1-13-7952/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.september 2013.a Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1 – 13– 7952 (13230200323)

Kohtunik

Aulike Salo

Sekretär

Maris Karna

Prokuröri abi

Paul Pikma

Kaitsja

Liis Toomsalu

Menetluse liik

kokkuleppemenetlus

Süüdistatav: K.Z, isikukood: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariik; emakeel: eesti keel; elukoht: XXX; töökoht: C OÜ; varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, kehtivad väärteokaristused puuduvad Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 424 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.Z KarS § 424 järgi ning karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta ja

6 (kuus) kuud. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 1 aasta ja 6 kuud, see on 540 päeva vangistust, üldkasuliku tööga selliselt, et ühele päevale vangistusele vastab 2 (kaks) tundi üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks 1080 (üks tuhat kaheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 4 alusel on K.Z kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid:

-

elama XXX;

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

-

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud ning allutada K.Z üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta K.Z-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus

1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on K.Z kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. K.Z suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista K.Z-ilt riigituludesse menetluskulud:

-

sundraha 1,5 palga alammääras – 480.00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda

-

tasu joobe tuvastamise uuringu läbiviimise eest – 38.00 eurot

-

toimikust koopia tegemise kulud- 0.45 eurot

-

tasu õigusabi osutamise eest – 112.80 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „K.Z , 1-13-7952, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

K.Z süüdistatakse selles, et tema juhtis 14.05.2013.a kella 10.35 ajal Harjumaal, Tallinnas, Telliskivi tn 57d juures mootorsõidukit Hyundai Accent, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus veres 2,72 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06, lõplik tulemus 2,66 mg/g), millega rikkus LS § 69 lg 1, s.o juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides, ja LS § 69 lg 4 p 1, s.o alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, nõudeid. Seega pani K.Z toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest K.Z-ile karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg 4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistuse ühele päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega kandmisele kuulub 1080 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks määrata 24 kuud. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on K.Z kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1

– 6 ettenähtud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. Elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1-ks aastaks ja 6-ks kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. K.Z nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, kaitsja ja prokuröri abi taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava K.Z selgituse, kaitsja arvamuse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav K.Z on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on K.Z väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb K.Z temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab K.Z süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuna K.Z ülalpidamisel on 2 last, perel on raske majanduslik olukord, sest süüdistatav on pere ainus toitja, siis on ilmselge, et menetluskulude täies mahus hüvitamine on K.Z-ile ebamõistlikult koormav. Arvestades ka süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid peab kohus võimalikuks jätta tasu joobe tuvastamise uuringu läbiviimise eest summas 38.00 eurot, toimikust koopia tegemise kulud summas 0.45 eurot ja tasu õigusabi osutamise eest summas 112.80 eurot riigi kanda. Seega tuleb K.Z-ilt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha

480.00 eurot. Samas arvestades väljamõistetud summa suurust ja K.Z olevate rahaliste vahendite piiratust, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9; § 179 ; § 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313.

Aulike Salo

Kohtunik