arved on

ka tegelikkuses tasutud. Lisaks on arvete nr 11171 ja nr 11280 puhul teadmata, milliste õigus-

abiteenuste eest on need väljastatud ning kas ja kuidas on need arved seotud käesoleva hal-

dusasjaga.

Halduskohtul ei olnud kohustust määrata tähtaeg menetluskulude tasumist tõendavate doku-

mentide esitamiseks. Apellatsioonkaebusele lisatud kassa sissetuleku orderite asja materjalide

juurde võtmiseks puudub alus, kuna apellatsioonimenetluses on uute tõendite esitamine piira-

3-11-1630

5(7)

tud ning puuduvad põhjused, miks ei olnud kaebajal võimalik esitada kõnealuseid dokumente

halduskohtule. Kui ringkonnakohus otsustab viidatud dokumendid asja juurde võtta, siis leiab

vastustaja, et tegemist pole usaldusväärsete dokumentidega. Nimelt luhtusid poolte vahelised

kompromissläbirääkimised asjaolu tõttu, et vastustaja kaalus valmisolekut tasuda kaebajale

50% viimase poolt reaalselt kantud õigusabikuludest ja palus kaebajal esitada õigusabikulude

tasumist tõendavad dokumendid. Vastuseks esitas kaebaja üksnes maksekorralduse nr 604

(mille vastustaja oma vastusele lisab) ja keeldus muude tasumist tõendavate dokumentide esi-

tamisest. Seega ei ole apellatsioonkaebusele lisatud kassa sissetulekuorderid tõelevastavad.

Samuti on maksekorraldus nr 604 ja kassa sissetuleku order nr 38 vastuolulised - kui viimasest

nähtub, et 516,78 eurot on arve nr 11280 alusel tasutud 20.12.2011, siis maksekorraldusest nr

604 ilmneb, et arve nr 11280 on osaliselt tasutud 28.12.2011.

Seonduvalt 17.09.2012 väljastatud õigusabiarvega summas 576 eurot viitab vastustaja Riigi-

kohtu 18.10.2012 asjas nr 3-3-1-55-10 tehtud määruse p-le 20, milles on leitud, et ka alates

01.01.2012 kehtiva HKMS järgi on menetluskulude välja mõistmine võimalik üksnes siis, kui

menetluskulud on kantud. Seega kehtib varasem menetluskuludega seonduv kohtupraktika ka

alates 01.01.2012 kehtiva HKMS osas.

Vastustaja esitas 23.08.2013 taotluse mõista apellandilt Tallinna Ülikooli kasuks välja apellat-

sioonimenetluses õigusabiteenuse saamisega seotud kulu summas 240 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

HKMS § 197 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu otsuse seaduslik-

kust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Halduskohus rahul-

das X.-X. Xi kaebuse ning Tallinna Ülikool ei ole kohtuotsust apelleerinud. X.-X. Xi apellat-

sioonkaebuses leitakse, et halduskohus jättis ebaõigesti vastustajalt välja mõistmata kaebaja

kulutused õigusabile ning palutakse kohtuotsus menetluskulude väljamõistmist käsitlevas osas

tühistada ja uue otsusega kaebaja menetluskulude hüvitamise taotlus täies ulatuses rahuldada.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on apelleeritud osas seaduslik ja põhjendatud

ning X. X. Xi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Põhjendatud pole apellandi väide, et halduskohus rikkus HKMS § 109 lg 1, § 122 lg 2 p 7 ja §

157 lg 2 nõudeid, et kaebaja on õigusabikulude kandmise tõendanud ning et alles kohtuotsu-

sest ilmnes kaebajale, et kohus hindab menetluskulu kandmist tõendavaid dokumente kaeba-

jast erinevalt.

Halduskohtumenetluses on juba alates 1993. aastast kehtinud nõue, et menetluskulude välja-

mõistmise eelduseks on kohtule enne kohtuvaidlusi või kirjalikus menetluses kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja menetluskulude reaalset kandmist tõen-

davate dokumentide esitamine (15.09.1993–31.12.1999 kehtinud HKMS § 69 lg 1 osas vt

Riigikohtu 13.06.1997 määruse nr 3-3-1-18-97 p 1; 01.01.2000–31.08.2006 kehtinud HKMS

§ 93 lg 1 redaktsiooni osas vt Riigikohtu 12.10.2006 otsuse nr 3-3-1-48-06 p 17; 01.09.2006–

31.12.2011 kehtinud HKMS § 93 lg 1 redaktsiooni osas vt Riigikohtu 09.03.2009 otsuse nr 3-

3-1-94-08 p 21; alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 109 lg 1 osas vt Riigikohtu 04.06.2012

täiendava otsuse nr 3-3-1-12-12 p-te 12-14). Varasemaga võrreldes on uue HKMS § 109 lg 1

teises lauses tehtud vaid üks erand, mis võimaldab viimasel kohtuistungil osalemisega seon-

duvad kuludokumendid esitada kohtule kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Viidatud

normide eesmärgiks oli ja on esmajoones kindlustada, et kohtuvaidluse kaotanud menetlus-

osaliselt mõistetakse teise poole kasuks välja üksnes sellised menetluskulud, mille eest on

vastaspool (või vastaspoolel osalev kolmas isik) tõepoolest juba tasunud, mitte ei kohustataks

teda kandma hüpoteetilisi kulusid, mille eest teine pool võib-olla üldse ei tasugi, vaatamata

sellele, et õigusteenuse arve võib talle olla esitatud. See on üheks oluliseks tingimuseks, et

halduskohtusse pöördumine oleks igaühele tõhusalt tagatud, arvestades seejuures ka asjaolu,

3-11-1630

6(7)

et halduskohtumenetluses puuduvad tsiviilkohtumenetlusega sarnased piirmäärad lepingulise

esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmiseks (vt TsMS § 175 lg 4 alusel kehtes-

tatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137).

Seega on õigusnormidega ja kohtupraktikaga kooskõlas halduskohtu seisukoht, et menetlus-

kulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, millest nähtub, et menetluskulud

on menetlusosalise poolt reaalselt tasutud (nt kassa sissetuleku order või pangakonto väljavõ-

te) ning advokaadi (samuti advokaadibüroo juhatuse liikme või raamatupidaja) poolt arvele

kantud kinnitus arve tasumise kohta ei ole piisavaks tõendiks (vt Riigikohtu 09.03.2009 otsu-

se nr 3-3-1-94-08 p 21). Lisaks peavad menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid

olema kohtule esitatud õigeaegselt (suulise menetluse korral kohtuistungil enne kohtuvaidlusi

ja kirjaliku menetluse korral kohtu määratud tähtajaks), hilinemise korral menetluskulusid

välja ei mõisteta (vt Riigikohtu 16.06.2010 otsus nr 3-3-1-36-10, p 32). 01.01.2012 jõustunud

HKMS § 109 lg 1 lähtub senisest korrast ja väljakujunenud kohtupraktikast.

Nõustuda ei sa apellandi seisukohaga, et VÕS § 76 lg 4 ja § 95 lg 1 alusel saab õigusabikulu-

de kandmist tõendada arvele kantud kinnitusega sularaha tasumise kohta, mida apellant käsit-

leb kohustuse täitmise kviitungina. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 p-dest 2 ja 5 ning §-

st 6 tuleneb iga ettevõtja kohustus dokumenteerida kõiki oma majandustehinguid ja säilitada

raamatupidamise dokumente ning RPS § 6 lg 4 ja § 7 lg 1 kohaselt on majandustehingu toi-

mumist kinnitavaks tõendiks raamatupidamise algdokument, mis peab vastama RPS § 7 lg-s 1

loetletud nõuetele. Viidatud sätetest tulenevalt on asjakohane ka kohtumenetluses menetlus-

kulude kandmise tõendamiseks aktsepteerida üksnes nõuetekohaseid raamatupidamise algdo-

kumente. Kui arve tasumine ei toimunud pangaülekandega, siis õigusabikulude kandmise

nõuetekohaseks tõendamiseks tulnuks kaebajal esitada halduskohtule määratud tähtpäevaks

kassa sissetuleku order arve sularahas tasumise kohta.

Halduskohus ei pidanud andma kaebajale täiendavat tähtaega menetluskulude kandmist tõen-

davate dokumentide esitamiseks ning apellatsioonkaebusele lisatud väljatrükid Reinmaa &

Partnerid Advokaadibüroo OÜ kassa sissetuleku orderitest nr 12, 13, 33 ja 38 arvetest nr

11171, 11241 ja 11280 kokku 2808,78 euro tasumise kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuna

need on esitatud pärast HKMSvr § 93 lg 1 ja ka HKMS § 109 lg-s 1 sätestatud tähtaja möö-

dumist (vt Riigikohtu 08.03.2012 otsus nr 3-3-1-85-11, p-d 23-25; 16.06.2010 otsus nr 3-3-1-

36-10, p 32). Regulatsioon, et menetluskulud peavad olema kantud, so reaalselt tasutud ja

tõendid selle kohta peavad olema esitatud kohtu määratud tähtajaks, on menetlusosaliste jaoks

ühetaoline, ning nagu eespool selgitatud, vastav põhimõte ja kohtupraktika kehtib sisuliselt

juba 1993. aastast. Käesoleval juhul määras halduskohus 20.06.2012 korraldava määrusega

HKMS §-de 131-132 alusel vaadata asi läbi kirjalikus menetluses, andis pooltele tähtaja

täiendavate taotluste/dokumentide esitamiseks hiljemalt 17.08.2012 ning ühes täiendavate me-

netlusdokumentide esitamise tähtaja määramisega andis teada ka kohtulahendi tegemise aja

04.09.2012. Seoses kompromissläbirääkimistega taotlesid pooled korduvalt lõplike seisukohtade

esitamise tähtaega pikendamist ning kohtu 31.08.2012 määrusega pikendati täiendavate me-

netlusdokumentide esitamise tähtaega kuni 14.09.2012 ja määrati kohtuotsuse avalikult teata-

vaks tegemise ajaks 02.10.2012. Kuigi korrektne oleks olnud viidata määrustes ka HKMS § 109

lg-le 1, ei tähenda selle viite puudumine, et kohus ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludo-

kumentide esitamiseks tähtaega määranud. Menetlusdokumendiks on ka HKMS § 109 lg-s 1

nimetatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Seega andis kohus menetlusosalistele

üheselt arusaadavalt võimaluse esitada kõik kohtuasjaga seotud asjassepuutuvad dokumendid

hiljemalt 14.09.2012 ning selleks kuupäevaks tulnuks kaebajal esitada ka kuludokumendid,

mis seondusid õigusabiteenuse osutamisega 14.09.2012 koostatud kirjalike seisukohtade

koostamisega. Nõustuda ei saa apellandi väitega, et täiendavate tõendite, taotluste ja seisukoh-

tade esitamiseks antud tähtajaks ei saa esitada ühtlasi koheselt kuludokumente, kuna need

võivad samade menetlusdokumentide esitamisel alles tekkida. Eeldatavate kulude eest on

võimalik tasuda ettemaksuna. Muu hulgas sätestab advokatuuriseaduse (AdvS) § 60 lg 5 esi-

3-11-1630

7(7)

mene lause selgesõnaliselt, et kliendilepingus võib ette näha, et klient tasub õigusteenuskulud

ja advokaaditasu ette. AdvS § 55 lg 3 järgi kohaldatakse kliendilepingule täiendavalt käsundit

reguleerivaid sätteid ning ka VÕS § 628 lg 4 viitab käsundisaajale õiguse enne käsundi täit-

misele asumist nõuda käsundiandjalt mõistlikus ulatuses ettemakset tasu ja hüvitamisele kuu-

luvate kulude eest. Käesoleval juhul esitas kaebaja esindaja 14.09.2012 halduskohtule seisu-

koha kaebuse juurde jäämise kohta ja menetluskulude nimekirja koos õigusabiteenuse osutaja

poolt 2011. a väljastatud arvetega, kuid ei esitanud kohtu poolt määratud tähtajaks piisavaid

tõendeid nende arvete tasumise kohta ega kuludokumente 14.09.2012 menetlusdokumendi

koostamisega seonduvalt. Eeltoodu alusel jättis halduskohus 2011. a esitatud arveid puuduta-

valt kaebaja menetluskulude välja mõistmise taotluse HKMSvr § 93 lg 1 alusel õigesti rahul-

damata ja 25.09.2012 esitatud kuludokumendid tähelepanuta. Ringkonnakohus märgib see-

juures, et ka 25.09.2012 esitatud kuludokument - arve sellel oleva käsikirjalise tasumise kin-

nitusega - arve reaalset tasumist ei tõenda.

Apellatsioonimenetluse kuluna on kaebaja taotlenud 663 euro (riigilõiv 15 eurot ja õigusabi-

kulu 648 eurot) väljamõistmist vastustajalt ning vastustaja palus mõista kaebajalt välja esinda-

ja tasu 240 eurot. Menetluskulude kandmise on vastustaja tõendanud maksekorraldusega ning

kaebaja maksekorraldusega (riigilõiv) ja kassa sissetuleku orderiga nr 41 (õigusabitasu).

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud

HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Samuti jääb HKMS § 109 lg 6 alusel rahuldamata

vastustaja taotlus. Viidatud sätte järgi mõistab kohus välja üksnes põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et haldusorganil ei ole keelatud hal-

duskohtumenetluses välisõigusabi kasutamine, kuid kohtuasi peab olema reeglina haldusor-

gani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, et oleks õigustatud kantud haldusvälise õi-

gusabi kulude väljamõistmine. Sellest seisukohast lähtub ringkonnakohus ka käesoleval juhul

ning leiab, et ainult menetluskulude väljamõistmist puudutavas vaidluses ei olnud keelatud

vastustajal haldusvälise abi kasutamine, kuid õigusteenuse soetamise kulu väljamõistmine

kaebajalt ei ole põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi