3-12-60/66 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuli 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-60

Haldusasi

I.T.i kaebuse Saku Vallavalitsuse vastu varalise kahju

summas 3376,37 eurot ja mittevaralise kahju summas

2241,54 eurot hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: I.T.

Vastustaja: Saku vald

Volitatud esindajad: Ülo Lohk ja Maire Laur

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung, 13.05.2013, Tallinn

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks

Jäätmeseaduse § 2 lg 1 ja § 69 tervikuna ning Saku Vallavolikogu määruse

“Jäätmehoolduseeskiri“ § 20 tervikuna.

3. Jätta rahuldamata kaebaja 15.05.2013 taotlus istungi protokolli täienduste

sisseviimiseks.

4. Jätta menetluskulud poolte kanda.

5. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse

otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei

taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 9.01.2012 esitas I.T. Tallinna Halduskohtule kaebuse Saku Vallavalitsuse vastu varalise ja

mittevaralise kahju, kokku summas 5617,91 eurot, hüvitamiseks. Ühtlasi palus kaebuse esitaja

tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks jäätmeseadus ja Saku Vallavalitsuse 27.09.2011

korraldus nr 852.

1.1. Kaebusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 29.11.2010 teatas Saku Vallavalitsus

teatega nr 9-4.1/4053 kaebajale, et vastavalt jäätmeseaduse (JäätmS) § 69 lg 11 on kaebaja

alates 1.01.2011 liitunud korraldatud jäätmeveoga.

1.2. 1.02.2011 esitas kaebuse esitaja Saku Vallavalitsusele taotluse lugeda ennast korraldatud

jäätmeveoga mitteliitunuks.

1.3. Saku Vallavalitsuse 15.02.2011 korraldusega nr 139 vabastati kaebaja jäätmeveoga

liitumisest 15.02.2011 kuni 31.12.2015 aadressil xxxxxxxx.

1.4. 23.02.2011 Saku Vallavalitsuse teatega nr 9-4.1/771 teavitati kaebajat korraldatud

jäätmeveoga liitumisest vabastamisest. Teates märgiti, et kaebajal on kohustus esitada iga

järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjalik kinnitus, et kinnistul ei ole aasta kestel

elatud või kinnistut ei ole kasutatud.

1.5. 21.03.2011 esitas kaebuse esitaja Saku Vallavalitsuse taotluse, milles palus võimaldada

jäätmete äravedu 2011 aasta jooksul kord kvartalis aadressil xxxxxx. Kaebaja märkis, et

objekti kasutus on harv ning avaldas soovi jäätmeveo graafiku koostamiseks kord aastas.

Samuti märkis kaebaja, et taotlusele antud otsuse ja täiendava taotluse edastab kaebaja

jäätmeveoga tegelevale ettevõttele. Ühtlasi andis kaebaja teada soovist kasutada taotluses

märgitud objekti.

1.6. 28.03.2011 esitas kaebaja Saku Vallavalitsusele selgitustaotluse seoses korraldatud

jäätmeveoga. 13.04.2011 vastas Saku Vallavalitsus kaebaja 28.03.2011 selgitustaotlusele.

1.7. 25.04.2011 vastas Saku Vallavalitsus kaebaja 14.04.2011 märgukirjale.

1.8. 27.04.2011 Saku Vallavalituse vastusega nr 9-4.1/1303.2 lahendas Saku Vallavalitsus

kaebaja 21.03.2011 taotluse. Vallavalitsus teatas, et lähtudes JäätmS § 69 lg 1 ja § 71 lg 2 p 3

ei saa kaebaja taotlust rahuldada selles osas, mis puudutab jäätmete äravedu korra kvartalis.

Samas selgitati, et kui kaebajal ei teki suures koguses jäätmeid, siis on tal võimalik pöörduda

Veolia Keskkonnateenused OÜ klienditeeninduse poole, et võtta kasutusele väiksem

konteiner või jäätmekoti teenus. Samuti viidati Saku Vallavalitsuse 13.04.2011 kirjale, milles

selgitati kaebajale korraldatud jäätmevedu ja jäätmeseadust.

1.9. 27.09.2011 Saku Vallavalitsuse korraldusega nr 852 tunnistati kaebaja 21.03.2011

avalduse alusel kehtetuks Saku Vallavalitsuse 15.02.2011 korralduse nr 139 „Korraldatud

jäätmeveoga liitumisest vabastamine“ punkt 2.8. Korraldus edastati kaebajale 4.10.2011

kaaskirjaga nr 9-4.1/1303.3.

2. 8.02.2012 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning määras kaebuses esinevate

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale, milliseid nõudeid on

võimalik halduskohtule esitada ja millisel alusel. Samuti selgitas kohus kaebusele esitatavaid

nõudeid.

3. 16.02.2013 saabus kohtule I.T.i esialgse õiguskaitse taotlus, mille kohus jättis oma

25.02.2013 määrusega rahuldamata.

4. 21.02.2012 saabus kohtule täpsustatud kaebus, milles kaebuse esitaja palub arvestada kahju

nõude suuruseks 5617,91 eurot, millest varaline kahju on 3376,37 eurot ja mittevaraline kahju

on 2241,54. Ühtlasi palus kaebuse esitaja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevateks

JäätmS

§

lg

ja

§

tervikuna,

samuti

Saku

Vallavolikogu

määruse

„Jäätmehoolduseeskiri“ § 20 tervikuna.

5. Kohus võttis kaebuse menetlusse oma 27.02.2013 määrusega, viis 13.05.2013 läbi

eelistungi ja selle jätkuna vastavalt HKMS § 127 lg 4 põhiistungi (protokoll II tl 147-150).

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

6. Kaebaja palub Saku Vallavalitsuselt enda kasuks välja mõista varalise kahju summas

3376,37 eurot ja mittevaralise kahju summas 2241,54 eurot. Ühtlasi palus kaebuse esitaja

tunnistada põhiseadusega vastuolus olevateks JäätmS § 2 lg 1 ja § 69 tervikuna, samuti Saku

Vallavolikogu määruse „Jäätmehoolduseeskiri“ § 20 tervikuna. Kaebaja põhjendab oma nõuet

kaebuses väga paljusõnaliselt ja kohati ka raskestiarusaadavalt. Kohus võtab selle kokku

järgmiselt:

6.1. Kaebaja leiab, et kahju on talle tekitanud Saku Vallavalitsus koostöös kolmanda

osapoolega AS Veolia Keskkonnateenused avalikke ülesandeid täites ja see seisneb varalises

osas eelkõige tema aja kulutamises. Nimelt on nimetatud isikud oma tegevuses tuginenud

puudulikele seadustele, mis on vastuolus põhiseaduse ja inimõigustega. Isikud on jätnud

täitmata oma põhiseaduslikud kohustused. Rikutud on ka seadust, mille eesmärgiks on

looduse säästmine. Samuti on rikutud selgitustaotlustele vastamise korda. Kaebaja näeb

asjades (tegevustes, seadustes) proportsionaalsuse puudumist.

6.2. Kaebaja heidab Saku Vallavalitsusele ja AS Veolia Keskkonnateenused, kelle vastu ta

kahjunõuet ei esita, ette seda, et viimased ei vastanud kaebaja küsimustele. Samuti tekitati

kaebajale kahju, sest tema ettepanekuid ei arvestatud. Takistati ka diskussiooni teket. Kirjade

ja kaebuse kirjutamine tekitasid kaebajale stressi, võtsid vaba aja, seega tekitati talle

mittevaralist kahju. Kaebajast vaadati tema arvates mööda kui vähetähtsast indiviidist, millega

kaebajat alandati. Kaebaja arvutab kahjunõuet selliselt, et määrab oma tegevustele ise hinna

lähtudes rollidest, mida kaebaja on täitnud analüüsi ja kohtumenetluse vältel. Rollid on

valitud vastavalt sellele, kes reaalselt osalesid seaduse väljaandmisel, mingis ulatuses

analüüsimises, kes pidid märkama probleemi ja suunama uuele parandusringile. Kõik nende

rollide täitjad lasid defektse seaduse läbi või tuginesid sellele kaebaja kahjuks. Määratud

hinna korrutab kaebaja kulutatud ajaga ja saab nii kahjunõude lõpliku suuruse.

6.3. Kaebaja palub jätta käesolevas asjas menetluskulud vastustaja kanda.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, leides, et see äärmiselt tekstirohke, üldsõnaline ja

raskesti arusaadav kirjateost on kaebusena põhjendamata ja alusetu ning tuleb jätta

rahuldamata. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt:

7.1. Seoses korraldatud jäätmeveo, sellega liitumise ja liitumisest vabastamisega leiab

vastustaja, et jäätmeseaduse (JäätS) § 135 lõike 1 kohaselt tuleb korraldatud jäätmevedu

korraldada alates 1. jaanuarist 2005. JäätS § 66 lõike 2 kohaselt korraldab kohaliku

omavalitsuse üksus oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. JäätS § 67 lõike

1 kohaselt korraldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku

omavalitsuse

üksustega

jäätmeveo

eri-

või

ainuõiguse

andmiseks

konkursi

konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. JäätS § 68 lõike 1 kohaselt korraldatud

jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on kohaliku omavalitsuse üksuse määratud

jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni viis aastat.

Eeltoodust tulenevalt oli Saku Vallavalitsusel seadusest tulenev kohustus korraldada avalik

konkurss jäätmeveo ainuõiguse andmiseks.

Avalik konkurss „Ettevõtja leidmine ja ainuõiguse andmine korraldatud jäätmeveoks Saku

vallas” viidi läbi 2010 aasta oktoobris täies vastavuses pakkumise kutse dokumentides,

jäätmeseaduses, Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusega nr 303 kinnitatud „Eri- või

ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord” ja avaliku konkursi ajal kehtinud

Saku Vallavolikogu 11.03.2010 määruses nr 9 „Jäätmehoolduseeskiri“ (RT IV, 21.11.2011,

30) sätestatule. Edukaks tunnistati AS Veolia Keskkonnateenused pakkumus, kes sai

ainuõiguse korraldatud jäätmeveoks Saku vallas aastatel 2011-2015 ja kellega sõlmiti

27.10.2010 korraldatud jäätmeveo leping.

7.2. JäätS § 69 lõige 1 sätestab, et jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga

elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga

liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima

hakkamisest. JäätS § 69 lõike 1 kohaselt loeti kõik isikud, kelle elu- või tegevuskoht või

kellele kuuluv kinnisasi asub Saku valla haldusterritooriumil liitunuks korraldatud

jäätmeveoga alates 2011 aasta 1. jaanuarist, sealhulgas kaebaja. Jäätmeseadus näeb ette, et

korraldatud jäätmeveoga loetakse liitunuks kõik jäätmevaldajad automaatselt. Korraldatud

jäätmeveoga liitumiseks ei näe jäätmeseadus ette vajadust esitada avaldus, samuti ei nõua

jäätmeseadus jäätmeveoga liitumisel eraldi lepingute sõlmimist. Liitumine korraldatud

jäätmeveoga toimub jäätmeseaduse alusel, seega olenemata jäätmevaldaja või kohaliku

omavalitsuse üksuse tahtest. Jäätmeseadusest tulenevalt ei saa jäätmevaldaja valida, kas ja

millise jäätmevedajaga ning millistel tingimustel jäätmeveolepingut sõlmida. Seda on

kaebajale selgitanud ka õiguskantsler 16.05.2011 kirjaga nr 14-5/110674/1102436 vastuseks

kaebaja taotlusele.

7.3. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist reguleerib JäätS § 69. JäätS § 69 lõige 4

sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut

ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks

korraldatud jäätmeveoga liitumisest. JäätS § 69 lõige 42 sätestab, et käesoleva paragrahvi

lõikes 4 sätestatud tähtaja määramiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal

kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on

tõesed ja vabastamist võimaldavad. JäätS § 69 lõike 5 kohaselt esitab JäätS § 69 lõikes 4

nimetatud jäätmevaldaja järgmise aasta 20. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele

kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. JäätS §

69 lõige 51 sätestab, et jäätmevaldaja, kes ei esita JäätS § 69 lõikes 5 nimetatud tähtajaks

kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist alates.

7.4. JäätS § 71 lõike 2 punkti 2 kohaselt toimub olmejäätmete regulaarne äravedu

tiheasustusalalt vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalal vähemalt üks kord

12 nädala jooksul.

Kaebaja kinnistu asub Saku valla üldplaneeringu kohaselt tiheasustusalal (endine

aiandusühistu maa-ala) ning seetõttu toimub sealt jäätmete äravedu vähemalt üks kord nelja

nädala jooksul. Kas ja kui suurt jäätmemahutit või kuni 150 liitrist jäätmekotti kaebaja

kasutab, on kaebaja enda otsustada. Saku valla jäätmehoolduseeskirja (avaldatud RT IV,

26.10.2012, 10) § 2 lõike 4 kohaselt võivad jäätmevaldajad omavahelise kokkuleppe alusel

paigaldada ühise jäätmete kogumismahuti, järgides jäätmehoolduseeskirja §-s 28 sätestatut.

Kuna kaebaja kinnistu asub endise aiandusühistu maa-alal ja kui kaebaja elab või kasutab

seda ainult suveperioodil, siis on võimalik kaebaja taotluse alusel lugeda ta talveperioodiks

korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.

Jäätmehoolduseeskirja § 24 lõige 4 sätestab: „Aiandusühistu maa-alal suveperioodil elava või

asuva jäätmevaldaja võib vallavalitsus tema põhjendatud taotluse alusel lugeda korraldatud

jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks kuni viieks aastaks talveperioodiks. Talveperioodiks

loetakse ajavahemikku alates 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.“ Kui kaebaja ei kasuta kinnistut

talveperioodil,

on

võimalik

teda

vabastada

korraldatud

jäätmeveoga

liitumisest

talveperioodiks (1. oktoobrist kuni 30. aprillini) JäätS § 69 lõike 4, jäätmehoolduseeskirja §

24 lõike 4 ja tema taotluse alusel. Pärast korralduse andmist korraldatud jäätmeveoga

liitumisest vabastamise kohta talveperioodiks, edastab vallavalitsus selle koheselt AS-le Eesti

Keskkonnateenused ja korraldatud jäätmevedu peatatakse talveperioodiks.

Korraldatud jäätmeveoga liitumist ja liitumisest vabastamist on vastustaja kaebajale

selgitanud kirjadega 13.04.2011 nr 9-4.1/1406.2 ja 27.04.2011 nr 9-4.1/1303.2.

7.5. Saku Vallavalitsuse 12.10.2010 korralduse nr 810 „Ainuõiguse andmine viieks aastaks

AS-ile Veolia Keskkonnateenused korraldatud jäätmeveoks Saku vallas“ alusel anti alates

01.01.2011 ainuõigus viieks aastaks AS-ile Veolia Keskkonnateenused korraldatud

jäätmeveoks Saku vallas.

27.10.2010 sõlmiti Saku valla ja AS Veolia Keskkonnateenused (uue nimega AS Eesti

Keskkonnateenused) vahel korraldatud jäätmeveo leping, millega reguleeriti poolte vahelised

õigused ja kohustused, mis tekkisid seoses vedajale kuuluva olmejäätmete, sealhulgas

vanapaber ja kartong, toidujäätmete ning suurjäätmete veo ainuõiguse andmise ja

reguleerimisega Saku valla haldusterritooriumil.

Saku Vallavalitsuse 29.11.2010 teatega nr 9-4.1/4053 teatati kõigile Saku valla

haldusterritooriumil asuvatele jäätmevaldajatele sh kaebajale, et alates 01.01.2011 on nad

liitunud korraldatud jäätmeveoga.

7.6. Vastustaja märgib, et kaebaja esitas 01.02.2011 vormikohase taotluse korraldatud

jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kohta. Saku Vallavalitsuse 15.02.2011 korralduse nr 139

„Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine“ punkti 2.8. alusel vabastati kaebaja

korraldatud jäätmeveoga liitumisest 15.02.2011 kuni 31.12.2015 põhjusel, et kinnisasjal

puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus, mille käigus võib tekkida

jäätmeid. Seejärel informeeris Saku Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse juht M.

Laur kaebajat 23.02.2011 kirjaga nr 9-4.1/771, et vallavalitsus vabastas 15.02.2011

korraldusega nr 139 teda korraldatud jäätmeveoga liitumisest 15.02.2011 kuni 31.12.2015, tal

on kohustus esitada iga järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjalik kinnitus, et

kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud ning Saku valla veebilehe

aadressi, kus on võimalik korraldusega tutvuda.

7.7. 21.03.2011 esitas kaebaja taotluse, milles teatab, et soovib kasutada kinnistut Saku

alevikus xxxxxxx ning palub tühistada 15.02.2011 korraldus nr 139 selliselt, et talle

võimaldataks jäätmete äravedu paindlikumal ja võimalikult sobival viisil (vastustaja vastuse

lisa kohtunõudele esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta). 28.03.2011 esitab kaebaja

selgitustaotluse korraldatud jäätmeveo kohta. 13.04.2011 kirjaga nr 9-4.1/1406.2 vallavalitsus

vastas kaebaja selgitustaotlusele, selgitades põhjalikult korraldatud jäätmevedu, korraldatud

jäätmeveoga liitumist, korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamist, jäätmemahutite

tühjendamise sagedust korraldatud jäätmeveol, lepingut vedaja ja jäätmevaldaja vahel

(kaebuse lisa 9).

7.8. 20.04.2011 registreerimisnumbri 9-4.1/11/1406.3 all on registreerud kaebaja märgukiri

selgitustaotlusele, kus kaebaja toob välja temale tunduvad puudused selgitustaotlusele antud

vastuses. 25.04.2011 kirjaga nr 9-4.1/1406.4 vastab vastustaja kaebaja selgitustaotlusele,

andes selgitusi, et seaduste põhiseadusele vastavuse kontrolli teostab õiguskantsler ja

korraldatud jäätmevedu puudutavates küsimustes on tal võimalik tulla keskkonnakaitse

inspektori vastuvõtule.

7.9. 27.04.2011 kirjaga nr 9-4.1/1303.2 annab vastustaja vastuse kaebaja 21.03.2011

taotlusele, selgitades miks tema taotluses esitatav soov jäätmeteveo paindliku graafiku osas ei

ole täidetav.

Kaebaja 21.03.2011 taotluse alusel tunnistas Saku Vallavalitsus oma 27.09.2011 korraldusega

nr 852 kehtetuks 15.02.2011 korralduse nr 139 punkt 2.8. Seega loeti kaebaja tema enda

taotluse alusel korraldatud jäätmeveoga liitunuks. 04.10.2011 kirjaga nr 9-4.1/1303.3 edastab

vastustaja kaebajale ärakirja 27.09.2011 korraldusest nr 852 „Saku Vallavalitsuse 15.02.2011

korralduse nr 139 „Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine“ muutmine“.

7.10. Avalik konkurss „Ettevõtja leidmine ja ainuõiguse andmine korraldatud jäätmeveoks

Saku vallas” viidi läbi Saku Vallavolikogu 11.03.2010 määruse nr 9 „Jäätmehoolduseeskiri“

(RT IV, 21.11.2011, 30) alusel. Nimetatud jäätmehoolduseeskiri kehtis kuni 30.11.2012.

Seega ei ole kaebajale muret tekitanud jäätmehoolduseeskiri ja selle § 20 kehtivad alates

01.12.2012. Saku Vallavolikogu 18.10.2012 määrus nr 14 „Jäätmehoolduseeskiri“ jõustus

01.12.2012 (RT IV, 26.10.2012, 10). Uue jäätmehoolduseeskirja vajadus tulenes muudatustest

jäätmeseaduses. Edaspidi ei korraldata enam avalikku konkurssi jäätmevedaja valimiseks vaid

JäätS § 67 lõike 1 kohaselt korraldatakse teenuste kontsessioon lähtuvalt riigihangete seaduses

sätestatust.

7.11. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga nagu oleks ta tekitanud kaebajale varalist ja

mittevaralist kahju seoses avalike ülesannete täitmisega. Kaebaja väitel oleks nõude suuruseks

5617,91 eurot, millest varaline kahju 3376,37 eurot ja mittevaraline kahju 2241,54 eurot.

Kaebusest ei nähtu, milliseid õigusvastaseid tegusid on vastustaja teinud ja milline konkreetne

varaline ja mittevaraline kahju on kaebajal tekkinud vastustaja väidetava õigusvastase

tegevuse tagajärjel. Kaebusest nähtub, et kaebajale ei meeldi jäätmeseadusega ettenähtud

korraldatud jäätmeveo nõue. Kaebaja sooviks temale sobiva vabagraafiku alusel jäätmevedu

tema enda valitud jäätmevedaja poolt. See ei ole aga kehtiva jäätmeseaduse sätete kohaselt

võimalik.

Korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus tuleneb JäätS § 135 lõikest 1. Avalik konkurss

jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Saku vallas korraldatud täies vastavuses jäätmeseadusega,

Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusega nr 303 kinnitatud „Eri- või ainuõiguse andmiseks

avaliku konkursi korraldamise kord” ja avaliku konkursi ajal kehtinud Saku Vallavolikogu

11.03.2010 määrusega nr 9 „Jäätmehoolduseeskiri“ ja on igati õiguspärane. Õiguspärane

tegevus ei saa olla RVastS § 7 lõike 1 kohaselt kaebaja väidetava kahjunõude aluseks. RVastS

§ 7 lõike 1 kohaselt on isikul, kelle õigusi rikuti, kahjunõude aluseks avaliku võimu kandja

õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes. Riigivastutuse seaduse kohaldamine eeldaks,

et vastustaja oleks pannud toime avalik-õiguslikus suhtes õigusvastase teo ja selle teo

tagajärjel oleks kaebajal tekkinud kahju. Õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel peab olema

põhjuslik seos. Vastustaja tegevus korraldatud jäätmeveo korraldamisel ja pärast seda on

olnud igati õiguspärane, ei ole rikkunud kaebaja õigusi ning ei ole seega aluseks kahjunõude

tekkimisele.

7.12. Kaebaja vastustes kohtumäärusele ning kaebuse täiendamise ja muutmise taotluse

(edaspidi kaebuse täiendus) punktis 21 on kaebaja toonud põhjusliku seose ahela: Saku VV

toimingud, protsess, osalus, tulemid ja tagajärjed. Kaebuse täienduse punktis 21.2 on kaebaja

toonud vastustaja tegevused:

21.2.1

jäätmekäitlus

eeskirja

kehtestamine

(ilmselt

on

kaebaja

mõelnud

jäätmehoolduseeskirja);

21.2.2 alustas ja viis läbi avaliku konkursi läbiviimist (korraldatud jäätmeveo elluviimiseks);

21.2.3 kuulutas välja konkursi võitja;

21.2.4 lepingu sõlmimine ja ainuõiguse andmine 5 aastaks.

21.3 Saku Vallavalitsus koos Veoliaga

21.3.1 teate edastamine liitmise kohta.

Vastustajale näib, et eelnimetatud vastustaja tegevusi peab kaebaja talle väidetava varalise ja

mittevaralise kahju tekkimise aluseks ehk kaebaja arvates on eelnimetatud vastustaja

tegevuste ja kaebajale väidetavalt tekitatud kahju vahel põhjuslik seos.

7.13. Vastustaja on seisukohal, et eelnimetatud tegevused on kõik õiguspärased, sest nad on

toimunud kõik õiguslikul alusel ja neil ei ole mingit põhjuslikku seost kaebaja väidetava

kahjuga.

Jäätmehoolduseeskirja kehtestamise nõue tuleneb JäätS § 71. JäätS § 71 lõige 1 sätestab, et

jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses

kehtestatakse volikogu määrusega. JäätS § 71 lõige 2 sätestab minimaalsed nõuded

jäätmehoolduseeskirja sisule. Jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitati JäätS § 71 lõike 3 kohaselt

enne volikogu poolt kehtestamist arvamuse saamiseks maavanemale ja Keskkonnaametile.

JäätS § 67 lõike 1 (avaliku konkursi korraldamise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt

kohaliku omavalitsuse üksus korraldab iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse

üksustega jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel

kehtestatud korras. Seega tulenes vastustajal jäätmeveo ainuõiguse andmiseks konkursi

korraldamise kohustus seadusest.

Vastustaja poolt konkursi võitja väljakuulutamine on täiesti õiguspärane tegevus. JäätS § 71

lõige 8 (avaliku konkursi korraldamise ajal kehtinud redaktsioon) sätestab, et korraldatud

jäätmeveo konkursi korraldaja avalikustab oma otsuse ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded ja kohalikus ajalehes.

Õiguspärane on ka vastustaja poolt korraldatud jäätmeveo konkursi võitjale jäätmeveo

ainuõiguse andmine viieks aastaks ja korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimine. JäätS § 68

lõige 1 (avaliku konkursi korraldamise ajal kehtinud redaktsioon) sätestab, et korraldatud

jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on kohaliku omavalitsuse üksuse määratu

jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni viis aastat. Saku

Vallavolikogu 11.03.2010 määruse nr 9 „Jäätmehoolduseeskiri“ § 20 lõige 6 (RT IV,

21.11.2011, 30) sätestab, et valla ja vedaja vaheline leping sõlmitakse hiljemalt 30 päeva

jooksul alates vedajale ainuõiguse andmise päevale järgnevast tööpäevast.

Õiguspärane tegevus on vastustaja poolt jäätmevaldajate, sealhulgas kaebaja, informeerimine

päevast, millest alates on nad liitunud korraldatud jäätmeveoga. JäätS § 69 lõige 11 sätestab,

et kohaliku omavalitsuse üksus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on

liitunud korraldatud jäätmeveoga.

Seega kõik kaebaja poolt nimetatud vastustaja tegevused on õiguspärased ja nende ning

kaebaja väidetava kahju vahel puudub põhjuslik seos. Vastustaja on seisukohal, et

õiguspärane tegevus ei saa olla süüline tegevus ning seetõttu ei ole vastustaja tegevusega

tekitanud kaebajale kahju.

7.14. Kaebaja on kaebuse punktis 2.9 toonud välja kaebuse hinna, millest ajakulu hinnaks on

kaebaja saanud 3315,34 eurot ja rahalise kulu hinnaks 2302,57 eurot, kokku 5617,91 eurot.

Kaebuse täienduse punktis 5 annab kaebaja selgituse kahju jagunemiseks varaliseks ja

mittevaraliseks. Varalise kahju suuruseks on 3376,37 eurot. Kaebaja loeb varaliseks kahjuks:

„ajalist kahju, kuna üldsuses (reaalsuses) on aeg mõistetav ressursina, mida saaks kasutada

(ettevõtluses, teenuste osutamine ajahinnana [N.: tunnihind mõnele teenusele] alusel);

täiendavaid kahjusid (saabuvad arved, tõestamisel tekkinud kulud [arved] jm); kuna,

analüüsid on üldiselt ettevõtluses tasulised teenused“. Mittevaralise kahju suuruseks on

2241,54 eurot. Mittevaraliseks kahjuks loeb kaebaja alandamist ja sellest tingitud koormust.

Vastustaja ei nõustu kaebaja nõudega väidetava kahju kohta. RVastS § 7 lõike1 kohaselt on

vastutuse aluseks avaliku võimukandja poolt avalik-õiguslikus suhtes toimepandud

õigusvastane tegu, millega on tekitatud isikule kahju. Eelpool on vastustaja tõendanud, et

tema tegevus on toimunud kooskõlas jäätmeseadusega ja selle alusel antud õigusaktidega

(jäätmehoolduseeskiri, kehtestamise nõue JäätS § 71 lg 1) ning on seega õiguspärane ja ei saa

olla seetõttu vastutuse aluseks. Samuti puudub vastustaja tegevuse ja kaebaja väidetava kahju

vahel põhjuslik seos.

7.15. Analüüsinud kaebust, selle täiendust ja lisasid leiab vastustaja, et kaebaja on ise oma

tegevusega ja tegevusetusega tekitanud endale nimetatud kahju. Kaebajal oleks võinud jääda

kõik kaebuses, kaebuse täienduses ja kaebuse lisades väljatoodud kulutused tegemata, kui ta

oleks probleemi tekkimisel tulnud Saku Vallavalitsuse keskkonnakaitse inspektori

vastuvõtule, kus ta oleks selgitanud tekkinud probleemi ja keskkonnakaitse inspektor oleks

kaebajale selgitanud, kas tema probleem on temale soovitaval viisil lahendatav või milline

lahendus on võimalik ja mida kaebaja selleks tegema peab. Vajadusel oleks keskkonnakaitse

inspektor aidanud kaebajal täita ka taotluse korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks

lugemiseks talveperioodil. Kaebaja aga eelistas kirjutada pikki ja ebaselgeid kirju, selgitusi,

taotlusi,

selgitustaotlusi

vastustajale,

jäätmevedajale,

keskkonnaministeeriumile,

õiguskantslerile.

7.16. Vastustaja on jõudnud seisukohale, et kaebajale meeldib kirjutada, teha kõikvõimalikke

analüüse, teste, printida „Delfist“ välja artikleid ja neid väljatrükke notariaalselt kinnitada,

teha väljatrükke erinevate asutuste kodulehekülgedelt töötajate palgaandmete kohta, arvutada

välja töötajate tunnitasusid jms, tellida erinevaid hinnanguid (näiteks kaebuse lisad 8, 22, 29,

30 - 36, 38 – 40, 43 – 49, 51, 52, 55, 63 – 66). Kõik need kaebaja tegevused kulutasid kaebaja

aega ja raha, kuid need ei olnud vajalikud kaebaja probleemi lahendamiseks või

selgitamiseks. Vastustaja ei saa keelata kaebajal tegelemast teda huvitavate tegevustega, kuid

vastustaja ei pea neid kaebajale hüvitama. Miskipärast on kaebaja jätnud arvestamata, kui

palju lisatööd ja kulusid on ta oma mitteeesmärgipärase tegevusega toonud vastustajale,

jäätmevedajale, keskkonnaministeeriumile, õiguskantslerile jt.

7.17. Vastustajale ei ole arusaadav, millisest tema tegevusest tuleneb kaebaja väidetav

mittevaraline kahju. Milles seisneb vastustaja poolt kaebaja alandamine ja sellest tingitud

koormus, stress, masendus? Kaebaja kirjadele on põhjalikult vastatud, seda on kinnitanud ka

õiguskantsler oma kirjas. Asjaolu, et vastustaja vastused, mis tuginesid kehtivale

jäätmeseadusele, ei olnud kaebajale meelepärased, ei tähenda, et kaebajale oleks sellega

tekitatud mittevaralist kahju, et oleks sellega kaebajat alandatud, tekitatud kahju kaebaja

perekonnale jms. Vastustaja ei pea mõistlikuks ka kaebajale Islandi turismireisi hüvitamist.

Vastustaja ei näe mingit seost oma tegevuste ja kaebaja poolt väidetava tervistava Islandi

turismireisi vahel.

Täiesti arusaamatu on kaebaja väide, et vastustaja on oma tegevustega sisenenud kaebaja

eraellu, perekonda ja aega. Kuidas ja millele kaebaja oma aega kasutab, kui palju aega

kasutab ta oma perekonnale, kui palju oma huvidele, on kaebaja otsustada. Vastustaja ei ole

sisenenud kaebaja eraellu, perekonda ja aega.

7.18. Vastustaja ei nõustu kaebaja väidetega, et vastustaja oleks pidanud jäätmeseaduse

rakendamisel kontrollima selle vastavust põhiseadusele. Põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse § 7 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse volikogu esitada

Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustunud seadus

kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.

Jäätmeseadus jõustus 01.05.2004. Vastustaja korraldas konkursi jäätmeveo ainuõiguse

andmiseks 2010 aastal, so kuus aastat pärast jäätmeseaduse jõustumisest. Vastustaja ei näe, et

jäätmeseadus oleks vastuolus tema põhiseaduslike tagatistega. Eeltoodust tulenevalt

vastutajal puudus õigus jäätmeseadust vaidlustada.

Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et tema tegevus kaebaja suhtes on olnud igati

õiguspärane, sellega ei ole kaebajale tekitatud ei varalist ega mittevaralist kahju, kaebus on

alusetu ja põhjendamata.

7.19. Vastustaja palub jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti leiab, et

kaebus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab oma otsust järgnevalt.

Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:

1) Kaebajal on Saku alevikus kinnistu aadressil Priimula 4.

2) Saku vald viis 2010 aasta oktoobris läbi avaliku konkursi „Ettevõtja leidmine ja ainuõiguse

andmine

korraldatud

jäätmeveoks

Saku

vallas”.

Edukaks

tunnistati

AS

Veolia

Keskkonnateenused pakkumus, kes sai ainuõiguse korraldatud jäätmeveoks Saku vallas

aastatel 2011-2015 ja kellega sõlmiti 27.10.2010 korraldatud jäätmeveo leping.

3) 29.11.2010 teatas Saku Vallavalitsus teatega nr 9-4.1/4053 kaebajale, et vastavalt

jäätmeseaduse (JäätmS) § 69 lg 11 on kaebaja alates 1.01.2011 liitunud korraldatud

jäätmeveoga.

4) 1.02.2011 esitas kaebuse esitaja Saku Vallavalitsusele taotluse lugeda ennast korraldatud

jäätmeveoga mitteliitunuks.

5) Saku Vallavalitsuse 15.02.2011 korraldusega nr 139 vabastati kaebaja jäätmeveoga

liitumisest 15.02.2011 kuni 31.12.2015 aadressil xxxxxxxx.

6) 23.02.2011 teavitati kaebajat Saku Vallavalitsuse teatega nr 9-4.1/771 korraldatud

jäätmeveoga liitumisest vabastamisest. Teates märgiti, et kaebajal on kohustus esitada iga

järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjalik kinnitus, et kinnistul ei ole aasta kestel

elatud või kinnistut ei ole kasutatud.

7) 21.03.2011 esitas kaebuse esitaja Saku Vallavalitsuse taotluse, milles palus võimaldada

jäätmete äravedu 2011 aasta jooksul kord kvartalis aadressil xxxxxxxx Saku alevik. Kaebaja

märkis, et soovib objekti kasutada ning seoses sellega palub tühistada korralduse nr. 139

selliselt, et talle võimaldataks objekti kasutus ning ühtlasi võimaldada jäätmete äravedu

paindlikumal ja võimalikult sobivamal viisil. Samuti märkis kaebaja, et taotlusele antud

otsuse ja täiendava taotluse edastab kaebaja jäätmeveoga tegelevale ettevõttele.

8) 28.03.2011 esitas kaebaja Saku Vallavalitsusele selgitustaotluse seoses korraldatud

jäätmeveoga.

9) 13.04.2011 vastas Saku Vallavalitsus kaebaja 28.03.2011 selgitustaotlusele.

10) 25.04.2011 vastas Saku Vallavalitsus kaebaja 14.04.2011 märgukirjale.

11) 27.04.2011 Saku Vallavalituse vastusega nr 9-4.1/1303.2 lahendas Saku Vallavalitsus

kaebaja 21.03.2011 taotluse. Vallavalitsus teatas, et lähtudes JäätmS § 69 lg 1 ja § 71 lg 2 p 3

ei saa kaebaja taotlust rahuldada selles osas, mis puudutab jäätmete äravedu korra kvartalis.

Samas selgitati, et kui kaebajal ei teki suures koguses jäätmeid, siis on tal võimalik pöörduda

Veolia Keskkonnateenused OÜ klienditeeninduse poole, et võtta kasutusele väiksem

konteiner või jäätmekoti teenus. Samuti viidati Saku Vallavalitsuse 13.04.2011 kirjale, milles

selgitati kaebajale korraldatud jäätmevedu ja jäätmeseadust.

12) 27.09.2011 Saku Vallavalitsuse korraldusega nr 852 tunnistati kaebaja 21.03.2011

avalduse alusel kehtetuks Saku Vallavalitsuse 15.02.2011 korralduse nr 139 „Korraldatud

jäätmeveoga liitumisest vabastamine“ punkt 2.8. Korraldus edastati kaebajale 4.10.2011

kaaskirjaga nr 9-4.1/1303.3.

13) Kaebaja ei ole esitanud halduskohtusse seaduses sätestatud korras ühtegi kaebust eelmises

punktis märgitud Saku valla haldusaktide ja talle esitatud vastuste suhtes ega vaidlustanud

Saku Vallavalitsuse 27.09.2011 korraldust nr. 852.

9. Kaebaja on oma kahjunõude sisuliselt üles ehitanud väitele, et tulenevalt asjaolust, et

vastustaja on täitnud jäätmeseadust ja et nimetatud seadus ei ole kooskõlas põhiseadusega,

pidi kaebaja hakkama tegema seaduste analüüse ja pidas vastustajaga kirjavahetust, millele on

kulutanud ca aasta oma elust ja konkreetsete kirjade kirjutamisele ja analüüside tegemisele

kokku vähemalt 119 tundi.. Kaebaja leiab, et vastustaja poolt põhiseadusega vastuolus oleva

jäätmeseaduse ja Saku Vallavolikogu määruse „Jäätmehoolduseeskiri“ tema pöördumistele ja

taotlustele vastamisel sisuliseks aluseks võtmisel, oli tema õigusi kahjustav. Kaebaja arvates

tuleb tunnistada põhiseaduse vastaseks nii JäätmS § 2 lg 1 ja § 69 tervikuna, samuti Saku

Vallavolikogu määrus „Jäätmehoolduseeskiri“ § 20 tervikuna.

Sisuliselt loeb kaebaja varaliseks kahjuks: a) enda aega, mis on kaebaja arvates käsitletav

ressursina, mida saaks kasutada (ettevõtluses, teenuste osutamine ajahinna alusel), kuna

analüüsid on üldiselt ettevõtluses tasulised teenused; b) täiendavaid kahjusid (saabuvad arved,

tõestamisel tekkinud kulud jms).

Lisaks leiab kaebaja, et talle tekkis mittevaraline kahju seoses Saku Vallavalitsuse poolt

kaebaja alandamisega jäätmeseaduse rakendamisel kaebaja suhtes, sest see toimus piirates ja ,

riivates õiguslikke hüvesid või neist lähtuvaid põhimõtteid (PS §-d 16, 18, 19, 26, 27, 28, 31)

ning mille juures jättis vastustaja täitmata oma kohustuse neid tagada. Kaebaja arvates tekitas

vastustaja talle mittevaralist kahju jättes õigusvastaselt tagamata kaebajale õiguslikud hüved

enne jäätmeseaduse jõustumist või peale jäätmeseaduse jõustumist ja mitte vastates kaebaja

märgukirjadele piisava põhjalikkusega. Vastustaja oleks võinud kaebaja arvates, kas

pöörduda jäätmeseaduse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks õiguskantsleri poole

või jätta ise seadus kohaldamata näiteks katkestades jäätmevedaja valimiseks korraldatud

konkursi ning jätkates nii nagu varem. Kaebajale oleks tulnud tema arvates vastata õigete

vastustega kirjadega ja kuna seda ei tehtud tekkis allasurutus, alanduse tunne.

10. Kohus märgib kõigepealt, et Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle

õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud

(edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik

vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste

kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et tegevusetusega tekitatud kahju

hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming

õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.

RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

11. Nähtuvalt RVastS §§-dest 7 ja 9 on avaliku võimu kandja vastutuse aluseks

riigivastutuseseaduse esimese nõudena avaliku võimu teostaja õigusvastane või süüline

käitumine. Ilma selle tuvastamiseta puudub alus kahjude hüvitamiseks.

Kohus märgib, et luges juba käesolevas asjas uuritud tõendite põhjal tuvastatuks, et kaebaja

ei ole esitanud halduskohtusse seaduses sätestatud korras ühtegi kaebust eelmises punktis

märgitud Saku valla haldusaktide ja talle esitatud vastuste suhtes ega vaidlustanud seaduses

sätestatud korras ka Saku Vallavalitsuse 27.09.2011 korraldust nr. 852.

12. Kohus märgib, et vastustaja on vastuses kaebusele põhjalikult ja seadusele tuginedes

põhjendanud oma tegevuse õiguspärasust nii jäätmehoolduseeskirja kehtestamisel, avaliku

konkursi läbiviimisel korraldatud jäätmeveo elluviimisel kui võitja valimisel ja temaga

lepingu sõlmimisel ja järgnevates informatiivsetes ja otsustavates tegevustes seoses

kaebajaga. Kohus korda neid selgitusi, kuid peab neid asjakohasteks ja kehtivale õigusele

tuginevateks. Kohus märgib, et kaebaja ei sea sisuliselt kahtluse alla, et vastustaja tegevus

vastas jäätmeseaduse nõuetele. Samuti märgib kohus, et õiguskantsler (tema volitatud

esindaja) on oma vastuses kaebaja 16.04.2011 pöördumisele leidnud, et Saku Vallavalitsuse

13.04.2011 vastus nr. 9-4.1/1406.2 kaebaja 28.03.2011 pöördumisele ja 15.04.2011 vastus nr

9-4.1/1406.4 kaebaja 14.04.2011 pöördumisele olid piisavalt põhjalikud ja informatiivsed

sisaldades kogu asjassepuutuvat sisulist infot ja olid põhjendatud. Lisaks on nendes selgitatud,

et täiendavat informatsiooni on võimalik saada vallavalitsuse keskkonnainspektorilt tema

vastuvõtule minnes.

13. Kohtule jäävad õiguslikus mõttes arusaamatuks kaebaja seisukohad, mis on

kokkuvõetavad

väitesse,

et

vastustaja

ei

ole

kaitsnud

tema

huve

piisavalt

seadusloomeprotsessis ja on lubanud sätestada kaebaja arvates põhiseadusega vastuolus oleva

kohustusliku liitumisega jäätmeveokorralduse. Kohus märgib, et seaduste kvaliteedi ja

põhiseadusepärasuse eest vastustab ikkagi eelkõige Riigikogu, mitte kohalik omavalitsus.

Kohalikul omavalitsusel ei ole põhiseaduse kohaselt võimalik blokeerida Riigikogu poolt

seaduste vastuvõtmist ja või dikteerida Riigikogule vastuvõetavate seaduste sisu. Selle lihtsa

tõsiasja eiramise tõttu on kogu kaebaja tegevus kohaliku omavalitsuse süüdistamisel kaebajale

mittesobivate seaduste vastuvõtmisel asjakohatu ja ilmselgelt õigusliku tulemuseta.

Kohus selgitab siinkohal veelkord kaebajale, et varalise kahjuna ei saa käsitleda kaebaja poolt

kulutatud aega, mis ta on kulutanud erinevate dokumentidega tutvumiseks, märgukirjade,

kaebuste koostamiseks ja seaduste analüüsiks jms. Hüvitamisele kuuluv varaline kahju saab

olla eelkõige otsene varaline kahju (so haldusorgani õigusvastase tegevuse tõttu konkreetsest

varalisest hüvest ilma jäämine) ja saamata jäänud tulu. Asjaolu, et kaebaja koostas vastavad

analüüsid jms oli kaebaja enda vaba valik – keegi ei sundinud teda. Samuti on kohtule raskesti

arusaadav kaebaja arutluskäik, et kaebuse ja varasemate pöördumiste analüüsimiselt pidi ta

täitma mitmete erinevate ametiisikute ülesandeid ja seetõttu tuleks tema kulutatud aeg

vastavalt nende ametiisikute palgamääradele kompenseerida. Kaebaja ei olnud ametis ühelgi

nendest ametitest ja seega ei saanud ta ka saada vastavat tasu ehk kanda kahju. Asjaolu, et ta

koostas vabal ajal kaebust ja erinevaid taotlusi, oli tema vaba valik. Kohus märgib, et kaebaja

pikad, segased ja õiguslikult raskesti arusaadavatele põhjendustele tuginevad taotlused

ametiasutustele ja kaebus kohtule näitavad selgelt, et oma oletatavate õiguste kaitsmiseks

oleks kaebajal olnud palju mõistlikum pöörduda kvalifitseeritud õigusabi osutajate poole.

Asjaolu, et kaebaja otsustas ise oma advokaadiks hakata ja tal tuli seetõttu läbi töötada

mahukas õigusalane materjal, ei tähenda, et tal tekiks õigus saada advokaadile vastavat tasu

kaebuste kirjutamiseks kulutatud aja eest. Kohus märgib ka, et kaebaja üheks eesmärgiks

näib olevat saada taas vabastus kohustuslikust jäätmeveost. Kaebajale on erinevad

ametiasutused mitmeid kordi selle eesmärgi saavutamiseks vajalikke tingimusi ja tegevusi

seletanud ja kohus on seisukohal, et kaebajal tuleks neid selgitusi veelkord ja tähelepanelikult

lugeda.

Kohus on seisukohal, et õiguskantsler on oma 16.05.2011 vastuse I osas arusaadavalt ja

põhjalikult

selgitanud

põhiseadusest

ja

jäätmeseadusest

tulenevalt

kehtivat

jäätmeveokorraldust. Kohtus nõustub selles selgituses toodud seisukohtadega.Kohtu

seisukoha kohaselt ei saa korraldus nr. 852 olla ka õigusvastane, vähemalt kaebuses nimetatud

asjaoludel, kuna on antud kaebaja enda avalduse alusel ja tuginedes Saku valla

jäätmehoolduseeskirja §-le 24 p 3. Seega ei ole korralduse aluseks kaebaja poolt viidatud ning

väidetavalt põhiseadusega vastuolus olevad sätted.

Kohus peab vajalikuks õiguskantsleri vastusest eraldi välja tuua asjaolu, et põhiseaduses

väljendatud lepinguvabaduse põhimõte ei ole absoluutne ja ka kohtu arvates on

Jäätmeseaduses seda piiratud proportsionaalselt ja põhjendatult keskkonnakaitselistele

eesmärkidel. Kui palju on mingi regulatsiooniga võimalik saavutada soovitud eesmärke,

sõltub sageli regulatsiooni rakendamise asjaoludest. Kaebaja on püüdnud näidata, et

prügimajanduses esineb endiselt probleeme, kuid kohus on seisukohal, et ta ei ole suutnud

näidata, et need probleemid on suuremad, kui need olid enne kohustusliku jäätmevoega

liitumise sätestamist seaduses.

14. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et kohtu hinnangul ei kuulu käesoleva asja

asjaoludest tulenevalt rakendamisele ka RVastS § 16, kuna kaebaja suhtes ei ole tehtud ei

toimingut ega antud haldusakti, mis tema põhiõigusi- ja vabadusi erakordselt piiraksid. Ka ei

ole kaebaja ise sellistele asjaoludele viidanud.

15. Kohus nõustub eeltoodust tulenevalt vastustaja kokkuvõtva seisukohaga, et tema tegevus

on kaebaja suhtes olnud õiguspärane ja sellega ei ole kaebajale tekitatud ei varalist ega

mittevaralist kahju ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kaebaja taotluse lahendamine tunnistada põhiseaduse vastaseks JäätmS § 2 lg 1 ja § 69

tervikuna, samuti nii JäätmS § 2 lg 1 ja § 69 tervikuna, samuti Saku Vallavolikogu

määrus „Jäätmehoolduseeskiri“ § 20 tervikuna.

16. PS § 15 lõike 1 teise lause kohaselt võib igaüks nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mis

tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist.

Kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti

või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil

põhiseadusega vastuolus. Vastavalt HKMS § 158 lg 4 jätab kohus asja lahendamisel

kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi

Põhiseadusega.

Põhisseaduslikkuse

järelevalve

teostamist

reguleerib

põhiseaduslikkuse

järelevalve

kohtumenetluse seadus, mis sätestab kohtu tegevusele teatud piirangud. Nimelt võib PSJKS §

14 lg 2 kohaselt Riigikohus kohtuotsuse või -määruse alusel tunnistada asja lahendamisel

kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks õigustloova akti, välislepingu või selle sätte,

samuti õigustloova akti andmata jätmise. See norm peab olema lisaks kohtuasja lahendamisel

asjassepuutuv. Riigikohus on selgitanud, et asjassepuutuv on säte, mis on kohtuasja

lahendamisel otsustava tähtsusega (vt nt Riigikohtu 22.12.2000 otsuse asjas nr 3-4-1-10-00 p

10). Säte on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades normi põhiseadusele

mittevastavuse korral otsustama teisiti kui selle põhiseadusele vastavuse korral (vt nt

Riigikohtu 28.10.2002 otsuse asjas nr 3-4-1-5-02 p 15).

Seega ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sätestatud isikule

võimalust esitada taotlust kogu seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks, vaid

kaebuse esitaja saab taotleda ning kohtul on pädevus jätta kohaldamata konkreetne vaidluse

lahendamise seisukohalt asjasse puutuv norm, mille põhiseaduslikkust kontrollib seejärel

põhiseaduslikkuse järelevalve korras Riigikohus.

17. Kaebuse esitamise ajal olid põhiseaduslikkuse kontrolli taotluses mainitud õigusnormid

sõnastatud järgnevalt:

17.1. Jäätmeseaduse § 2 lg 1 on sõnastatud järgmiselt:

„(1) Jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud,

kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.“

17.2. Jäätmeseaduse § 69 on sõnastatud järgmiselt:

§ 69. Korraldatud jäätmeveoga liitumine

(1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses

jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku

omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või käesoleva

seaduse § 66 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest. Liitumisajaks loetakse antud loa või

määruse jõustumise ajast hilisemat aega.

(11) Kohaliku omavalitsuse üksus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on

liitunud korraldatud jäätmeveoga.

(2) Jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga

selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.

(3) [Kehtetu]

(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei

kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks

korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

(41) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on

jäätmeluba või kompleksluba.

(42) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja määramiseks peab kohaliku

omavalitsuse üksus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga

liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20.

jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel

elatud või kinnistut ei ole kasutatud.

(51) Jäätmevaldaja, kes ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtajaks kinnitust,

loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

17.3. Saku Vallavolikogu määruse „Jäätmehoolduseeskiri“ § 20 on sõnastatud järgmiselt:

§ 20. Korraldatud jäätmeveo ulatus

(1) Vallas on moodustatud üks jäätmeveopiirkond.

(2) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud segaolmejäätmed, sealhulgas paber ja kartong,

toidujäätmed ning ajutiselt kogumismahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmed.

Korraldatud jäätmeveoga võib hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui seda tingib oluline avalik

huvi.

18. Kohus on seisukohal, et esitatud sätetest ei vasta ükski norm tingimusele, et selle

rakendamata jätmisel tuleks asi lahendada teistmoodi. Kaebaja on esitanud sisuliselt

kahjunõude, mille rahuldamist või mitterahuldamist kaebaja poolt osutatud normid ei puuduta

ja ei ole sisuliselt asjassepuutuvad. Seetõttu jääb kaebaja taotlus eelpoolmainitud normide

Põhiseadusele vastavuse osas rahuldamata.

19. Kohus märgib siiski, et ta on juba selgitanud, et kaebaja põhimureks oli küsimus, kas

Jäätmeseaduses

sätestatud

kohustuslik

jäätmeveoga

liikumise

regulatsioon

vastab

lepinguvabaduse põhimõtetele (PS § 19) ja kas see on proportsionaalne ja vajalik. Kohus

märgib, et Õiguskantsleri 16.05.2011 vastuses on kaebajale selgitatud, et korraldatud

jäätmeveo puhul vastandub lepinguvabaduse põhimõttele teine põhiseaduslik väärtus – puhas

keskkond – mida igaüks on kohustatud säästma ja hüvitama sellele tekitatud kahju (PS § 53).

Nende kahe põhimõtte koostoimet arvestades on seadusandja ja ka õiguskantsler sisuliselt

pidanud 1.05.2004 jõustunud Jäätmeseadust ja sellega ette nähtud korraldatud jäätmeveoga

kohustusliku liitumise regulatsiooni Põhiseadusega kooskõlas olevaks ehk lugenud seda ka

proportsionaalseks ja vajalikuks. Kohus märgib siinkohal ära, et seadusandja on § 69 lg 4 ette

näinud ka võimaluse vabastada isik korraldatud jäätmeveoga liitumisest juhtumitel, kui ta

kinnistul ei ela või seda ei kasuta. Kuna kinnistute puhul eeldatakse siiski nende kasutusse

võtmist teatava aja jooksul (eriti puudutab see elamumaad), siis on ka sellisele vabastusele

tähtaja määramise kohustus põhjendatud. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et erinevalt

kaebajast, ei pea ta kohustust 1 kord aastas kinnistu mittekasutamise jätkumisest teatada, et

säilitada mitteliitumise staatus, ülemäära koormavaks ega ebaproportsionaalseks võrreldes

eesmärgiga säilitada puhas eluskeskkond.

Kaebaja 15.05.2013 taotluse täiendada kohtuistungi protokolli lahendamine

20. Vastavalt HKMS § 162 lg 1 lahendab kohus otsuse resolutsiooniga menetlusosaliste veel

lahendamata taotlused.

Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse täiendada 15.05.2013 kohutistungi protokolli (II tl

156-158). Kohus leiab, et nimetatud taotlus ei lisa protokollile tulenevalt sõnastusest täpsust

ja vajadusel on võimalik protokolli lisaks olevalt helisalvestiselt kontrollida, kes mida

kohtuistungil täpselt ütles.

Kohtukulud

21. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tegi kohus otsuse kaebaja kahjuks. Vastustaja on palunud jätta

menetluskulud kaebaja kanda ja oma menetluskulude väljamõistmist ei ole taotlenud.

Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik