2-13-28185/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-28185

Tsiviilasi

Osaühing AH avaldus pankroti välja kuulutamiseks

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik: Osaühing AH (registrikood XXX, XXX;

võlgniku esindaja U S , e-post: XXX)

Ajutine pankrotihaldur: Peeter Sepper (OÜ Haldur,

Kotzebue 9, Tallinn, e-post peeter.sepper@haldur.eu)

Kohtuistungi toimumise aeg

19. august 2013.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada

Osaühing

AH

pankrotiavalduse

menetlus,

pankrotti

välja

kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Likvideerida Osaühing AH ja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna

registrist.

3. Osaühing AH likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele

pankrotihaldurile Peeter Sepper.

4. Pärast Osaühing AH kustutamist äriregistrist vabastada Peeter Sepper ajutise

halduri kohustustest.

5. Määrata Osaühing AH dokumentide vastutavaks hoidjaks võlgniku juhatuse

liige US(isikukood XXX).

6. Määrata Osaühing AH ajutise halduri Peeter Sepperi töötasuks 1032 eurot,

millele lisandub sotsiaalmaks 340,56 eurot, kokku 1372,56 eurot ja hüvitada

ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 162,50 eurot.

7. Ajutise halduri tasu summas 1032 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 340,56

eurot, kokku 1372,56 eurot ning kulutuste hüvitis 162,50 eurot, kõik kokku

1535,06 eurot, välja mõista Osaühingult AH OÜ Kelvingi Õigusbüroo kasuks

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX.

8. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

Osaühingult AH esitas 04.06.2013 pankrotiavalduse.

Kohus võttis 28.06.2013 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas Osaühingu AH ajutiseks

pankrotihalduriks Peeter Sepperi.

Ajutise halduri aruanne

Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper esitas 13.08.2013 kohtule ajutise pankrotihalduri

aruande. Ajutise pankrotihalduri nimetamise päeva seisuga koosnes võlgniku vara

vallasvarast. Vältimaks vastava vara hoiukulude teket andis ajutine pankrotihaldur võlgniku

seaduslikule esindajale nõusoleku kogu vara müügiks. Vara realiseeriti hinnaga 3 600 eurot,

mis on momendil ka võlgniku ainus vara (sh tasumisele kuuluv käibemaks 600 eurot).

Kohustuste kogusumma moodustab 182 379 eurot. Ajutisel pankrotihalduril oleva

informatsiooni ja dokumentide ning võlgniku selgituste põhjal on selgunud, et võlgnik on

maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Maksejõuetuse põhjuseks ei pea ajutine haldur esialgsetel andmetel rasket juhtimisviga ega

kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse on halduri hinnangul kaasa toonud viga müügipinna

üürikonkursil osalemisel, kus parima pakkujana pakuti ühe kuu üüriks 64 000 eurot, mis

ilmselgelt ületas mõistliku üürikulu suuruse. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja vara

tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Haldur märgib aruandes, et võlgnikul ei ole vara

pankrotimenetluse kulude katteks.

19.08.2013 toimunud kohtuistungil asus ajutine haldur seisukohale, et Osaühingu AH

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik avalduse juurde. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri

tasu summas 1032 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ning hüvitada vajalike kulutuste

katteks 162,50 eurot. Tasu ja kulutuste hüvitise palub ajutine haldur määrata OÜ-le Kelvingi

Õigusbüroo. Võlgnik ei esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandele ega tasule ja kulutuste

arvestusele.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab,

Osaühingu AH pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi 182 379 euro ulatuses ja

võlgnikul on vara summas 3600 eurot, millest 600 eurot on tasumisele kuuluv käibemaks.

Seega puudub võlgnikul piisavalt vara olemasolevate kohustuste täitmiseks. Tulenevalt

eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel

võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata

võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise

nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara

pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole

asjas tuvastatud.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

Kohus tegi 19.08.2013 määrusega Osaühingu AH pankrotimenetlusest huvitatud isikutele

ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole Osaühingu AH pankrotimenetluse kulude katteks

ettemaksuna 1100 eurot hiljemalt 26.08.2013. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole.

Kohus leiab, et kuna Osaühingul AH ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja

pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole,

siis on põhjendatud lõpetada Osaühingu AH pankrotiavalduse menetlus pankrotti

väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse

füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma

kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul sõlmis juhatuse liige

Toomas Leet (surn.22.04.2013) laopinna üürilepingu, millega võttis ebamõistlikult suure üüri

tasumise kohustuse. Vastava laopinna igakuiseks üüritasuks oli uue lepingu kohaselt 64 000

eurot. Varasemalt oli vastavaks üürisummaks 6400 eurot. Võimetus sellist üüri tasuda

äritegevuseks vajaliku laopinna eest tõi lõppkokkuvõttes kaasa majandustegevuse peatumise

ja võlgniku maksejõuetuse. Kohus leiab, et antud juhul on võlgniku maksejõuetuse

põhjustanud raske juhtimisviga, kuivõrd juhatuse liige võttis rahalise kohustuse, mille suurus

aasta lõikes ületas ca 10kordselt võlgniku eelmiste aastate kasumeid. Kohtu hinnangul on

tegemist antud juhul juhatuse liikme raske hooletusega, kuivõrd puudus igasugune mõistlik ja

arusaadav selgitus selle kohta, kuidas ettevõte suudab tasuda igakuist rahalist kohustust

(laopinna üür) summas 64 000 eurot.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele US

(isikukood XXX).

PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4

kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude

jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus

ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus

kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab

vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse

kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise

aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6

kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 12,9 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80

eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1032 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 340,56

eurot, kokku 1372,56 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (päringud, sidekulud,

kontoritarbed, transport) katteks palub ajutine haldur hüvitada 162,50 eurot. Kohus leiab, et

ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas

tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja

kulutuste arvestusele vastu vaielnud.

Osaühingu AH pankrotimenetlusest huvitatud isikud pole tasunud ajutise halduri tasu ja

kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat. Kohus on seisukohal, et

ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb hüvitada võlgniku vara arvel, kuna kohus lõpetab

Osaühingu AH pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning

võlgniku varast jätkub ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Tulenevalt PankrS § 23 lg-st 4

mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 1032 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 340,56

eurot, kokku 1372,56 eurot ning kulutuste hüvitis 162,50 eurot, kõik kokku 1535,06 eurot

välja võlgnikult, Osaühingult AH OÜ Kelvingi Õigusbüroo kasuks arvelduskontole nr

XXXXXXXXX.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik