2-11-25635/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. august 2013.a Tallinnas kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-11-25635

Tsiviilasi

AS DNB Pank hagi solidaarselt OÜ XXXja XXX

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2262,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

DNB

Pank

(registrikood:

11315936, asukoht Tartu mnt 10, 10145 TALLINN)

Hageja lepinguline esindaja: Madis Sirkel (e-post:

madis.sirkel@dnb.ee )

Kostja 1: OÜ XXX(registrikood: XXX, asukoht XXX)

Kostja 2: XXX (isikukood: XXX, elukoht XXX)

Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul

Oberg (Advokaadibüroo Oberg & Partnerid; asukoht:

Rüütli 14, 80010 Pärnu; e-post: raul@obergab.ee )

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalik menetlus

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista solidaarselt kostjatelt OÜ XXX ja XXX hageja AS DNB Pank

kasuks võlgnevus kogusummas 2262,42 (kaks tuhat kakssada kuuskümmend

kaks eurot ja 42 senti) eurot.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud solidaarselt OÜ XXX ja XXX kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva

jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja ja kostja 1 sõlminud mitmeid erinevaid liisingulepinguid.

Lepingute täitmise tagamiseks on kosjaga 2 sõlmitud käenduslepingud, mille alusel võttis

kostja 2 endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga lepingust tulenevate liisinguvõtja

kohustuste

kohane

ja

täielik

täitmine

igakordselt

käenduslepingus

fikseeritud

maksimummääras. Liisinguvõtja rikkus liisingulepingutest tulenevaid kohustusi, jättes

nõuetekohaselt tasumata põhiosa- ja intressimaksed ning kindlustusmaksed. Hageja saatis

liisinguvõtjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, kuivõrd liisinguvõtja võlgnevust täiendava

tähtaja jooksul ei tasunud, luges hageja lepingud erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks.

Hageja ja liisinguvõtja sõlmisid järgmised liisingulepingud:

30.10.2007 liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Nissan Pathfinder 2,5,

ehitusaasta: 2006.

08.02.2008 liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Mercedes-Bens E320 CDI

Avanrgarde, ehitusaasta: 2004.

17.04.2008 liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Peugeot Boxer FT 330 2,2

HDI, ehitusaasta: 2008.

06.06.2008 liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Peugeot Partner XT 1,6,

ehitusaasta: 2008.

15.05.2013 esitas hageja nõudele täpsustuse, milles palub solidaarselt kostjatelt hageja kasuks

välja mõista võlgnevuse summas 1131,21 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas

1131,21 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kostja vastuväited

Kostjad vaidlevad vastu hageja poolt nimetatud Nissan Pathfinder 2,5 turuväärtusele. Pärast

liisingueseme tagastamist informeeris liisinguvõtja hageja esindajaid korduvalt sellest, et oli

lasknud liisingueseme väärtuse enne tagastamist hinnata Nissanite müügi ja hooldusega

tegeleval XXXOÜ-l ja et sõiduki väärtuseks hinnati 20 000 eurot (km-ga). Samuti soovis

liisinguvõtja saata vastava 08.02.2011 hindamise akti (lisatud vastusele) hagejale ja esitas

kategoorilise taotluse mitte müüa sõiduk alla nimetatud väärtuse 20 000 eurot. Kostjad on

seisukohal, et hageja kulutuste hüvitisnõude suuruse määramisel tuleb arvestada selle väärtust

tagastamise hetkel, milliseks oli vastavalt hindamise aktile 20 000 eurot koos (km-ga). Lisaks

märgivad kostjad, et XXXOÜ ei ole tagastusteenust osutanud, seega ei ole kostjad vastutavad

tagastusteenuse kulutuste eest. Liisinguvõtja esindajad ei ole kunagi XXXOÜ esindajaga

kohtunud.

Hageja on hagiavalduses nimetanud võõrandamisprotsessi täiendavate kuludena vahendustasu

maksmist XXXOÜ-le. Kostjad ei eita, et kostjatel on kohustus hüvitada hagejale

võõrandamisprotsessi täiendavate kuludena vahendustasu, kuid seda vaid vastavalt

üldtingimuste punktile 10.5 põhjendatud ja mõistlikus ulatuses. Kostjad nõustuvad hüvitama

hagejale viimase poolt makstud vahendustasu 2 % ulatuses sõiduki müügiväärtusest.

Kostjad esitavad m.h hagejale tasaarvestusavalduse ja paluvad tasaarvestada hageja nõude

vähemalt 4 884,73 euro ulatuses. Kostjad paluvad kohtul tuvastada, et seoses tasaarvestusega ei

eksisteeri hagejal hagiavalduses nimetatud (arvestades kostjate vastuse seisukohti) rahalisi

nõudeid kostjate vastu.

Kostjad paluvad hagi jätta täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on

hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi

kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

1. hageja ja kostja 1 sõlmisid 30.10.2007 liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli

sõiduauto Nissan Pathfinder 2,5, ehitusaasta: 2006 (tl 9) ning lepingust tuleneva

rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu (tl 21);

2. 08.02.2008 sõlmisid hageja ja kostja 1 liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli

sõiduauto Mercedes-Bens E320 CDI Avanrgarde, ehitusaasta: 2004 (tl 39) ning

lepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu (tl 41);

3. 17.04.2008 sõlmisid hageja ja kostja 1 liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli

sõiduauto Peugeot Boxer FT 330 2,2 HDI, ehitusaasta: 2008 (tl 52) ning lepingust

tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu (tl 54);

4. 06.06.2008 sõlmisid hageja ja kostja 1 liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli

sõiduauto Peugeot Partner XT 1,6, ehitusaasta: 2008 (tl 64) ning lepingust tuleneva

rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu (tl 66);

5. kostja 1 rikkus lepingutest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata

põhiosa- ja intressimaksed ning kindlustusmaksed (tl 27-30, tl 42-46, tl 55-58, tl 67-

70);

6. hageja teavitas 16.12.2010 saadetud kirjas kostjat 1 ja kostjat 2 tekkinud

võlgnevusest ning andis täiendava tähtaja 14 päeva teatise kättesaamisest võlgnevuse

tasumiseks, ühtlasi hoiatas, et võlgnevuse tähtaegselt likvideerimata jätmisel ütleb

liisingulepingud üles (tl 22-25);

7. kostjad võlgnevust tähtaegselt ei tasunud, mistõttu luges hageja liisingulepingud üles

öelduks.

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Poolte vahel on vaidlus järgmistes asjaoludes:

1. sõiduauto Nissan Pathfinder vara turuväärtuse üle selle tagastamise hetkel;

2. vara müügikulude suuruse põhjendatuse üle.

Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb

lepingutest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama

liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja

kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.

Kohus on tuvastanud ning poolte vahel puudub vaidlus, et hageja

ja

kostja

sõlmisid:

30.10.2007 liisingulepingu nr XXX (tl 8); 08.02.2008 liisingulepingu nr XXX (tl 39);

17.04.2008 liisingulepingu nr XXX(tl 52) ning 06.06.2008 liisingulepingu nr XXX (tl 64).

Liisinguvõtja sai vara otsese valduse vastuvõtu-üleandmise akti alusel: sõiduauto Nissan

Pathfinder 2,5 30.10.2007 (tl 9); sõiduauto Mercedes-Bens E320 CDI Avanrgarde 09.02.2008

(tl 40); sõiduauto Peugeot Boxer FT 330 2,2 HDI 02.05.2008 (tl 53); Peugeot Partner XT 1,6

13.06.2008 (tl 65).

VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega

võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui

kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti

võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt vastutavad kohustuse

rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei

ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku

vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka

kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning

kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse

solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist

täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Kohus on tuvastanud ja poolte vahel puudub vaidlus, et kostja 2 sõlmis hagejaga

liisingulepingutest: nr XXX (käenduse maksimumsumma 39 625,22 eurot, tl 21), nr XXX

(käenduse maksimumsumma 33 115,02 eurot, tl 41), nr XXX (käenduse maksimumsumma

24 435,78 eurot, tl 54) ning nr XXX (käenduse maksimumsumma 12 644,72 eurot, tl 66)

tuleneva

rahalise

kohustuse

tagamiseks

käenduslepingud.

Kostja

võttis

endale

käenduslepingute alusel kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga lepingutest tulenevate

liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine.

Hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud liisingulepingutele kohalduvad üldtingimused, mille p 4.1

kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma liisinguandjale osamakseid, intressimakseid ja

lepingutasu vastavalt liisingulepingu lisaks olevale maksegraafikule. Lepingu p 5.1 kohaselt

kohustus liisinguvõtja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu (tl 10-20).

Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja 1

rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata põhiosa- ja

intressimaksed ning kindlustusmaksed.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Õiguskaitsevahendid kohustuse

rikkumise eest on sätestatud VÕS §-s 101. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt

kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles

öelda. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist kestvuslepinguga. Liisingulepingu kui

kestvuslepingu ülesütlemisele kohaldub üldiselt VÕS § 195 ning ülesütlemisavalduse

tegemisele ei ole erisätteid ka liisingulepingut reguleerivates VÕS §-des 361-367. VÕS § 195

lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele

lepingupoolele. Ülesütlemine on kujundusõigus, mis on teostatav ühepoolse tahteavaldusega,

kui ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud. VÕS § 196 lg 1 alusel võib kestvuslepingu

kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui

ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult

nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni

(erakorraline ülesütlemine).VÕS § 196 lg 2 kohaselt juhul, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et

teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse

rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. VÕS § 196 lg 3

kohaselt võib ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul

pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt saatis hageja kostjatele 16.12.2010 lepingute ülesütlemise

teatise koos teabelehega, tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 10.1 luges hageja lepingud

erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks 14 päeva möödumisel ülesütlemisavalduse kostjate

poolt kättesaamisest alates (tl 22-26).

Kohus asub seisukohale, et antud juhul on täidetud nii liisingulepingute ülesütlemise

formaalsed

tingimused

kui

ka

ülesütlemise

materiaalsed

eeldused.

Kostjad

said

liisingulepingute ülesütlemisavalduse kätte 23.12.2010, seega eeltoodust tulenevalt loeb kohus

liisingulepingud ülesöelduks alates 06.01.2011.

Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud

kohustused (VÕS § 195 lg 2). VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral

peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses

liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles

ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt VÕS § 367 lg 3,

kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel

arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.

VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud

lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja 01.06.2013 esitatud hagiavalduses palus kostjalt

välja mõista vara tagastamisteenusega seotud kulud. Kohtule on tõendina esitatud arved, millel

kajastub vaidlusaluste varade tagastusteenus (tl 31, tl 47, tl 59, tl 71). Kostja on esitanud

vastuväited tagastusteenuse põhjendatuse kohta. Kostjad selgitavad, et XXXOÜ ei ole hagejale

tagastusteenust osutanud ja kostjad ei ole vastutavad hageja kulutuste eest nimetatud

äriühingule. Liisinguvõtja esindajad lasid enne sõidukite tagastamist need pesta ja puhastada

ning seejärel toimetasid sõidukid hageja volitatud esindaja poolt nimetatud territooriumile. Ka

sõidukite üleandmise-vastuvõtmise juures XXXOÜ esindajaid ei viibinud. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt ei ole hageja 15.05.2013 esitatud nõude täpsustuses vara

tagastusteenuse eest kantud kulunõuet esitanud, seega ei ole tegemist vaidlusaluse asjaoluga.

Hageja palub kostjalt välja mõista vara realiseerimisega seotud kulud. Kostjad ei eita, et

kostjatel on kohustus hüvitada hagejale vastavad kulud, kuid seda vaid vastavalt üldtingimuste

punktile 10.5 põhjendatud ja mõistlikus ulatuses. Kostjad nõustuvad hüvitama hagejale

vahendustasu 2 % ulatuses sõiduki müügiväärtusest. Kohus on seisukohal, et vara

realiseerimisel on vahendustasu õigustatud kuluks. Hageja on krediidiasutusena õigustatud

liisinguesemete võõrandamiseks tegema koostööd vastavate teenusepakkujatega. Sõidukite

müügi vahendustasu on iseenesest põhjendatud kululiik. Hageja on esitanud tõendid vastavate

kulude kohta (tl 34, tl 49, tl 61, tl 73). Samas ei tähenda see, et liisinguandja ei peaks vaidluse

korral põhjendama, miks just sellises suuruses müügi vahendusteenuse tasu vajalikuks ja

põhjendatuks osutus. Liisinguandjale saab hüvitamisele kuuluda kulu vaid sellises suuruses,

mida saab põhjendatuks pidada. Hageja poolt antud selgitustest nähtuvalt kujunes antud juhul

vahendustasu müügihinnalt. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on Nissan Pathfinder 2,5

vahendustasu suuruseks 594,75 eurot s.o 3,9 % (tl 34), Mercedes-Bens E320 CDI Avanrgarde

vahendustasu suuruseks 422,50 eurot s.o 3,25% (tl 49), Peugeot Boxer FT 330 2,2 HDI

vahendustasu suuruseks koos kütusekuluga 494 eurot s.o 3,25% (tl 61) ja Peugeot Partner XT

1,6 vahendustasu suuruseks 319,56 eurot s.o 4,93% (tl 73). Lisaks on kostja esitanud kohtule

tõendi, millelt nähtub võrdlusena XXXAS-i, XXXAS, XXX OÜ, XXX AS, XXX AS ja OÜ

XXX komisjonimüügi hinnakirja autode komisjonimüügi korral (I kd tl 197-200, II kd tl 6-7, II

kd tl 12-13). Tasu suuruseks on esimesel viiel juhul märgitud 7%, XXX OÜ ja XXX

miinimumtasu suuruseks on 480 eurot ning XXXAS-il 1150 eurot. OÜ XXXkomisjonitasu

suuruseks on 5% müügihinnast ja miinimumtasu 500 eurot ( II kd tl 8-9). Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt jääb vara vahendustasu määr vahemikku 3,25% kuni 4,93%, mis on

kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Lisaks märgib kohus, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt

kohustusid kostjad esitama oma vastuväidete tõendamiseks tõendeid, tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt kostjad kohtule tõendeid esitanud ei ole.

VÕS § 197 lg 1 kohaselt juhul, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma

või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega

tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda

tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele

poolele.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud hagejale 12.07.2013 tasaarvestusavalduse,

tulenevalt hageja ja kostja vahel 16.08.2008 sõlmitud liisinguleping nr XXX minilaadur CASE

430 võõrandamisest laekunud müügikasumist summas 4884,73 eurot (tl 96-100). Kohus on

seisukohal, et antud juhul on VÕS § 197 lg 1 kohaselt tegemist samaliigiliste nõuetega, nõue

on muutunud sissenõutavaks ning esitatud on VÕS § 198 kohane tasaarvestusavaldus. Hageja

on nimetatud summa ulatuses aktsepteerinud kostja tasaarvestamisnõuet ning vähendanud

15.05.2013 nõude suurust. Seega puudub poolte vahel vaidlus tasaarvestuse toimumise ja

tasaarvestatavate summade suuruse osas. Lähtudes 15.05.2013 esitatud nõude täpsustusest ning

tsiviilasja esitatud tõenditest on kohus tuvastanud, et liisinguvõtja poolt on hagejale tasumata:

• liisinguleping nr XXX Nissan Pathfinder 2,5 - tähtajaks tasumata osamaksed

1359,33eurot (tl 27-29); intressimaksed 122,51 eurot (tl 27-29); osamaksetelt arvestatud

viivis 218,29 eurot (tl 27-29); kindlustusmaksed 337,96 eurot (tl 27-30); vara

müügiprotsessis täiendavad kulud 594,75 eurot (tl 34). Vara võõrandati hinnaga 15 250

eurot (km-ta, tl 32-33). Vara tagastati hagejale 18.02.2013, tagastamise hetkel vara

hindamist ei toimunud (tl 93-94). Kostjad tellisid ise vaidlusaluse sõiduki hindamisakti

08.02.2011 (tl 95). Poolte vahel oli vaidlus Nissan Pathfinder 2,5 turuväärtuse üle,

mistõttu esitas hageja kohtule TsMS § 293 lg 1 alusel taotluse ekspertiisi määramiseks.

22.04.2013 kohtumäärusega määras kohus TsMS § 295 lg 1 alusel Nissan Pathfinder

2,5 turuväärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi. Ekspertiisi läbiviimise tegi kohus

ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile Rein X. Kohus on 03.05.2013 koostatud

ekspertiisiakti nr 13-161 alusel tuvastanud, et vaidlusaluse vara väärtus oli hagejale

üleandmise ajal 19 000 eurot km-ga (maksumäär 20%), s.o 15 833,33 eurot km-ta (tl

168-172). Kuivõrd ekspertiisiaktis vara väärtuseks nimetatud summa kattis täielikult ära

hagejale tasumata arvete võlgnevuse summas 2038,09 eurot ja ülesütlemisest tekkinud

lisakulude võlgnevuse summas 594,75 eurot ning osaliselt, summas (15833,33-

(2038,09+594,75)) 13200,49 eurot, liisingueseme jääkmaksumuse, mis oli 15247,56

eurot km-ta, on kostjal kohustus hagejale hüvitada (15247,56–13200,49) 2047,07 eurot,

s.o lepingu nr XXX eseme omandamiseks tehtud hüvitamata kulutuste võlgnevus.

2047,07 euro suurusest võlgnevusest tasaarvestab hageja 915,86 eurot liisingulepingu

nr XXX eseme müügist saadud 4884,73 euro suuruse müügikasumi arvelt.

Tasaarvestamata osa 1131,21 eurot on hagejale tasumata.

• liisinguleping nr XXX Mercedes-Bens E320 CDI Avanrgarde -tähtajaks tasumata

osamaksed summas 1239,73 eurot (tl 42-44); intressimaksed summas 90,76 eurot (tl 42-

44); osamaksetelt arvestatud viivis summas 176,16 eurot (tl 42-44); kindlustusmaksed

summas 346,51eurot (tl 42-46). Võõrandamisest saadud 10 833,33 eurot (km-ta, tl 48)

kattis täielikult ära hagejale tasumata arvete võlgnevuse summas 1853,16 eurot ja

ülesütlemisest tekkinud lisakulude võlgnevuse summas 422,50 eurot ning osaliselt,

summas (10833,33-(1853,16+422,50)) 8557,67 eurot, liisingueseme jääkmaksumuse,

mis oli 9421,80 eurot käibemaksuta. Kostja kohustus hagejale hüvitama (9421,80–

8557,67) 864,13 eurot, s.o lepingu nr XXX eseme omandamiseks tehtud hüvitamata

kulutuste võlgnevus. Võlgnevuse summas 864,13 eurot tasaarvestas hageja

liisingulepingu nr XXX eseme müügist saadud 4884,73 euro suuruse müügikasumi

arvelt.

• liisinguleping nr XXX Peugeot Boxer FT 330 2,2 HDI - tähtajaks tasumata osamaksed

summas 907,58 eurot (tl 55-57); intressimaksed summas 190,87 eurot (tl 55-57);

tasumata

osamaksetelt

arvestatud

viivis

summas

145,83

eurot

(tl

55-57);

kindlustusmaksed summas 263,07eurot (tl 55-58). Kuivõrd vara võõrandamisest saadud

12 666,67 eurot (km-ta, tl 60) kattis täielikult ära hagejale tasumata arvete võlgnevuse

summas 1507,35 eurot ja ülesütlemisest tekkinud lisakulude võlgnevuse summas

494,00 eurot ning osaliselt, summas (12 666,67-(1507,35+494,00)) 10 665,32 eurot,

liisingueseme jääkmaksumuse, mis oli 11 869,09 eurot käibemaksuta, oli kostjal

kohustus hagejale hüvitada (11 869,09–10 665,32) 1203,77 eurot, so lepingu nr XXX

eseme omandamiseks tehtud hüvitamata kulutuste võlgnevus. Võlgnevuse summas

1203,77 eurot tasaarvestas hageja liisingulepingu nr XXX eseme müügist saadud

4884,73 euro suuruse müügikasumi arvelt.

• liisinguleping nr XXX Peugeot Partner XT 1,6 - tähtajaks tasumata osamaksed summas

464,27eurot (tl 67-69); intressimaksed summas 100,05 eurot (tl 67-69); osamaksetelt

arvestatud viivis summas 69,21eurot (tl 67-69); kindlustusmaksed summas 128,27eurot

(tl 67-70). Kuivõrd vara võõrandamisest saadud 5408,33 eurot (km-ta, tl 72) kattis

täielikult ära hagejale tasumata arvete võlgnevuse summas 761,80 eurot ja

ülesütlemisest tekkinud lisakulude võlgnevuse summas 319,565 eurot ning osaliselt,

summas (5408,33-(761,80+319,56)) 4326,97 eurot, liisingueseme jääkmaksumuse, mis

oli 6227,94 eurot käibemaksuta, oli kostjal kohustus hagejale hüvitada (6227,94–

4326,97) 1900,97 eurot, so lepingu nr XXX eseme omandamiseks tehtud hüvitamata

kulutuste võlgnevus. Võlgnevus summas 1900,97 eurot tasaarvestas hageja

liisingulepingu nr XXX eseme müügist saadud 4884,73 euro suuruse müügikasumi

arvelt.

Kohtu hinnangul on hageja arvutuskäik kooskõlas VÕS § 367 lg-ga 3. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on hageja nõuded lõppenud tasaarvestuse tulemusena liisingulepingute nr: XXX

Mercedes-Bens E320 CDI Avanrgarde; XXX Peugeot Boxer FT 330 2,2 HDI ning XXX

Peugeot Partner XT 1,6 osas. Liisingulepingust nr XXX Nissan Pathfinder 2,5 on hagejal peale

tasaarvestuse toimumist nõue kostjate vastu 1131,21 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt

on hageja kostjaid teavitanud võlgnevuse olemasolust (tl 35-38, tl 50-51, tl 62-63, tl 74-75).

VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Liisingulepingu p 4.8 kohaselt on viivisemääraks 0,25% päevas (tl 13, tl 8, tl 39, tl 52, tl 64).

TsMS § 367 kohaselt võib viivise nõude hagiavalduses esitada selliselt, et nõutakse viivise, mis

ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on tähtaegselt tasumata osamaksetelt arvestatud viivist

liisinguleping nr :XXX Nissan Pathfinder 2,5 summas 218,29 eurot (tl 27-29); XXX Mercedes-

Bens E320 CDI Avanrgarde summas 176,16 eurot (tl 42-44); XXX Peugeot Boxer FT 330 2,2

HDI summas 145,83eurot (tl 55-57); Peugeot Partner XT 1,6 summas 69,21eurot (tl 67-69).

Kohtule nähtuvalt on viivise arvestuse aluseks olevad arvandmed õiged ja arvestus korrektne.

Lisaks on hageja esitanud 15.05.2013 täpsustatud hagiavalduses viivisenõude summas 1131,21

eurot (määras 0,25% päevas), arvutatuna 1131,21 euro suuruselt võlasummalt, s.o hageja poolt

vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutuselt, alates 12.07.2011 (01.06.2011 hagiavalduse

vastuse kuupäev) kuni hagiavalduse 15.05.2013 täpsustuse esitamiseni. Hagiavalduse

15.05.2013 täpsustuse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas

(1131,21x0,25:100x672) 1900,43 eurot. Tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest

vähendab hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõuet ning palub kohtul kostjalt välja mõista

viivise võlgnevus summas 1131,21 eurot. VÕS § 145 lg-st 2 tulenevalt vastutab käendaja

käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate

tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise eest.

Asja materjalidega on tõendatud ning kohus peab põhjendatuks välja mõista kostjatelt

solidaarselt võlgnevuse 1131,21 eurot ning viivise 1131,21 eurot, kogusummas 2262,42 eurot.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas

hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele

suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Antud juhul on hagi hind

2262,42 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest

kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS §162

sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud

kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud jätta

solidaarselt kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik