3-12-2528/29 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Silvia Truman, Kaire Pikamäe ja Viive Ligi

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuli 2012, Tallinn

Haldusasja number

3-12-2528

Haldusasi

J Ai kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

02.01.2012 projekteerimistingimuste nr PT 146510

ning ehitusloa väljastamise menetluse alustamise õi-

gusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – J A

Eeldatav vastustaja – Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Eeldatav kolmas isik – KÜ Kuhlbarsi 6/Pärna 1

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.12.2012. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

J Ai määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta J Ai määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.12.2012 määrus hal-

dusasjas nr 3-12-2528 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale osas, millega ringkonnakohus jätab muutmata halduskohtu määruse kaebuse

tagastamise kohta, võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kätte-

toimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Määrus osas, millega jääb muut-

mata halduskohtu määrus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise kohta, on lõplik

ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna Linnaplaneermise Amet (TLPA) väljastas 02.01.2012 projekteerimistingimused PT

146510 F. Kuhlbarsi tn 6/J. Pärna tn 1 hoone rekonstrueerimise ja pööningu eluruumideks

väljaehitamise projekti koostamiseks ja vormistamiseks.

J A esitas 04.12.2012 Tallinna Halduskohtule tuvastamiskaebuse projekteerimistingimuste

nr PT 146510 väljastamise ja F.Kuhlbarsi 6/J.Pärna 1 hoone rekonstrueerimise ja pööningu

eluruumideks väljaehitamiseks ehitusloa väljastamise menetluse alustamise õigusvastasuse

kindlaks tegemiseks. Kaebaja on viidatud majas asuva korter nr 23 omanik ja korteriühistu F.

Kuhlbarsi 6/Pärna 1 (edaspidi ka korteriühistu või ühistu) liige. Katusealuse pinna (pööningu)

soovib ühistu juhatus müüa kinnisvaraarendajale. 13.10.2011 toimus korteriühistu üldkoos-

olek, millel vastu võetud otsusest lähtuvalt esitas P. I, kes töötab korteriühistule haldusteenust

3-12-2528

2(5)

osutavas Hansa Rem OÜ-s, 14.10.2011 TLPA-le projekteerimistingimuste taotluse. Ühistu

koosolekul viibis 24-st korteriühistu liikmest kohal 8, lisaks registreerus kohalviibijana ja

korter nr 1 omanikuna K. T, kes märkis ennast veel kaheksa ühistu liikme, sh ka kaebaja esin-

dajaks, kuigi kaebaja polnud vastavat volitust andnud. K. T ei kuulu kõnealuses elamus korte-

riomandit ja ta ei ole ühistu liige, mistõttu polnud tal kokku üheksa ühistu liikme esindamise

õigust. Kaebaja ise 13.10.2011 üldkoosolekul ei osalenud, kuna korteris toimuva remondi

tõttu ta seal ajutiselt ei ela. Ühistu põhikirja p 6.5 järgi on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui

sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Seega ei olnud 13.10.2011

üldkoosolek otsustusvõimeline. Elamu rekonstrueerimise ja kaasomandis oleva pööningukor-

ruse korteriteks väljaehitamise kohta saab otsuse teha üksnes üldkoosolek pärast ühistu kõigi

liikmete arvamuse ära kuulamist. Projekteerimistingimuste taotlejaks saab olla ühistu, mitte

juhatus või juhatuse volitatud isik. P. Idasaar on projekteerimistingimuste väljastamise taotlu-

ses märkinud taotlejaks korteriühistu, kuigi ühistu liikmete volitust tal polnud. Korteriühistu

juhatusel ei olnud ühistu liikmete volitust küsida TLPA-st projekteerimistingimusi ühistu

liikmete omandis oleva hoone rekonstrueerimiseks ja pööningu eluruumideks väljaehitami-

seks ning ehitusloa väljastamise menetluse alustamiseks. Kaebuses paluti esialgse õiguskaitse

korras peatada ehitusloa väljastamise menetlus, kuna arvestades kaebuses toodud asjaolusid,

rikuks ehitusloa väljastamine ühistu liikmete õigusi oma vara säilimise tagamisel, kasutamisel

ja käsutamisel.

TLPA vastuses leiti, et J. Ail puudub kaebeõigus. Tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema

isikul põhjendatud huvi. Kaebaja pole selgitanud, miks kaebuse esitamine tema õiguste kait-

seks vajalik on. Projekteerimistingimuste väljastamine ega ehitusloa väljastamise menetlus ei

saa kaebaja õigusi rikkuda. Projekteerimistingimused määravad väga üldiselt kindlaks tingi-

mused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel. Kaebaja pole esitanud tõendeid selle

kohta, et projekteerimistingimuste andmine oleks toimunud ilmsete ja oluliste menetlusviga-

dega või selle eesmärk ei oleks õiguspärane. Ehitusseaduse (EhS) § 19 lg 3 järgi koostatakse

ja väljastatakse projekteerimistingimused huvitatud isiku taotluse alusel. Huvitatud isiku

mõistet seadus ei defineeri. Seega pole haldusorganil kohustust hakata projekteerimistingi-

muste väljastamisel uurima, milline seos on taotluse esitajal aadressiga, millele projekteeri-

mistingimusi taotletakse. Ehitusloa andmise menetluses on ka kaebajal võimalik oma õigusi

kaitsta ja seisukohti avaldada. Ehitusloa väljastamise korral on kaebajal võimalik see vaidlus-

tada.

KÜ F. Kuhlbarsi 6 /J. Pärna 1 palus jätta kaebus menetlusse võtmata. Kortermaja 24-st kor-

teromanikust 23 ootavad, et saaks maja korda teha. Kaebaja pole kunagi selles majas füüsili-

selt elanud, pole kursis maja reaalsete probleemidega ja tema kaebekirjade tõttu venis ehitus-

loa taotlemine. Seepärast pole saanud alustada renoveerimistöödega ega ehitada mh uut ja

tõhusat küttesüsteemi. Elanikud peavad maksma talvel suuri küttearveid ning osadel elanikel

ei ole korteris normaalset temperatuuri, kuna vana süsteem on ebaefektiivne. Korteriühistu

juhatus on püüdnud mitmel korral kaebajaga tema seisukohtade arutamiseks ühendust saada,

kuid see pole õnnestunud, sest ta ei vasta telefonikõnedele, ei vasta tähitud kirjadele ega lase

juhatuse liikmeid oma tööruumidesse; üldkoosolekutel ei ole ta osalenud enam kui 3 aastat.

Tallinna Halduskohus tagastas 07.12.2012 määrusega kaebuse HMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2

alusel (p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (p 2). Kaebaja on asunud eks-

likule seisukohale, et ehitustegevus saab toimuda projekteerimistingimuste alusel. Projektee-

rimistingimused on aluseks ehitusprojekti koostamisele (EhS § 19 lg 1), millega kinnitatakse

konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused (EhS § 19 lg 3).

Kaebaja pole toonud välja ühtegi õigust, mis temal on ja mida projekteerimistingimuste väl-

jastamisega on rikutud. Projekteerimistingimustes ei ole esitatud konkreetseid kõrgusi, kaugu-

si, mahte, kujundust ega muid lahendusi. Ehitustegevuseks annab loa ehitusluba, mis on koha-

3-12-2528

3(5)

liku omavalitsuse või riigi nõusolek ehitamiseks, sh ehitise või selle osa rekonstrueerimiseks

(EhS § 22 lg 1 p 3). Projekteerimistingimused on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga

eelhaldusakt, mis ei anna veel õigust midagi ehitada ning nende väljastamine ei too kaasa

kaebaja kardetud tagajärgi. Seetõttu ei saa kaebuses toodud motiividel projekteerimistingimu-

sed ja nende väljastamine kaebaja õigusi rikkuda. Ehitusloa väljastamise korral saab kaebaja

esitada selle peale tühistamiskaebuse ja taotleda esialgse õiguskaitse korras ehitusloa kehtivu-

se peatamist. Eesmärki vältida projekteerimistingimuste alusel ehitusloa väljastamist on või-

malik saavutada projekteerimistingimustele tühistamiskaebuse esitamisega, kuid tühistamis-

nõudega kohtusse pöördumise tähtaeg on ilmselgelt möödunud. Vastuseks kaebaja väitele, et

projekteerimistingimused väljastati isikule, kellel puudus volitus neid saada, nõustub kohus

TLPA vastuses toodud selgitusega huvitatud isiku kohta, ning viitab samuti projekteerimis-

tingimuste eelviimasele ja viimasele lõigule, kus on selgelt ja arusaadavalt kirjas, et ehituspro-

jektile tuleb lisada korteriühistu üldkoosoleku otsus ja ehitusloa taotlemisel tuleb esitada kõi-

kide nõutud kooskõlastustega ehitusprojekt TLPA-le.

Korteriühistu üldkoosoleku otsuse õiguspärasuse kontrollimine on maakohtu pädevuses. Koh-

tuinfosüsteemist nähtuvalt on kaebaja maakohtusse ka pöördunud (tsiviilasi nr 2-11-57494),

kuid hagi on puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tagastatud. Haldusmenetluses (so ehitusloa

andmise menetluses) saab kaebaja jätkuvalt oma väited ja neid põhistavad tõendid esitada;

ehitusloa väljastamise ja selle vaidlustamise korral saab halduskohus kontrollida, kas haldus-

organ on arvestanud ehitusloa menetluses kõiki asjaolusid ja teinud põhjendatud otsuse.

Kaebaja väited seoses teiste ühistu liikmete huviga nende vara säilimise tagamisele, kasutami-

sele ja käsutamisele ei ole asjakohased, kuna kaebajal puudub tulenevalt HKMS § 44 lg-st 2

kaebeõigus esitada kaebust teiste isikute huvides.

HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimin-

gu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi sõltumata

haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältima-

tult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Ehitusloa and-

mise menetluse alustamine iseseisvalt kaebaja õigusi rikkuda ei saa. Kaebuse asjaoludest ja

materjalidest ei nähtu, et ehitusloa väljastamise menetluse alustamisel oleks rikutud selget

keelunormi või ehitusloa menetluse eesmärk ei oleks õiguspärane. Kaebaja on küll seadnud

kahtluse alla 13.10.2011 KÜ Kuhlbarsi 6/Pärna 1 üldkoosoleku protokolli ja otsuse õiguspä-

rasuse, kuid jätnud kasutamata seaduslikud võimalused üldkoosoleku otsuse tühistamiseks

maakohtu poolt. Samas, nagu eespool selgitatud, saab kaebaja ehitusloa menetluses esitada

haldusorganile üldkoosoleku otsuse õiguspärasust puudutavad kahtlused ja haldusorgan peab

need üle kontrollida, ning kaebaja saab ka ehitusluba vaidlustada, kui see välja antakse ja

kaebaja hinnangul tema õigusi rikub.

Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ei saa esineda kaebajal õiguskaitsevajadust (HKMS §

249 lg 1) ja esitatud esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

J Ai määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada, kaebus menetlusse võtta ja

esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise kirjeldus si-

saldub kaebuses ning see ilmneb ka kaebusele lisatud tõenditest. Rikutud on kaebaja õigust

oma omandit ja mõttelist osa korteriühistu varast vallata, kasutada ja käsutada, samuti riku-

takse kaebaja õigust olla kindel kohaliku omavalitsuse tegevuse õiguspärasuses. Korteriühis-

tuseadusega on reguleeritud, mil viisil saab omandi valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele

ühistu liikmete enamuse huvides piiranguid seada ning vastav regulatsioon on kehtestatud

ennetamaks haldusaktide andmist õigusvastaselt alustatud haldusmenetluses. Vee- ja kanali-

3-12-2528

4(5)

satsiooniühenduste toomine pööningukorrusele on võimalik üksnes läbi neljanda korruse kor-

terite, samuti eeldab see lammutustöid pööningul; tööde teostamise käigus võidakse lõhkuda

kaebaja korteri siseviimistlus. Kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud, kuna tal puudub kind-

lus, kas ja kuivõrd tema vara ehitustegevuse alates säilib. TLPA tehtud menetlusviga on nii-

võrd suur, et see peaks tooma kaasa kogu edasise menetluse õigusvastasuse. Kaebajal polnud

võimalik esitada projekteerimistingimustele tühistamiskaebust, kuna nende väljastamisest

teda ei teavitatud. Kaebaja ei pea oma subjektiivsete õiguste tagamiseks jääma ootamata ehi-

tusloa väljastamist. HKMS § 45 lg 3 lubab esitada kaebuse ka menetlustoimingu peale. Kae-

baja taotleb mitte projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamist, vaid nende väljastamise

õigusvastasuse tuvastamist kaebuses kirjeldatud protseduurireeglite olulise rikkumise tõttu.

Projekteerimistingimuste väljastamise kehtetuks tunnistamine on ka hilisema ehitusloa kehte-

tuks tunnistamisel väga olulise tähtsusega. Valeandmete esitamisena on käsitletav TPLA väi-

de, et kaebajal puudub huvi korteriühistu vara suhtes. Kaebaja on alates korteriomandi oman-

damisest (2006) teinud mitmeid töid korteriühistu vara säilimise tagamiseks. Lähtuvalt

HKMS § 44 lg-st 2 ja korteriomandiseaduse (KOS) §-st 15 on kaebajal õigus antud asjas kae-

bus esitada ka teiste isikute huvides.

TLPA palub jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses viidatakse TLPA poolt tehtud

olulisele menetlusveale ja protseduurireeglite rikkumisele, kuid ei ole aru saada, milles menet-

lusviga seisneb ja milliseid reegleid on rikutud. Nõudes kaebuses projekteerimistingimuste

väljastamise õigusvastasuse tuvastamist, selgitab kaebaja määruskaebuses, et projekteerimis-

tingimuste kehtetuks tunnistamine on hilisema ehitusloa kehtetuks tunnistamisel olulise täht-

susega. Seega ajab kaebaja taotlused segamini. Kaebaja pole ilmselt aru saanud, milliseid õi-

gusi millises kohtus ta kaitsta saab. Samuti on vastustajale arusaamatu, milliste valeandmete

edastamises kohtule teda süüdistatakse.

KÜ F. Kuhlbarsi 6/J. Pärna 1 kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Määruskaebuse väited selle rahuldamiseks alust ei anna. Kaebaja esitas kohtule tuvastamis-

kaebuse nõuetega teha kindlaks projekteerimistingimuste, samuti ehitusloa väljastamiseks

algatatud menetluse õigusvastasus. HKMS 44 reguleerib kaebeõigust ning § 45 sätestab kae-

beõiguse piirangud, sätestades lg-s 2, et tuvastamiskaebus on lubatav siis, kui õiguse kaitseks

ei leidu tõhusamaid vahendeid, ning nähes lg-s 3 ette, et menetlustoimingu vaidlustamine on

lubatav vaid juhul kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi või tingib vältimatult kae-

baja õigusi rikkuva haldusakti andmise/lõpliku toimingu tegemise. Halduskohus tagastas kae-

buse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel põhjendusega, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus ning kaebusega pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel saab kaebuse tagastada siis, kui kaebuse

alusena esitatud asjaolude õigsust eeldades puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ning lg 2

reguleerib olukordi, mil kaebaja valitud nõudeliigiga ei ole võimalik kaebaja soovitud lõpp-

eesmärgini jõuda. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebuses esitatud asja-

oludel ei riku projekteerimistingimuste väljastamine kaebaja õigusi. Samuti nähtub kaebusest

ja määruskaebusest, et kaebaja eesmärgiks on ära hoida projekteerimistingimuste alusel ehi-

tusloa andmine Fr. Kuhlbarsi tn 6/J. Pärna tn 1 hoone rekonstrueerimiseks ja pööningu elu-

ruumideks väljaehitamiseks. Halduskohus selgitas põhjendatult, et valitud nõudeliigiga, so

projekteerimistingimuste õigusvastasuse kindlakstegemise kaudu pole kaebajal võimalik pro-

jekteerimistingimuste kehtivuse lõppemist saavutada ega soovitud eesmärgini jõuda. HMS §

61 lg 2 kohaselt haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni,

haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sä-

3-12-2528

5(5)

testa teisiti. Projekteerimistingimuste kehtivust selle õigusvastasuse tuvastamine ei muudaks

ja kaebaja soovitud eesmärgi saavutamine oleks võimalik vaid projekteerimistingimuste tühis-

tamiseks esitatud kaebusega, millist nõuet pole kaebaja esitanud.

Kaebus ehitusloa andmise menetluse algatamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks oleks

lubatav juhul, kui vaidlustatud menetlustoiming rikuks kaebaja mittemenetluslikke õigusi või

tooks see vältimatult kaasa kaebaja õigusi rikkuva ehitusloa andmise. Nagu halduskohus õi-

gesti märkis, ei nähtu kaebuse asjaoludest ega asja materjalidest, et ehitusloa väljastamise

menetluse alustamisel oleks rikutud selget keelunormi või ehitusloa menetluse eesmärk ei

oleks õiguspärane. Selliseid asjaolusid pole välja toodud ka määruskaebuses. Kaebaja küll

viitab määruskaebuses TLPA poolt tehtud olulisele menetlusveale, kuid arusaamatuks jääb,

milliseid menetlusnorme on TLPA väidetavalt rikkunud.

Ekslik on kaebaja seisukoht, et tal on teiste isikute huvides kaebuse esitamise õigus. HKMS §

44 lg 2 näeb ette, et teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib isik kohtusse pöörduda

vaid seaduses sätestatud juhul. Seega eriseadusega võidakse anda võimalus esitada kaebus

teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks. Kaebaja viidatud KOS § 15 reguleerib korteri-

omandi valitsemist ja kaasomandi eseme ühist valitsemist korteriomanike poolt, kuid sättest ei

tulene korteriomanikule teiste korteriomanike huvides kohtusse pöördumise õigust.

Kuna kaebus kuulus tagastamisele, puudus alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning hal-

duskohus jättis õigesti kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

Eeltoodu alusel jääb J. Ai määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määrus muut-

mata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi