1-08-4070/4 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tallinna Ringkonnakohus otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2009.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08- 4070 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Ivi Kesküla ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tõlk Tatjana Derkatš Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

06. jaanuar 2009.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi J.P süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 199 lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 10. oktoobri 2008.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav J.P Prokurör Maksim Kink

Süüdistatav J.P

sünd 19.05.1982.a, kodakondsuseta, elukoht xxxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxx, töökoht puudub, varem kohtu poolt kaheksal korral karistatud, viimati Harju Maakohtu poolt 04.07.2007.a KarS § 199 lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi 10 kuulise vangistusega, vabanes 01.02.2008.a, väärteokorras karistatud

23 korral, kinni peetud 01.05.2008.a.

Kaitsja Adv. Imbi Seimar RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 10. oktoobri 2008.a otsus J.P suhtes muutmata.

Apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

J.P tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati 1 aasta ja 5 kuulise vangistusega, mida lühimenetluse tõttu ühe kolmandiku võrra vähendati ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 01.05.2008.a. OÜ N ja S. E. AS tsiviilhagid rahuldati ja J.P-lt mõisteti hagide katteks OÜ N ja S. E. AS kasuks välja vastavalt 18 300 krooni ja 3 708 krooni.

J.P tunnistati süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna 07.02.2008.a Tallinnas xxxxxx tänaval asuvas N. kaupluses, avades võtmega lukustatud vitriini, varastas kolm prilliraami kokku 18 300 krooni väärtuses;

16.03.2008.a Ü. keskuses asuvast S.E. AS kauplusest varastas ta 2 Nike jooksujopet 3 690 krooni väärtuses ning

01.05.2008.a püüdis K.K. asuvast I.O. kauplusest varastada kahte paari päikeseprille 7 980 krooni väärtuses, kuid pärast müügisaalist väljumist peeti turvatöötaja poolt kinni.

APELLATSIOONI SISU

J.P märgib, et temalt mõisteti kohtuotsusega välja 6525 krooni sundraha, 2778 krooni kaitsjatasu, mis tuleb pärast vabanemist 6 kuu jooksul tasuda. See on kokku 9303.90 krooni, kuid tal ei ole kindlasti võimalik sellist summat poole aasta jooksul pärast vabanemist ära maksta, sest kõigepealt peab ta otsima tööd, peale selle maksma eluaseme eest ja ülal pidama oma alla 3- aastast last. Ta taotleb, et maksetähtaega oluliselt pikendataks.

Samuti ei nõustu J.P N tsiviilhagiga, mida esindas I. Beletski, kuivõrd turvalindilt oli näha küll tema tegevus, kuid ei olnud näha kauba hinda. Ka on kannatanu esindaja avaldanud mitmesuguseid summasid, esimesel ülekuulamisel kinnitanud, et kahju on 19 800 krooni, , teisel ülekuulamisel, et kahju on 18 300 krooni. See näitab seda, et kannatanul endal puudub ülevaade, milline kahju talle tekitatud on ja milline oli varastatu väärtus.

Prokurör leidis kohtuistungil, et kuivõrd tekitatud kahju rahalises väärtuses on küllalt suur, siis peab ka karistus olema rangem. J.P taotleb aga karistuse leevendamist eelkõige seetõttu, et I. Beletski esitatud hagi on põhjendamatult suur, seda tuleb vähendada ja koos hagiga tuleb leevendada ka talle mõistetud karistust.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, selle tühistamiseks puudub alus, apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.

Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni. J.P taotles lisaks apellatsioonis esitatule temalt väljamõistetud menetluskulude suuruse vähendamist ja nende osalist riigi kanda jätmist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna, kohtuotsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Mis puutub J.P taotlusse temalt menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise kohta, siis kohtukolleegium märgib, et ringkonnakohtul puuduvad sellise taotluse lahendamiseks volitused. KrMS § 423 alusel tuleb kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgida kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Seega peab lähtuma KrMS §-s

424 sätestatust, mille kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu taotlusel pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik. Käesoleval juhul peab aga kohtukolleegium vajalikuks märkida sedagi, et maakohus on oma otsusega J.P-le andnud juba võimaluse tasuda menetluskulud

6 kuu jooksul pärast karistuse kandmiselt vabanemist, samas, kui KrMS § 412 lg 3 ja 417 lg 2 kohaselt on selleks tähtajaks vaid 1 kuu.

J.P taotles ringkonnakohtu istungil temalt väljamõistetud menetluskulude suuruse vähendamist ja neist osa riigi kanda jätmist põhjusel, et tal on tasumata menetluskulud, rahalised karistused või rahatrahvid tema suhtes tehtud varasemate otsustega seoses nii kriminaalkui väärteo korras. Kohtukolleegium on seisukohal, et J.P esitatud põhjendustel ei ole mõeldav menetluskulude riigi kanda jätmine, kuivõrd need rahalised kohustused on J.P endale ise süütegusid jätkuvalt toime pannes tekitanud. J.P on kuritegude toimepanemise eest varem 8 korral, väärteo korras 23 korral karistatud. Seega oleks tema menetluskulude tasumisest vabastamine käsitatav soodustusena seaduserikkumiste toimepanemisel, millise olukorra tekitamine ei oleks mingil juhul mõeldav ega aktsepteeritav.

Kohtukolleegium leiab, et apellandi taotlus OÜ N tsiviilhagi suuruse vähendamiseks ei ole samuti põhjendatud. On küll tõsi, et esmalt kinnitas OÜ N omanik I. B., et kapluse vitriinist olid varastatud kolmed Dolce Gabbana prilliraamid hinnaga a’ 6600 krooni /III kd tl 21/, kuid paari päeva pärast on kannatanu avaldanud, et pärast inventuuri läbiviimist selgus, et kauplusest olid puudu kahed raamid Dolce Gabbana ja ühed raamid D & G, maksumusega 5100 krooni, seega vähenes tsiviilhagi 18 300 kroonile /III kd tl 26/. I. B. ütlused on loogilised ning kohtukolleegium on seisukohal, et OÜ N tsiviilhagis ei ole alust kahelda.

J.P-le on mõistetud karistus KarS § 56 sätteid järgides, maakohus on oma seisukohta karistusliigi ja –määra valikul veenvalt põhjendanud, apellatsioonis esitatu ei anna alust maakohtu järeldusi ümber hinnata.

Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 10.10.2008.a otsuse muutmata ja J.P apellatsiooni rahuldamata.

Malle Preimer Ivi Kesküla Paavo Randma