3-13-931/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Lauri Madise ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht

12. august 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-931 Haldusasi S K kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – S K Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15. mai 2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus S Ki määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta S Ki määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Halduskohtu 15. mai 2013. a määruse kohtuasjas nr 3-13-931 resolutsioon muutmata, muutes määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S K esitas 29.04.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole kaebajale osutatud õigeaegselt tervishoiuteenust. Kaebuse esitaja selgitab, et ta on eelmisest aastast alates püüdnud saada vastuvõtule hambaarsti juurde, ent iga kord lükatakse vastuvõtupäev kaebajast mitteolenevatel põhjustel edasi. Tallinna Vanglas viibides on kaebaja arstiabi osutamata jätmise tõttu kaotanud 90% puuduvatest hammastest. Püsivate valude tõttu ei saa ta magada ega süüa.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 15.05.2013 määrusega S. Ki kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kusjuures halduskohtu pädevusse ei kuulu sellised avalik-õiguslikud vaidlused, mille lahendamiseks on seadus ette näinud teistsuguse menetluskorra. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 teisele lausele korraldatakse vanglas tervishoidu tervishoiutee-

3-13-931 2(3) nuste korraldamise seaduse (TTKS) alusel. TTKS § 1 lg 21 sätestab, et TTKS kohaldatakse tervishoiuteenuste osutamise korraldusele vanglates koos VangS-st tulenevate erisustega. VangS § 52 lg 1 esimese lause kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Eeltoodust nähtub, et eriarstiabi osutamise otsustab vangla tervishoiutöötaja, lähtudes seejuures isiku terviseseisundist. Seega on käesoleval juhul tegemist tervishoiutöötaja tegevuse peale esitatud kaebusega. Riigikohus selgitas haldusasjas nr 3-3-1-69-10 tehtud määruses, et tervishoiutöötaja tegevuse peale esitatud kaebused ei kuulu halduskohtu pädevusse. Tervishoiuteenuse osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamiseks tuleb kaebajal pöörduda maakohtusse.

3. Vastuses halduskohtu 03.06.2013 kohtunõudele teatas Tallinna Vangla, et S. K ei ole meditsiiniteenuse osutamata jätmisega talle väidetavalt tekitatud 5000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudega Tallinna Vangla poole pöördunud. S. K on inspektorkontaktisikuid teavitanud vajadusest eriarstiabi järele ning pärast vastavasisuliste suuliste taotluste esitamist registreeriti ta hambaarsti vastuvõtule 28.03.2013 (märkega, et arst võtaks ta võimaluse korral vastu varem) ning 27.06.2013. Kuna tegemist oli hambavalu kaebusega, võttis hambaarst ta erakorraliselt vastu 26.02.2013 ja 21.05.2013. Seega on kaebajale olnud tagatud eriarsti vastuvõtt. Tallinna Vangla selgitab, et 14.01.2013 leidis tõesti aset juhus, kus kaebaja ei saanud hambaarsti ajapuuduse tõttu ettenähtud ajal vastuvõtule.

4. S. K esitas 29.05.2013 määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus 28.06.2013 määrusega menetlusse võttis, rahuldamata jättis ning lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule edastas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. S. K palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 15.05.2013 määrus uuesti läbi vaadata. Kaebaja peab esmaabi osutamata jätmise eest vastutavaks vangla juhtkonda. Kaebaja on saanud vangla töötajatelt teada, et vanglal ei ole piisavalt saatetunnimehi. Seega pole seni, kuni veel hammast ravida saab, kedagi, kes hambaarstile viiks. Paari kuu pärast, kui aega leitakse, on aga ravida juba liiga hilja. Kaebaja on Tallinna Vanglas viibimise ajal sel põhjusel kaotanud 90% hammastest. Kaebaja taotleb Tallinna Vanglalt moraalse ja füüsilise kahju eest 5000 euro hüvitamist. Vastuseks halduskohtu 28.06.2013 määrusele märkis S. K, et ka detsembris 2012. a ei saanud kaebaja vangla töötajate süül hambaarsti vastuvõtule, alles 26.02.2013 sai kaebaja hambavaluga arstile. Järgmine aeg pandi kirja 28.03.2013, kuid arstile sai kaebaja jälle alles 27.06.2013. Ka 27.06.2013 ei viidud kaebajat arsti juurde. Tallinna Vangla töötajad takistavad sihipäraselt meditsiiniabi õigeaegset osutamist, tekitades sellega korvamatut kahju kaebaja tervisele.

6. Tallinna Vangla palub 08.08.2013 kirjalikus vastuses määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.05.2013 määrus muutmata jätta. Vastustaja nõustub halduskohtu määruses toodud seisukohtade ja põhjendustega, samuti viitega Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-69-10. Meditsiiniteenuse üle peetavaid vaidlusi lahendavad maakohtud. Tsiviilkohtusse hagi esitamiseks ei tule läbida kohustuslikku eelmenetlust, nagu halduskohtusse pöördumisel. Kaebajal on õigus pöörduda hagiga maakohtu poole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-13-931 3(3)

7. Kaebusest ja määruskaebusest nähtuvalt peab kaebaja talle tekitatud kahju põhjustajaks mitte vangla tervishoiutöötajat – hambaarsti, kellega on kaebajal lepinguline, st tsiviilõiguslik suhe, millest tekkinud vaidlused ja kahjunõuded tuleb lahendada maakohtus –, vaid vanglat, kes jättis täitmata kinnipeetava vanglasisese saatmise kohustuse. Kinnipeetava saatmine kambrist vangla tervishoiutöötaja juurde on ainus viis, kuidas kinnipeetaval on võimalik tervishoiuteenust saada. Kui hambaarst oli nõus soovitud tervishoiuteenust nõuetekohaselt osutama, ent vangla ei saatnud kinnipeetavat vajalikku asukohta, ei ole alust nõuda tervishoiuteenuse osutajalt tema poolt tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja väidetest nähtuvalt ei väida ta, et talle tekitas kahju hambaarst. Seega kuulub kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse ja halduskohtu määruse põhjendused on ekslikud.

8. Tallinna Vangla 04.06.2013 vastusest halduskohtu 03.06.2013 kohtunõudele nähtub aga, et kaebaja ei ole kahju hüvitamise nõuet esitanud eelnevalt Tallinna Vanglale. VangS § 11 lg 8 sätestas kaebuse esitamise ajal, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja ei ole seda nõuet käesoleval juhul järelikult täitnud. HKMS § 47 lg 1 sätestab järgmist: „Seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.“ HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seega tuli kaebus selle esitajale tagastada ning halduskohtu määruse resolutsioon on õige. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks