3-12-2591/56 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Lauri Madise, Ruth Plaks ja Silvia Truman

Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-2591

Haldusasi

A Ai kaebus nõuetega tühistada Varbla Vallavolikogu

13.11.2012 protokolliline otsus nr 11 ja kohustada

Varbla

Vallavalitsust

otsustama

vallavalitsuse

25.01.2006 ehituslubade nr 212 ja 213 ning 10.02.2012

ehituslubade nr 2449 ja 2450 tühistamise küsimuse või

alternatiivselt

tuvastada

Varbla

Vallavolikogu

13.11.2012 protokollilise otsuse nr 11 ja Varbla Valla-

valitsuse 25.01.2006 ehituslubade nr 212 ja 213 ning

10.02.2012 ehituslubade nr 2449 ja 2450 õigusvastasus

Menetlusosalised

Kaebaja – A A, volitatud esindaja adv Kelli Ristal

Vastustaja – Varbla vald, seaduslik esindaja Sivar Tõ-

nisson ning volitatud esindajad v.adv A Ots ja adv

Margus Kõiva

Kolmas isik – Tuuleenergia Osaühing, volitatud esin-

daja v.adv Ramon Rask

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10. juuli 2013. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tuuleenergia Osaühingu määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tuuleenergia Osaühingu määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

10.07.2013 määrus haldusasjas nr 3-12-2591 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoi-

metamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Varbla Vallavolikogu 19.08.2003 otsusega nr 36 (tl 17) kehtestati Tamba tuulepargi de-

tailplaneering. Nimetatud detailplaneeringuga lubati rajada kolm tuulegeneraatorit ja üks tuu-

legeneraatoritega seotud alajaam.

3-12-2591

2(7)

2. Varbla Vallavalitsus väljastas 25.01.2006 ehitusloa nr 212 Tamba tuulegeneraatori nr 1

püstitamiseks, ehitisregistri kood 220269754 (tl 26-27) ja ehitusloa nr 213 Tamba tuulegene-

raatori nr 2 püstitamiseks, ehitisregistri kood 220269765 (tl 28-29), Tamba külas, Varbla val-

las.

3. Varbla Vallavalitsus väljastas 10.02.2012 ehitusloa nr 2449 Tamba tuulegeneraatori nr 1

püstitamiseks Dorbeki kinnistul, Tamba külas, Varbla vallas, ehitisregistri kood 220269754 ja

ehitusloa nr 2450 Tamba tuulegeneraatori nr 2 püstitamiseks Kaljuste kinnistul, Tamba külas,

Varbla vallas, ehitisregistri kood 220269765.

4. Varbla Vallavolikogu otsustas 13.11.2012 istungil protokolli nr 11 kohaselt mitte algata-

da Tamba tuulepargi detailplaneeringu muutmist ja mitte peatada detailplaneeringu alusel

väljastatud ehituslubasid.

5. A A esitas 12.12.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega tühistada Varbla Valla-

volikogu 13.11.2012 protokolliline otsus nr 11 ja kohustada Varbla Vallavalitsust otsustama

25.01.2006 ehituslubade nr 212 ja nr 213 ning 10.02.2012 ehituslubade nr 2449 ja nr 2450

tühistamine või alternatiivselt tuvastada Varbla Vallavolikogu 13.11.2012 protokollilise otsu-

se nr 11 ja Varbla Vallavalitsuse 25.01.2006 ehituslubade nr 212 ja nr 213 ning 10.02.2012

ehituslubade nr 2449 ja nr 2450 õigusvastasus.

Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus, milles palutakse HKMS § 251 lg 1 p 1

alusel peatada Varbla Vallavalitsuse 25.01.2006 ehituslubade nr 212 ja nr 213 ning

10.02.2012 ehituslubade nr 2449 ja nr 2450 täitmine ja HKMS § 251 lg 1 p 5 alusel keelata

Tuuleenergia Osaühingul ja mistahes kolmandal isikul nende ehituslubade täitmine ehk ehi-

tamine.

6. Halduskohus palus Varbla vallal ja Tuuleenergia Osaühingul esitada esialgse õiguskaitse

taotluse suhtes seisukoha. Varbla valla 17.12.2012 vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele

leiti, et ehituslubade täitmise peatamine on arendaja huve ebaproportsionaalselt riivav ja kae-

beõiguse olemasolu on küsitav.

7. Tuuleenergia Osaühing palus 17.12.2012 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotluse ra-

huldamata ja esitas taotlusele vastuväited.

8. Tallinna Halduskohtu 18.12.2012 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldama-

ta.

9. A A esitas halduskohtu 18.12.2012 määruse peale määruskaebuse, millele halduskohus

küsis 03.01.2013 kohtunõudega Varbla valla ja Tuuleenergia Osaühingu vastust. 08.01.2013

vastustes palusid Varbla vald ja Tuuleenergia Osaühing jätta määruskaebuse rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.01.2013 määrusega A Ai määruskaebuse rahuldamata.

10. Tallinna Halduskohus tagastas 14.06.2013 määrusega A Ai kaebuse halduskohtumenetlu-

se seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel.

11. Tuuleenergia Osaühing esitas 17.06.2013 Tallinna Halduskohtule taotluse menetlusku-

lude väljamõistmiseks ning alternatiivselt määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 14.06.2013

määruse peale.

Taotluse kohaselt kandis kolmas isik juba enne kaebuse tagastamist märkimisväärseid menet-

luskulusid, mis tulenesid seisukoha koostamisest kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse suhtes.

Kuigi halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude väljamõistmise regulat-

sioon ei sätesta otseselt menetluskulude väljamõistmise korda kaebuse tagastamise korral, on

3-12-2591

3(7)

kolmas isik seisukohal, et antud olukorras tuleb analoogia alusel rakendada HKMS § 108 lg-t

4 – kaebuse tagastamise puhul kaebajale on sisuliselt tegu kaebuse läbi vaatamata jätmisega.

Seega palub kolmas isik kohtul kaebajalt menetluskulud HKMS § 108 lg 4 ning HKMS § 109

lg 1 alusel välja mõista.

Kui kohus asub seisukohale, et pärast kaebuse tagastamist 14.06.2013 määrusega ei ole või-

malik menetluskulude jagamise taotlust lahendada, esitab kolmas isik kohtule määruskaebuse,

paludes kohtul 14.06.2013 määrus tühistada osas, millega on jäetud menetluskulude jaotus

kindlaks määramata, ning määrata menetluskulude jaotus kindlaks uue määrusega

(HKMS § 108 lg 12 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1). Kui kohus jätab

menetluskulud kaebaja kanda, palub kolmas isik HKMS § 109 lg 1 mõistes arvesse võtta me-

netluskulude nimekirja ning kolmanda isiku kasuks välja mõista haldusasja nr 3-12-2591

raames kantud menetluskulud summas 1339,20 eurot.

Kui kohus peaks leidma, et HKMS § 108 lg-s 4 sätestatud menetluskulude jaotuse kord, mille

kohaselt kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse

lõpetamise korral, ei ole analoogia alusel kohaldatav kaebuse tagastamise ja kaebuse menet-

lusse võtmata jätmise korral, esitab kolmas isik kohtule taotluse tunnistada halduskohtume-

netluse seadustikus sätestatud menetluskulude väljamõistmise regulatsioon, s.h HKMS § 108

lg 4, põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks. Kui kaebuse tagastamise ja kaebuse menetlusse

võtmata jätmise korral ei ole võimalik halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt kaebajalt

menetluskulusid välja mõista, tekib olukord, kus menetluspooled võivad olla perspektiivitu

kaebuse alusel kandnud märkimisväärseid menetluskulusid, kuid menetluskulude väljamõist-

mine kaebajalt ei ole võimalik. Ka esialgse õiguskaitse institutsiooni olemus nõuab menetlus-

kulude väljamõistmise võimalikkust olukorras, kus pärast esialgse õiguskaitse taotluse lahen-

damist kohtu poolt kaebust menetlusse ei võeta. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata

jätmise üheks põhiliseks aluseks on kaebuse perspektiivitus. Seega tuleb õiguskaitse taotluse-

le vastuse koostamisel teha ära suur osa kaebusele vastamise tööst, et põhistada kaebuse pers-

pektiivitust. Olukord, kus kolmas isik on enne kohtu poolt kaebuse menetlusse võtmist kand-

nud menetlusega seoses menetluskulusid, kaebus jääb hiljem menetlusse võtmata ning menet-

luskulusid kandnud kolmandal isikul puudub võimalus kantud menetluskulusid kaebajalt välja

nõuda, riivab menetluskulusid kandnud kolmanda isiku PS §-dest 13, § 14 ja § 15 tulenevat

õigust kohtulikule kaitsele ning PS §-st 32 tulenevat õigust omandiõiguse kaitsele. Haldus-

kohtumenetlusse ei sisene osapooled, v.a kaebaja, vabatahtlikult, vaid kaebuse esitamisest

tingituna. Olukorras, kus HKMS § 108 lg-s 4 sätestatud menetluskulude jaotuse kord ei ole

analoogia alusel kohaldatav kaebuse tagastamisele ja kaebuse menetlusse võtmata jätmisele,

tuleb tunnistada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude väljamõistmise

regulatsioon osas, mil määral see ei võimalda taotleda kolmandal isikul ja vastustajal menet-

luskulude hüvitamist juhul, kui kaebus tagastatakse või jäetakse menetlusse võtmata, PS §-

dega 13, 14, 15 ja 32 vastuolus olevaks ning mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja

menetluskulud menetluskulude nimekirja alusel.

12. Varbla vald leidis 28.06.2013 vastuses, et esitatud taotlus teda ei puuduta, ega pidanud

seetõttu seisukoha esitamist vajalikuks.

13. A A palus 04.07.2013 vastuses menetluskulude väljamõistmise taotlus ja/või määruskae-

bus rahuldamata jätta.

HKMS § 108 lg 4 sätestab üheselt, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata

jätmise ja menetluse lõpetamise korral. Nii kaebuse läbivaatamata jätmise kui ka menetluse

lõpetamise korral on halduskohus eelnevalt kaebuse ka määrusega menetlusse võtnud. Antud

vaidluse puhul on halduskohus kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel enne menet-

3-12-2591

4(7)

lusse võtmist. Seadus eristab menetluskulude hüvitamise korral olukorda, mil kaebus on me-

netlusse võetud ja menetluskulude hüvitamise õigus on tagatud, ning olukorda, mil kaebus

tagastatakse enne menetlusse võtmist ja menetluskulude hüvitamise õigus puudub. Kuna hal-

duskohus tagastas kaebuse enne menetlusse võtmist, siis puudub kolmandal isikul õigus nõu-

da menetluskulude hüvitamist.

Menetluskulude hüvitamise taotlus tuleks jätta rahuldamata ka seetõttu, et HKMS § 109 lg 2

sätestatu kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste va-

hel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. HKMS-s

puudub TsMS-s sätestatud sarnane regulatsioon, mis võimaldaks pärast kohtuvaidluse lõppe-

mist asuda kindlaks määrama menetluskulude rahalist suurust.

Juhul, kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et menetluskulude hüvitamine on võimalik,

siis antud juhul ei ole niivõrd suures ulatuses menetluskulude väljamõistmine põhjendatud.

Kolmas isik on käibemaksukohustuslane, mis tähendab, et esitatud arvetel toodud käibemaksu

saab ta sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega on põhjendamatu küsida käibemaksu osa

veel teistkordselt tagasi ka kaebajalt. Arvel nr 21231 märgitud õigusabikulude 3096 eurot

välja mõistmist takistab asjaolu, et kohtule ei ole esitatud korrektset nimekirja konkreetsete

õigustoimingute kohta. Arvele nr 21231 ei ole lisatud spetsifikatsiooni ega ka selgitust, mil-

lest oleks võimalik välja lugeda, millist õigusabi on osutatud. Menetluskulude maht on ka

põhjendamatult suur. Esitatud arvete spetsifikatsiooni kohaselt on kolmandal isikul sisuliselt

esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse koostamiseks, koos kliendiga suhtlusega kulunud kok-

ku ligi 16 h. Põhjendatud kuludeks ei saa ka lugeda nõupidamist Varbla Vallavalitsusega ega

ka Varbla Vallavalitsuse seisukoha analüüsi. Mõistlik töömaht sellise töö jaoks on kaebaja

hinnangul 5h, mistõttu palub kaebaja kohtul tuginedes HKMS § 109 lg 6 lugeda mõistlikeks

ja põhjendatud menetluskuludeks kokku 648 eurot, millest kaebaja osa on sellisel juhul 162

eurot.

HKMS menetluskulude hüvitamise regulatsioon ei ole põhiseadusega vastuolus. Haldusasja

pinnalt ei saa teha järeldust, et HKMS-s puudub menetluslik õigus ennast alusetute ning pers-

pektiivitute kaebuste vastu varaliselt kaitsta. Halduskohus otsustas teha menetlustoiminguid

(lahendada esialgse õiguskaitse taotluse ning küsida selleks kolmanda isiku seisukohta) enne

asja menetlusse võtmist. HKMS § 121 lg 2 p 1 eeldab, et kohus tagastab kaebuse üksnes kae-

buses endas toodud asjaoludele tuginedes, ilma kaebuse osas vastustaja ja kolmanda isiku

seisukohta ära kuulamata. Seega ei saa olukorras, kus kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 p

1 alusel reeglina kolmandal isikul ega ka vastustajal mingeid menetluskulusid tekkida. Samuti

sätestab HKMS § 120 lg 1 p 6, et kohus otsustab esialgse õiguskaitse kohaldamise enne eel-

menetlust üksnes siis, kui see on vajalik. Seega tekkib antud vaidluses üksnes küsimus, kas

halduskohus toimis menetluslikult õigesti, kui küsis kolmandalt isikult ja vastustajalt seisu-

kohta enne asja menetlusse võtmist.

14. Tallinna Halduskohus jättis 10.07.2013 määrusega rahuldamata Tuuleenergia Osa-

ühingu taotluse menetluskulude väljamõistmiseks (resolutsiooni p 1) ning HKMS § 108 lg 4

põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks (resolutsiooni p 2). Kohus põhjendas määrust

järgmiselt.

HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja me-

netluse lõpetamise korral, kui selles paragrahvis ei sätestata teisiti. Haldusasjas nr 3-12-2591

tagastas kohus kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise

tõttu. Kohus tagastas kaebuse, leides, et haldusasja ei ole võimalik menetlusse võtta. HKMS §

108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade

reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku

3-12-2591

5(7)

kulud tema enda kanda. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette aluseid, millisel juhul

oleks võimalik menetluskulude väljamõistmine kaebuse tagastamise korral.

Põhiseadusest tuleneb igaühe õigus oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral pöörduda koh-

tusse. Tuuleenergia Osaühingu poolt esitatud taotluses sisalduvaid asjaolusid arvestades on

seadusandja seadnud piirangud kolmanda isiku menetluskulude tasumise kohustuse tekkimi-

sele kaebuse tagastamise korral. Kohus edastas kohtuasja materjalid Tuuleenergia Osaühingu-

le tutvumiseks ning pidas vajalikuks küsida kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlu-

sele seisukohti. Halduskohtumenetluse seadustik kohustab teavitama kolmandat isikut tema

õigusi ja kohustusi hõlmavast kohtuasjast, samas ei sea kohustust vastata kohtunõudele seisu-

kohtade esitamise osas (nt HKMS § 123 lg 2). Tegemist on kolmanda isiku vabatahtliku ot-

sustusega. Käesoleval juhul pidas kolmas isik vajalikuks ning võimalikuks esitada seisukohad

kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele, kaasates selleks esindajad, mille tagajärjel tekkis tal

kulu. Arvestades seda, et kohtusse pöördumise õigus peab olema põhimõtteliselt tagatud kõigi

haldusaktide ja toimingute puhul, sõltumata nende võimalikust edukusest kohtumenetluses,

on põhjendatud erinevate menetlusosaliste erinev kohtlemine menetluskulude jaotamisel kae-

buse tagastamise korral.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

15. Tuuleenergia Osaühing palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 10.07.2013 mää-

rus tühistada ja uue määrusega teha kindlaks menetluskulude jaotus ning mõista kaebajalt

kolmanda isiku kasuks välja haldusasja nr 3-12-2591 raames kolmanda isiku kantud menet-

luskulud 1339,20 eurot. Koos määruskaebusega esitas kolmas isik taotluse tunnistada põhi-

seadusega vastuolus olevaks menetluskulude väljamõistmise regulatsiooni puudumine kaebu-

se tagastamise korral, kui kohus leiab, et halduskohtumenetluse seadustik kolmanda isiku ka-

suks menetluskulude väljamõistmist kaebuse tagastamise korral ei võimalda.

Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 12 ja TsMS § 173 lg-st 1 peab kohus märkima määruses, mille-

ga kaebus jäetakse menetlusse võtmata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hal-

duskohus ei ole 14.06.2013 määruses, millega kaebus tagastati ja jäeti seetõttu menetlusse

võtmata, menetluskulude jaotust menetlusosaliste vahel märkinud. Kui kohus rahuldab mää-

ruskaebuse, palub kolmas isik HKMS § 108 lg-st 4 lähtudes jätta menetluskulud kaebaja kan-

da, sest kaebuse menetlusse võtmata jätmine on menetluskulude jaotamisel analoogne kaebu-

se läbi vaatamata jätmisega.

Kuigi halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude väljamõistmise regulat-

sioon ei sätesta otseselt menetluskulude väljamõistmise korda kaebuse tagastamise korral

kaebajale, peab kaebuse tagastamise korral olema võimalik menetluskulude väljanõudmine

kaebajalt, nt analoogia alusel HKMS § 108 lg-t 4 rakendades. Vastasel juhul tekib olukord,

kus perspektiivitu kaebuse alusel on pooled pidanud kandma märkimisväärseid kulusid, kuid

nende väljanõudmine kaebajalt ei ole võimalik. See soosib alusetute kaebuste esitamist ja ei

ühti demokraatliku õigusriigi põhimõtetega, mille kohaselt peaksid isikud olema kaitstud pa-

hatahtlike ning alusetute kohtuvaidluste eest läbi menetluskulude hüvitamise instituudi.

Ebaõiged on halduskohtu väited, et kolmandad isikud sisenevad halduskohtumenetlusse ning

kannavad seetõttu ka menetluskulusid vabatahtlikult. Tamba tuulepargi ehituslubade kehtivu-

se osas on kohtule esitatud kokku seitse kaebust koos esialgse õiguskaitse taotlustega, millega

sooviti tuulepargi ehitustegevus peatada. Kõik taotlused jäid tänu kolmanda isiku ja vastustaja

menetlusse sekkumisele rahuldamata ja kaebused jäid menetlusse võtmata. Kolmas isik kan-

dis esialgse õiguskaitse taotlustele vastuseid koostades märkimisväärseid menetluskulusid.

3-12-2591

6(7)

Tegemist oli tema jaoks eluliselt tähtsate menetlustega, milles osalemine ning seisukohtade

esitamine oli vältimatu.

Põhjendatud ja vajalike menetluskulude väljanõudmine kaebajalt peaks olema igal juhul või-

malik ka juhul, kui kaebust ei võeta menetlusse. Kindlasti peaks see olema võimalik olukor-

ras, kus menetlusosalisel puudub ohustatavate hüvede kaalukuse tõttu (käesoleval juhul ca 40

miljonit eurot maksva projekti nurjumine) sisuline võimalus jätta esialgse õiguskaitse taotlu-

sele reageerimata. Seda, mis summas on kulude hüvitamine põhjendatud, otsustab kohus läh-

tuvalt kaasuse asjaoludest. Kolmas isik palub enda menetluskulude nimekirjana HKMS § 109

lg 1 mõistes arvesse võtta 17.06.2013 taotluses toodud menetluskulude nimekirja.

Kui kohus leiab, et HKMS § 108 lg-s 4 sätestatud menetluskulude jaotus ei ole analoogia alu-

sel kohaldatav kaebuse tagastamise ja kaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, palub kol-

mas isik tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks halduskohtumenetluse seadustikus sätes-

tatud menetluskulude väljamõistmise regulatsioon ulatuses, milles see ei võimalda menetlus-

kulude väljamõistmist kaebajalt kaebuse tagastamise korral. Olukord, kus kolmas isik on enne

kaebuse menetlusse võtmist kandnud menetlusega seotud menetluskulusid, kaebus jääb hiljem

menetlusse võtmata ning menetluskulusid kandnud kolmandal isikul puudub võimalus kantud

menetluskulusid kaebajalt välja nõuda, riivab tema PS §-dest 13, 14 ja 15 tulenevat õigust

kohtulikule kaitsele ning PS §-st 32 tulenevat õigust omandiõiguse kaitsele.

16. A A palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebuse esitaja jääb halduskohtule esitatud vastuväidete juurde ja märgib täiendavalt järg-

mist. On pentsik, et määruskaebuses peeti oluliseks rõhutada Tamba tuulepargi maksumust ja

kogu projekti kulu. Jääb mulje, et kolmas isik leiab, et suurte rahaliste projektide puhul on

õigustatud seadusvastane ja detailplaneeringuga vastuolus olev ehitustegevus, mille saaks

seadustada tagantjärgi uue detailplaneeringu kehtestamisega. On küüniline süüdistada paha-

tahtlikkuses naaberkinnistute omanikke, kes sellist tagurpidi toimunud ehitustegevust oma

õigusi rikkuvaks pidasid ning seetõttu oma õiguste kaitseks halduskohtule kaebused esitasid.

Viited Tamba tuulepargi projekti väidetavale maksumusele on asjakohatud ka seetõttu, et pro-

jekti maksumus ei saa mõjutada kuidagi kohtumenetluse olulisust või menetluskulude kind-

laksmääramise vajalikkust. Kulud õigusabile oleksid tekkinud ka juhul, kui projekt ei oleks

maksnud 40 miljonit eurot, sest lepinguliste esindajate õigusabikulud ei sõltunud projekti

maksumusest. Et kolmas isik on jännis oma ehitustegevusega ja seetõttu võib ohus olla pro-

jekti tähtaegne valmimine, on tema enda süü, sest Tamba tuulepargi detailplaneering kehtesta-

ti Varbla Vallavolikogu poolt juba 2003. aastal. Millegipärast leidis Tuuleenergia OÜ, et ni-

metatud detailplaneeringuga kehtestatud tuuleparki ta ehitada ei soovi ning nii väljastati alles

10.02.2012 ehitusload, mis ei ole kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga, kuid millede

alusel kolmas isik oma tuulegeneraatoreid käesoleval hetkel ehitab.

17. Varbla vald ei ole määruskaebuse suhtes seisukohta esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Tallinna Ringkonnakohus asus 11.04.2012 määruses nr 3-12-248 (p-d 13-14) seisukohale,

et kaebuse tagastamine ei ole samastatav kaebuse läbivaatamata jätmise ja menetluse lõpeta-

misega, vaid HKMS tähenduses on tegemist erinevate menetlustoimingutega, millel on erine-

vad alused, sisu ja õiguslikud tagajärjed. HKMS § 151 asetusest seadustiku struktuuris ja §

151 lg 1 p 1 tekstist järeldub, et läbi saab jätta vaatamata juba menetlusse võetud kaebust.

Seetõttu ei anna HKMS § 108 lg 4 kaebuse tagastamise korral alust vastustaja / kolmanda

3-12-2591

7(7)

isiku menetluskulude kaebajalt väljamõistmiseks. Menetluskulude väljamõistmine kaebajalt

on võimalik vaid juhul, kui kohus on kaebuse menetlusse võtnud. Vastustaja või kolmanda

isiku poolt menetluskulude kandmine enne kaebuse menetlusse võtmist on erandlik ja leiab

aset eelkõige juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustatakse enne kaebuse puu-

duste kõrvaldamist või halduskohus peab vajalikuks enne kaebuse menetlusse võtmise otsus-

tamist HKMS § 120 lg 4 alusel ära kuulata ka vastustaja ja kolmanda isiku. Eelnevast ei järel-

du siiski, et vastustaja või kolmas isik saaks nõuda menetluskulude väljamõistmist kaebajalt

ka juhul, kui kaebus tagastatakse ehk seda pole veel menetlusse võetud. Samuti leidis ring-

konnakohus (p 16), et isegi kaebaja käitumise võimalik pahatahtlikkus ei anna HKMS § 108

järgi alust menetluskulude temalt väljamõistmiseks.

Eeltoodud seisukohale on ringkonnakohus ka hiljem korduvalt viidanud (vt Tallinna Ring-

konnakohtu 19.06.2012 määrus nr 3-12-932, p 21; 02.07.2012 määrus nr 3-12-607;

14.03.2013 määrus nr 3-12-2617, p 8; 22.03.2013 määrus nr 3-13-276, p 10) ning jääb selle

juurde ka käesolevas asjas.

19. Ringkonnakohus ei jaga määruskaebuse esitaja seisukohta, et HKMS-s sätestatud menet-

luskulude väljamõistmise regulatsioon on põhiseadusega vastuolus, kuna selles ei ole sätesta-

tud võimalust mõista kaebuse tagastamise korral kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja viima-

se poolt kantud menetluskulud. Halduskohus leidis õigesti, et kolmandal isikul ei ole enne

kaebuse menetlusse võtmist õiguslikku kohustust esitada halduskohtule seisukohti esialgse

õiguskaitse taotluse või määruskaebuse kohta. Olukorras, kus kolmas isik peab esialgse õi-

guskaitse kohaldamist oma õigusi kahjustavaks, on tal võimalik esialgse õiguskaitse raken-

damise korral taotleda pärast kaebuse menetlusse võtmist kohtult esialgse õiguskaitse määruse

tühistamist või vähendada kantavate menetluskulude suurust, esitades esialgse õiguskaitse

määruse peale määruskaebuse. Olukorras, kus kohus ei ole veel võtnud seisukohta kaebajal

kaebeõiguse või kaebuse eduväljavaadete osas, ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamise välti-

miseks pidada kohtule kolmanda isiku poolt seisukohtade esitamist tingimata vajalikuks. Ko-

hus võib veenduda kaebuse vähestes eduväljavaadetes ka pelgalt kaebusele tuginedes, samuti

võib kolmas isik oodata vastustajaks oleva haldusorgani poolt haldusakti õiguspärasust selgi-

tavate väidete esitamist. Kaebuse tagastamise korral vastustaja või kolmanda isiku menetlus-

kulude kaebajalt väljamõistmise regulatsiooni puudumist saab õigustada ka sellega, et teiste

menetlusosaliste poolt ei ole selles staadiumis veel võimalik kuigi suurte menetluskulude

kandmine, mis võiks ülemääraselt riivata nende varalisi õigusi või õigust kohtulikule kaitsele,

sest kaebuse menetlusse võtmine tuleb otsustada kiiresti, et tagada menetluse kiire läbiviimi-

ne.

20. Kuna HKMS ei näe kaebuse tagastamise korral ette menetluskulude väljamõistmist teiste

menetlusosaliste (sh määruskaebuse esitaja) kasuks, ei anna määruskaebuse rahuldamiseks

alust ka määruskaebuse esitaja väide, et halduskohus oleks menetluskulude jaotuse pidanud

kindlaks määrama juba kaebuse tagastamise kohta tehtud määruses.

21. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.07.2013 mää-

rus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lauri Madise

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman