Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-13-1416/7 AI generated

3-13-1416/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-13-1416/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS T a r t u k o h t u m a j a kaebuse tagastamine Kohtuasja number 3-13-1416 Määruse kuupäev 29.08.2013 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi H.M.e (M.) kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju 640 euro nõudes seonduvalt vanglaametnik Rünno Eermanni tegevusega kaebaja kartseris viibimise ajal. Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon

Legislator headnote

AI generated

3-13-1416/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Tulenevalt VangS § 11 lg 8 tuleb kinnipeetaval eelnevalt enne kohtusse pöördumist vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja antud juhul ülaltoodud asjaoludega seoses mittevaralise kahju hüvitamise nõudes vaiet läbinud.

Keywords

AI generated
psychological trauma human rights violations revocation of emergency aid war victim financial hardship violation of personal integrity
AI generated
3-14-51926/17
01.09.2014 esitas I.A. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles kaebaja palub kohtul tuvastada Tallinna Vangla käskkirjade nr 1414-d, 1466-d, 1467-d ja 1497-d õigusvastasus. Kaebuse esitaja põhjendab kaebust sellega, et viidatud käskkirjade koostamisel ei ole arvestatud faktiliste asjaoludega ning sellega, mis tingis kaebaja poolt vastavate rikkumiste toimepanemise (konflikt kaaskinnipeetavatega, kaebaja avalduse tema ümberpaigutamiseks teise kambrisse rahuldamata jätmine ja tema psüühiline seisund). Kaebaja märgib, et viidatud käskkirjadega karistati teda distsiplinaarkorras kartseriga kokku 57 ööpäeva. Kaebaja leiab, et vastavad karistused ei olnud proportsionaalsed. Kaebaja selgitab, et vastava kaebuse esitamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks, kuna kaebaja soovib esitada hiljem kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
3-19-962/21
Jätta kaebus läbi vaatamata osas, mis puudutab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamist ajavahemikus 28.
3-16-400/28
29.09.2015 on A.P. (edaspidi kaebaja) koostanud Viru Vangla meditsiiniosakonnale adresseeritud taotluse (tl 12), milles soovis saada kiiresti psühhiaater O. Toomla vastuvõtule. 19.10.2015 vastusega nr 6-10/30338-2 (tl 13) teatas selle osakonna juhataja ülesandeid täitnud õde talle, et kuna kinnipeetaval puudub õigus valida arsti ning vastavalt kujunenud töökorraldusele konsulteerib ja ravib P2 sektoris viibivaid süüdimõistetuid teine arst, on ta registreeritud tema vastuvõtule. 04.01.2016 vormistatud taotluses soovis (tl 18) kaebaja, et talle võimaldataks kiiresti psühhiaatri abi. 25.01.2016 vastusega nr 6-10/370-2 (tl 19) keeldus üksuse juht taotlusele vastamisest põhjendusel, et see pole eesti keeles. 17.01.2016 taotluses (tl 20) soovis kaebaja muude nõuete kõrval, et talle võimaldataks kiiresti psühhiaater. 25.01.2016 vastuses nr 6-10/1634-2 (tl 21) teatas üksuse juht, et ta on registreeritud psühhiaatri vastuvõtule. 02.02.2016 taotluses (tl 22) nõudis kaebaja kiiresti pereõde väites, et tal on muuhulgas ka psühhiaatrilised probleemid. Taotlusele on tehtud märge samal päeval toimunud pereõe vastuvõtu kohta. 24.11.2015 koostatud venekeelses kaebus-kahjunõudes (tl 14) soovis kaebaja saada 20 000 euro suurust hüvitist. Ta väitis, et on viimase kolme kuu jooksul pöördunud regulaarselt kontaktisiku poole nõudmisega kutsuda tema juurde psühhiaater ja andnud üle sellekohaseid kirjalikke avaldusi, kuid vangla ignoreerib tema nõudmisi, on pidanud teda aasta ja üheksa kuu jooksul vahet pidamata kartseris, on jätnud ta kell kuus hommikul jalutuskäigule viimisega täielikult ilma päevaja päikesevalgusest ning kahjustanud seeläbi tervist ja alandanud inimväärikust. 22.02.2016 koostatud vastusega nr 6-16/200-4 (tl 16-17) jäeti kahjunõue rahuldamata.
4-17-1942/10
28.02.2017.a koostas Tallinna Vangla teabeja uurimisosakonna spetsialist Enno Kuusik väärteoprotokolli väärteoasjas nr 650017000072 (tl 14, 15), mille kohaselt 31.01.2017 ajavahemikul kella 21.30 kuni 23.00 paiku Tallinnas, Magasini 35 asuvas Xxxx kartserihoone kambris nr 84 L.A lõhkus ära vangla madratsi. Antud teoga tekitas L.A Tallinna Vanglale kahju 30,24 euro väärtuses, milline summa ei ületa 4000 eurot, pannes seega toime süüteo väheväärtusliku asja vastu. Väärteo kvalifikatsioon: KarS § 218 lg 1 (rikutud õigusnorm KarS § 203 lg 1). Tõendid: 01.02.2017 sündmuskoha vaatlusprotokoll, 01.02.2017 kalkulatsioon kahjude välja nõudmiseks ja tunnistajate ütlused. Menetlusalune isik L.A keeldus väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast ja selle kohta on tehtud menetleja poolt märkus. Väärteoprotokollis on märgitud keeldumise kuupäev, menetleja allkiri ja ametinimetus.
3-17-773/17
Tallinna Vangla tunnistas 10.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS T a r t u k o h t u m a j a kaebuse tagastamine Kohtuasja number 3-13-1416 Määruse kuupäev 29.08.2013 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi H.M.e (M.) kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju 640 euro nõudes seonduvalt vanglaametnik Rünno Eermanni tegevusega kaebaja kartseris viibimise ajal. Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Tagastada H.M. kaebus haldusasjas nr 3- 13-1416.

2. Kohtumäärus saata kaebuse esitajale ja Tallinna Vanglale.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud

01.07.2013 on saabunud Tartu Halduskohtule H.M. kaebus Tallinna Vangla vastu. Kaebaja märgib kaebuses et viibis Tallinna Vanglas kartseriosakonnas (kambris nr 75) 64 ööpäeva ning kogu selle perioodi vältel on kaebaja väitel vangla valvur Rünno Eermann oma psühholoogiliselt terroriseeriva käitumisega

põhjustanud kaebajale nii psühholoogilist kui ka vaimset traumat. Kaebaja märgib, et Tallinna Vangla on oma 09.05.2013 vastuses kaebaja ees vabandanud. Eeltoodust lähtudes ja võttes arvesse 21.04.2013 intsidenti soovib H. M. saada moraalse kahju hüvituseks 640 eurot (see on 10 € x 64 p).

Kaebuse asjaolude väljaselgitamiseks tegi kohus 01.07.2013 Tallinna Vanglale päringu.

Vastuseks kohtu päringule teatas Tallinna Vangla 02.07.2013 e-kirjaga, et H.M. ei ole kaebuses märgitud asjaoludel kahju hüvitamise nõudega vangla poole pöördunud.

Vastusele lisatud Tallinna Vangla 09.05.2013 kirjast nr 1-9/15762-1 (vastus H. M. 21.04.2013 pöördumisele) selgub, et kaebaja on avaldanud vanglale rahulolematust seoses sellega, et 21.04.2013 kella 6 paiku kaebaja voodipesu lattu andmisel on ametnik Rünno Eermann visanud kaebaja madratsi koos voodipesuga koridori põrandale. Ühtlasi annab H. M. teada, et R. Eermann ei lase temal öösel magada ja kolistab kambri uksesilma luugiga. Kaebaja poolt kaebuses mainitud 09.05.2013 vastuses Tallinna Vangla on kaebajale selgitanud, et justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 12 täitmiseks on vanemvalvur oma valvepiirkonnas kohustatud vähemalt kord tunnis kontrollima kambris toimuvat, ka öösel kinnipeetavate öörahu ajal. Ja kuna nii kambri uks kui uksesilma luuk on metallist, siis võib luugi liigutamist kambrisse kosta, kuid ametnikel puudub põhjus liigse müra tekitamisega häirida kinnipeetavate öörahu. Samas kirjas selgitatakse kaebajale, et videosalvestuse ja ametnikuga läbi viidud vestluse tulemusena tuvastati, et vanemvalvur R. Eermann asetas 21.04.2013 kell 6.05 kambrist nr 75, milles kaebaja kartserikaristust kandis, korraks madratsi koos voodiriietega põrandale, et sulgeda ja lukustada nari. Samas Tallinna Vangla vabandab 21.04.2013 toimunud intsidendi eest.

Kohtu seisukoht

Kinnipeetav H.M. on esitanud kohtule hüvitamiskaebuse Tallinna Vangla vastu. Kaebuse materjalidest nähtuvalt soovib H. M., et Tallinna Vangla hüvitaks temale moraalse kahju summas 640 eurot seonduvalt sellega, et vangla vanemvalvur Rünno Eermann väidetavalt viskas 21.04.2013 kella 6 paiku kaebaja voodiriided kartserikambrist lattu andmisel koridori põrandale ning väidetavalt ei lasknud vanemvalvur kaebajal kartserikaristuse kandmise ajal öösel magada ja kolistas kartserikambri uksesilma luugiga, tekitades kaebajale eeltooduga psühholoogilise ja vaimse trauma.

Kohus on seisukohal, et H.M.e kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju 640 euro nõudes 21.04.2013 intsidendiga seoses ja kartserikaristuse kandmise ajal kaebaja öörahu rikkumisega kaebajale väidetavalt psühholoogilise ja vaimse trauma tekitamise eest haldusasjas nr 3-13-1416 kuulub tagastamisele, kuna kaebajal on selle nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

Tulenevalt VangS § 11 lg 8 tuleb kinnipeetaval eelnevalt enne kohtusse pöördumist vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja antud juhul ülaltoodud asjaoludega seoses mittevaralise kahju hüvitamise nõudes vaiet läbinud.

Tallinna Vangla 02.07.2013 vastusest nähtub, et H.M. ei ole pöördunud Tallinna Vangla poole kahjunõudega seoses sellega, et kaebaja õigusi oleks rikutud 21.04.2013 kella 6 paiku kaebaja voodivarustuse vangla koridori põrandale asetamisega ja kartserikaristuse kandmise ajal kaebaja öörahu rikkumisega kaebajale väidetavalt psühholoogilise ja vaimse trauma tekitamisega seonduvalt. Samuti ei ole kaebaja ise kaebuses tõendanud kahjunõude osas vaidemenetluse läbimist.

Kohus asub seisukohale, et H.M. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju 640 euro nõudes 21.04.2013 intsidendiga seoses ja kartserikaristuse kandmise ajal kaebaja öörahu rikkumisega kaebaja õiguste väidetava rikkumisega kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 punkti 4 alusel, kuna kaebajal on kahjunõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (Vangistusseadus § 11 lg 8).

Ühtlasi kohus märgib, et kaebuse esitajal on HKMS § 43 lg 2 kohaselt võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda halduskohtusse pärast kohtueelse menetluse läbimist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik